Kolm aastat tagasi, 25. augustil 1970 läbis paljusid ajalehti teade et Viini helilooja Robert Stolts on saanud üheksakümneaastaseks juba seitse aastakümmet tagasi, 1903. aastal nägi Salzburgis rambivalgust tema esimene operett Ilus Loorsjat. Siis ei olnud veel lõbusat leske Silvat. Stoltzi teosed jõudsid ka eesti muusika lavale. 1925. aastal etendati Estonias tema opereti meedi 28. aastal üksainus öö 34. veenus siidis. Kolmekümnendatel aastatel jõudsid kinoekraanidele tema filmi laulud eesotsas igirohelise kahe südamega kolmveerand taktis. Ja ka peale seda on olnud võimalus kuulda Robristoltzi muusikat tuntud viini jää revi, mis on korduvalt ka Moskvas esinenud olnud kasutanud Roberstoltzi muusikat tervelt 25 kava jaoks. Mis on aga kõige iseloomustav homstoltsile kindlasti Viini linna kiitvad laulud, nagu seegi laul, mille esitab helphi Mairhoffer tele-function orkestri saatel. Viin muutub kauniks öösi. Viilviad, Shell, Hershel naht dirigeerib autorise. Proberstolts oli oma vanemate 12. laps. Mõlemad vanemad olid muusikud. Tema isa helitöid avaldasid mitmed suuremad kirjastused. Ema oli tuntud kontsertpianist. Kodune muusikaline õhkkond kujundas tema isikupära. Praktiline interpreedi tegevus aga andis tema loomingule elulisuse ja löömuse. Anne leida kiiresti kontakti. Oma kuulajatega oli Roobristoltsil juba õige varakult välja kujunenud ja seda aina süvendas tema orkestrijuhi tegevus. Samal 1903. aastal, kui tuli lavale devaisimine operett, alustas ta samuti oma dirigenditööd. Küllap see pidev viibimine teatrimiljöös oligi põhjuseks, et Rooberstoltzi operettide arv küünib 50-le. Ja nii mõnigi neist on osutunud üpris edukaks. Ligi 2000 korda mängib diviis 1920. aastal valminud rahvalikku operetti Šberlzeczarl. Seda võiks tõlkida ligikaudu kui poole krossine hoiukarbis. Aasta hiljem valmis operett tants, õnnetants Insclük mis leidis tee paljude maade operiti lavadele. Meilgi ette kantud operetist veenosiidis laulab laulu mängima viiulit Anne-Liise Rottenbergar. Üks silmapaistvamaid kaasaja ooperitähti, kelle Mozartist interpretatsioonis ka rangemaid kriitikuid on vaimustatud. Anne-Liis Rosenberg herilt kuuleme veel ühte Roberstoltzi laul ja nimelt valis silo valsside loomisele oli seal ilu ja eriti meister. Pealkiri kõlab nii, mu armulaul peab olema, valis mailiibes liid mus ain Valtsarzael. Kirjutatud on see lugu opereti valge hobu võõrastemaja jaoks, mille põhiline osa muusikast oli kirjutatud Ralph Bernatski poolt. Vähema osa on aga komponeerivad Roberstolts ja Bruno müranisteetel. Ka valge hobu võõrastemäe jõudis Estonia lavale. Jah, seda 1933. aastal. Alates 1910.-st aastast on Roberstolts kirjutanud terve realaule esiklapseks selles valdkonnas oli servast ju mis on nukravõitu valsiviis ja oma paluse lahkumismeeleoluga on jäänud senini heliloojale lausa visiitkaardiks. Järgnesid sellised laulud nagu traatorison, puud jälle õites. Seon kevad Viinis. Joseph Schmidti ettekandes kuuleme, sa peaksid mu hinge keiser olema. Joosep Schmidt, kelle ooperikarjäär tema väikese kasu ja vähese kanduvusega hääle tõttu takistatuks osutus kujunes üheks lemmikhääleks raadios ning teda on ka ekraanil näha olnud. Kolmekümnendates aastates käis ta ka Tallinnas esinemas. Meeleolukas laululisus lausa meelde sööbis meloodika. Need on omadused, mis on iseloomulikus doltsi kogu lummikule. Tema meloodiaid on kasutatud ka igasugustes instrumentaalseades. Neid meelsasti töödelnud teisedki muusikud, nagu näiteks helilooja ja pianist Beethercroidar croidleri esituses kuulemegi melanhoolselt viisi ära küsis, miks ma lahkun fraadinist varumistki. Kolmekümnendatel aastatel kirjutas Stolts õige palju filmimuusikat. Kui tema laulude arv küünib 1200-le siis filmilaule on tal 100 ringis. Needki jõudsid kuulajateni paljude väga tuntud filmihäälte kaudu, kelle hulgas oli ka Poola suur tenor Jaan kipura. Viimase esituses kuulemegi laule olgu blond või brünett ja kuulu mulle sel ööl. Kui hitlerlased 1939. aastal Viini Anastasid lahkus doltsumas sinimaalt kestaapolased, tuhnisin tema järelejäänud asjade hulgas ja viisid minema 16 kasti, milles olid 11 operiti käsikirjad, sadu laule, partituur ja Richard Wagneri kirju. Kodulinna Viini pöördus Stolts tagasi alles 46. aastal. Siis nimetati teda Viini aukodanikuks ja omistati professori tiitel. Muide, 90. sünnipäeva puhul kinnitati talle uuesti aukodaniku tiitel ja seda riigi presidendi juuresolekul. Ruberstolts jore ära ütelnud ka mõningatest ettevõtmistest, millega ta endale avalikkuse tähelepanu tõmbas. Ta on ennast kirja pannud esimeseks turismiretkeks kuubiale. 1959. aastal, kui Viinis toimus rahvusvaheline aatomienergiaalane nõupidamine, komponeeris ta operatiivselt ühinenud rahvaste organisatsiooni marsi. Ent reklaam reklaamiks. Parim tutvustus doltsile on ikka olnud tema enese looming. Sellega saavutas ta edu ka ookeani taga. Sõja aastatel Ameerikas viibides kirjutas ta muusika Hollywoodis vändatud filmile kevadparaad springtoreid ja sai selle eest ka Oscari auhinna. Roberstoltsil loomingu esitajate hulgas ei puudu ka kaasa ja üks tuntumaid ooperitenoreid rootsi vene päritoluga Nikolai Eda. Tema esituses kuuleme meie štoltzi saate lõpulugudena laule Harry Vidertsi, bella Itaalia ja sind armastan. Armee. Armee. RMK on Vaenanud kvooti Kalamees. Ordu. Kaabelsoojusega. Aga kas. Ta. No ta oli Ei, see ei tee. Siis ta oli siin. Noor. Luuralla. Pootshaakristi.