Klassikaraadiol on külas halliki Põlda kahe noore talendika muusiku Johannese ja Heldur Harry ema, kes hiljuti Ses andekuse teemalise doktoritöö. Tere tulemast, tervist. Mina olen Kersti Inno. Teie pere on üks neist, kus mittemuusikutest vanemate mõlemast lapsest on sirgunud professionaalsed muusikud. Tänaseks on Johannes lõpetamas Sibeliuse akadeemia magistriõpet ja on lappima Kammerorkestri kontsertmeister. Heldur Harry aga on lõpetamas Londoni kid hol muusika- ja draamakoolis stuudiumit ning sidunud ennast rahvusooper Estoniaga kus teda saab näha ja kuulda vestlejaid. Stoori ühe peaosatäitja tonina. Halliki teie emana oskate aga kõige paremini rääkida selle teekonna kulgemisest algusest peale ja milline on vanemate roll oma lapse ande arenemises ja toetamises. Te olete mõlemad koos abikaasaga lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli? Jah, ja mina lisaks ka Tallinna Ülikooli, nii et aga tehnikaülikoolis tõepoolest saime ka kokku. Kas seal siis teie eluteed põimusidki? Jah, sest seal oli kammerkoor. Ja teatavasti sopranit laulavad bassid ees ja eks ma siis oma mõtle ka siis silma jäin oma tulevasele abikaasale ja tõepoolest seal me kohtusime. Nii et siiski muusika vist rohkem kokku kui tehnikaülikool absoluutselt sellepärast et me olime erinevates teaduskondades ja mina õppisin toona automaatikat. Abikaasa Meelis õppis autondust ja me ei oleks muidu kohtunud. Tõepoolest kui me poleks kokku saanud sealses kooris. Ehkki võib-olla üks tore kohtumine olime siis, kui olime nelja 15 aastased, meie koorid olid kunagised pruss, koorid ja, ja kohtusid Saaremaal, aga sellest ajast ma ei mäleta midagi. Et mina laulsin siis koolinoorte segakooris ja tema Kuressaare koolikooris. Et oleksime võinud siis ka kohtuda, aga ei, saime hiljem kokku. Aga ühise kodu rajas ikkagi Saaremaal rajasimegi Kuressaarde, jah, lõpetasime siinse tehnikaülikooli ära ja, ja kolisime sinna siis meie esimene poeg oli just sündinud. Et jah, ta oli aastane, kui me kolisime. Ja teie kasite Saaremaal hoopis raadiotööga tegelema, et kas tehnikaülikooliharidus oli selleks soodne? Loomulikult, sellepärast et sealsed töötajad ei jõudnud ära imestada, et ma saan aru, kuidasmoodi lindid töötavad ja kuidas saatja töötab ja ja et missugused raadiosagedused tuleb tellida selleks, et levi oleks piisavalt suur. Ja need raadiotehnilised teadmised, raadiojaama juhil kuluvad väga ja väga ära. Et teie olite siis raadio, Kadi tegevdirektori reklaamijuht reklaamijuht ma küll ei mäleta, aga tegevdirektor teist ikkagi ja et aga eks see väiksest raadiost tuleb kõike teha, nii et tegite ka saateid? Ei, saateid ma ei ole teinud, ma olen küll häda sunnil sisse lugenud reklaame, aga üldiselt. Ma püüdsin teatud töödest eemale hoida, sellepärast et et hirm oli, et muidu need töötajad ütlevad, et aga sa saad kõigega hakkama, kuule, tule ja tee siin puldis, tõmbaneb valetatud muusikat peale hommikul ja et mingit tööd jäid ikka ikka teistele. Saatejuht ma ei ole olnud, aga kuidas tulistusse raadiotöö? Ma arvan, et see on olnud oma minu praeguse töö kõrval üks selliseid eredamaid ajajärk. Et minna ja alustada nullist, et ma olin ka selle aja sees, raadio muidugi tõimise töötas, aga me parasjagu kolisime uutesse ruumidesse ja lõime uue pinna ja ja toimus väga suur laienemine ja kui vanasti see raadiolevis Kuressaare ümbruses, siis me levisime edasi Läänemaale. Hiiumaale saatekavad muutusid, seal oli hästi palju põnevat tegutsemist ja seal olid sellised inimesed, kellele ütled, et teeme ja nad ütlevad jah, teeme. Selliseid töötajaid on, on harva näha. Ma tõesti mäletan vaimustusega seda aega, et kui saaks, pööraks tagasi. Teie abikaasa Meelis ongi Saaremaalt pärit ja kellel on tema, hakkas Saaremaal tööle, siis tema hakkas toonase Hoiupanga juhina tööle. Nii et tema ongi päris pikalt töötanud finantsalal ja ja tema mind sinna tegelikult ju ka meelitas, et teda, see töökoht seal ootas ja ja niimoodi me läksime, läksid koos ühe väikese pojaga seal sündis teine kui varakult, kuidas ilmnes poiste muusikaanne? Ma ei oska ütelda, kas see