Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reedesed 10. mai olulisemad sõnumid. Mina olen Uku toomküttepuid, nad on juba teist aastat kõrged ja langevad need lähiajal ei hakka. Kuiva leppa saab veel 50 kuni 55 euroga, aga kuiva kase hind küündib kohati üle 65 euro. Ehk oleks mõistlik sügiseni oodata, vastab siis odavamalt, aga Estna talu peremees Teet Killing suurt lootust ei õhuta ning ütleb, et sügisene kuiv puu on tehtud sellest toormest, mis oli kallis juba kokkuostus. Mullu novembris rändeleppe vastasel meeleavaldusel poliitik Indrek Tarandit tõuganud mehed vabandasid täna tema ees ja pooled esitasid kohtule taotluse lahendada kriminaalasi lepitusmenetluses. Me oleme leppinud, küsimus oli selles, et meeleavalduse organiseerijad ei taganud ürituse läbiviimisel nõutavat korda ja seal segaduses juhtus nii mõndagi. Iraani ja USA suhted teravnevaid USA saatis Pärsia lahe vetes või äärsetesse baasides pommitajad B 52 ja sõjalaeva Abraham Lincolni. Tuneesia ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes hukkus vähemalt 50 migranti. Muinsuskaitseamet teatas, et Harju tänava kartulipõlluvaidlus temasse ei puutu. Täna algas 58. Veneetsia biennaal, kus on ainsa eestlasena esindatud Kris Lemsalu. Teda inspireeris just Veneetsia linn kui selline jama sellises voolavuses ja uppumises võib-olla kohati dekadentlikus ja sünges võtmes. Tšiilis peetaval autoralli MM-etapil on käimas esimene võistluspäev. Kahe kiiruskatse järel juhtis rallit Ott Tänak ja ilm on meil muutliku pilvisusega hoovihmadega. Öösel on sooja neli kuni üheksa, homme päeval kaheksa kuni 18 kraadi. See kuiva Lepalu ruum meeter üle poolesaja euro maksab, oli möödunud aastal võib olla halb üllatus, aga tänavu juba uus normaalsus. Graanulitehased hoiavad metsast toodud puu kokkuostuhinna üleval ja nõudluse langust ei paista. Madis Hindre räägib lähemalt. Möödunud talveks kuuri võrdub küttepuud hakkavad otsa saama ja sügiseni on jäänud vaid loetud kuud, aga kuiva halu ruutmeeter maksab pisut rohkemgi kui aasta tagasi. Kuivale etta saab veel 50 kuni 55 euroga. Kuiva kase hind küündib kohati üle 65 EUR. Ehk oleks mõistlik sügiseni oodata, vastab siis odavamalt. Aga Esna talu peremees Teet Killing suurt lootust ei õhuta ning ütleb, et sügisene kuiv puu on tehtud sellest toormest, mis oli kallis juba kokkuostus. Ühinenud metsaomanike Raplamaa osakonna juhataja valdu Reinaas soovitab neil, kes alles sügisele mõtlevad, täna toorest halgu osta, sest ega sügisel ostetud kuiv puu sellest ei erine. Väga need kütte pudegijad, täpselt samasugust niinimetatud kuiva puud müüvad nad sügisel, see, mis kevadel on lõhutud ja tehtud, seda nad sügisel müüvadki kuivana eriti palju. Ma ei usu, et mitte puumüüjad võtavad nüüd niiskusemõõtja, näitavad, et mul on see puu 18 protsendise niiskusesisaldusega. Aga suve ju ette ei tea, ehk on kuur sügiseks poolkuiva halgu täis ja siis tuleb ikka seda päris kuiva juurde osta ja kuhu see kõik mahutada või kütte siis ikkagi pool kuivaga lõhkuda ahju. Pealegi kulub puust vee välja aurutamisele hulka kallist ahjusooja teed. Killing rahustab, et kui nüüd osta sellist puud, millel harvester juba talvel koore katki lõi, sisse kuivab sügiseks ära. Küll. Oleneb muidugi, kuidas