Juubelipidustuste Päikeselaulupeo kohta avaldab oma muljeid August Randma Stockholmist. Pidu oli nii tore, et seal sai oldud hommikupoole ööd veeta. Nii et hästi nii, nii vahva ei ole näinudki veel siniEestis enne kui mina siin Eestis olin, siis olid ikka veel kehvemad, aga nüüd nüüd seekord oli küll. Aga mineva aasta ütlevad, et oli veel enam. Kansa kui nüüd oli, no mineval aastal oli ta juubelilaulupeol just meie, küll meil sedagi teha sinna ja, aga aga ikka kohutav vägi. Igal pool, kus käid, seal öeldakse ikka, et niisugust väge ei ole kuskil tulevikku, kui siia on kokku, tuldi Eestisse. Milliseid numbreid, millised laulud teile kõige rohkem meeldib, no seda on nüüd raske öelda, oma isamaalaulud olid peaaegu keike ja neid on raske nüüd sealt välja öelda. Nisukesed need kõige paremad, olivad, see seda raske öelda. Aga, aga oma isamaalaulud olid nad käinud. Grupi Ameerika üliõpilaste muljeid tantsupeost Üks minu Nõukogude Liidu külastamise põhjuseid oli tutvuda siinse kultuuriga nii palju kui võimalik. Ja see, mida meile pakuti, teil oli parimaid viise kultuuriga tutvumiseks. Väljendasin oma muljeid, nii. See oli suurepärane, ütleb käenzaleski. Ma ei arvanud üldse sellist muusikat, võib nõukogude liidus kuulda ja olin väga üllatanud, ütleb kärsa leske, meie torupilliusside kohta. Ja lenda Alsetan lisab, et temale meeldis instrumentidest kõige enam eesti kannel. Töötas kõik see andis mulle ainulaadse elamuse, ütleb Steve ringi. Algul me arvasime, et tantsijad on koos üle kogu Nõukogude liidu esitamas oma rahvatantse ja seda enam olime üllatunud teada saades, et kõik tantsijad olid Eestist. Üks tõmmu nahavärviga noormees, kelle staadionil peale tantsupidu peatasime, osutus külaliseks Nigeeriast. Küsimusele, kuidas tantsupidu meeldis, vastas külaline, et see oli väga-väga imeelus. Nii et ta ei leia vahendeid, kuidas ennast väljendada, sest sõnadest ei jätku. Mis siiski kõige enam meeldis kõige enam meeles kõik, oli vastus. Suurim vaatepilt, ütleb tantsupeo kohta Wilmès soovi külaline Ameerika ühendriikidest. Kõige sügavama mulje jättis mulle asjaolu, et eestlased on säilitanud oma rahvuslikke traditsioone ja need pole muutunud nii pikkade sajandite jooksul. Mulle jättis suure mulje eesti keel, täpsemalt rahvamuusika, mida ma selles keeles kuulsin. Ja nii arvukas laste ja noorte osavõtt peost. Ja et nad rahvusliku kultuuri vastu sellist huvi tunnevad. Usun, et rahvuslikud traditsioonid, mis nende hoidon antud, säilivad kaua. Paar sõna, siis paluks meie tänase tantsupeo kohta teie mulle siis pärisena Saloasside solid, suurem poiss, täht. Ta käibki ülivõimeliseks selleni jõudma, et meil oleks Koscanoluzeladesse. Ja mis teile meeldib kõige rohkem seal taolise, see, see suuri venelane tampi, kes taoline evilased keldase sinised punased puud, see oli sorri, lohistavad Ansse. Kas tulite eile ka meie Päikeselaulupeol? Selline noh, saage käed sekkinalis sektori sellele aeglasemini kogenud sellist asja oli suuremooniad pile, Enn, oled n-tähe elemeni. Selleta. Külalised Jugoslaaviast. Kes kedagi ära saates või vastu võttes laulis, minna trahve, laule, ütleb Porchecrenovitš noor Jugoslaavia autotööstuse inseneril. Seal saimegi teada, et Eestis on rahvuslik pidupäev Eesti NSV 30. aastapäev. Nii et sattusime teie juurde väga soodsal hetkel. Peotuju nakatas meidki nii et linnaga tutvumine toimus ülevas meeleolus. Igast vastutulevast näost võis näha Beur rõõmu, inimesed olid lõbusad, lahked kolima, vaimustatud Tallinna vanalinna arhitektuurist. Tavaliselt on nii, et