Klassikaraadio. Tere päevast, kallid kuulajad. Oleme kolmanda saatega, kass on linnukese muret ametis ja täna me räägime andekusest ja sellega seonduvast. Küsime, kes on andekas, kuidas saab andekaks, kas igaüks on andekas ja kuidas saab rahvas vaimult suureks. Ja võib-olla alustuseks ja saatekülalised saatekülalised Meil täna Tallinna Ülikooli sotsioloog Triin Roosalu. Tere, Triin. Tere. Tuleviku tööeksperte. Mihkel Kaevats. Pere ja Eesti teadusagentuurist, teadushuvihariduse edendaja ja teaduse populariseerija Terje Tuisk. Tere. Ja võib-olla hakatuseks. Ma viskan niisuguse mõtte õhku. Et. Meil räägitakse palju, et meie ühiskonda viib edasi majandus mis on tõsi, aga sageli unustatakse ära, et majandus ja ettevõtlikkus selle keskmes on inimene. Ja iga ühiskonna käekäik sõltub sellest, kui andekad loovad võimestatud on selle ühiskonna liikmed. Ja eriti tähtis on see väikeste rahvaste puhul, kui rahvast on 1,3 miljonit ja tahtmine on pidada riiki Surd suurte rahvaste kõrval kõrval võrdsena. Kui tahtmine on olla suure kõrgkultuuri kõrgkultuurikandjaga rahvas siis on täiesti võtmeküsimus, kuidas me selle väikese rahvahulgaga iga inimese andekuse üles leiame ja kuidas inimesi andekana ja õnnelikuna läbi elukaare nii-öelda toetada. Ja hakatuseks ma võib-olla siis küsingi teie käest, et, Te teate, Te võib-olla triin teie poole pöördunud et hiljaaegu kaitses Tallinna Ülikoolis andekuse fenomeni konstrueerimisest avalikus kommunikatsioonis oma doktoritöö halliki Põlda, aga kas te registreeriksite sellest paari sõnaga, et mis on tema põhilised seisukohad ja milleni ta jõudis siis selle andekuse fenomeni konstrueerimisega avalikus kommunikatsioonis? Mul on väga hea meel, et, et, et see töö praegu valmis sai, on väga põhjalikult läbi käidud sellise nurga, mis tundub justkui enesestmõistetav. Kõik me teame, mis on andekas. Me kasutame seda kõiksuguste maailmas kirjeldamisel. Aga mis mulle tundub, mida nüüd see töö veenvalt näitas, et me tegelikult käsilased piiratud moel seda andekust. Ja eriti ei söanda seda üldse kasutada, kui me räägime täiskasvanud inimesest oma igapäevaelus, et missugune on tema andekus. Et me isegi ei ütle, et vaata kui andekas tippjuht ütleme, et ohte on edukas laseme seal sees nagu et igast asjad, mis võisid temaga juhtuda, tõenäoliselt see ei pidanud olema anne, et sattus sinna mingit muud, sellised asjad tulevad siin mängu. Et aga mida see tähendab, kui me räägime andekusest, kuin moodsal ajal erivajadusest ja peamiselt laste ja noorte puhul. Et, et mulle tundub, et see küsimus, mille, mille häälikama tööga niimoodi õhku viskab või meile kõigile niimoodi laotab, et, et mida tegelikult sellel mõtleme, kuidas siis nüüd seda andekust kui erivajadust nii-öelda positiivselt sisustada, ehk siis mis me siis peame tegema selleks, et, et see, see osa andekusest ära kasutatud saaks. Et, et see nurk on, ma arvan, päris oluline. Ja ma olen nõus sellest tööst tuli kenasti välja, et tegelikult andekuse mõiste sisustama Tani haridusstrateegias kui meie hariduskontseptsioonis käsitluseski, et koolijuhid nägid andekust, noh, niisuguse problemaatilise aspektiga õpetajad nägid andekat õpilast, noh, tema saab ikka hakkama kama võib-olla, et oli andekusele isegi teater selline negatiivne nagu kõrvaltoon, et kolmas, kolmas halligi Põlda töö on selle poolest olnud väga huvitav, et ta näitas, et Eestis, Eesti ühiskonnas avalikkuses ei ole andekusega tegeldud, sisuliselt see on määratlemata ja see on tegelikult suur ja ka kasutamata potentsiaal. Me tavamõistes kasutame andekust, viski, räägime andekas inimesest, kes käib talendisaates kusagil või mis te arvate? Ma ma arvan, et ma arvan, et see, millest me ei ole rääkinud, on tõepoolest see, et iga inimene millestki andekas ja, ja nagu sa alguses ütlesid, et see andekus tuleb üles leida ja ja, ja lasta rakendada igal inimesel oma oma seda andekust ükskõik siis, kuidas me seda nimetame kas ühiskonna hüvanguks või, või, või majanduse või siis või siis iseenda, iseenda elu hästi elamise hüvanguks. Aga, aga ma arvan, see, miks kooli inimesed nagu sealt uuringust välja tuli, et, et koolijuhid, õpetajad näevad andekust natukene probleemina on see, et ega õpetajad ei ole ette valmistatud selleks, et tegeleda andekuse kui erivajadusega, selleks, et tegeleda spetsiaalselt nende, nende lastega kes milleski on andekamad kui teised, kes millestki tahaks kiiremini edasi liikuda kui teised, sest nad peavad tegelema kõigi 30-ga korraga. Ja, ja see, et see ettevalmistus puudub, on tegelikult väga suur probleem. Teine aspekt selle probleemi juures on see, et et oodatakse, et et andeka võiks saata koolist kuskile teise kohta, kus temaga tegeletakse. Ja mõned sellised kohad kahtlemata ka on. Näiteks Tartu Ülikooli teaduskool, kes võtabki vastu teadus andekaid lapsi ja püüab nendega neile pakkuda kursusi, kus nad saavad ennast täiendada ja ja, ja, ja rohkem rohkem edasi kiiremini areneda. Aga, aga kõik ei taha ka sinna minna ja siis neid saadetakse näiteks huvikoolidesse. Aga ega ka huvikooli õpetajad ei ole