ilmnes ise. Aga me väga teadlikult hakkasime seda arendama, umbes sellel ajal, kui Johannes oli pooleteist aastane siis abikaasal olid hästi pikad tööpäevad ja nüüd kui tavaliselt öeldakse anne areneb pigem suuremates keskustes ja siis kaugemal on vähem võimalusi oma laste andeid arendada, siis tänu sellele, et Kuressaare on väike linn, siis mees ei käinud mitte kuskil linnas söömas, võit tuli koju ja nii kaua, kui mina tegin sööki, siis meil olid raudne traditsioon, et tema võttis Johannese sülle, läksid koos klaverit mängima? Hannes seda nii tohutult nautis. Jätan kõiki neid aastaid, et alguses oli ainult Johannes, pärast tekkis teine väike pundar veel sinna põlve peale. Et see oli selline teadlik tegevus. Ja muidugi ka see, võib-olla see muusika armastus, mille ma olin kodust kaasa saanud, et et tõepoolest mu vanemad ka ei olnud muusikud, aga mu suguvõsas on, on väga palju muusikuid. Ja ma tahan kohe julgustuseks ütelda kõikidele professionaalsetele muusikutele, et see, mida te teete seal kontserdisaalides, et see on nii tänuväärne töö. Sest neid inimesi, kes ei ole muusikud, aga naudivad seda, et neid on tohutult palju, et mina olen üks nendest. Ja ma mäletan, et me võtsime Johannese kaasa esimest korda Kuressaare kammermuusikapäevade avakontserti ületa oli siis pooleteistaastane? Jaa, Ma tean, et mulle ukse peal veel öeldi, et kas te olete kindel, et kontsert sobib lapsele? Ma ütlesin, et kindel ei ole, aga ma proovin. Jaa, nüüd sellel suvel saavad kammermuusika päevad 25 aastaseks ja Johannes minu teada on üks esinejatest seal, nii et selles mõttes on see üks tore seos. Aga teie suguvõsas on olemas siiski ka nii-öelda muusikugeen, saan ma aru? Ma ei tea veel, mis see muusikugeen on, ja, ja teadlasena võin küll ütelda, et seda muusikukeel ei ole avastatud ja pigem on see selline meetmis andekusega kaasas käibed. Et isalt pojale. Aga eks see muidugi seda keskkond mõjutab seda, seda ande arengut ja ja minu suguvõsast tõepoolest, minu onu oli koorijuht Arvo Ratassepp ja see on mind siiski päris palju mõjutanud, et siis ta lauluväljakul laulukaare all ja Soome Anu juhatab koore on, on päris tore tunne, ma olen seda tundnud. Ja see on, on kindlasti minu, seda, kui mitte muud muusikaarmastust ja huvi ja ma olen 40 aastat kooris laulnud, ei oskakski teisiti olla, ma ei tea. Kas Heldur Harry hakkas ka varakult laulma ja ma arvan, et tema puhul vist kehtib see müütet enne laulma kui rääkima. Ma mäletan, et Ta käis esimesel lauluvõistlusel Kuressaarest oli kaheaastane. See oli päris naljakas, kas ma läksin salaja kuule. Aga ta ei olnud selline nagu selles mõttes imelaps, et ta kuskilt kogu aeg midagi võidaks või et need võidud kuidagi sülle kukuksid või ta oli selline rahulik saare mees, tõsine poiss, läks ja tegi oma asja ära laulisemal laulu ära. Aga ma mäletan seda, et me istusime Estonia teatris esimest korda, kui Heldur oli kolmeaastane Johannes, kuuene Toscat kuulamas esimesel rõdul. Ja siis Heldur ütles kõrvalt, et kui saaks kunagi seal laval laulda kolme aastasena mõtlesin, unistustel täitus kudeli 10-le. See tundus mulle siis üsna selline ebarealistlik, aga see näitas ta huvi. Et pigem mitte see, see laulmine, aga justkui see laulu ja muusika kuulamine, see oli see, mis mõlemad, et poega on paelunud, et nad on tõesti armastanud muusikat kuulata ja ma mäletan, kui ma abikaasa käis hästi tihedasti Tallinna vahet Kuressaares oma toonase sekretäriga koos ja laps oli siis tihti kaasas, et saaks siia vanaema vanaisa juurde tulla, siis sekretär ütles, et lihtsalt ainult mäletab seda, kuidas Kuressaares pandi see laste lauluplaat peale ja siis Tallinnas lõpetati ja siis tagasitee oli sama. Et küllap see on, on hästi palju mõjutanud. Kindlasti. Aga mõlemad poisid hakkasid Saaremaal juba varakult viiulit tunnis käima ja Johannes ütles, et tema tahab pulgaga pilli mängida kolmeaastaselt. Et ta on tänaseks tunnistanud, et kuna me käisime kontserdisaalis ja alati võtsin ette ritta pileti, et tal oleks midagi vaadata, et siis ta on alati ütelnud täna, et ei teadnudki, et teised pillid