võõrsil viibides püüavad ikka võõras ära tunda midagi kodust ja Tallinnas ei olnud raske üles leida seda, mis meenutab meie Sacrebit põllubljanat. Arvan, et ainult selliste väikeste kõrvaltänavate ja sajanditevanuste majadega linnades võid leida samasugust hubasust ja südamesoojust. Täna oleme rohkem tuttavad teiste slaavi rahvaste tantsudega ent teie rahvatantse nägime esmakordselt. Meid üllatas teie rahvatantsude ja laulude võrratult suur koloriit. Peale selle jättis meile väga suure mulje osavõtjate rohkus. Nimelt see, et esinesid mitte ainult professionaalsed rühmad, vaid et nii suur hulk asjaarmastajaid oli kogu oma südamest sellesse suurepärasesse üritusesse pannud. Meie juubelipidustuste külaliste seas tabasime ka hõimurahva madjarid, esindajad. Töötame Ungari televisiooni korrespondentide Moskvas ja juba kodus teada saades, et sellel suvel tähistatakse teil Nõukogude Eesti kolmekümnendat aastapäeva. Otsustasime mõnda aastapäeva pidustustest filmilindile jäädvustada. Oleme ju hõimurahvad ja sellepärast tuntakse meile erilist huvi ja sümpaatiat teie ettevõtmiste vastu, ütleb Ungari televisiooni kroonikaosakonna toimetaja Joshefarkas. Tallinnas viibimise ajal filmisime valikkooride kontserti pidulikku rongi käiku. Tantsupidu. Vabaõhumuuseumis saime aga hoopis huvitavat kaadrit teie rahvapillimängijatest. Ungari televaatajateni jõuab film juba paari päeva pärast. Pidustuste juurde tagasi tulles tahaksin öelda, et igal aastal, 20. augustil tähistatakse meil konstitutsioonipäeva ja mõnes mõttes sarnanevad sel päeval korraldatud pidustused teie omadega toimub rahvatantsupidu rahvusstaadionil Budapestis etendused ent siiski jäävad need üritused oma mastaapidelt teie omadest maha. Kuna meie tantsupeol tuli ettekandele ka Ungari tants, siis paluksime külaliselt tema arvamust, kuidas meie tantsijat selle esitamisega toime tulid. Märgates, et kapo on võetud ka meie tants, olime selle üle muidugi väga rõõmsad ja ootasime suure uudishimu ning põnevusega, kuidas eestlastel selle esitamine välja tuleb. Pean ütlema, et üldiselt saadi sellega päris hästi hakkama, kuigi võib-olla mitte päris nii, nagu meie rahvas ise oleks seda teinud. Mulle meeldisid rohkem poisid, kuna nende tantsus oli rohkem Ungari temperamenti. Juubelipidustuste ajal viibisid Tallinnas ka külalised Šveitsist. Kui ka teie proua idaloose. Olete juba Eestist ära olnud, mina olen juba Eestist ära olnud 31 aastat ja nüüd vahepeal ei ole, Eestis käisime juba kaks korda oleme siin käinud esimest korda olime siin 66. ja teinekord olime 67 taval. Ja nüüd tulin oma õdesid-vendasid vaatama, kus nad siin Tallinnas elavad. Esimest korda, kui me olime siin, ei tundnud mitte Tallinna täragi, leidsin, et Tallinn on veel ilusamaks läinud, kui ta ennem oli, aga nüüd selle nelja aastaga, mis te olite ära ja tulitele vaatama, kas on sellega ka muuta ja on ka muutunud, ikka ikka ilus paremaks läinud teie abikaasa muljet. Ta ütleb, et need muljed, mis tal jäid nende noorte lastesse kõik nii rõõmsad olid ja värvirikkad, need rahvariided. See oli väga ilus olnud. Mullune nelja, arvasin, et ma jälle oma inimesi näen. Ja üleüldse ma näen eestlasi jälle tuleva sureks, ma tahan tingimata jälle tahame tulla. Eluga Nõukogude liidus ja sotsialismisaavutustega tegelikkuses tutvus ka suurem grupp itaalia turiste, nimelt Itaalia ametiühingute organisatsiooni CCC Ell turismiklubi ette liikmed. Nende matk algaski Eestist, kus neil õnnestus näha meie tantsupidu. Itaalias selliseid suuri rahvapidustusi palju ei näe. Rahvalikke