valmis andekatega spetsiaalselt tegelema, sest seal käivad tegelikult tavalised lapsed, kellel on võib-olla natukene suurem huvi mõne asja vastu, aga see ei tähenda, et nad ilmtingimata selles valdkonnas kõik väga andekad on. Nii et, et ka huvikooliõpe on suunatud sellisele keskmisele lapsele ja kui huvikoolide õpetajad ja huvikoolide juhid on hädas andekate lastega, sest ka neid ei ole ettevalmistatud nendega tegelema. Nii et tegelikult raiskama raiskame oma andekaid sellepärast, et me ei oska nendega midagi peale hakata. Aga siin on oluline veel märkida seda, et ande laade on väga erinevaid ja kui me ütleme, et igaüks on andekas, siis tõepoolest ja mina mõtlen kinni, sest kui ma mõtlen, et. Me teame, et muusikaliselt võib andekas olla matemaatika, intellektuaalselt andekas, aga andekus on ju näiteks ka emotsionaalne empaatiavõime ja jumal teab, millised kõikvõimalikud kombinatsioonid nendest. Käeline kinesteetiline sportlike andekus, ann, laade on erinevaid ja igal inimesel ongi olemas see tema oma spetsiifiline andekus, milles ta on teistest pisut osavam. Parem saab parem, haarab paremini seda valdkonda ja kui me ei aita koolisüsteem või ka huvikoolid, kui me ei leia seda üles, siis ta ei suuda ta jõua nagu selle realiseerimiseni, sest tähtis on mõista seda, et kui andekus andekusega ei töötata, siis talente Jare ei avaldu. Sest üks asi on olla andekas, nii võrdeid olla geniaalne või üliandekas, sel juhul on see tõepoolest erivajadus. Aga kui tegemist on tavaliselt noh, niisuguse võimekusega, millega tuleb tööd teha, et see ande laad saaks avalduda ja talendina avalduda, siis siis on see kasutamata ressurss. See on kasutamata ressurssi tegelikult isegi nagu raiskamine, sest Ta sest, et kui laps on koolis, matemaatikas andekas jõuab edasi kiiremini kui teised. Ja saab selle nagu nõutava keskmise väga kiiresti tehtud ja selgeks siis ta ei õpi edasi, kui teda ei torgita ja kui teda ei sunnita, vaid ta lihtsalt muutub laisaks ja, ja, ja sinna ja on, jääbki välja arendamata. Palun. Triin mul on tegelikult päris huvitav on see, et me kasutame seda sõna raiskamine, eks ju. Et see Anne iseenesest ta on ikka olemas selles inimeses, et mida see meile teeb kõigile, et ta seda välja ei arenda või mida see teeb sellele inimesele, kes oma andeid välja ei arendanud. Et nagu me ütleme, raiskamine millegi jaoks, eks ju, mingi potentsiaal jääb realiseerimata. Et meil justkui see on vahend millegi saavutamiseks ja ideaale kogu toodi ust, oli ka jutt, et on vaja sisemajanduse kogutoodangut loomulikult saavutada, aga kõik need kultuuri ja kõik kõik muud kõrged saavutused, isegi riigi pidamine, noh me oleme näinud, milliseid andeid see vajab. Et et selleks, et süsteem tuleks, tuleks toime justkui ei tohiks raisata ühtegi annet. Aga see nagu tähendab peaks seda ses andesse kuidagi nagu päriselt suhtuma nagu varandusse mingisugusesse idudesse, mis on nagu põllule vaja panna ja siis väetada ja kas meil siis läheb see raisku kuidagi tervikuna, samas alguses teda ju ei olegi olemas, et ongi need väiksed idude, et et ta on oma potentsiaalis. Et üks üks asi, mis tahaksin siin lihtsalt kõrvale tuua lisaks raiskamisele on ka see, et tal on väärtus iseeneses, eks tal on väärtus iseenesest selle inimese jaoks, kes ei saa seda eduelamust võrreldes teiste inimestega, tema laadi on, et me ei tunnusta, ei märka, me ei leia seda ülesse või siis kui noh, nagu siin enne oli juttu, et õpetaja ütleb, et ta saab ise hakkama me tegeleda ka koolijuht ütleb, et suvel see mingi raske teema, et ma ei tea, mis ma kõik peaks pingutama, et nad kõik sinna olümpiaadile saada, eks. Et lapsed ju ka ei taha kõik olümpiaadide minna, isegi kui nad on andekad ja tulevad toime nende asjade ehk siis ehk siis see teine pool ma tooks siia juurde, eks, et, et see, et see hingeke, kellel jääb see anne, märkamata ta tunnebki, et ma olen teism, on tavaline, on teistmoodi, eks, eriti kui seal tõstetakse teisi kuidagi nagu esile. Kuid teiselt poolt, kui sind on esile tõstetud ja sa saad ise aru, et saada õpetajale koorem natuke ei jaksa. Tegelikult seda me teamegi, et õpetajal ongi koorem, mitte ainult, et ta ei tea, kuidas ma arvan, et võib-olla ta teaks ka, aga siis tal ei ole seda aega, eks ju ette nähtud, et edasi toimetada. Tooks meie vestlus ühe, ühe väikse lisamõõtme ja, ja maa paluks kõigil kuulajail ette kujutada ühte pilti pange silmad kinni, kes saab, ja mõelge sellele, milline on tulevikuharidus. Ma arvan, et iga pilt igal inimesel tekib erinev nägemus sellest ja noh, see ongi hariduse olemus, et igalühel on oma oma arusaam sellest. Ja nüüd ma tahaksin kõiki nende neid pilte nagu veidikene, mitte kõiki pilte, neid pilte veidi toimetada selles mõttes, et nüüd kõik inimesed, kellel silme ette tulid kas robootikaklassis või mis iganes tegevuse juures olevad lapsed kustutage hetkeks lapsed pildist ära. Mõelge keskealiste inimeste peale, mõelge hallipäiste inimeste peale, kujutage neid nendes samades situatsioonides ette. Ja nüüd võivad lapsed tagasi tulla. Miks ma sihukest nagu