Teisel septembril täpselt 100 aastat tagasi, seega siis aastal 1892 sündis Virumaal Kunda lähedal Siberi külas poiss, kellele pandi nimeks Jüri ja kellest hiljem sai Eestimaal hästi tuntud õpetaja ning kirjanik lastekirjanik. Kui ma praegu nimetan mõned pealkirjad nagu näiteks kui isa kinkis raamatuid või meie ecu või katkine kruus uued saapad või laevapoisi päevilt siis usun, et enamik teist noored kuulajad võivad noogutada pead. Jah, olen neid lugenud. Ja kindlasti paljudele teie hulgast tuleb ka meelde, et nende juttude autor on kirjanik Jüri Parijõgi sündinud sadamatöölise pojana. Elanud vaeses moonakülas, nägi Väike-Jüri ilu enda ümber, elas teiste lastega koos, seda suhteliselt vaest elu. Nägi, tunnetas, jättis meelde, mida sa hiljem kasutada oma kirjanikutöös. Täiskasvanute raske töö, laste mängud, mured, hirmud ning rõõmud ongi kirjanik hiljem jäädvustanud oma raamatutesse. Jüri pari jõge võiks nimetadagi lastekirjanikuks noorsookirjanikuks sest tema juttude tegelased on enamasti ikka lapsed või noorukieas poisid-tüdrukud. Enamasti poisid. Jüri barje esimesed jutud trükib tera aastatel 1000 923926. Tänasel päeval sinna aega tagasi vaadates on see tegelikult ju nii kaugel ja nii on ka tema raamatute tsemendivabrik jaksukülapoisid teraspoiss laevapoisi päevilt. Jõulud, jõulud, suuskadel, vallastesse, laste tegemised, mõtted läbi elatud tunded ja soovid tegelikult jutustused möödunud aegadesse. Juba 18 aastaselt alustas Jüri Parijõgi tööd koolis ja õpetajaametit pidas ta oma elu lõpuni. Ja õpetajaameti kõrvalt kirjutas taga mõned õpikud. Üks tähelepanuväärsem on ajalooraamat möödunud, ajad jutustavad. Nii, et asudes lugema mõnda Jüri barje juttu, praegu võime ikka teha reisi minevikku. Praegusel tiksaste usade tossude ajastul on ehk üsna raskegi mõelda, et kunagi oli lapsi, kes unistasid tavalistest saabastest. Järgnev lint on pärit lasteraadio arhiivist ja juttu loeb teile Imbi Valgemäe. Isa läks hommikul linn ja lubas mulle. Rovi poest saab tuua. Et kui kingsepa juurest ei saa, siis tooks Sahharovi poest. Mina pidin enne kaks luuletust pähe õppima, Tseisson saapad. Aga mina mõtlesin, et olgu peale ja õppisin poole sellest ähvardusest ka. Mul oli hea meel, et saapad säravad. Ma Donhoone Reedu poiss Dainituma oma saabastega, temal juba teisel saapalauk sees. Aga minu omad on päris uued. Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastikumine vōi sügavast veest läbi. Nüüd ma muudkui ootasin õhtut, et siis tulebiraja, siis saapad. Aga see oli kole pikk päev, sihommikil nii, kuule rikk. Esiteks ematalitus lehma ja lambad ära ja siis läks ikka tükk aega enne kuks vanaema pead otsima iga üksiku veel tükk aega, enne kui lõks külas juttu rääkima ja vanaemaks lugema. Joosep loks EMO kaasuva. Mina pidin rahulikult sängi serval istuma ja kuulama, mida vanaema loeb. Ei tohtinud jalgu viibutada, kedagi. Lõunaks ema suur süüa ei teinud, ütles, et võtke aga niisama vähe võileiba, eks siis kapsasuppi, kui isa. Siis me võtsimegi nii vähe võileiba eteks, siis kapsasuppi mu isa uue saabastega vajudve. Mina küsisin ema väestik, millal isa koju tuleb. Ema ütles, et no kella kuue paiku augu kalmudel siis läheb, siis tuleb hiljem. Kui juba pimedaks läks siis hakkas ema tuult tegema ja kapsasuppi keetma. Mina aitasin, raiusin hagu katki. Kui hauakse pakule panin, siis ise mõtlesin, et kui nüüd ühe hoobiga läheb, siis tuks sääresaapad. Aga kui ei lähe, siis toposaapad. Siis panin silmad kinni ja lõin kirvega. Ja tulid poolsaapad. Mina mõtlesin, et