ka olemas on. Et ta nägi ainult vihjalit. Ja me tõepoolest istusime alati viiulipool aga minu isa on kunagi viiulit mänginud, meil oli tegelikult see pill kodus kapi otsas, et ka see mõjutus võis olla tõesti üsna varakult. Mis teha. Ja Heldur läks muusikakooli sellepärast. Me käisime riiulilaagrites ja ta ei tahtnud, et tal igav oleks. Et kui vend juba mängisid, siis laagris kaasas olles oli tore ka mängida ja meil oli seal suurepärane õpetaja. Suvelaagrites Ivi Kivi, kellest hiljem sai meie poiss ta siis viiuliõpetaja muusikakeskkoolis. Ta kuidagi oskas selle selle huvi üles leida ka. Heldur ei ole kunagi tahtnud saada viiuldajaks, aga talle tohutult meeldis viiulit mängida. Mängis üheteistkümnendas klassis lõpetas, aga vahel võtab praegugi ja ja minu meelest, kas oli eelmine või üle-eelmine suvi, kui ta Saaremaa läänesaarte kammerorkestris kaasa tegijast viiuldaja vahel mängib. Kes oli poiste esimene viiul, õpetaja? Saaremaal oli Kuressaare muusikakooli õpetaja Laine Sepp, kes on selles mõttes legendaarne, et praegu teda teatakse, ta on loonud Kuressaarde sellise vahva sündmuse nagu poiste keelpillifestivali. Ja selle ajendiks on kindlasti olnud ka meie pojad, et ta on märganud seda, et ühel hetkel tüdrukud arenevad kiiremini kui poisid. Ja selleks, et toetada poiste hakkamasaamist ja anda nendele ka selline eduelamus ja pakkuda esinemisvõimaluste ja, ja tunnustust, et siis ta tõesti sellise festivali on ellu kutsunud. Ja on alati ütelnud, et poiste viiulimäng on sellepärast nii tähtis, et nad mängivad tüdrukutele. Kas Tallinna kolisite laste pärast? Jah, seda võib küll ütelda. Ja Hannes läks kolmeaastaselt muusikakooli ja lõpetas selle neljanda klassi lõpus. Seitse aastat oli ta siis seal käinud. Ja õpetaja Eviidi liik ootas siin. Ja me tulime, otsustasime, et me kolime siia ära ja siis oli juba ilmnenud ka helduri selline laulu vi. Ja Heldur ütles kohe, et tema tahab tulla Estonia poistekoori. Et see on tal olnud, et esimest korda kud Estonia poistekoorikoolis. Ma arvan, nelja viie aastaselt, siis ta kahetseb, ta tahab seal kooris laulda, kus ta seda kuulis Kuressaares Laurentiuse kirikus. Et jälle ma ütlen, et väikesel kohal on omad võlud. Kui sulle tuleb üks kontsert, siis sai igal juhul lähed. Ja igal juhul võtad lapsed kaasa. Et see on palju pakkunud need need võimalused ja ja helduri kunagine unistus ja võlu oli ka teda väga võlus dirigendiamet ja ilmselt Hirvo Surva oma eeskujuga ka suutis teda nakatada. Ja ta on tõesti Hirvo Surva juures ka kuus aastat dirigeerimist õppinud. Ja minu teada on ta siin rahvusringhäälingu segakoori paar aastat juhatanud kõrvalt Hirvo Surval kõrvalt, nii et ta on see huviga olnud. Niisiis, Johannes sukeldus viiulimängu, aga Heldur Harry huvi jagunes erinevate tegevuste vahel. Viiul, dirigeerimine, laulmine, vaat kõik need võetud kohustused eeldavad ju järjepidevalt TÖÖD harjutamist, õppimist, aja planeerimist, eneseületamist, mida kõik ja veel. Kuidas saab aidata last kõige sellega toime tulla, kas on teil tulnud ka veenda või, või sundida või on või on huvi kõige sellega tegeleda olnud iseenesest nii suur? Ega see päris iseenesest ei teki, ma oskan ainult ühe soovituse või sellise teguri ütelda, mida meie oleme järginud ja see on see, et sa pead laste tegemiste vastu huvi tundma. Kui laps harjutab õhtul viiulit, siis sa ei saa vaadata tele. Ja nii lihtne see ongi. Jah, ma mäletan küll neid kordi, kui ma tegin köögis süüa ja hüüdsin sinna väiksesse tuppa, et kõrgemale-madalamale viiulimäng kipub ju mustaks minema, väikestel lastel. Aga see see huvi, et kõik suved. Me käisime suvelaagrites, kus olid muusikud koos. Et kui lapsel on vaja kirjutada kontserdiarvustust, siis sa lähetega sinna kontserdile koos, et sa, et sa arutad läbi, et mida seal võiks kirjutada. Võib-olla just see selline viimine-toomine kaasas olemine. Mu abikaasa ütles kunagi läbi nalja, tal on ju saare huumor, et ta ei pea oma suguvõsa juuri otsima, et need on Estonia kõrval autos. Et ta on nii kaua selles toonia kõrval oma laste odanud nendest jurist dentendusterbed. Et