üritusi korraldatakse meil peamiselt ainult selleks, et välismaa turiste Itaaliasse ahvatleda. Teie rahvakunstipidu meeldis neile väga. Eriti värviküllased, rahvarõivad ja korrektne esinemine. Itaalia külalised tundsid vaid muret, kas nii ulatusliku programmi esitamine pole liialt pingutavad tantsijatele endale. Kunstipidu, vennas mind selle, et sotsialismimaades pööratakse suurt tähelepanu kultuuri ja tundeelu arendamisele. Imestust äratas selle peovõimsus ja populaarsus. Niisugust mõjuvat rahvapidu pole ma seni näinud ühelgi maal, kus olen käinud. Meie delegatsiooni otsustas siia saata Rootsis asuva Ühingu Rootsi Nõukogude Liit juhatus. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad kolm ühingu liiget, insener Erik Johansson, vesteroosist, advokaat Arvid rüüdling Stockholmist ja toimetaja Karl-Erik San plaad, samuti Stockholmist. Meie arvates on selliste delegatsioonide külaskäigud tähtsaks lüliks kultuurisidemete tihendamise ja informatsiooni vahetamisel Eesti ja Rootsi vahel. Me oleme väga tänulikud sõprusühingu Eesti osakonnale küllakutse eest. Lauses Rootsi delegatsiooni juht Arvid rüüdling. Tundub, et Põhjamaade, sealhulgas ka Rootsi ja Eesti kultuuris on palju ühiseid jooni. Milline on teie arvamus nüüd pärast seda, kui te mitmel kontserdil olete kuulnud, näinud Eesti rahvakunsti oma silmaga? Sellele küsimusele oli nõus vastama insener Erik Johansson Stockholmist. Su peol ja peab ütlema, et oleme paljuski üllatanud. Eriti palju ühist on muidugi meie kahe maarahvariietes. Meil Rootsis on igast läänis oma rahvariided ja nii on see ilmselt ka siin Eestis. Väga sarnased on Eesti ja Rootsi rahvariiete värvid ja värvikombinatsioonid. Minu tähelepanu köitis aga eriti noorte massiline osavõtt tantsupeost. See, et isegi päris väikesed lapsed esinesid nii suure innuga nii suurepäraselt, ilma vähimagi komistuseta. Oma muljeid rääkis veel delegatsiooni juht, advokaat Arvid rüüdling Stockholmist. Tulin Helsingi, Tallinn laeval päris ilma ettevalmistuseta sellise suure peo jaoks ja sattusin kohe tantsijate rongkäigule, millest võttis osa üle 8000 rahvarõivais tantsija. Kõik möödus aga lihtsalt südamlikult ja toredalt. Tribüünil oli muidugi vabariigi valitsus ja näid tervitati lehvituste ning käeviibete ka seda eriti nooremate osavõtjate poolt. Suurel staadionil toimunud tantsupeol süvenes veelgi esialgne hea ning intiimne mulje peost, kus osavõtjate hulgas olid kõik generatsioonid alates kõige vanematest Torupillimängijatest päris mudilasteni välja. Minule meeldis kõige enam see, et niivõrd suur pidu peeti maha ilma ühegi pikka kõnet. Et kõik pidulikus oli edasi antud muusika laulu ja tantsu kaudu. Ja lõpuks küsimus delegatsiooni kolmandale liikmele, toimetaja kalleriksand plaadile Stockholmist. Millised on teie muljed lõppenud tantsupeost? Ja ei oska inste mõrvamine tuli Kehrasse aektoos, küllaltki illegaalne, tegi töö või ees, oli üldsuusoo Köl. Ideena e õnnest õige. Seda puud. Ühinen oma kolleegide arvamusega ja lisaksin omalt poolt veel kaks asja. Tahan eriti rõhutada seda, kuivõrd ilmne on suur kultuurilähedus mõlemal pool Läänemerd. Nii tantsus kui laulus oli palju sellist, mis tundus lähedasena, võiks isegi öelda variatsioonid ühel ja samal teemal. Teiseks äratas imestust seda suurte hulkade korrektselt liikumist vaadates. See, kuivõrd läbi mõeldud olid kõik plaanid ja kavad. Peo, stsenaariumi ja kava esitust võib õigusega meistritööks nimetada, ütles Karl-Erik Sangla Stockholmist. Milliste muljetega lahkus Tallinnast Saksa-Nõukogude