mine võta kinni. Ma tahtsin hea laps olla, veel aitasin emal lett tuua ja lehmale heina ette viia ja siis hakkasin ilma käskimatu kohe seale kartulid katki raiuma. Kole pahatööga, mina žesti hoolinud. Kui igav oli, siis pigistasin silmad kinni ja raiusin pimedas, ise lugesin 100 yhtegi silmad lahti. Palju peenemad riid, siis panin jälle uuesti silmad kinni, lugesin jälle 100. Niikaua kui kartulid õid, täitsa peened. Kui kõik valmis faili iga ikka veel kodus. Aeg oli nii kole pikk. Ma istusin tükk aega kella eeldada, seierid ei liikunud mitte üks raas. Ikka oli kell viis. Käisime koplis KT juures ja lauda taga ja igal pool. Aga kui tagasi tulin, oli suuseier no fraasukinega edasi liikunud. Siis küsisin vanema käest, et kas sina enne ei tule koju kell kuus. Vananenud teevad, enne ei tule. Kuidas saaks ometi, kell kuus? Tänavu ei lähe edasi, kas sa tee mis tahad? Vahtisin tükk aega, siis panin silmad kinni ja pidasin kaua-kaua kinni, lahti käis, oli suur seeruks Kraasukinega edasi liikunud. Siis panin tooli kella alla, läksin toi peale, lükkan seda suutseerid edasi. Et seda visiidule, isa teab milla koju. Aga vanaema tuli Etti tuppa, jaks taplema. Pois katsu mõisusest kellast kisud. Mu ajalukku siin edasi ei lähe, kas sotiimse tahad seda istuli? Iso teab. Milo koju. Tema ütlesid, rumal poiss, ega siis sellepärast aed ei lähe, kui sa kella lükkavad, aeg läheb ikka omamoodi. Mõtlesin järgi ja sain aru küll, et aeg läheb omamoodi ka, aga kui kõik maailmakellad lükkaks, siis läks ikka aega. Nii hakkasime Joosepit mürama, ema ei keelanud ka. Saime lähe, murran, kui isa oligi juba õues, siis läksime õue isale vastu, jätsime hobuse rakest lahke riistad ära, Põllija. Julenkin kohe küsida, et kas sa saapad said. Viimaks võttis isa saanudki Ekjalt kaks pakki, andis minu kätte ja ütles, et vii tuppa. Valasin ojad maakule, jooksin pakki libedalt. Ma sain kohe lõhnast aru. Justkui nutt kippus ka peale Iskatsusime saapaid jalga ja isa katsus, kas kasvamise jagu ruumi on ja ütles, et maksavad 50 rubla. Et olid ka 40 rubla asjaga palju pähemad kui need, et mis maksab võtta, et kui kord mõte, et siis ikka head. Katsusin nendega käia ja kõik ja siis võtsin jalast ära ja ega ma neid iga päev pidama ei hakka vaid nii pühapäeviti ja kui tuleval asukooli läänio. No lään küll ühe korra Reedule ka, et las Reedu poiss vaatab ka. Ja kevade lähen ühe korra veest ka läbi, aga siis kuivatan ära ja määrin ja kõik. Siis tõi ema söögilauale ja kõik olid nii head, rääkisid isegi siis kõvast juttu ja katsid mu saapaid ja ütlesid, et küll nad ikka käivad, kui nendega väikseks ei jää. Joosep, poni Tiidassile kolm tükki suhkrut siis seda ema ei ütle midagi. Sest ma mõtlesin, et panime kolm tükki. Siis mulle meeldib, et vaata, kui poja laps oled, sa said saapaid, saapad kolm tükki suhkrut sisse, siin polnud ühtki tükki vas Joosep pani pealegi mina ja ilma. Kui tee otsas oli, siis olime veel hea lapstikum emale-isale, salaja palja. No nyyd ostan ka isale uued saapad, kui suureks saad, sest vanad on takerdunud ega pea enam sooja. Ema loost on ikka ka asju ja konja lapsi. Seda kõvasti julenud ütelda, mõtlesin ainult. Kui magama heitsin, siis ei, saapad, sängietik ehk keski, muidu varastab ära. Mis on aga praegusele koolilapsele aastal 1992 Jüri Pari lastejuttudest kõige rohkem meelde jäänud? Oma vestluskaaslased leidsin Võru lasteraamatukogust. Enn Darro, Lauri Linnamäe, rind Ilmann Ringobin, Diana sarik, kati, ther, tar, mis te nüüd arvate, siin kaasaja lapsed, nagu