mõttemängu teen, on sellepärast, et just praegu noh, said valmis Eesti haridusstrateegia, tulevikuvisioonid, millest ka tänases Postimehes kirjutatakse ja, ja mida ma olen tähele pannud ka haridusekspertidega asju arutades, ja nendest rääkides on ikkagi see, et kui inimesed mõtlevad hariduse või kooli peale, siis nad mõtlevad laste peale. Aga aeg on see aeg on see mõte peast visata selles mõttes, et, et ülioluline on lasteaias käimine. Ülioluline on koolis käimine, aga tänapäeva niisugune, nagu see mõttemalli muutus, mis on kõige olulisem ja mis paraku kuigi see mõte ise on juba nagu mõnda aega ringelnud ei ole ikka veel tööle läinud, on see, et ikkagi kõik inimesed õpivad terve elu, miks see vajalik on, on justkui siin tutvustas mind kui tuleviku tööeksperti, no ma ei tea, kas ma kannan päris selle selle tiitli nagu välja, aga, aga noh, mis, mida ma tõesti olen uurinud, on see, et mis, mis muudatused praegu toimuvad maailmas. Põhimõtteliselt see on kõige õigem asi, mida me nii-öelda tuleviku tulevikus elamiseks hakkama saamiseks tegema peaksime, peaksime kõik terve elu õppima ja noh, kui me siin enne selle saate algust nagu rääki, naersime selle laulu üle, et mida, mida Juhan ei õpi, seda Juku ei tea, on ju vastupidine Juku ei õpi seda, Juhan, mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, et, et siis tegelikult noh mis, mida me siin omavahel rääkisime, oli see, et et noh, et võib-olla ei peagi juku kõike ära õppima, aga et ka Juhan Eestisse vanem Juku võib-olla andekas, ta võib avastada mingisuguses uue asja, millest on huvitatud ja tegelikult Õppida midagi täiesti uut juba vanemas eas, et minu minu jaoks on kõige olulisem sõnum, on see, et me mõtleksime lõpuks haridusest kui terve elukestvast tegevusest. Just see on tõepoolest väga oluline, ma olen nõus, et tähtis on tegeleda Jukudega ja laste ja noortega, aga tähtis on, et ka täiskasvanud ja vanemad inimesed saabunud tegeleda nendele meelepäraste praktikatega milles, mida, mille käigus nad ka õpivad, sest et teine asi on see, mida me nimetame õppimiseks, on selline termin nagu uus õpikäsitlus, kes peaks, mis peaks meile andma tulevikuks vajalikke oskusi, neid on defineeritud hülgus, oskusteks, erioskust, eks siis see on selline haridus. Hariduse. Väljal ole selline sõnavara, aga mis see tegelikult tähendab? Kuidas me õpime, me ei õpi ainult koolitunnis, kui palju inimene õpib näiteks spordis? Ta õpib vastu panema, ta õpib treenerilt sportlikku meelsust, ta õpib läbi raskuste edasi ponnima. Ta õpib kaotama. Vaata, õpib võitma ka. Mida inimene õpib näiteks meie ajaloolises võrgustikus, rahvamajades, näiteks külas või ka väikestes tõmbekeskustes teatrit tehes. Ta õpib teistelt inimestelt vanematelt inimestelt õppida, sõna kasutama. Ta õpib ümber kehastuma, ta õpib empaatiat. Ta õpib oma kogukonna liikmeid ja väärtusi ja seda kõike ta koolipingis ei õpi. Ja mind tegelikult kurvaks, et selles nendes visioonidest, kus me me lõime kaasa erinevates juhtrühmades, mis tegeles eesti hariduse strateegiaga. Ja seal me rääkisime palju huviharidusest. Ja sellest huviharidusest. Kahjuks. Niisugustes ametnike poolt tulevikku suunatud strateegilistest dokumentidest räägitakse ainult kui noortevaldkonna alavaldkonnast, mitte kui iseseisvast poliitikast, mis tegelikult on selline lai võimalusterohkel andekuse kasvulava kuni hällist hauani. Ja sellest meil ei räägita, miks. Eks ta ongi selline poliitiline seisukoht. See, et see, et huviharidus ei ole osa haridusest vaid huviharidus, on mingisugune eraldi tegevus mis lihtsalt on asetatud noorsootöö valdkonda ja, ja millega, millega loose töötajad muuhulgas siis tegelevad, kuigi tegelikult huvihariduses ilmselgelt tegutsevad õpetajad kes ei ole noorsootöötajad, vaid kes on oma hariduse enamasti saanud õpetajatena ja, või siis muud spetsialistid, ükskõik, on need siis insenerid või, või kirjanikud, kes, kes tegelevad lastega või ka mitte lastega, vaid täiskasvanutega, et neil, et neil mingisuguseid, et mingisuguseid oskusi edasi arendada ja lasta neil ise areneda mingi nagu teistsuguses keskkonnas, kui on selline formaalne koolikeskkond. Nii et, et see selline, see on väga suur probleem, selline selline mõte muutus, minu meelest oleks, oleks hädavajalik. Ta, et tõesti näha huviharidust osana haridusest ja, ja, ja samas mitte teda ka vastanduda üldharidusele, vaid, vaid rohkem näha neid koostöökohti just nimelt seal, kus üldharidus mis on meil ühtluskool teatavasti, mis, mis keskendub sellele, et kõik oleksid mingil tasand tasemel. Ja kui keegi sealt hakkab välja tikuma, siis siis peakski olema huviharidus see, mis talle tema välja tikkuva huvik tegeleb ja kus tal on võimalik siis süsteemselt seda edasi arendada, ükskõik kas see on, kas see on see, et teda suunatakse piaadidega tegelema ja teaduskoolidesse või muusikakooli või spordikooli ükskõik kuhu. Siin on vabandust, ma ütlen vahele, et see on väga suur struktuurne viga. Suruda huviharidust noortevaldkonna alavaldkonnana on üdini vale juba sellepärast, et need kaks valdkonda saavad