sõprusühingus, Feriini ringkonna delegatsioon, sellest kuulete meie kaastöölise Marika haugi vahendusel. Sõprusringkonnas Feriini delegatsioonile tutvustasin nende saabumise esimesel päeval Tallinna ja vanalinna. Ja nädala möödudes pärisin, mis siis külalistele kõige enam meeldis. Millest kõigepealt koju saabudes jutustatakse. Vastab saksa demokraatliku vabariigi Nõukogude Liidu sõprusühingu Schwerin'i ringkonna juhatuse esimees Franz Hepner. Eriti imponeeris meile kõik see, mis on saavutatud viimase 30 aasta jooksul. Nägime palju ja kõik nähtu kinnitas veelgi meie sõprussidemeid. Kodumaal räägime aga kõigepealt teie kultuuriürituste massilisusest tööstusnäitusest, väikesest Viljandist ja suurest armastusest rahvakunsti vastu. Tegelikult kiideti nii minu kodulinna kui ka rahvatantsupidu märksa rohkem. Kuid aeg ei luba kõike teile kuulda anda, sest sõna saab nüüd teine külaline saksa liberaaldemokraatliku partei, Schwerin'i ringkonna juhatuse esimees Bruno Krüger. Tulin muidugi omaettekujutustega loetu kuuldu põhjal, aga siin nähtu ületas kõik need. Teie linn on väga võluv, aga inimesed veelgi rohkem. Kuid meile anti ka austav ülesanne organiseerida 1972. aastal Schwerin'i töölismängud. Muljete ja kogemuste poolest oli teie tantsupidu meile tõeliseks varagambriks. Külalisi Araabia ühinenud Vabariigist. Olen väga rõõmus, et juhtusin Tallinna sellise piduliku sündmuse ajal nagu seda Teie rahvatantsupidu. Mulle jättis see väga suure elamuse. Meeldisid kõik tantsud, eriti laste esinemine. Erakordse mulje jättis nii publiku kui ka tantsijate rohkus ja samal ajal kogu pidustuse erakordselt põhjalik ja läbimõeldud organiseeritus. Teisele külalisele, Niiluse äärest on meie pidustused sellise mulje jätnud, et ta on võtnud nõuks isegi eesti keele juba selgeks õppida. Ta lisab, et ta tahaks igal aastal. Tallinna tulla seda vaatama. Mulle väga meeldib, et teil rahvas tunneb uhkust oma rahvuslike traditsioonide üle ütelda. Meie pidustused meenutavad talle Egiptuses suurt rahvuspüha Niilus austamise päeva, kuhu samuti saabub külalisi paljudest maadest. Külaline Floridast Ühendriikidest. Härra, Andres Walter, millal teie Eestist lahkusid? Malakusin viimati 1000 900 29. aastal. Ja millal ta nüüd Eestisse külla tulite? Kaks kuud tagasi, tulen, nõel olen siin juba kaks kuud. Aga ma käisin siin veel 1965. aastal laulupeol ja nüüd tänavu aasta samuti. Ja tänavu aasta oli ja ka, milline telenendest rohkem meeldis? No mulle meeldis nüüd suurem, küll rohkem, aga siis seekord olid küll paremini korraldatud sellele orkester aitas väga palju kaasa ja oli rohkem kalja. Prineeritud org, laulukoor, teie ise olete ka joana pillimees? Jah, olen küll, ma muuseas, võtsin osaga 1900 28. aasta laulupeost Tallinnas. Ja 1926. aastal Tartu laulupeost. Tartus viimasest laulupeost need sellest väikesest, milliseid etteastmetele Nendest meeldisid. Kõige rohkem muidugi meeldis, suure pärani pateetiline oratoorium Sviridovi. Oma niisugust pole enne näha ega kuulda all ja kooride tase, koolide tase oli raekoja hääl. Need olid liiga tugevasti. Tõid oma osad välja ja solistid ka. Urve Tauts ja siis Teo Maiste. Need olid väga tugevad. Kas teil on juba võimalus olnud käia ka rahvatantsupeol? Ma käisin peaproovil, mis jättis väga sügava mulje kuidas noored iseäranis siin innuga töötavad ja on tugevasti välja õpetatud. Tahtsin just ütelda selle suurepärase paraadi kohta, mida ma küll õieti ei saanudki täielikult näha, sellepärast et rahvahulk oli nii palju, et ma ei pääsenud kuskilt poolt juurde. Ma