te olete, kas te lugesite põnevusega, harilikult ma niimoodi, et kui alguses raamatu kätte võtad, siis august paistab veidral raamatul nagu igav. Aga pärast huvitavaks näete selle eri barje jutte, seal on jutukesed seemned, seal ei saagi ju alguses olla ka sellepärast, et need fotod on nii lühikesed. Põnev ikka oli lugeda neid jutte ei olnudki siukseid, igavaid kohti seal sadamas, katkine kruus, uued saapad siis vargus tööl, mulle meeldisid tüdrukute Klaad koduseid talitusi tegemas siis Annie leni kodus, kas nad seal mõtlesid, mida teevad ja siis hakkasin neid vanu riideid parandama, äikest, mõned riided, katked lappe saada, oleme need jutud, kus olid nagu tüdrukud, tegelasteks, et sellepärast, et tüdrukutest on parem nagu aru saada, kui sa oled tüdruk vahepeal ikka poiste raamatut lugema, muidu ei oska poistega suhelda, et siis teadmis seal ammue on ikka teistmoodi küll need poisid ja nii nendes juttudes. Seal palju tööd tegid, põhiliselt käisid vabrikus tööle, lapsed mängisid ka neid järgi. Mulle meeldis, et nad oskasid nii hästi, teadsid, mida nende vanemad töölt koju tulles räägivad ja ja mida nad töölt koju, kuidas neid palku makstakse, mis nad seal töö juures räägivad, et me nii hästi teadsid, et mina näiteks ei tea, mis mu ema tööl räägib või mis ta teeb, seal? Nad olid järelikult hästi terased olnud ja olid kõrvalt kuulanud ja kogu aeg olid kõrvad lahti kõikvõimalikele asjadele, mis seal ümber toimus. Külas räägiti ka ikka, mis, mis tööl tehti ja mis keegi korda saatis. Üldiselt ei olnud suurmajalt vabrik, oli see suur maja, nagu veel? Salatimäe otsast vaadates tundusliku Tondina postki strati vaatamas, seal teist pik vaikset elati, Kundas on ju praegugi tsemendivabrik. Need on vist uus maja sinna ehitatud, varem oli teistmoodi, küllap praegu on kõik kaasaegsemad muudetud. Aga mis sa arvad töö põhimõtteliselt selles vabrikus? Tunda nüüd väga kergeks läinud või? Möödan Ta on rohkem nagu masinaid, millega ei pea inimene ise nii palju tööd tegema, et kõik kõik tegid, käsitlesid, ei olnud, noh, natuke ikka põletusahjud ja need. Aga vähe oli masinaid, pidid ise kõik ränka tööd tegema, et midagi valmis saada. Võib-olla lapsed nagu on ja kui neil kästi teha, teadsid, nad peavad selle ära tegema. Päästele, siin lapsed, VIN koodi ma ei viitsi ja lähevad, pagevad õue, vanemad ise teevad, teevad masinad või midagi taolist. Seal ikka teadsite, et sul on ajase teha, et ära tegema. Inimesed olid töökamalt selles mõttes, et keegi sinu eest ära ei teemasinaid. Veel, kui sa mõtled, et mis oludes need lapsed olid või, või mis mänginud seal mängisid või kuidas sulle tundub, mis mõtteid nad seal mõtlesid, võib-olla nad proovisid mängida, neid suuri ärked on ja nende kõnestiili võtsid üle niimoodi, et eks ole, et noh, et nemad on ka suured ja proovisin nagu aru saada, omat laadi. Mäletad, ühes jutus oli üks poiss, kes kogu aeg püüdis rääkida nii nagu täiskasvanud mehed ja sülitada ja teha jämedamat häält ja tulebki meelde, see jutt oli turbarabas tööl, teine poiss tuli, siis ta rääkis kõike ja tegi, nii et tema on suur mees, teab kõike. Sült ja rääkis, rumal, ta tahtis olla suurte moodi. Ta nüüd kui te mõtlete praegusaega, siis kas teie hulgas, kaaslaste hulgas või ümberringi praegu ka niisuguseid lapsi hanges? Umbes samamoodi käituvad ikka õlled, kui praegu need mõelda, siis kuidas siis praegu poiss käitub, kui ta tahab olla suur ja suurem kui ise tegelikult? Pea samuti räägib, nagu suur mõni poiss ja pikemale lapsed 80 ja 70 või 60 aastat või 