erineva hariduse ja nad töötavad koos ja on absoluutselt mõlemad väga olulised ja vajalikud just nimelt annete leidmiseks. Kuid me ei saa ju öelda näiteks kas Tiiu Randviir on balletipedagoog ja tantsuõpetaja või on ta noorsootööd taia. Sest paraku praegu on nii, et koorijuhid, tantsujuhid ja näitejuhid need tule, kes tulevad eelmisest süsteemist. Nad on sunnitud ennast käsitlema kui noorsootöötajana. See minu meelest see noorsootööga sa tõstatasid nagu väga õige õige tähelepaneku, et see ilmselt tuleb mingisugusest kindlasti tõenduspõhisest lähenemisest mõned mõned aastad tagasi on ju, kui Euroopa Liidu tasandil nagu hakati tähele panema, et noortega on kuidagi nagu teistmoodi ja oleks vaja nagu luupi luubi alla võtta nad ja hakati tublisti rahastama just niisugust nähtust, mille nimi on noorsootöö ja iseenesest minu meelest noh võib ju küll seda ka niimoodi nimetada, peaasi et siin laps pesuveega välja ei lähe, aga mis sellega jällegi juhtub, on see, et võib-olla ma jään natukene ühe teemameheks siin, aga vahet ei ole, et see on piisavalt hea teema. Et, et mida ma näen järjepidevalt, et igasugustes nii-öelda tuleviku peale mõtlemistes huviharidus ongi mõtestatud sellesama noorsootöö mees ja mis siis on, mis siis saab vanematest inimestest ja nüüd kui itsitada, et mõelda, et mis need memmed-taadid, et mis nad käivad seal mingisuguses tantsurühmas või laulukooris, et, et mis, et mis sellest siis nii-öelda Eestile, mis sellele paganama SKP-le nagu sellest kasu on naine siis noh, ma tooks ühe sihukese väikese näite. Et, et tegelikult noh, üks kõige olulisemaid või kõige keerulisemaid probleeme täiskasvanute õppimises on nii-öelda motivatsiooni küsimus, et kuidas siis ikkagi esitada see üleskutse niimoodi, et et noh, et, et see ei ole, et sinu koolid ei saanud läbi nagu selle üheksanda 12. või 18. klassiga. Aga, aga et, et noh, et ikkagi nagu vahepeal õppinud nagu midagi juurde, et mis seal, mis seal rasket on, et võib-olla nagu ei viitsi enam või ei oska enam nende ja ei oska ei tea kust alustada ja nii edasi huvihariduse üksukeseid, trolle lisaks sellele, mida sina mainisid, et sa tegelikult saad iseennast avada, sa saad, Sa saad, võib-olla jõuad mingisuguse tundmisega andeni, mida sul varem ei olnud. On ka lihtsalt nii-öelda õpimotivatsiooni hoidmine ja käivitamine selles mõttes, et kui sa juba käid mingisuguses nii-öelda huvihariduse tegeled mingit sorti huviharidusega, siis on palju tõenäolisem, et sa satud nagu ka õppima midagi, millest sul võib olla näiteks erialases plaanis kasu ja noh, teine asi on see, et me räägime huvi-haridusest, aga tegelikult on üks, üks niisugune väga suur valdkond siin kõrval veel ja selle nimi on, kui see on mitteformaalne haridus, siis selle asja nimi on nihukeses ametnikust piigis on, on informaalne haridus ehk siis nii-öelda need asjad, mida me õpime nii-öelda elust endast on ju eluülikool ja, ja, ja mis, mis siin on, ei maksa üldse alahinnata, seda sellepärast, et minu meelest noh, ütleme ilma igasuguse hoiatan ja Youtube on maailma suurim elukestva õppeplatvorm ja mis ma sellega mõtlen, on see, et et kes iganes Hannes tahab lasta riiulid seina või, või, või teha tikandit, nagu siin oli, selles liftis oli juttu. Kaks kolleegi omavahel lobisesid. Et, et, et mis iganes niukene noh, kas väikeoskus või, või kuidas, kuidas teha mingisugust toitu, et siis ikka inimesed alatasa lähevad Youtube'i ja noh, see, see on see siis niisugune Mis siin koht jah, ühesõnaga, et sa õpid ju elus igasuguseid asju, mis ei ole üldse kuidagimoodi seotud nagu mingisuguse kooliga või ka huvikooliga. Ehk siis mingisugust moodi me peaksime aitama nendel inimestel vajaduse korral näiteks oletame, et nad tahavad kuidagi nagu erialaliselt ennast tõestada, et ma nüüd tegelikult ikkagi Youtube'ist õppisin, Rätsep paks, onju. Et kuidas sa siis pakud seda võimalust öelda, et näed, et see inimene ongi, Rätsep on, ju see on on mõttetalgud sellel teemal käinud ja noh, ütleme enam-vähem on jõudnud sinna välja, et noh, et kuidagimoodi peaks nii-öelda kvalifikatsiooniraamistik seda arvestama. Et näiteks mingisuguste kutsetasemete saavutamine või nende nii-öelda eksamite tegemine peaks olema kuidagi rohkem õmblusteta, kui kasutada moodsat. Sõnavara ja siin on üks asi, et tegelikult on ka tähtis inimestel ikkagi nimetada asju õigete nimedega, sest muidu tekib selline kognitiivne dissonants. Sest asja kui süvitsi vaadata, mida, kuidas saavad inimesed, noorsootöötajad, eks nad õpivad bakalaureuse tasemel kolm pluss kaks võimalus on see, et nad õpivad noorsootööd, aga see, kes tahab minna õpetama lastele, kas koorilaulus tahab tantsujuht olla või näitejuht, tema haridus ei saa ju tema haridus on teistsugune, mitte ainult lastele ja mitte ainult lastele, eks ole. Et seal tekib see niisugune sügav ühildama, kus ja ma võin öelda, kuna ma olen seda asja uurinud, et Eesti vabariigi esimesel perioodil 20.-te kuni 40.