või siis Pirita kloostris Birgitta festivalil proovid lõpevad öösel kell üks pool Kaksed. Et ühelt poolt annab nagu selle vabaduse, et me ei ole ka kunagi käinud näiteks lastega väga proovides kaasas. Nad on alati olnud üsna iseseisvad, seda muidugi juhul, kui õpetaja seda soovib, et ikkagi tuled ja aitad. Aga selline selline huvi või siis tahe nii palju aidata, kui sa oskad, et see, see küll peaks olemas olema. Siin Tallinnas hakkasid poisid õppima ju Tallinna muusika keskkoolis ja Heldur Harry hakkas siis laulma Estonia poistekooris ja, ja kõik need erinevad projektid. Ja nagu te just rääkisite, et suure osa ajast veetsite autos oodates või, või neid sõidutades. Et aga mida sellel logistikaga toimetulek teie elukorraldusele veel siis tähendus? Ega see muud ei tähendanudki, kui, kui lihtsalt head planeerimisoskust ja kindlasti ka muu pere tuge, et minu vanemad olid toona elasid veel Tallinnas mingisugused sellised hoidmised ja toetamised ja aga ega muud, et lihtsalt laste järgi oma elu sättimine tundus toona hästi loomulik ka protsess, ka. Me ei näinud selles mingit sellist eripära ja millest siis nii väga ongi loobuda, et kõik, see tuli ju kuhjaga tagasi. Et see hetk, kui sa kuuled või näed teda laval ja, ja saad aru, et ta on õnnelik, et siis see on nii suur tasu või need hetked, kus tõesti tunned sellist muusikapuudutust, et ma arvan, et selline muusikaline sõnavara lapsele kaasa anda on, on samavõrd oluline kui emakeel. Ja ma olen lingvist ja olen hästi palju mõtelnud just nende keele ja sõnade tähenduse üle ja ja kuidas nad meie kultuuriruumis kõlavad ja, ja samamoodi muusika, muusika rolli, et ma arvan, et see on üks niisugune planeerimisoskuse ja panustamise ja ja vaimustamise kooskõla, et mulle hästi meeldib, kuidas Toomas Volli lause tõmbame rõõmu vardasse, ütleb ta ikka, et ma arvan, et see laste kasvatamine ongi selline. Te mainisite neid erilisi hetki, aga mida te tooksite oma poistega seoses esile nendest nendest erilistest hetkedest? See on nüüd küll raske, siis. Võin aimata, kuhu jutt tüürib. Eks see, eks see ju nii ongi, et aga võib-olla esmajoones meenuvad mingisugused sellised kodused musitseerimised sellised rõõmud näiteks uuest riiulist. Oma peretoetus või vanavanemate vaimustumine, et need on olnud ilusad hetked. Minu ema tõepoolest armastas klassikalist muusikat üle kõige. Ja see hetk, kui sa näed, et sinu ema rõõmustab sinu lapse muusikaliste sellist edusammud ei lähe, et see on, on väga ilus hetk. Oma lastega seoses on olnud hästi palju ka sellist nagu ärevust siis sellepärast, et laste esinemisega kaasneb ju ka see. Aga võib-olla üks niisugune ilus hetk, mida ma mäletan, on seotud helduriga, kui avad tee Noblessneri valukoda. Ja seal oli siis teoseks, mida esitati vene reekviem. Auar Bauer, Bachi veneri M ja, ja hästi suur ja võimas esitus oli Atria segakoori Estonia poistekoori, ERSO ja Heldur oli Annely Peebo ja Nikita stroojale kõrval üks solistidest. Ja hetk, kui see reekviem pes siis tegelikult Ta palus Eedeeveeemmyy saade temalt intervjuud, me jäime sinna veel ootama seda intervjuud. Ja see oli see hetk, kui tema juurde astus Arvo Pärt. Ja see on üks nendest hetkedest, kus sa saad aru, et midagi on, on puudutamas, midagi on juhtumas ja midagi on sündimas, midagi üliilusat. Ja see õhtu lõpes sellisel viisil, et toona Tõnu Kaljuste viis publiku sinna olukord Ta laevadega, ehk need Soome vahet käivad, katamaraanid olid siis neetud tehase tehase territooriumi värav oli veel kinni ja, ja publitesti toodi laevadega. Ja siis, kui me olime Arvo Pärdiga ära rääkinud, siis me vaatasime Ta meie auto on ainus veel, mis seal kai peal on, ülejäänud kõik olid ärasõit, Nad ja kogu publik oli laevas. Ja laev oli eemaldunud kaist, ma arvan, et ta oli üks, võib olla 100 meetrit, 200 meetrit. Ja siis Heldur läks auto poole ja siis mõtles ümber ja läks sinna kai serva peale, kel oli sülem lilledega. Ja läks kummardas merele. Ja see hetk, kui kogu laevatäis publikut sumedas augustiöös aplodeerib, et see oli võib-olla see on see hetk olnud mida ei oska sõnadega edasi