ladustada. Põhiline on see, et vele manustatud puule sademed ei tohi piltlikult öeldes ülalt pähe sadada. Ja kõige hullem on see, et ta ei tundu aga selline kuur, mis on hästi hõredalt seintega katus peal. Kõige ideaalsemad kuivatamist. Kindlasti tasub märga puud osta neil, kel ruumi ettenägelikkust ehk kes mõtlevad juba ülejärgmise talve peale. Aga siin on seesama küsimus, et kas 40 kuni 45 eurot toorest lepast või 50 kuni 60 eurot toorest kaseruumist ikka on see mõistlik tasu ehk läheb peagi odavamaks? Teet Killing seda ei usu küttepuu kokkuostuhind, see, mida makstakse kolmemeetrise toore puu tihumeetrist Pole oluliselt langema hakanud. Läinud aastaga kerkis ta varasema 20 euro peale 32 euroni ja nüüd püsib juba mõnda aega sealkandis ja ega ta peagi langema ka, ütleb killing. Kelgutamiseks suusatamiseks võis möödunud talv sobida, aga korralikust külmast tantsinud metsamehed ikkagi puudust ning ehkki nii-öelda saak võiski eelmisest talvest parem olla, on nõudlus sellesama kolmemeetrise palgi järele laes. Hinna määravad suured kokkuostjad. Ja paistab, et Eesti graanulitootjatele on hea aeg, et nad on saanud päris korraliku pikaajalised lepingud endal selja taha, sest täna enamus kolmemeetrist lehte kütet mul on küll selline tunne, et see läheb purustitest läbi ja sellest peaks kraanulites siis müüakse välismaale mingitele biojaamadele vä? Mullu novembris riigikogu ees Toompeal EKRE rändeleppe vastasel meeleavaldusel Indrek Tarandit toppinud mehed nõustusid hüvitama Tarandile kahju ja vabandasid Harju maakohtus enne kohtuistungit. Margitta otsmaa jätkab. Süüdistuse järgi togisid Meelis osa ja Mart Riiberg mullu 26. novembril EKRE meeleavaldusel lavale ronida üritanud ja mikrofoni enda kätte haaranud Indrek Tarandit. Viimane pääses siiski vigastusteta põhja. Ringkonnaprokuratuur esitas osaleja Riibergile süüdistuse avaliku korra raskes rikkumises vägivalda kasutades nii tarand kui ka temaga vägi vallatsenud mehed esitasid kohtule taotluse lahendada kriminaalasi lepitusmenetluses. Taotluse kohaselt hüvitavad osa Jari pärg Tarandile tekitatud varalise kahju 1080 eurot ning kannavad tema menetluskulud 920 eurot. Ühtlasi nõustusid osa ja Riiberg eraldi avalikult tarandi ees vabandama. Vabandamine toimus täna meedia juuresolekul enne kohtuistungit. Vabandame, Indrek Tarandi ees, et me teda ÜRO rändelepingu meeleavaldusel füüsiliselt lendasime ja kahetseme tehtut. Meil on hea meel, et saame kokkuleppele. Tarand võttis vabandused vastu ja usub, et Meelis osa ning Martriiberg on oma tegude tähendusest aru saanud. Meie oleme leppinud ja me leiame ühiselt ka lahenduse ülemaailmsele migratsioonikriisile, aga küsimus oli selles, et meeleavalduse organiseerijad ei taganud ürituse läbiviimisel nõutavat korda ja seal segaduses juhtus nii mõndagi konkreetselt nende meestega. Me oleme leppinud meeleavalduse organiseerijatega ja minu suhtes valeväidete esindajatega ja minu perekonnaliikmetele. Vaimse kahjutekitajatega mingit leppimist ei tule. Tarand viitas siin EKRE juhtide väidetele, et ta oli tol meeleavaldusel lavale ronides ja seal kõnelenud mikrofoni enda kätte, haarates purjus mõlema osapoole taotluse lahendada kriminaalasi. Lepitusmenetluses takerdus aga