-teni, need kaks poliitika valdkonda haridusministeeriumis olid alati kõrvuti paralleelsed. Üks oli siis rahvaharidus ja kultuuri ja kunstide haridus või see muusikaline hariduskontseptsioon ja teine oli noorsootöö ja need olid, kulgesid paralleelselt, Triin vibutab ja tahab öelda. Viibutan jah, et, et iga see, et need noh, on paralleelselt selle, siis võib ka sisalduda, see on täitsa erinevad asjad, mida õpetatakse ka nendes valdkondades. Sest lõpuks meil on vaja selle hingekese märkamiseks kõiksuguseid, erinevaid oskusi ja erinevaid eksperte. See ei ole see nagu hea lahendus, kui ainult kõik õpivad ühtemoodi õpetajaks õpetajad peavad oskama noh, ainet ja tunde, kontrollidaadi taktikat ja siis veel huviharidust ja siis veel nagu veel täiskasvanute huviharidust ka, eksju, et selles mõttes see, et see, et need on need spetsiifilised. Ma ei tea, väljad või teadmised, et on iga igavese professioon, toob selle oma vaata siia juurde ja, ja ütleme, et osad lapsed, sa saad kätte ühtede meetoditega ja osade inimeste nisa jõuad teiste meetoditega. Et selles mõttes ilmselt ma lasin nagu ei protesti nii palju kui, kui, kui, kui siin muidugi olemas. Aga aga see, et see, et seal ei ole praegu nagu seda suhtlemisruumilise suhtlemiskohta, ma arvan, et see on praegu küll, millega ma olen täiesti nagu nõus, et, et, et justkui ei ole seda, seda vastastikust nagu ka teadvustamist, eks ju, et et ühelt poolt vastastikust, et kõik need, kes tegelevad ühe seltskonnaga kuidagi natuke teadvustaksid 11 ja siis teiselt poolt, et kui ma tegelen ühe seltskonnaga, Need, kõik, kes sama asjaga tegelevad teise seltskonnaga, ehk siis kui me rääkisime vanusepõhiselt, eks, et need, kes õpetavad lastele, kes õpetavad täiskasvanutele c nurk. Ja ma tahan siia veel välja tuua selle õppe motivatsiooni. Et kui me sellel täiskasvanul kuule noh, ütleme, et jah, et su koolitee, eksju või koolipink või tal tulevad kõik need negatiivsed asjad kaasamiskooliga inimestel võivad teostada. Ja selline asi, et kool ja haridus ja õppimine ja need sõnad iseenesest on nii ebasõbralikud osade inimeste jaoks. Ja kui sa ütled YouTube'is vaata järgi, kuidas pakk kokku panna riiulid, siis see on nagu loomulikult ma lähen vaatan, kus ma veel siis vaatan, mingit raamatukokku ei lähe raamatut vaatama või kuskile, nagu et selles mõttes. Kui sul on mingi töötuba, kus sa tead, et, et seal mingi töökoda käib, kus sa saad alati minna oma küsimusega. Ma ei tea, kus meil on need töökojad, eks, et kuhu ma võiksin minna küsima? Jah, et kuhu ma saan minna, küsima, mul on see riiul vaja kokku panna, ole, oleks ükskõik kui vana ta kuitahes, et selles mõttes neid pesasid peaks olema rohkem kui need, mis meil praegu see süsteem ette näeb. Ja ma arvan, et see motivatsioon isegi niimoodi õppida või midagi teada saada selles mõttes teada saada, on olemas, et õppida seda sõna vaata ongi, et see paneks head sildid sinna, et las inimene saab isegi aru, mis ta teeb. Aga see teadasaamine, mis tegelikult lööning inglise keeles on mõlemat, eks seda on õppimine ja teadasaamine, et see teadasaamise isu nagu on olemas. Aga kui sa ütled mulle, et mine koolitusele, kus on nagu graafik, kus on nagu sa pead jõudma õigetel hetkedel sinna, kus sa pead muud asjad kõrvale jätma selleks ajaks see võib olla pikalt ajaline tegevus, eks sa käid seal rahvatantsuringis, sa pead käima siis, kui kõik teised käivad. Ja see on küll tore pärast, meil kõigil on olemas tantsupidu, aga samas inimesed pidid pingutama selleks, et teistega samal ajal seda teha, et selles mõttes, et siia tulevad muud asjad juurde, mis noh, ütleme nii, et algklassilapsed veel ei ütle neid asju, et mul on midagi targemat teha, aga siis juba natukene vanemad lapsed juba ütlevad ja siis täiskasvanud inimesed tajuvad seda eriti teravalt mitte ainult targematega, see asi, mis mul tegelikult aitab neid lapsi ja neid nii-öelda toetada pärast. Sa tõid jumala õige asja välja, et, et selles mõttes see ja loomulikult ei pidanud pidanud saga ise silmas, et tantsuring ei peaks olema, aga, aga et mis siin, mis siin siis on, et meil on vaja mingisugune nagu sihukene peits, laiem nii-öelda laiemalt mõtestada neid asju, et tantsuring on väga fain, onju, et kes saavad sinna kohale, ongi väga tore, aga kuidas kinni püüda need, kes või nii-öelda Pean käima tõmmata need, kes kes ei käi tantsuringis ja kes ei käi, ma ei tea isegi töötukassa koolitustel või misiganes säärastel asjadel, kes võivad olla tegelikult väga asjalikud inimesed, aga siiamaani on neil sees hirm. Noh, ma ei tea, kuuljeesia on, on mingisugused traumad, sealt tean omast käest mitut inimest, kes on tohutu tohutu nagu õppijad tegelikult, aga noh sellest nihukesest nagu formaalsest haridussüsteemist taha mitte midagi kuulda. Et lihtsalt see on hirmutav ja repressiivne ja mis siin, mis iganes ta on olnud omal hetkel, et selles mõttes mõtestada nagu laiemalt seda lahtised uksed on ja noh, Hollandis näiteks käisin yhe ise ühes kutsekoolis, kus sa võid, palju on räägitud ju kutsekoolide sa võid igal hetkel sisse astuda, seal on olemas kolm D printerid, seal on olemas kõik erinevad masinad, mida sa saad pruukida siis nii-öelda kohal olevate