anda. See on see hetk, mille peale mõtled, et küll on hea, et ma ei teinud fotot seal mul mälus ja hingede silmades ja et et see on olnud ilus hetk, et sa näed, kuidas kuidas muusikapublikut kõnetab. Arvo pargiga koos, onju Heldur Harry ka esinenud on, Rooma paavstile, on need on olnud toredad, toredad ajad ja jälle sellised võimalused, et et tõesti sealtsamast reekviem esitluselt. Arvo Pärt heldurid kõnetas, talle oma teose saatis ja Water Unser oli tal küll varem juba loodud, aga seda ei olnud veel esitanud poiss-sopran, nii nagu ta tegelikult originaalis oli kirjutatud poiss-sõpra neile et sealsamas sadamasse toona Arvo Pärt ütleski, et veel ei ole leidnud ühtegi poiss soprani, kes seda laulaks, et kas sina tahaksid laulda. Ja siis me hakkasime selle looga tööle, käisime, mäletan ka Arvo Pärdi Laulasmaal külas ja tegelikult selline esimene avalik esitlus toimus. Kui sõlmiti leping Swedbanki Arvo Pärdi keskuse vahel, et, et saaks siis Arvo Pärdi keskust ehitada ja luua. Aga jah, siis paar aastat hiljem siis selgus, et Arvo Pärt on otsustanud selle teose pühendada ja kinkida paavstile. Ja siis me teadsime, et me salvestame seda, jäätise läheb kingitusena plaadina, aga siis selgus hoopis, et paastatapkaa, Eldurit. Nii et me tõepoolest käisime, käisime siis Vatikanis, mina olin kaasas heldori, lauluõpetaja Zoja Hertz oli kaasas. Ja siis Arvo ja Nora Pärt. Ja ka seal oli nii, et ma tean, et meie ei pidanud alguses sinna seda esitust kuulama saama. Aga kui me läksime proovi kuulama, siis meile seal üks kardinalidest ütlased, et ma ei oleks õhtul rahul, kui ma teaks seda hetke, ei näe ema. Ja siis ta kuidagi selle kutse minule ja siis soojal organiseeris, nii et me tõesti olime selle hetke juures. Jätkame vestlust hallike Põldaga. Zoja Hertz on olnud helduri juhendaja vokaalselt siin Tallinnas, jah, Dali helduri lauluhaldjas? Ma ei tea, ei lubanud kunagi ennast lauluõpetajaks kutsuda. Aga seda teekonda nad käisid koos juhuse tahtel sattusid kokku, Heldur tegi Birgitta festivalil etendust nimega kruvipööre. Britteni ooper, mis oli äärmiselt raske, aga all tehniliselt ja sooja oli siis nende laste juhendaja, õpetaja seal ja sealt see koostöö siis hakkas, hakkas peale helduris soov ja unistus Estonia laval esineda, täitus siis 10 aastaselt. Aga need rollid, kas need valmisidki kõikus soojaga või, või deka koos kodus, õppisite neid just Seplitan ja äärmiselt keeruline ime õppisime ikka, õppisime teksti väga palju. Me õppisime erinevad Ta teoste tekste, me rääkisime neid tekste läbi, me ei osanud ju isegi nii palju. Ma tean, et näiteks vene reekviemi teksti õppis Heldur koos meelise kunagise pinginaabriga, kes on praegu Vene preester õigeusu preester, kes oskas seda vana vene keelt. Et siis me lugesime seda teksti, Heldur-il on olnud need teosed kõik peas. Petten samamoodi. Tundides soojatundides ma ei käinud kunagi kaasas ja hästi palju ta ikka tegi iseseisvalt öelda, hästi palju, aga ma mäletan need, kes neid vene teoseid, et ta on laulnud ka ka teisi, selliseid vene suurvorme. Minu teada oli, üks oli panusnikumissa ja siis oli veel üks suurteos, mida me käisime Tšehhis veel esitamas. Tule praegu helilooja meelde. Et hästi palju on seda vene teksti saadud õppida kodusest. See lapsepõlv, kus õpiti koolides vene keelt, kulub praegu väga ära. Rull Britteni ooperis kruvipööre, see oli niivõrd mõjukas, et Heldur Harry pälvis selle eest 2008. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia olles tõesti noorim muusik, kes on selle auhinna vääriliseks kuulutatud, oli aga Tallinna muusikakeskkool, see on ilmselt, et selline väga soodustaimelava nende muusikuannete arenguks. Kuidas teile tundub? See on üks lõpmata tore kool. Ma ei oska muud ütelda. See on kool, mis seab esiplaanile laste vajadused. Ja mis teeb koostööd vanematega. See ei olegi tänapäeval nii tavaline. Ja ma olen väga tänulik sellele koolile, et mu lapsed on seal saanud käia. Võib-olla on seal pisut liiga palju sellist konkurentsikesksust, mis mõnele lapsele sobib ja mõnele mitte aitäh. Aga teisalt on olnud hästi palju