seaduserägastikku. Kohus ei saanud lepitusmenetlust kinnitada, kuna seadus ei võimalda seda teha ilma riikliku lepitaja juures käimata. Nimelt peavad osapooled saama lepitusprotsessis ka riikliku lepitaja heakskiidu. Nii saatiski kohus menetluse sotsiaalkindlustusametisse riikliku lepitaja lauale, kes peab osapoolte lepituskokkuleppe oma allkirjaga kinnitama ja saatma uuesti kohtusse. Tõnu Karjatse jätkab välisuudistega Iraani eliitväeosa revolutsioonikaardi kõrge komandör välistas kõnelused Ameerika Ühendriikidega. Kindral jada laadschava nii ütles, et Ameerikaga mingeid läbirääkimisi ei tule. Ta väitis ka, et USA ja ei julge Iraani vastu sõjalisi samme astuda. Valge maja andis Iraani rünnakule ohule viidates aga nädalavahetusel korralduse viia Pärsia lahte lennukikandja Abraham Lincolni. Lahingurühm ja ka pommitajad B 52. B-viiskümmend kaks saabusid ka täna Pärsia lahe äärsetes baasidesse. USA presidendi Donald Trumpi sõnul pole vaja kaubale sõlmimisel Hiinaga kiirustada. Täna jätkuvad läbirääkimised USA ja Hiina vahel Washingtonis USA börsi tulevikutehingute näit ja oli aga madalseisus, peegeldades investorite ette vaatlikuste kahtlusi. President trump on lubanud tõsta tollime härra Hiina kaupadele 25 protsendini 200 miljardi dollari väärtuses. USA välisminister Mike Pompeo külastab pühapäevast teisipäevani Venemaal, kus ta kohtub oma kolleegi Sergei Lavrovi ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. USA välisministeeriumi teatel arutatakse mitmeid kahepoolseid rahvusvahelisi väljakutseid. USA ja Venemaa vahel on mitmeid tüliküsimusi, nagu Venetsueela Süürias, samuti ka kestev konflikt Ukrainas ja Venemaa sekkumine. 2016. aasta presidendivalimistesse valimistega võimule saanud Donald Trump on püüdnud suhteid Venemaaga siluda. Tuneesia ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes. Hukkus vähemalt 50 migranti, teatas Tuneesia riiklike uudisteteenistus. Päästeti 16 inimest. See on üks ohvriterohkemaid laevakatastroof immigrantidega sel aastal. ÜRO andmetel oli paat teele asunud naaberriigis Liibüast, kus käivad taas lahingud Grupp paadipõgenikke, kelle Itaalia merevägi merelt päästis, maabuvad täna Itaalias, kuid ühe abiühenduse laeva päästetud migrandid jäävad merele. Nii teatas Itaalia valitsus pärast võõrustamis leppe sõlmimist, sest Euroopa Liiduga Itaalia mereväe alus võttis Liibüa ranniku lähistel eile ühelt paadilt pardale 36 inimest. Neist mõned on nõus nüüd vastu võtma ka Prantsusmaa, Malta, Luksemburgi ja Saksamaa. Samas keelas Itaalia maabumast 29-le inimesele, kelle abi ühenduse mediterrania päästelaev päästis. Nende seas on ka neli väikest last. Moskvas suri eile õhtul tuntud ja isegi kurikuulus teleajakirjanik Sergei torenko. Tal juhtus südamerike hetkel, kui ta sõitis mootorrattaga, kes olid orienko, räägib Anton Aleksejev. Keriidorein kooli üks märkimisväärne mõttes ta Vene ajakirjanik, kes tema karjäär algas 90.