Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Euroopa Liiduga ühinedes pidid Eesti ettevõtjad võitlema kiusatusega koguda voodi alla teatud kaupade varusid, mille olemasolust oleks rohkesti rõõmu sisenedes suurde ja rikkasse. Majandusliitu kaupadeks olid mitmed põllumajandussaadused ja eriti suhkur. Avalikkus tunnebki juhtumit magusaine kaudu, kui rehepapi tegijad jäid inspektoritele vahele ja Euroopa komisjon määras riigile trahviks 45,7 miljonit eurot. Riik maksis kolmveerand trahvist, kuna veerand lubati jätta kulude katteks. Võib-olla oli see Brüsseli poolt vaadates vigasest, meie omad, kasutasid ilmselt osa vabaks antud vahendeid advokaatidele, kes püüdsid Euroopa Liidu kõrgemast kohtust kogut trahvi tagasi nõuda. Pikk protsessimine erinevates kohtuinstantsides lõppes eelmisel aastal meie jaoks kaotusega. See suhkur jättis suhu mõru maitse. Antud loos saab järgneva juhtumi jaoks võrdluspunkti, kui tähtis on 34,3 miljonit eurot Eesti-suurusele riigile. Ühtlasi ergutab juht meenutama, mida ühe karistusega soovitakse saavutada. Eesmärk on mitmeid, alates kurja teinu isoleerimisest, näiteks vangimajja alati peagi halva tegijad füüsiliselt isoleerima sest karistus stigma märk, mille olemasolu siin-seal kontrollitakse, et siis muude sotsiaalse isolatsiooni meetmete kõrval keelduda näiteks koostööst, juurdepääsu ressurssidele või muud taolist. Karistuste hulka kuulub veel kahjutasu väljamõõtmine. Trappi võidakse nõuda ka kättemaksu eesmärgil. Meie juhtumist sisaldas trahvi määramise algoritmi ilmselt midagi mõlemast. Karistus peab olema ka piisavalt valus mõjumaks käitumisele ja toimib maks ennetusena ning hoiatab tusena, et lämmatada eos kurjad kavatsused. Ja lõpuks kaasneb karistusega armulikumbale, millega püütakse eksinud tagasi kõigele teele juhtida. Kõik toimiks, kui karistuse mõju sunnib selle saajat olukorrast aru saama ja oma ellusuhtumist muutma. 34,3 miljonit eurot mõjus meile õpetlikult. Raske on ette kujutada, mis meiega oleks aga juhtunud, kui trahvimäär ulatunuks näiteks viie miljardini. Aga ometi leidub maailmast ettevõtteid, kellele viie miljardi dollari loovutamine mõjuks sama palju kui tavakodanikule keskmisest kallim lõunasöök. Kas mõned ettevõtted on karistamatult börsile esitatud Facebooki aasta esimese kvartali kasumiaruandes kirjeldati kasumist kolme miljardi dollari eraldust oodatavale trahvile. Sotsiaalmeediahiid ootab USA föderaalselt kaubandusametilt karistust seoses viimastel aastatel avalikuks saanud kasutajate andmete kuritarvitamise skandaalidega. Ühtegi avalikku otsust pole juhtumi osas tehtud. Küll on teada, et talvel teostati firmas ametkondlik juurdlus ja ilmselt selle tulemusi ette nähes otsustas Te, olete kolm miljardit trahvile reserveerida. Aruandest on nüüd möödas umbes nädal, mille jooksul on lisaks selgunud, et tegelikult hindab Facebook võimaliku trahvi suuruseks kuni viis miljardit dollarit. Juhul kui tõeks osutub suurem number, võetakse puudujääv osa jooksva kvartali kasumist. Tegelikult jäi firmale esimesest kvartalist isegi pärast trahviraha reserveerimist kasumit alles 2,4 miljardit USA dollarit. Korraks veel karistuse mõttel peatudes on tähelepanu väärne börsi reaktsioon uudisele et firma peab kasumist vähemalt kolm miljardit riigile loovutama. Ootuspäraselt võiks taoline uudis ajada aktsionäre paberil varast loobuma. On ju tegemist trahvide rekordiga. Senine ettevõtlust tabanud rekord oli jutumärkides siis kõigest paarkümmend miljonit dollarit föderaalse ametkonnale. Karistust pidanuks muutma Facebook'i paariaks, võtma sellelt suure tüki varandust ja takistama halba edasi tegemast. Seega oleks viimane aeg oma väärtpabereid kellelegi edasi müüa, enne, kui teised ette jõuavad. Trahvi hirm võinuks hirmutada kasvõi väikeaktsionäre, aga juhtus vastupidi. Facebooki aktsia hind tõusis viis protsenti. Sisuliselt lisandus karistuse uudise peale Facebook'i väärtusesse 40 miljardit dollarit. Palju siis karistamisest? Facebooki suhkrutrahv osutub ilmselt magusaks kogemuseks. Ümberöelduna on ilmselt avalik saladus, et oodatav trahv on sedavõrd tühine, et see tuleks kohe letti panna. Seniste süüdistuste vaeva saaks unustada ning äri läheb edasi. Börsile ei meeldi ebaselgus ja trahvi abil on nüüdsest probleem unustatud ja kord majas. Ja küsimus pole üleüldse ainult Facebookis, suurtele Iidee hiidudel antroffidele kaotatud miljardid paari kuu töö ja meenutabki rohkem lepingud kui karistust. Olukord meenutab juhtumit Iisraeli ja lasteaias, kus mitmed vanemad jäid õhtul lapsele järgi tulemisega hilja peale ja lasteaia töötajate tööpäev venis lubamatult pikaks. Hilinemist vähendamiseks riputati välja silt hoiatusega et iga hilinemise pealt hakatakse trahvi nõudma. Kuid hilinemiste vähenemise asemel muutusid need endisest regulaarsemaks. Sest lapsevanematele tundus uus trahv pigem lepinguna, mis võimaldas halba käitumist juurde osta. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.