50 aastat tagasi, et kas nad olid nii väga teistsugused kui teie praegu? Mõnes mõttes olid mõnes mõttes töökus ikka. Arvad sina, jah? Te olete ka ikka midagi tegema, midagi ikka tuleb teha, aga mitte nii palju nagu, nagu siis tuli, nemad on isast ühtemoodi, aga ühiskonnad on teistmoodi, et see mõjutab neid. Siis nad lihtsalt pidid rohkem tööd tegema, et kõik vaidlevad alati emale vastu, aga nad ei julgenudki emale vastad kõik isa alati kõige karmim peres ja ja mis väärtusega siis nende jaoks näiteks iga sent, meil on täpselt samasugune raha praegugi. Oleme juba rubla kõik üle elanud ja meil on jälle Eesti kroonid ja sendid ja toitsid kokku ei valitsenud ja siis, kui seal üks oli lehe sassi, uued uisud taga, iga päev sai endale viis senti ja siis kogus viie sendi haaval selle uisuraha kokku. Mis teie arvate teie jaoks praegu viis krooni, mis on raha, see on väike. Kui tahad midagi saada, siis kus sa selle viis krooni saad? Harva antakse? Ikka ise tuleb koguda, aga kahju võtajal siis jälle viis krooni vähem. Aga mille peale teie praegu raha kogute siis võiva uiskude peale ja, ja millegi muu peale. Mille peale teie praegune näiteks raha kohta? Ei oska ütelda, eks aeg näitab. Minul ei ole oma hiljad mõtetega ja kui vaja, on maikok võsa tema käest ostad midagi asjalikku, ära selle manni aeg vaatad, kui midagi kasulikku on, siis võib-olla jälle saad emaks. Mõttetud pole osta, aga midagi, sa pead tegema temaga, saada raha. Ema ikka vahepeal annab niisama ka taskuraha, et linnas käies midagi head andmast. Nad pidid tõesti palju tööd tegema, aga missugused nende rõõmud ka olid? Meil on raagus need väiksed rõõmud, mis neile tundusid hästi-hästi suured. Neil oli see väga suur õnnetus, kui klaas läks katki, nad palusid jumalat, et klaas ikka terveks akse. Aga kui me nüüd klaas maha kukub, siis eriti suurt pahandust sellest ei tule. Ütlesime tundsid rõõmu sellest, kui nad said noh nagu täiskasvanuid järele teha ja luua sellise, mil ja nagu seal vabrikus. Vaat seda järgi tegid. Meil oli väga suur õnn. Nendeks uued saapad ei olnud õnnetut, vaid nad ei teadnudki, et on võimalik paremini veel, kuidas nad üksteisega suhtlesid, vaid kõik omavahel sõbrad ja nägu ei olnud eriti vihavaen, nagu vahel, et kõik tundsid 11 külas ja kõik lapsed olid teada ja vanemad. Kui ta oli küll see linn, kus oli tsemendivabrik ja enamasti on Jüri pärje lapsed, tema juttudes ka sealtkandist pärit aga Kundas oli ka sadam. Kas te niisuguseid jutte ka olete lugenud, kus ta merega on midagi seotud? Kirjutatud ja mulle endale Tammeri meeldib, Meri oli võrust nii kaugel. Me oleme käinud ikka Saaremaal, Kihnus käisime eelmine aasta Hiiumaal, oleme käinud, erinevatel laevadel on ka erinev meeskond, mõned ei tunne üldse 11 ja ei taha eriti kapteni käsku täita ja teised on niimoodi, et kõik on sõbrad ja mõnel päeval on niimoodi, et kapten on selline noor ja arvab, et ta teab kõike, siis midagi, näiteks vanade meremeeste õpetustest ei pane tähele näiteks. Saatuslik reede, kuidas seal läks ikka reedel merele 13. ja kuigi dire hoiatati, siis hakkasid juba sadamas peale need õnnetused kuradi olnud välja, siis kutsus tuukrid kohal jända siis laeval lubaine ja ta ei saanud üldse magada. Tulik lehvisid 13.