pole niisugust tugevat paraadi isegi New Yorgi linnas näinud kus ei, lihtsalt ei pääse juure muudkui päid, nägin, mis mööda marssisid. Või abikaasal mina seda Deparaadinid nägin hästi, tead, ja kõik need rahvariided ja need olid väga huvitavad ja väga-väga toredad, ühesõnaga midagi suurejoonelist. Meie rahvatantsupidustusi jälgisid ka suured grupid rahvatantsuspetsialiste Soomest. Nii viibisid sel puhul Tallinnas 50 rahvatantsujuht ja rahvatantsijad soome noorsooliidust. Soome demokraatliku noorsoo liitu esindas aga 50 liikmeline laulu ja tantsuansambel turum kiigurit. Neil oli see viimase 10 aasta jooksul juba neljandaks matkaks Tallina. Esmakordselt viibisid nad siin 1960. aasta üldlaulupeo ja rahvakunstiõhtuaegu. Ansambli kunstiline juht Paula Paajanenud. Milline on teie üldmulje pidustustest? Mulje on muidugi suurepärane, kuna olen ka varem olnud rahvatantsupidudel. Tulin siia teadmisega, et saan näha hiigelsuuri ja toredaid massi esinemisi. Ja ma ei pettunud nendes ka seekord. Nii nagu varasematelgi kordadel, võlusid külalist ka sedapuhku neidude ja naisrühmade esinemine selle pandiks arvab külaline on eelkõige meie neidude kaunid rahvariided mis annavad suurepäraseid võimalusi moodustada staadioni muru, täitvaid, kauneid kujundeid ja mustreid. Südantliigutavad olid kalaste rühmade esinemised, ansamblid, segarühmad, basid silmaga ja kava tugeva tantsutehnika poolest. Rahvatantsupeo kavas oli ka siit Soome rahvatantsudest. Selles on osake teiegi tööd. Käisite ju teie seda talvel rahvatantsujuhtidel õpetamas. Kuidas jäite rahule selle asja ettekandega? Soome tantsud, mida ma talle lõpetasin, olid staadionimurule seatud õnnestunult. Tantsusamme ja kujundeid oli kasutatud õieti nende põhjal tehtud mass. Lavastus jättis mulle igati hea mulje. Kas ka Soomes korraldatakse sellise ulatusega rahvatantsupidustusi? Ma ei usu, et kusagil mujal korraldatakse rahvatantsu alal nii suuri pidustusi kui teil Eestis esitada iga oma rahvatants vastavama rahvariietes. See nõuab väga suuri kulutusi. Teepeo kavas oli palju teiste rahvaste tantse ja kõik need esitati vastavaid rahvariietes, mis kõik olid hangitud riigi kulul. Meil on see kõik mõeldamatu. Rahvariided on meil üldiselt väga kallid ja neid organisatsioone, kes meid rahvariiete tegemisel materiaalselt võiksid abistada. Veiko Green, roos turul kiigurite muusikaline juht. Minu hoogias ta pysti meeled ja see oli nende tantse ja elavad, et väga tavalana elab. Music is olevate Hoostele oli kooro säästiks. Teda kui muusikainimest võlusid eelkõige meie tantsude muusikalised seaded Misery orkestriliikide kooride esituses, nagu märgib külaline, olid väga vaheldusrikkad. Meeldivat vaheldust suurtele tantsulistele massiesinemistele pakkusid külaliste arvates ka muusikalised vahepalad. Eriti võlus külalist noorte viiuldate ansambel ja torupillid orkester. Kogu pidu oli väga värvirikas ja me kõik jäime sellega ääretult rahule. Eriti olite peost vaimustatud meie noored lauljad ja tantsijad, kes oma elus nägid esmakordselt nii suure ulatusega rahvatantsupidustusi. Tantsujuhid lahja ja Andra kuski Helsingist. Võrreldes 1965. aasta rahvatantsupeoga oli märgatavalt kasvanud rahvatantsijate koguarv seda eriti nooremate osas, kes seekord esinesid vastavalt eale juba oma eriliikides. Laste rahvatantsurühmade juhina rõõmustas mind muidugi eelkõige see, et nägin esinemast nii määratul suurel hulgal lapsi. Nendes on aga kätketud ju teie rahvatantsu järelkasv. Nii et oma rahvatantsu tuleviku pärast võite olla täiesti muretud.