-te keskel, tema oli peamise teleprogrammi Priina ankur ja oli väga terav. Tol ajal olid Venemaal palju oligarhide ja Dorjenko näiteks osales oligarhide sõdades, tema sai sellise hüüdnime, nagu tellib killer, sest tema kriitika, tollase Moskva linnapea Juri Puškovi ja tollase välisministri Jevgeni Primakov aadressil oli nii tavapeet nagu mattas kõika Luzgovi lootused ta presidendi ametipostile. Presidendiks sai Vladimir Putini ja juba 2000-l aastal Boriss Berezovski tollase ohvrigargi huvid muutsid Diado enko kesa. Kuidas nii-öelda Putinit toetas Putinit. Alustas sõda Putini vastu, näiteks allveelaeva Kurski bumise puhul tegi ta väga terava programmikus, praktiliselt süüdistas presidendi otseselt selles katastroofis, see maksid varjenkole teha kohta televisioonis, tema kaotas oma töö, aga siis sai teema Thomas kui raadiojaama ankur ka oli, ta väga terav, rääkis, vihkas kõike ja kõik teda natuke karttigi kartis, keegi armastas, ei olnud vene elus teemad, mille kohta turiencol ei oleks oma arvamus, arvamused teravad, kritiseeris nii näinud, eks ateiste kui ka Vene õigeusu kirik kokku nii Putinit kui ka näiteks lääs vaevalt oli midagi, mille kohta enko oleks nii-öelda positiivne. Üks viimastest tema arvamust, et kõlas nii, see oli pühendatud just äsja selle katastroofi-le juba lennujaama, tema kirjutas, et no milleks meie venelased sinna raisame meie raha ja aega kosmosele ja lennuki ehitamisele tegeleme pigem sellega, mis meil paremini välja tuleb näiteks kirikuga ja patriotismi ka ja nii edasi, selline oli seal Kiidorjenko ja kõik hindasid teda tegelikult ja ilma temata. Vene ajakirjandusmaastik ei ole enam selline nagu Tauli. Riigikogu väliskomisjon kohtus täna presidendiga Mall Mälberg rääkis komisjoni esimehe Enn Eesmaa ja aseesimehe Marko Mihkelsoniga. Enn Eesmaa tänasel väliskomisjoni kohtumisel presidendiga oli juttu üsna palju Eesti-Venemaa suhetest. Kas teil oli presidendiga juttu ka Eesti-Vene piirileppe tulevikust? Põgusalt kindlasti presidendi käest ma küsisin veel eraldi, nii nagu ka mina aru sain, Vene pool on nõus seda protsessi jätkama, tõenäoliselt siis juba peavad välisministeeriumid seda asja edasi mõtlema, mis vormis, kuidas ja nii edasi mingit kokku, et loomulikult ei ole, aga ei ole Vene pool kindlasti seda öelnud, et ei mingil juhul praegu seda lepingut ei sõlmita. Üsna palju oli juttu sellest, et Eesti pürgib julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Eesti president on selles osas teinud väga jõulist ja tugevat tööd ja ta läheb ka juuni alguses New Yorki, et olla hääletuse juures. Marko Mihkelson kui opositsiooni esindaja väliskomisjonis kuidas teie hindate tänast kohtumist? Need on minu arvates tänase kohtumise selline väga oluline moment oli see, et tõesti komisjoni liikmed said avad oma mõtteid, millega selliseid ka Eesti välispoliitikas kaasa arvatud ka. Komisjoni tasandil me peaksime järgnevatel aastatel keskenduma ja ma arvan, et kuivõrd siin ühiskonnas on ju ka välispoliitilise poole pealt, me näeme ka valitsuse sees praegu täiesti selgeid erinevaid lähtenurki erinevates teemades ennekõike, kui me räägime kas või siis näiteks Eesti-Vene suhetes, siis hästi oluline on just väliskomisjonis need teemad võimalikult avatult läbi debatti seerida ja lähtuda sellest, mida sisuliselt kõik erakonnad tunnistavad üheselt, mis on kirjas ka Eesti põhiseaduses, Eesti riiklike-rahvuslike huvide kaitsmine. Nii et tegelikult see kohtumine oli selles mõttes väga oluline, et president avas palju räägitud ka Eesti-Vene tippkohtumise tagamaid rääkides ka muuhulgas sellest, mis võiks tema meelest nüüd edasi järgneda. Hea traditsioon, mis meil komisjoni presidendi suhtes on olnud, sain täna kena jätku. Ühiskonnauuringute instituut korraldas Eesti Teaduste akadeemias seminari, kuidas kokku lappida katki läinud ühiskonda. Margitta otsmaa võtab kokku. Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Tanel Paas rääkis tänasel seminaril, et praegune koalitsioon tundub valijate hoiakuid vaadates tegelikult väga ootuspärane. Enim tekitab eriarvamusi kooseluseaduse küsimus, kus mõnikord ei kattu erakonna seisukoht valija väärtushinnangutega. Varro Vooglaid ütles näiteks seminarile järgnenud debatis, et kooseluseaduse läbisurumine oli valelik. Täiesti selge Euroopa kogemusele tuginedes on ka see, et olgugi, et läbisurujad väidavad vastupidist, on pikemas perspektiivis eesmärgiks ka abielu institutsiooni ümberkirjutamine. Uuringud näitavad ka, et kui näiteks enamikes punktides ei ole Eesti 200 valija sarnane koalitsioonierakondadega, siis abordivastasuse suhtes on nad koos EKRE, Keskerakonna ja Isamaaga. Ka Keskerakonna valija on küllaltki konservatiivne, näiteks on nende seas enamik selle poolt, et mees peaks olema peamine sissetuleku teenija. Sama meelt on ka EKRE valijad. Samuti on Keskerakonna toetajad ainukesena enamuses eutanaasia vastu. Taavi Rõivas avaldas arvamust. Ka siin ei ole olnud väga suurt vahet, et kas lõhestatakse ühel või teisel või kolmandal teemal, peaasi et lõhestatakse. Ei ole vist päris juhus ka see, et ka praegu on neid jõudusid, kes sooviksid ka eestlasi omavahel ükskõik mis teemal tülli ajada Euroopa riike omavahel, mis ükskõik mis teemal tülli ajada, et kui see teema, mis tülli ajab, on samasooliste õigused väga hea. Lähme siis sel teemal tülli, kui seesama teema on näiteks erinevad rassid, eks ole, aga jätame siis sel teemal tülli. Minu meelest võiks olla nagu rohkem poliitikuid, kes mõtlevad sellele, et kuidas nagu positiivselt edasi minna, mitte kiskuda mingeid haavasid pidevalt lahti kohv suhkruga või ilma või selle teemaga tülli minna. Ka immigratsioon on teema, milles ühiskond on lõhenenud. See on suur probleem, nii arvab viimase eurobaromeetri uuringu järgi 51 protsenti eestimaalastest. Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Peeter Espak ütles vikerraadio saates uudis pluss saate teisest kultuuriruumist. Inimeste siiatuleku vastu on alati olnud teatav skepsis eestlust, võõropilglikus, sul ei ole absoluutselt seotud terminiga viha. Aga selline rohve aktiivsusalateadvuses on loomulikult hirm, et vaadates meie rahvastiku olukorda, et me peamegi hirmu tundma, et me ei saa jääda omal maal vähemusse ja ma arvan, et see ongi see, mis paneb inimesi pelgama sisserändaja loomulikult kontrollimatu sisserände, osalt mitmete Euroopa liidrid enda poolt esile kutsutud rumalate sõnavõttude tõttu, et see on kindlasti tekitanud skepsist. Urmas Reinsalu märgib, et väärtusime kultuuritraditsioon moraaliarusaam ühiskonnas. Seda ei määra parteid. Kui ühiskonnas tekib konflik ja kultuurikonflikt väga selgelt kui ühiskondlikest hoiakutest ja väärtustest, mis on ühiskonna jaoks enamuse jaoks arusaadavad ja kakluse alla mitte seatavad ühiskondliku hoiaku mõttes sõidetakse üle soomustransportööri tega siis tekib see konflikt sisse. Igal ühiskonna demokraatlik ühiskond on õigus kaitsta oma väärtussüsteemi lähtekohta. Ja kui põlislisatakse kahtluse alla, siis ongi debatt ja see debatt kandunud, kui sa soovitaks seda enamushäältega. Konflikt. Niguliste kiriku ees asuva platsi tõttu 10 aastat Tallinna linnavalitsusega vaidlust pidanud ärimees Heino Viik otsustas eile oma maa-ala otstarbekalt kasutada ja sinna kartulid maha panna. Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on põllu rajamine ebaseaduslik ja karistatav tegevus. Tema sõnul rull muinsuskaitsealal kaeve muudeks pinnase, teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemiseks riigil luba polnud. Täna teatas muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, et Harju tänaval toimunu puhul ei ole tegemist kaevetöödega ja selle koha peal puudub ka arheoloogiline tuur kiht. Lisaks ei ole kartulipeenra rajamine vastuolus Tallinna linna heakorra eeskirjadega. Niisiis, kuna tegu ei ole muinsuskaitselise küsimusega, ei pea muinsuskaitseamet vajalikuks antud olukorras osapoolte vaidlusesse sekkuda. Ja täna algas 58. Veneetsia kaasaegse kunstinäitus ehk Veneetsia biennaal, kus on ka esindatud. Eesti kohal on Erle loonurm. Täna õhtul avatakse Veneetsia biennaalil Eesti paviljon, mille sisu on sel aastal loonud Kris Lemsalu oma kuraatorite meeskonnaga. Ja minu kõrval on Maria arusoo Eesti paviljoni kuraator Maria Krissi. Teos on seotud surma ja sünniteemaga võid sa palun seda natukene lahti mõtestada. Ma olen Kristjan, selline hästi tundlik kunstnik oma keskkonna osas aegledele inspireeris just Veneetsia linn kui selline, nii oma sellises voolavuses ja uppumises ja sellises võib-olla kohati dekadentlikus ja sünges võtmes, kuna Kriss isenesest elujaatav riigi selle eluringi sisse Chrisi teemad on väga, võib-olla kunstnikuna ta ei taha sulle ette anda, et mis on, millest ta räägib, et ta loob sulle pigem keskkonnad. Ta räägib, jah, selles mõttes tekiksid idealistlikel teemadel, et elu, surm ja taassünd, ma arvan, et selle näituse puhul on just nagu taassünnimoment ka hästi oluline selline voolav vesi, orgaanilisused. Et siin installatsiooni son elemente nii Veneetsias kui ka siis Eestis kohapeal, mis me Eestis valmis tegime. Käisime vaatamas ka teisi rahvuspaviljone ja väga palju on selliseid ühiskondlikke teemasid õhus kliimaprobleemid, immigratsioon, Krissi lähenemine on rohkem selline isiksusest lähtuv. Tuv Kristjan kindlasti see, kes töötab sellise ajas taansuse ja orgaanilisemalt pidi, et aga ma arvan, et kui me vaatame Krissi teost, siis selles mõttes kas asetate nagu praegusesse poliitilisse ajamomenti või muutustesse, mis meie maailmas meie ümber toimub siis ta kindlasti räägib sellest kaasa, et isegi kui ta ise manifesteerin ega ei tule meile ütlema, et see teos räägib kliimamuutusest või rändest siis kui sa vaatad neid teoseid tegelikult vaata, mis sa sealt välja loed, on seal olemas, kunstnikuna ta ongi, et tal on hästi tugev sotsiaalne närv, nagu tunnetad, mis ta keskkonnas, mis ta ümber toimub, jõuabki teostesse, nii et noh, et ta kindlasti ei ole selline Esscapistliku instnik. Aga ta kunstnike Slovskist tugevat oma maailma Maile Meius räägib, milline