juhendajate, nõusolekule ja vajadusel ka juhendamisel. Aga et kas meil see päris niimoodi on, et võib-olla siin saab veel sammu edasi? Ja see on tõsi, aitäh väga huvitavate mõtete eest mul on tunne, et siin on puudu meil natuke, sest uurimusest mõtestamise asjade ja võib-olla selliseid kultuuri ja hariduspoliitilisest vaatest on vaja ka. Ja võrdluseks võiks tuua siis näiteks selle eelneva ajastu, mina tulen näiteks nõukogude ajast olen käinud pioneeride paleest alates või noh, ühesõnaga sealt sattusin balletiringi, mingi omandasin liikumisharjumuse kogu eluks. Me oleme õppinud koorilaulu, kes meist on käinud ratsutamas ujumas. Kõik see oli nagu de saada sellel sellel ajastul ja selle asja nimi oli nii-öelda nõukogude ajastu proslik kitsel kultuurne oja Trazovaania ehk siis Nõukogude modernsus, Nõukogude valgustuslik, aga niisugune. Ja samal ajal oli selles sellel katsenseeriv homogeensem, massiühiskonna kujundamine, ühtse identiteedi kujundamine, kõik need aspektid olid, aga põhimõtteliselt ei saadud seda kontrollida. Ja põhimõtteliselt aitas Eestis välja kujundada selle oma noh, niisuguseid kõrgkultuuri ja need niisugused kultuurilised praktikad. Sest kui teie rääkisite, et kuidas edasi anda, siis mina mõtlen, et see sõna huviharidus on väga sobiv selliste praktikate omandamiseks, on see siis formaal või informaalses haridusväljal. Ta baseerub filosoofilisel mõistel huvi, mis ei piirdu noorsoonoore noorena elatud ajaga, vaid huvi saadab inimest senikaua, kuni ta hinges püsib. Ja et sellealane niisugune teadmine või analüüs või läbimõtlemine, kuidas me peaksime oma sellist huviharidust. Ja siis nüüd, kui moodne olla tõesti õmblusteta haridust või korraldama nii, et meil oleksid kvaliteetsed õpetajad väljaspool kooli tegel tegelemaks kõikide erinevate ande laadidega saime läbi mõtlemata. Ja tegelikult ega see olukord nii traagiline ei ole, et nüüd et, et formaalharidus ja noorsootöö ja huviharidus omavahel üldse ei suhtle ja et need et kuidagi seal seal igal pool väga kõrged seinad vahel oleks, ikka suheldakse ja tegelikult Ta tegelikult inimeste tasandil püütaksegi selle õmblusteta hariduse poole, kus sa lasteaias hakkad, pime ega lapsel on ju täitsa ükskõik, kus kohas ta õpib, kas koolis või huvikoolis, ta käib Youtube'is. Ja, ja täpselt samamoodi on ju tegelikult ükskõik täiskasvanul, kuskohast õpib, et see väli meie ümber ükskõik kus me asume, me lihtsalt õpime neid asju, mis meile parasjagu ette ette satuvad. Ja, ja kahtlemata nii noorsootöötajad kui, kui kooliõpetajad püüavad selle poole ja väga palju on koolides ka täna juba katsetatakse katsetatakse selliseid asju nagu huvitunnid, mis ei ole osa sellisest rangest formaalsest õppekavast, vaid kus õpetajad lihtsalt lastele õpetavad neid asju, mida õpetaja juhtub teadma. Kui ta on matemaatikaõpetaja, siis võib ta õpetada mis iganes balletivahepeal aeg-ajalt, nii et et põhimõtteliselt neid kokkupuutepunkte juba on päris palju. Lihtsalt kõik pooled peaksid võib-olla veel mõned sammud üksteisele vastu astuma, selleks et selleks, et see, et need õmblused nagu täiega ära kaoks sealt vahelt, et laps ei saakski aru, kus ta on ja mida ta kust õppis. Just, aga me läheme väikesele muusikalisele pausile, enne kui me võtame otsad kokku ja lõpetame, saate siis midagi tuumakat ütlemata jääks. Tere tagasi kuulama. Saatesse kass on linnukese muret, täna me räägime andekusest, igaühe andekusest ja proovime saatekülaliste ka, kelleks on Mihkel Kaevats, tulevikutöö ekspert. Triin Roosalu, Tallinna Ülikooli sotsioloog ja Terje Tuisk teadusagentuuri, teaduse, populariseerija ja teadushuvihariduse edendaja ja räägime, kuidas inimesi võimestada. Milline on kunsti-kultuuri- ja teadushuvihariduse mõju inimesele ja ühiskonnale ja kas huviharidus on pelgalt noort sellele, et oleme nende teemade üle juba vestelnud. Ja kuna saatetund läheb kiirelt, et siis ma annaksingi järjest. Järjest igale ühele sõna- ja küsin siis Triinu käest, et kuidas siis teha nii, et me saaksime nii kaugele, et igaüks leiab üles oma Eiki kai elab rõõmsalt ja õnnelikult. Ja. On rahul ja realiseerib oma võimeid. Et see kõlab ju sellise noh päris heaolukorra nagu igaüks on rahul, realiseerib oma võimeid ja on õnnelik. Et, et selle kohta võivad mõnedki lähenemist öelda, et noh, et kus siis see areng tuleb, kui igaüks on rahul ja lihtsalt realiseerib omi võimeid ja kõik on õnnelikud ja midagi kuhugi suunas liikuda ei ole vaja. Et, et ilmselt et see, see et ja et see paradiis ilmselt võib-olla jääb kuskile järgmistesse sääridesse, aga aga, aga, aga noh, inimesel on vaja tunda just nimelt raskuste ületamist. Et selles mõttes, et, et sul on väljakutse, sa saad sellega hakkama ja kui saad oma tavalises töörutiinis, et siis siis mingi väike uue asja äraõppimine või uue hobi üleskorjamine on sellist annab seda juurde, eks ju, et see on selline lisa lisaressurss, kust võtta seda, seda õnneimpulsi juurde, et kui su töö pakub rahuldust tavarutiin, eksju sa enam väljakutseid ta sul ei paku, sa tead täpselt, mis seal juhtuma hakkab. Et selles mõttes