Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port algupärastest Tarzani filmidest täidis, pea osatsiooni Vaiss Müller. Kokku osales atleetlik keha ka mitmekordne ujumise olümpiavõitja ja maailmarekordiomanik aastatel 1932 kuni 1948 12. filmis. Toona vaadati filme kinos ja nende valmimisele kulus aega. Rahvas armastas, võis Mülleri Tarzanid aga rahvas armastas noort ja atleetlik Kudaarsenit. Paraku armastas aeg sedasama keha aga teises tähenduses. Ja näitleja aeg Tarzani rollis sai otsa. Tänapäeval toodetakse seriaale tõhusamalt ja aastasse mahub iga nädala peale mõni uus osa. Mõnikord liigub seriaali teema ajas kiiremini edasi, kui näitlejate vanus ja neid peab kunstlikult vanemaks muutma. Leidub reale, milles liigutakse ajas tagasi. Ja probleemiks on näitleja nooremaks tegemine. Lõbuks võib mõni seriaal venida Tarzani filmidest pikemaks ning mõne rolli sisuks olnud näitlejad jõuavad enne seriaali finaali surra. Vanadusse. Filmide ja näitlejatega näidete eesmärk oli soojendada mõtteid veelgi pikema seriaali märkamiseks. See rullub lahti sotsiaalmeedias peamiselt Facebookis. Nähtusele võib vaadata ka ajaloolise arhiivi prisma kaudu. Inimloo jooksul pole kunagi varem taolise mastaabiga inimeste käitumisi ja kultuuridokumente. Teerivad arhiivi eksisteerinud ajaloolaste peamised siis tulevaste ajaloolaste rõõmuks. Nimetatud arhiiv on elujõuline, see kasvab ning omal moel on kasulik, et selle haldamine on juba tsentraliseeritud katusorganisatsiooni alla. Jäägu valik oma elu peaosatäitjatele, kas nad mõtestavad seda siis filmi või ajaloolise arhiivi läbi. Aga nad ei saa valida suhet, aega. Facebooki kogunevad pildid sünnitusmajast matusteni jättes oma rahusse traagilised üksikjuhtumeid pole sotsiaalmeedia filmilindile seni veel jäädvustunud kellelegi täispika elukaart. Põhjus on proosaline. Facebooki alguseks on 2004. aasta veebruar. See tähendab, et firma enda vanuseks on kõigest 15 aastat. Arvestades sotsiaalmeediarolliga modernses elukorralduses ja selle kasutajaskonna jätkuva lisandumisega, võiks mõtelda ajas kaugemale ja küsida. Mis saab Individuaalsete seriaalide lõppedes? Kelle omandusse kuuluvad inimese elu dokumenteeritud andmed pärast seda, kui tema hing on keha maha jätnud. Neile küsimustele otsisid vastust Oxfordi ülikooli internetiinstituudi teadlased kelle tulevikuvaatelise uurimistöö tulemused jõudsid äsja avalikkuse kätte. Ajakirjandusest. Poleemikat äratanud ühe järeldusena tõdevad teadlased, et kui Facebook kasvab tänases tempos, siis selle sajandi lõpuks ehk 80 aasta pärast. Võib ettevõtte mäluseadmetes olla talletunud 4,9 miljardit surnud Facebooki kasutajat. Paludes nüüd ebamugavuse pärast eos vabandust, siis tõenäoliselt kuulut. Sina ka nende hulka. Seda väljavaadet on oluline teadvustada, kuna loob isiklikum suhteandmete saatuse küsimusse. Ja sa ei ole üksi. Täpsemalt kui järgida kirjeldatud stsenaariumit, on sajandi lõpuks Facebookis rohkem surnud liikmeid kui elusaid kliente, et isegi juhul, kui Facebook seiskub Eelmise aasta liikmete tasemele ja sinna ei lisandu enam ühtegi uut kasutajat. Oleks aastaks 2070, selles 1,4 miljardit surnut. Arvutuste aluseks on rahvusvahelise terviseorganisatsiooni statistika. Juhul kui eluiga peaks hüppeliselt pikenema siis selle teguriga tuleks. Kohe täna ju kokku puutuda, kuna keegi täna elavatest inimestest eluiga pikendavaid teenuseid ei kasuta ja ilmselt Pole ühestki võimalusest midagi kuulnud siis võib jääda antud arvutuste juurde, mille järgi 2070.-st aastast edasi ületab surnute arv Facebooki elavaid kasutajaid. Surnud võib-olla ei omagi mitte mingit suhet elavate maailma jäänud andmetesse. Küll aga puudutab lähedaste ja tuttavate arhiiv elavate huve. Alustuseks. Mainitud näitlejate vananemise teemaga seoses on neist juba tehtud virtuaalseid, digikoopiaid ja surnud näitlejad on osalenud filmides. Tehnoloogia arenedes võib aga olla kindel, et lahkunud lähedastest tehakse analoogseid koopiaid näiteks seni veel sündimata lastele tutvustamiseks sarnaselt siis vanade fotode vaatamisele. Ainult et fotod asuvad koduses karbis, kui digitaalne avatar kummitab kusagil võõras serveris. Oma igavest elutaolise surmajärgse elu realiseerumise tõenäosusega arvestades tõstatatud küsimus, kas peaks tänast digitaalset elu teisiti elama? Näiteks vähem Tarzani moodi. Kuula varasemaid portaale R2 L2.