-lt reeded ja siis tuli laeva põhja, küsis, et kas minu jaoks sätti kestu laude, siis oli niimoodi, et naer randusid ühte sadamasse, lõpuks läksid päeval välja. Aga ikkagi oli see reede võim veel. Lõpuks uppus neil laev ära, aga nad ise pääsesid. Ja enam mitte kunagi ei ole see kapten reedel merele. Nii et on vaja kinni pidada ka mingitest vanadest uskumustest, mis on läbi aegade nagu inimesteni jõudnud ja, ja üldse, kui ka nende teiste raamatutele juttude peale mõelda, siis kuidas need lapsed mõtlesid niinimetatud kirjutamata seaduste peale? Kõik jumalate arvasid, jumal on vägev ja kui ta neid ei aidanud mõnes parandanud gruusia rest, arvas, et ta on patune või või siis liiga halb emal olnud või on liiga vähe tööd teinud, temas endas on midagi viga, ta alguses ei saa, neile rääkis, et et kolle, vaime, selliseid asju pole üldse olemas. Aga kui nad sinna mäe otsa läksid, seda maja vaatasid, siis neile tundus nagu oleks tonti silmad siis üks mees tuli neile sinna rääkima, et kunagi oli seal seitsme peale või mis ta oli, lohe oli seal, et võib-olla on ta praegustki seal majade vahel ja siis nad hakkasid neid tonte uskuma. Alguses teadsid kindlasti, et meil oli rääkinud, et kolle, tonte, selliseid asju pole olemas. Siis nad hakkasid kartma. Ei julgenud öösel sinna minna sinna majade vahel, kartsid, et äkki on see mitmepeana lohe seal. Need lapsed uskusid ka omamoodi muinasjutte ja, ja vahel nad ka väga tahtsid, et mõned muinasjutud kindlasti täituksid. Kui nad jõuluvana ootasid ja näiteks kirjutasid ja tuleks hall mehike, siis seal mingi tuleb või mis need seal, et kuhu pidi minema, et mingid uksed pidid seal olema mingi printsess või mis seal oli, et peab leidma tulle ukse, aga seal olid mingid valetulukesed, juhtisid teistele teedele, siis uskusid sellistes allidesse mehikest, kes toovad õnne. Kas teie usute enam ei usu päkapikke ega midagi, sellised? Viies aga siin jah, vahepeal, kui ma venna lastele just päkapikujuttu räägin, neile näed, päkapikud tulevad, kui hea laps oled, siis vahepeal aktsiis ise uskuma, kui vaatad, et neil on, on jälle sussi sisse ema või keegi on pannud komm missa sest nad alati ikka räägivad, et kui ma ütlen, et päkapikud on olemas, siis nad arvavad, et ikka naermas ja muud sellised, kui magama jäästrib kotionu ja mis sa arvad, et kuidas sellesse siis suhtuda, kas need päkapikke on või ei ole, igaüks peab ise teadma, kas, kas ta usub neid või mitte. Et kui nii väga tahad uskuda, et siis võib-olla kui tahad, siis näidik on. Mina olen lasteraamatukogu bibliograaf, Helle Laanpere, kuidas teile tundub, ütleme noh läbi mitmete aastate või et kas Jüri Parijõgi on meie lastel olnud, sai kirjanik, keda nad loevad ja keda nad jälle küsivad, kellest nad aru saavad. Jüri Parijõe loomingut tänapäeva lapsed tunnevad eelkõige tema jutukogumiku kaudu, sest selle pealkiri on niisugune neutraalne jutt. Ja alati peab sellele lisama juurde Jüri Parijutt, et sellepärast seostuvad tema nime just nimelt selle raamatuga, kuigi neid jutte on ilmunud eraldi väiksemates kogumikes. Joon ka tema muinasjutud ilmunud ja meremehejutud, aga jutukogumikke on sedasi ma olen märganud, lapsed tihtipeale ei armasta jutte, kogumikke, eriti kui nad on väga erinevat tüüpi juttudest kokku pandud. Ma arvan, igal jutul on oma aura, nii nagu igal inimesel on mingi vaimne väli, mis tahab enda ümber piisavalt ruumi saada ja kui kõik need jutud erinevat tüüpi jutud ühte väikesesse raamatusse kokku nagu ühte kitsasse kambrisse kokku suruda, siis nad hakkavad 11 segama ja sellest raamatust kukkuja segane mulje. Mulle tundub niimoodi, et Jüri Parijõe loomingule tuleks kõvasti kasuks, kui oleks võimalus anda välja ta eraldi raamatutena, need jututsüklid. Aga noh, see on lõpmatu teema meie kirjastamiselude juures. Jah, aga noh, on antud