tuge sellist oma annete arendamiseks. Et Heldur tõepoolest sai seal tegeleda mitme erineva asjaga, et Johannes oli kogu aeg pühendunud viiulile. Helduri õppis viiuli erialal, teda huvitas laul, teda huvitas dirigeerimine, teda huvitas klaver. Ja ta on hästi palju saanud just kõiki neid erinevaid külgi seal arendada. Pakuti võimalust nii klaveri süva Läks, tema õpetaja oli, kui ta lõpetas Matti Miika lai ja see andis talle võimalusega Londonis jätkata klaveriõpinguid pianistina joomise kõrval laulmise kõrval ja, ja, ja dirigeerimise õpetaja oli toona Hirvo Surva, et ta sai tõesti hästi palju praktikat, hästi palju sellist. Ja, ja mis ma siis emana oskangi ütelda ongi see, et kui sa näed, et, et su laps on, on toetatud koolis, et siis see on hea tunne. Ja ma arvan, et need lapsed ka hästi palju on sellele koolile õpetanud. Näiteks kui Heldur, kuidas siis nemad otsustasid oma klassiga nendele noh, oli nii-öelda jutumärkides ette heidetud, et nende klassis ei ole väga palju selliseid tippe. Sest teatavasti see ande selline diskursus ja, ja teema on seotud sellise tipu metafooriga, et sa tahad kuskile tippu jõuda, et nemad leidsid, et neil ei ole nii palju. Et nemad siis jäävad meelde sellise koostöise lennuna ja nad tõepoolest oma klassi viimasel aastal abitooriumist, siis lavastasid ise ooperi Mozarti Bastianiebasti enne ja seal oli kaasatud siis kõik klassi õpilased tegelastena või siis ma ei tea, kuni siis helimeestena dekoraatoritena nad ise lõid sinna muusikakeskkoolisaalil lava, nad otsisid kostüümid, heli, valgustuse noh, mis iganes. Ja muuhulgas oli ka orkester nende klassist, et minu teada ainult Reinud poli ainus professionaalne muusik, kes siis kaasa lõi, sest sest neil ei olnud klavessiinimängija. Et selline ka projekt, mida ühes koolis on võimalik teha ja nii, et seda toetatakse. Ma mäletan, et see oli üks viimaseid kordi, kus Eri Klas pidas seda nii oluliseks, et ta tuli laste tehtu pärit vaatama. Ja tema oli ka see mõjutajamic, kas Heldur välismaale läks, sest ma mäletan hästi seda, kui see ooper lõppes, siis eri läks Elduri juurde. Elduri oli kostüüm selline mingi linane Vesteli veel seljas hoidis tal sellest festist kinni ja ütles, tead et sa jõuad eluaeg olla seljaga publiku poole, teades, et Heldur tahab dirigendiks saada, aga praegu sa lähed ja õpid laulmist. Et et selles mõttes ma pean küll ütlema, et tänu tänu erile et see toetus ei ole mitte ainult perepoolne, vaid see toetus hõlmab kogu seda sellist keskkonda, milles need lapsed üles kasvavad. Nüüd andis saatekirja London. Eri andis saatekirja Londonisse. Nii et oli vist kaks nädalat möödus sellest hetkest päevast, kui, kui siseldu tõesti läks Londoni kooli vaatama esimest korda, kas ta võiks seal tulevikus õppida, aga Johannes oli selleks ajaks juba juba Sibeliuse akadeemias, siis kolmandal kursusel, jah, neil on kolm aastat vahet. Kui erinevad need poisid on täis loomult täiesti erinevad. No nagu ikka, lapsed kipuvad olema ühe pere lapsed aga täiesti erinevad, et neil on üks ühine asi ja see on muusikaarmastus. Aga, ja nad on muutunud ka elu jooksul, et Johannes oli väikse poisina sellisem kinnisem tõhusalt saagis oma viiulit ja ja üsna vähe rääkis ja, ja selline tegi oma asja saare äsja kui ta ise ütles, et siiamaani ütleb, et ta teeb oma asja. Aga ta on hästi palju õppinud ja avanenud, et ta on selline eriti hea suhtleja. Eldur on olnud eluaeg selline hästi hea suhtleja ja selline väljapoole elajaga aga sisemiselt enda väga tõsine inimene. Ja Heldur on selline pigem orienteeritud just nagu kontserttegevusele, et ta ei ole võtnud väga palju konkurssidest osa, ma mäletan, ta võitis poistelaulu ja siis pidi kahe aasta pärast, kui ta oli uuesti poiste lauluvõistlus, siis ta oli just nagu sellises tippvormis. Ja meil oli jutt, et kas ta läheb Te kategooriliselt keeldus, ta ütles, et aga ma olen ühe jalgrattaga saanud, ma mingil juhul ei lähe uuesti. Et ta ei ole kunagi olnud orienteeritud nagu sellistele konkurssidele. Aga Johannes vastu kaitsjal meelel ja no nüüd ka oli näha, et Johannes osales klassikatähtedes. Ma