on homne ilm. Täna õhtul ilm Eestis pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Saabuval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Enne keskööd 100 Kirde-Eestis vihma, mitmel pool tekib udu. Puhub valdavalt lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni üheksa kraadi. Laupäeva hommikupoolikul on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Ida-Eestis taevas pilvisem ning hakkab vihma sadama. Pärastlõunal laieneb sadu lääne-loode suunas, Ida-Eestis on sadu kohati tugev ja võib olla äikest. Hommikupoolikul puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul loodesse, õhtul läände ja edelasse ning tugevneb nelja kuni 10, Ida-Eestis ja põhjarannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 13 kuni 18, Ida-Eestis ja kohati rannikul kaheksa kuni 12 kraadi. Ja spordiuudised Johannes vedrult. Tšiilis algas pühapäevani kestev autoralli MM etapp, mis on käesoleva hooaja kuues. Toyotal sõitnud Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja on kahe kiiruskatse järel ralli liidrid. Avakatsel tegi Tänak sõiduvea, kuid järgmine kiiruskatse õnnestus eestlasel võita. Teisena jätkab maailmameister Citroeni piloot Sebastien no see kaotab eestlasele 2,9 sekundiga. Kolmas on MM-sarja liider Hyundai esisõitja tirinovill. Seejuures näidati täna katsetele esimesena lähtuvale viilile teisel kiiruskatsel punast lippu, kuna raja äärde kogunenud publik paiknes ohtlikul alal. Korraldajad suutsid aga olukorra lahendada ning järgmistel pilootidel oli võimalik katse täiskiirusel läbida. Willile läks korraldajate otsusel kirja 6,6 sekundit kehvema kui katse võitnud Tänakule. Kolmel võistluspäeval läbitakse Tšiili rallil 16 kiiruskatset, reedel on neist kavas. Kuus. Slovakkias 26. maini kestvatel meeste jäähoki maailmameistrivõistlustel on litter mängu pandud. Turniiri kaks esimest kohtumist on praegu pooleli. Turniiri esimeseks faasiks jaotati 16 osalevat riiki kahte kaheksaliikmelisse alagruppi. Alagrupis A oli seis Soome ja Kanada vahel avakolmandiku järel üks, üks viigis. Seda mängu saab otsepildis vaadata telekanalis ETV2. Alagrupi bee esimeses vastasseisus kohtuvad turniiri suursoosik Venemaa ja Norra. Esimese kolmandiku võitsid venelased kaks. Null. Homme algab Polonias tänavune Itaalia velotuur. Kolme nädala vältel läbivad ratturid kokku 20 siiralt, iseloomustavad üheksa üle 200 kilomeetri pikkust etapi ning kolm individuaalset eraldistarti. Kui esimene pool tõotab kujuneda soodsaks sprinteritele, siis viimasel mägi etappidega nädalal peaks head võimalused olema Tanel Kangerti. Ainsa eestlasena Tänavusel Chirol osalev Kangert teeb kaasa oma uue klubi EF Education First värvides. Eesti alla 23 aastaste maanteerattakoondise peatreener Rene mandri usub, et Kangert saab nautida varasematest aastatest suuremat vabadust. Rene mandri. Minu arust on see just Taneli trumpe. Ta on alati kolmandal nädalal hea olnud, et tal on küll tulnud jah sisse neid eksimusi valusid tappidel, aga minu arust pigem tänu sellele, et mitte eksimisega, pigem ta on pidanud tööd tegema, kelle jaoks kuskil mägedes. Et nüüd justkui saab mees rahulikult, oodates viimast nädalat vähemalt mulle tundub endale kõrvaltvaatajana niimoodi. Lõpetab kuulmiseni.