mõtestada seda, seda, seda lisa lisaõppimist. Sellesse olete nõrgad. Kui me enne rääkisime sellest lootusest, et õmblused valdkondade vahel ära kaoks, et siis me peame ju jälgima, et need tükid traagelniitide päris lahti ei vajuks. Et see on nagu teine viis seda õmblustele mõelda, et, et võib olla ja noh, et ta ei peaks paistma nagu välja tegelikult ta ikka nagu peaks ju olema, et see on üks selline päris huvitav, huvitav mõte, et kuidas nendest õmblustele sellest nii-öelda vaatamata või sellest koekirja kirja nii-öelda purustama, et aga samas ka niimoodi võimendamata inimesi ikkagi võimestada selle sees. Et mida see nii-öelda tuleviku töövaatenurgast, mis välja siin on toodud. Et ma räägiks nagu võib-olla oleviku töö vaatenurgast, et mõned inimesed ikkagi käivad tööl ja Eesti täiskasvanute kohta tehtud uuringud on näidanud võrreldes mõnede teiste riikide eakaaslastega, kes on samasuguse haridusega, siis Eestis kipub staaži jooksul kergelt korrodeeruma see oskuste pagas, ehk siis Eesti töökohad võrreldes teistega, palju vähem võimaldavad inimestel ennast päriselt arendada ja ära kasutada oma teadmisi ja oskusi. Et ma arvan, et mul on üleskutsejuhtidele enese arendamiseks ja oma oma töötajate toetamiseks, et siukseid konkreetse üleskutse annaks. Kindlasti on, kindlasti on selliseid töökohti, kus ei ole võimalik mitte õppida, näiteks kui sa oled arst, siis siis kahtlemata sai, kuigi kaua ei püsi seal nendel teadmistel, mis ülikoolis omandasid, sa pead kogu aeg kogu aeg edasi arenema ja, ja mul on tunne, et seda et kui täiskasvanuharidust vaadatagi kogu aeg nagu kõigi täiskasvanute haridust vaadata sellest vaatepunktist, et et mitte lihtsalt täitsa omandad ühe uue oskuse ja restaureerib oma kapi kusagil vaid või käid rahvatantsuringis, vaid et sa päriselt ka arendad edasi enda professionaalsust ja, ja no võib-olla tõesti ka omandad mõne teise professiooni elu jooksul. Aga, aga see selline elukestev õpe ju tegelikult ikkagi tähendab seda, et sa saad paremaks selles, mida sa juba teed või astud kõrvale, alustad uut karjääri mingisugusel muul alal, aga mitte lihtsalt ei tegele oma hobiga. Nii et et huviharidust sellises laiemas mõttes minu meelest peaks vaatama. Minu meelest ei tohiks vaadata kui hobide arendamist, vaid vaid tuleks vaadata nii laste kui täiskasvanute vaates sellise oma professiooni arendamisena, ehk siis, kui sa, kui sa lähed, et huvihariduses Mis iganes loodusringi, siis, nii nagu näiteks minuga juhtus, ma läksin viiendas klassis loodusringi ja ma läksingi bioloogiat õppima pärastima pärast saingi bioloogiks. Se professioon tuli mulle kaasa huvikoolist, mitte koolist. Et tegelikult selle võimaluse ärakasutamine, et laps saab oma, ükskõik, kas see on ballett, seal, robootika, see on loodus, mis on sport. Et ta saab seda oma päris huvi edasi arendada seal nii kaugele, et sellest saab tema elukutse. Et ta seal leiabki selle iki kai. Jumal. Ma arvan, et sellest vaatenurgast väga sageli meil huviharidust ei vaadata, vaid vaadatakse seda kui oma hobide arendamise kohta, kus omandad mingisuguse mingisuguse käsitööoskuse või liikumisharjumuse. Ma võtaksin siis kahe eelneva kõneleja juttu nagu kokku, sellepärast et põhimõtteliselt siin ongi hästi palju sellest, mille mida, millest me oleme rääkinud ja mis, mis, mis on siis nagu oluline tähendab kõigepealt see, et töökohad ei lase areneda? Noh, see on, on tegelikult võib-olla peaks sellega välja ütlema, et Eestis on tõsine juhtimisprobleem. Probleem on nende juhtidega, kes ei näe oma töötajat arenevate inimestena selle, see probleem on inimlik, sest et need, need tüüpi juhid tegelikult noh, ei riku mitte ainult noh, oma elu ära ja oma oma siis nii-öelda kolleegide elu ära vaid tegelikult hoiavad Eesti potentsiaali üldisemalt tagasi. Juba sellesama, ütleme siis tulevikutöö võttes ja, ja ma olen täiesti nõus, et selle kohta võiks pigem öelda oleviku töö. Noh, see on väga selge, ellu jäävad need, kes õpivad ja ma mõtlen siis nii-öelda Organisatsiooni täna ja ettevõtmist täna. Need, kes ei õpi, neil ei ole varsti enam kuskile sammuda. Ja mis puudutab siis Terje välja toodud huvihariduse poolt, siis noh, tegelikult noh see nii-öelda iseenda, selle oma tõelise huvini välja jõudmine mulle tundub Ta vajab nagu mingisuguseid niisuguseid lisa toetavaid oskusi, on ju, üks on see, et sa võib-olla oled väga huvitatud ütleme tõesti sellest mingisugusest, et. Noh, mis, mis see näide peaks olema robootika või see, mis, mis sina, Ege, mis ja räägid sellest nii-öelda mudellennundusest ja troonidest on ja et et, et üks asi, piip viib nagu teiseni, et, et et selleks, et sinust, kui võib-olla lapsena nii-öelda mudellennunduse huvilisest saaks tulevikus nii-öelda edukas üle maailma tegutsev näiteks droonitootja, siis selle jaoks sul läheb lisaks sellele samale nii-öelda nii-öelda ma ei oska öelda mudellennunduse drooni kompetentsile vaja ju ka ka ettevõtlusoskust, et noh, et sa, sa oskad seda asja ajada. Et sa oskad iseenda peremees olla, olgu selleks siis ettevõtlusmina näiteks olen väga nadi