ei tea, kas see päev tuleb Heldur ka sinna lähedased. Ja, ja mida te, eile see klassikatähtede aeg tähendus, see tähendas toredaid reede õhtuid siinsamas kõrval telemajas. Jaan mõtlemist, aga jälle järgmine saade ja järgmine saade ja järgmine saade ja tähendaks ka seda, et kuna ma ise tegelikult tean, mis moodi meedia töötab ausalt ja see tähendab ka seda, et ma nägimistesse telgitagused on ja ma nägin, kui, kui palju panustatakse sellesse saatesse ja mismoodi need muusikud panustavad ja ja see tähendas. Ma ei mäleta, et see oleks tähendanud, et väga suurt närveerimist, pigem see tähendab ikkagi sellist nagu kõigile kaasaelamist, et tänaseks on teada, et see klassikatähtede Trio, kes finaali pääses, on ju teinud ka oma trio ja just lõpetasid 20. Ma ei tea, oli 29 kontsert Eestimaal tohutut headeks sõpradeks saanud ja, ja sellisteks muusikaliseks sõpradeks ja, ja kui ma seal istusin, siis ma juba natuke nägin seda etega. Nii, aga samal ajal kui te oma lapsi ühelt tähtsalt esinemiselt teisele sõidutasite alustasite te ise magistriõpet Tallinna Ülikoolis kommunikatsiooni erialal. Ja teie magistritöö teema oli imelapse diskursuse konstrueerimine Eesti meedias Õhtulehe, Postimehe ja Eesti Päevalehe näitel, mis te kõik olete välja kaevanud? Kas see teema kerkis üles teie isiklikust elust? See on keeruline küsimus selles mõttes, et ma ei olnud kunagi mõelnud selle peale, et minu enda lapsed oleksid imelapsed. Aga see huvi teada saada, et kuidas see imelapse narratiiv on konstrueeritud, et see oli küll. Ja üsna selge on ta tava teadmises, et see on seotud kuidagi andekusega, mis mind kuldköitis oli toonases Kadi raadios töötades need saatekülalised, kelle andeid ma hakkasin märkama ja need ei olnud üldse ainult muusikalised anded vaid seal olid väga erinevad inimesed, kes käisid keskpäevatundides, kes käisid erinevates saadetes ja ja nad kirjeldasid oma elu tohutult huvitavalt. Jah, kui oma lapsed hakkasid tegelema muusikaga, siis esimene huvi oli sellega seotud ja kuidagi see magistritöös pigem oli ta huvist ajendatuna, et kuidas see meedia siis kajastab. Ja need tulemused olid tegelikult jahmatavad ja üllatavad. Ehk et imelapsega seoses toonane Eesti meedia, mida ma vaatasin üsna pikalt ju sajandi vältel ei ei rääkinud üldse anne, sest vaid pigem käsitleti seda imelast kui mingisugust turukaup. Et tal on oma kindel hind, teda ostetakse, müüakse näiteks jalgpallur ostetakse sinna sinna klubisse sellise sellise rahaga. Ja meie meedia ei rääkinudki sellega seoses andekusest ja võib-olla see oli ka see ajend, mis mu doktoritöö siis edasi sellest teemast kasvas. Et aga jah, põnevaid põnevaid avastusi oli sellega sellega pilt ja seda uurimist olete te siis jätkanud jaanuaris kaitsesite doktoritöö, aga nüüd on teie huvikeskmes pigem täiskasvanute, kus see on seotud selle doktoritöö keskmes? Kindlasti mitte veel, aga see on natuke seotud ka selle ametiga. Ma töötan ise Tallinna Ülikoolis, ma olen täiskasvanuhariduse lektor. Õigemini mul on ilus nimetus elukestva õppe lektor. Ja nagu see tänapäeva selline moesõnaga on meie, ma õpetan selle tõesti nendele tulevastele täiskasvanu koolitajatele, keelt ja kommunikatsiooni täiskasvanuharidusega seotud aineid. Ja mis tuli välja minu doktoritööst, oli see, et andekus fenomen ei ole seotud täiskasvanu eaga. Me räägime ainult andekatest, lastest ja noortest. Ja see oli päris huvitav avastus. Mu doktoritöös on üsna lai, valime nii meedia kui siis erinevad hariduse sidusrühmad, lapsed, lapsevanemad ja enamasti seostatakse andekus ikkagi lapse eaga ja see justkui täiskasvanu heaks kaoks ära. See oli põnev leid. Ma mäletan, mul oli üks intervjueeritav tore kuue-seitsmeaastane poiss, kes ütles mulle, et ei, täiskasvanud küla andekad pole, nad on lihtsalt targad ja palju õppinud. Nii et võib-olla nüüd pigem jah, on mu huvi hakanud kalduma selles suunas, et kuidas siis võimalikult toetada ja märgata neid täiskasvanute andeid ja võimeid, sellepärast et suur osa elust me ei ole lapsed ja noored. Et kuidas sellest üldse räägitakse ja kuidas neid tegevusi