ka siin teiegi äikesenäituse juures ma vaatasin, et on üsna palju väljas välja antud ja need niisugused hästi väiksed raamatut, neid võib-olla siis meeldivat, ütleb natuke noorematele, et on neil võimalik kiiresti läbi lugeda. Jah, ma usun, et need väiksemad kogumikud ongi suunatud rohkem nooremale lugejale ja see on ka õige, et nad on niimoodi eraldi ilmunud. Kena oleks, kui ka tsemendivabrik oleks eraldi kogumikus lastele kättesaadav. Ja näiteks teraspoiss pikem lugu on hoopis erinevale publikule suunatud. Võib olla vajaksid need raamatut just nimelt tsemendivabriku ja moonakülaluud. Just nimelt, kui nad oleksid välja antud eraldi raamatuna ja selle juures oleks väike tulla ajast ajajärku tutvustus. Aga need realistlikud laste lood, optimistlikumad lood just nendest kodustest talitustest ja muudest lastetoimetustest, mis ei ole nii jängistuva taustaga. Neid nad võtavad hästi vastu, sest lapsed on lapsed alati ja selliseid asju juhtub ka tänapäeval. Arvatavasti võtavad nad rohkem barje muinasjutte, korje kirja pandud külaliste leiva kukunikus. Pärje juttude peale ja nende laste peale mõeldes, mis te arvate, kui nad satuksid järsku siia meie kaasaega, kuidas nad siin praegu hakkama saaksid, nad oskavad tööd teha, aga juba nende masinatena. Sedasi nad saavad õppida ka nad oleksid palju palju töökamad, kui nüüd, et siis oleks läheks asilt rutem ja edasi ei usuks, et see nii hästi omanik ela, nende jaoks on see noh, nagu mõnusat. Aga missuguse õpetuse võiksid võtta siis sellest elust edasiminekust? No et elu läheb alati edasi nagu paremuse poolesaja aasta pärast. Kui meie siin osatakse veel, siis on meile ka see aeg. Aga siis, kui noh näiteks veel siit edasi 100 aasta pärast, siis võib-olla mis praeguste muinastantse juba tegelikkus ja noh, ilmselt on ikka nii muinasjutud siis saavad täituda, kui ikka midagi tahab selle heaks tegema. Ja kõik lapsed alati usuvad, et kordmade pea enam üldse tööd tegema, aga midagi tegema, aga, aga siis, kui peadki mõnede vaimu töötamise hakkab igav või noh kui ainult nii samal asutade ringi hulgud seal üldse huvitav, kui tööd ei tee, siis elu ei lähe edasi. Ja lastekirjanik Jüri Parijõe 100.-le sünnipäevale pühendatud saate lõpetuseks pakun teile kuulata väikest katkendit lühijutust koduseid talitusi tegemas. Katkendit loeb näitleja Gunnar Kilgas ja eks ole tegelikult töö tegemine on ju üsna mõnus asi. Ühel õhtupoolikul, kui kõik mängud olid juba mängitud, Johuldamised hullatud, kükitasime kolmekesi kaevu ääres ja pidasime nõu, mis nüüd ette võtta. Viimaks ütles Anna, kes oli meist kõige panime hakkamegi koduseid talitusi tegema. Pistalitusime ikkadeemi päris Johan, kes oli alles viie-kuueaastane ja igasuguste talituste vastane. Armas aeg, kas siin töötalitusid vähe, arvas Anna ja püüdis jäljendada ema. Siin uppu varsti mustuse sisse ära. Poisid kohe luuad kätte ja õue pühkima. Mina lähen tuba koristama. Nüüd sattusime meiegi hoogu ja töölex rabinal lahti. Haarasime luuad, hakkasime nii südilt pühkima, et hall tolmupilv tõusis õue kohalt üles. Ei siin ole aega vaadata, õhutasime Juhaniga teineteist siinunud ööd, murra kas või kael. Ja siis mega murdsime, kui üks luud kätte lagunes, võtsime teise. Kui ühel rehal, millega suuremat prahti eest ära tõmbasime, läksid pulgad katki. Võtsime teise ja kolmanda sealjuures kordasime, isa sõnu pole, iga töö juures juhtub mõndagi. Kogu aja, seletas anna. Ma ütlen, et kui sa mõne päeva majapidamise juurest eemal olid, siis annab jälle teha, enne kui kõik korda saad.