selles et, et sai, et sa ei satuks skii selle nagu nadi juhi juurde või selle, selle selle selle juhi juurde, kes, kes ei lase sul areneda, et sa oleksid iseenda Siis saatuse peremees selle jaoks läheb nagu mitmeid erinevaid oskusi koos vaja. Ja, ja sellisel juhul ongi võib-olla võimalik sinu huvist arendada siis elukutse või isegi kutsumus ja, ja võib-olla sellega tuua kasu iseendale ja teistelegi. Ma siin olen teiega nõus, aga maga, vaidlen teiega. Mulle nimelt käib vastu selline utilitaristlik käsitlus inimesest, inimesest peab kasu olema ja tema huvist kasu olema. Ühtepidi ma toetan Terje seda mõtet, et 78 protsenti näiteks nobelistidest on väitnud, et nad on jõudnud oma erialani läbi huvihariduse, seal puudub nimelt sunnielement, mis võimaldab huvil järjest kiiremini edasi minna ja, ja nii-öelda saavutada neid kõrgusi. Ja, ja seal on niuke positiivne, mis võib olla tavakoolis, ei pruugi alati avalduda. Ja teine asi on see, et minu meelest on selline antiikne hariduskäsitlus muusikaline haridus, et haritud inimesed olemise juurde käis, see, et sa tunned muusikat, täitsa valdad sõna, sa suudad reflekteerida, sa hoolitsed oma keha eest, Sa oskad poeetiliselt väljendada ennast need kõik, et sa oskad süüa, mõõdutunne ja filosofeerimine, see kõik, mis võib olla keskajal, jäi kättesaamatuks paljudele inimestele. Ja oli ära peidetud ja mis, mida siis, eks ole, luterlik hariduskäsitlus tagasi tõi. Me teame, kuidas Marju Lepajõe meile sellest ööülikooli vahendusel akadeemias nord kleid huvi korral lugege et see selline muusaline hariduse käsitlus, see ei tohiks meil Eestis siin kangesti edukultusest kaotsi minna, sest see võimaldab meil jääda inimeseks. Kes tunneb, on empaatiline, oskab kuulata, oskab rääkida, oskab ennast konteksti panna ja leiab ka oma anded. Ja ma ei tahtnudki tegelikult, et tegelikult seda ainult nagu sellisest kuidas öelda maja majandusse panustamise vaatenurgast öelda, vaid, vaid just nimelt see, et, et sa leiad oma, sa leiad oma ande ja sul on just nimelt nagu nobelistid ütlevad, sul on võimalus seda arendada. Ja sa oledki pärast õnnelik, sest et sulle sa oled inseneriks saanud, sest alustasid, alustasid lihtsalt droonide lennutamise, õpetamise õpet või õppimisega. Aga teine asi on see, et minu meelest on, on tõsiselt kurb, et noh, nüüd äsja see doktoritöö andekus, sest kaitsti ja see on nagu suursündmus, mille andekust uuritakse nii vähe, et keegi enam ei mäletagi, millal see eelmine kord oli, kui keegi sellisel sellisel tasemel andekas tuulise, minu meelest minu meelest andekuse uurimisega me peaksime täiesti teisele tasandile tõusma, et et see oleks tavaline asi, millega me tegeleme. Nõus ja suhtumises andekus, kui me ei pea andekaks ainult neid, kes talendisaadetes või, või kes on ainult näitlejad või lauljad, kuigi me nii väga armastame vaid prooviksime olla avatud erinevate ande laadide suhtes ja meist erinevaid inimesi avatult uurida, et milles siis tema andekus on, kui see andekus üleüldine hoiak muutub, siis kindlasti muutub ka koolis ja väljaspool koolihariduse käsitlus. Ma võtaksin kokku, sest kui keegi nüüd soovib veel midagi, mis on hingel väga minuti jooksul, mul. Kas asi väga hingel on, et see tuli siin tegelikult nüüd välja? Ei, kas siis inimese elus ongi mitu erinevat dimensiooni, millega ta paralleelselt rakendab ennast et kõiki andeid ei peagi tööandjale viima et sul on vaja neid kuskil mujal ka kasutada. Ja, ja teine asi, et samas saab tööandja toetada kõigi erinevate huvide väljaarendamist, muu hulgas sellega, et jätab sulle aega ja energiat, et, et see on Sebana tähendab rahva hulgas mis, mis lisaks juurde, et see üks dimensioon ei ole nagu see ainuke veel, see oli lihtsalt tunda ennast kuidagi inimesena, selleks on tõesti vaja kõiki neid teisi. Aga ma tahtsin öelda seda veel, et see muusikalise hariduse huvihariduse võimalusega laulda tegeleda kunstidega minu meelest. Me me teame, et meie kultuuriline emantsipatsiooni käis läbi selle läbi selle me oma kõige madalama staatusega niisugusest. Noh, ikkagi ma ütlen välja selle sõna pimeda orjaaja, hoia sellise orjapõlve sealse hüppe sinna kõrgkultuurivõimekusse käis ju läbi selle harrastuskunstitasandi käis ju selle, et iga mees laulis, tantsis, ajas selja sirgu, talle tekkis vaba aeg või ta ise võttis selle vaba aja. Ja ta tegeles nendega, sest see oli talle siis kättesaadav. Eesti Eesti kultuuriline emantsipatsiooni ja nüüd kui me sellest huviharidusest muusalisest huviharidusest ei räägi, kui me nimetame neid noorsootöötajateks, siis seal on ikka väga-väga suur mingisugune unustus, mäluga tus mille jätkamine on ohtlik meie andekuse potentsiaalile. Täna on väga kuulajaid, me lõpetame siin, kas on linnuke seal muret? See oli meie tänane mure. Stuudios oli Egge Kulbok-Lattik, saatekülalisteks liit, Mihkel Kaevats, tulevikutöö ekspert, Tallinna Ülikooli sotsioloog Triin Roosalu ja teadushuvihariduse edendaja ja teaduse populariseerija Terje Tuisk. Eesti teadusagentuurist, aitäh kuulamast. Ja järgmisel korral me räägime kultuuripoliitikast.