teha või kuidasmoodi ma saaks oma andekat üliõpilast toetada seal seal ülikoolis. Ma olen veendunud, et ta, et neil on omad anded ja ma ei ole veel näinud ühtegi inimest, kellel ei oleks annet ühel või teisel alal. Aga milline on teie peamine sõnum sellelt positsioonist? Ma arvan, et minu sõnum ongi see, et me peaksime märkama ja toetama märkama ka enda andeid ja toetame teiste omi. See on see sõnu sest hakates otsima või, või lootma me väga palju räägime sellest, et andekus on jumalalt. See on huvitav, et me sellisesse nagu omamoodi kristlikku traditsiooni oleme selle nähtuse sidunud ja meie hariduse sidusrühmad räägivad, nii, õpetaja ütleb, ahtan jumalast andekas, las ta läheb ja areneb seal koridoris ja loeb raamatut. Ma tegelen nii kaua nendega, kellel neid andeid nii palju ei ole. Ja see on ohukoht. Aga see sellepärast, et, et andekus ei arene ise. Nende lastega tuleb tegutseda, neid tuleb toetada. Tõepoolest, üks selliseid tegureid sealjuures on juhus või õnn. Aga see on ainult üks. Et õppimine ja harjutamine on andekuse selliste arenguliste käsitluste keskmes ja, ja see on see, mida peaks toetama. Aga õppida ja areneda ei peame mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanu eas. Et selles mõttes olen ma jah, hea näide sellest elukestvast õppijast, et ma läksin tõepoolest teist korda ülikooli sooviga sealsamas ülikoolis õpetama hakata. Mul oli niisugune tagamõte ka ja need haridusastmed ma olengi läbi käinud selle mõttega, et ja tean iseenda käest. Et inimene on võimeline arenema ükskõik mis vanuses. Teie enda pojad on nüüdseks täiskasvanud professionaalsed muusikud. Milline roll on jäänud teile nende elus? No just just siin mõtlen, et eile oli näiteks selline roll, et Johannes tuli Maltale Eesti sümfonietta, orkestriga maandus Tallinnasse ja minu roll oli vaata Tallinna lennujaamast viia sadamasse, et ta saaks lapimaale tagasi. Et varsti oma roll seda Estonias ja elada kaasa heldurile. Eks ma ikka elan nendele kogu aeg kaasa ja, ja mõtlen nende peale ja, ja toetan mõttes, aga, aga nad on iseseisvad, et inimesed tõepoolest ja ma saan lihtsalt rõõmu tunda nii nende esitatud muusikast kui ka kui ka kõigest muust muusikast. Hästi tore on näha, kui nad on sulandunud mingitesse kollektiividesse või ma siin just ütlesin, et see seesama klassikatähtede trio või siis labi orkester, mida me käisime meelisega talvel kuulamas. Hästi tore on vaadata, kui sa näed, et su lapsel on uued sõbrad, uued muusikalised väljakutsed, et ta tunneb ennast seal hästi, et tema panust muusikasse hinnatakse ja väärtustatakse, sellest tuntakse rõõmu. Et võõrad inimesed tulid meie juurde ja ütlesid, et kas teie olete selle eesti poisi vanemad saades aru, et me räägime eesti keelt? Et, et soovisid õnne sealt kaugel Rovaniemis. Et, et see on, see on jah, see see roll, aga aga praegu sellist muutosa ei ole, et me saame rahulikult nüüd pühenduda oma tööle ja koorilaulule, millega me ikka mõlemad jätkuvalt tegeleme. Ja teha kõike muid tegevusi ja ja meil on kaks väga toredat karvast sõpra, kelle nimed on maestro ja Figaro. Et nemad on täitma poiste poiste sellist rolli. Nii et saate kaasa rõõmutseda poiste edule ja tegeleda ilukestva õppega ja absoluutselt, sest ka minu abikaasa õpib praegu hetkel omad, omandab uut haridust tehnikaülikoolis, nii et see Opelist kuidagi tõesti peres olnud kombeks. Aitäh teile allika, Põlda jagamast, neid mõtteid ja, ja head emadepäeva, aitäh, aitäh kõigile kuulajatele kuulamast ja ilusat emadepäeva. Klassikaraadio külaline oli täna halliki Põlda. Temaga vestles Kersti Inno, salvestas Katrin maadik. Saates kõlasid Julio katsiini AV Maria esitasid Heldur Harry Põlda ja Tallinn sümfonietta. Dirigeeris Risto Joost. Arvo Pärdi faateronser esitasid Heldur Harry Põlda ja Arvo Pärt klaveril fragment Ester Mägi kadentsist. Teemast mängis Johannes Põlda ning viimati kõlasid Ester Mägi. Viru lauliku mõtted esitas Estonia seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatusel. See on koor, kus nii halliki kui tema abikaasa Meelis Põlda kaasa laulavad. Aitäh kuulamast.