Tere delta saade jätkub, kell on kaks ja viis minutit. Kohe õige pea hakkan ma vestlema oma külalistega. Mul on siin Tallinnas stuudios ühiskonnategelane Lagle Parek ja režissöör Jaan Tootsen. Pärnus lehvitab ilmselt läbi eetri Marius Peterson. Aga enne seda üks kaunis rahvakoraal on põhjust. Tere, Lagle Parek, tere. Tere, Jaan. Tere, Teremaarius eiei. Tere. Me oleme kõik selles vahvas vestlusringis sellepärast, et meid seob üks ühine sõber ja see on vastupasa ööd uinunud Vello Salo, kes oli 90 kolmeaastane ja vintske vaimulik, pidas kaua vastu ja pidas kaua vastu ning kuni lõpuni sädeles, kuni ta läbipaistvaks muutus. Isa Vello on tõenäoliselt selline tegelane, keda eri Eesti tegelased on nad siis kultuurivaldkonnas, on nad siis teadusvaldkonnas, on nad ärivaldkonnas, on, et miks mitte spordivaldkonnas, näevad erineva nurga alt ja leiavad ilmselt temas erinevaid aspekte. Ma räägin praegu nende inimestega, kes siin stuudios ja, ja Pärnu stuudios on hoopis teisel viisil, ehk siis inimeste viisil, kes olid isa Vellole üpris lähedal. Ja seetõttu ma võib-olla püüan puudutada ka mõningaid selliseid punkte isa Vello tegemistes, mis kindlasti ajakirjandusse ei ole kunagi jõudnud. Ja, ja ongi õige, et ei ole jõudnud, sellepärast et ta lihtsalt oli. Lagle hakkas kohe köhima. Õige ka muidugi. Et ärme, ärme, ärme nüüd siis palju keerutame. Kas te kunagi eales olete, et kogenud seda, et isa Vello oleks kunagi porisenud või urisenud või või olnud kuri? Ei, kuri, kindlasti mitte, aga urisenud küll? Ei, ei, mitte ühtegi korda ei ole sellist, sellist vihapuhangut ei mina iial näinud. Mina ka mitte, aga see, just seesama, see, see põrin või see mingitel hetkedel käis nagu asja juurde, et see on niisugune öelda karakteri iseloom. Aga isa Vello oli päikesepoiss, kui sa, et aga sisaldas spekter sisaldas nagu kõike. Et kui see niimoodi küsida, et kas kunagi olete näinud Isabella porisemas, et siis vastus on jah, aga, aga see on selline nii-öelda väikese poisi põrin. Kas, kuidas Maarius, Maarjas, kuidas sinu. Ja eks seda põrinat on ju kuulda olnud küll, aga ma just et see oli tõesti selline, võib-olla pühapõrinat nagu on olemas püha viha, et siis Vello oli see püha põrin. Pühatorm, ja see oli, see oli alati asjakohane või oli mõnikord ka niimoodi, et lihtsalt tuju läinud ja siis tuli, vajab kobiseda. Vahel väsinud olla lihtsalt hea peaga Me kõik porisime. Kas sa oled ka seda tähele pannud, et inimesed teatud vanuses nad ei pea enam mängima nagu selle maailma reeglite järgi, et ma kujutan ette, et kui sa oled üle 80, üle 90 aasta, sa ei pea enam tegema alati head nägu või või olema mingisugune iseenda suhtekorraldaja? Tihti ju vanad inimesed ütlevad otse ära, nii nagu asjad on ja seal ei ole vaja mingit midagi keerutada. Aga kunagi ei öelnud midagi kurjana või vihasena, et selles mõttes on? On ta võis öelda karmilt küll ja karmilt ei saagi. Ja samas Ma teemat ehmatada umbes nii nagu noh, see on kuidagi fenomen, loogiliselt tundub olevat sarnane, et alati siis, kui isa Rein elas Eestis, isa Rein ehmatas küll oma koguduse liikmeid igasuguste asjadega, mis, mis muidugi ka väga paljudel panid lahti, tõstsid põsesarnad üles ja, ja suunurgad ka tekitas natukene nalja. Aga, aga võib-olla selle inimese jaoks tegu väga tõsise olukorraga. Teine asi oli see, mida kõik on rõhutanud, on isa veel huumorimeel ja see, see, tema, tema väge, mina olen seda nimetanud nagu Eesti absurdi huumoriks, millega ta ikka ja alati üllatus kõike. Seesama olles temaga Roomas rännanud, et ühel hetkel, kuidas ta inimestele käis ja rääkis erinevatele inimestele erinevates kohtades et tema on järgmine paavst, Vello Eelviimane, mille peale kõik need kohalikud katoliiklased alati ära ehmatasid ja siis isa Vello tõsise näoga jätkab Vello, eelviimane sellepärast et ma ei ole ometigi nii ülbe, et ma mõtleksin, et pärast mind mitte kedagi enam ei tule. Ja siis ta alati noh, viis viis seda edasi ja siis korraga üle näol läks selline lahe naera, siis said itaallased ka aru ja siis oli selline kohe selline soe õhkkond tekkis ja siis, kui oli loodud nagu hea ilus sild nagu Ilus suhtesild, siis Isabella sa juba nagu tõsiseid asju rääkida, aga aga ta ikkagi püüdis nagu alati natuke ehmatada või et see oli selline tema, tema viis ja ma kujutan ette, et mõnda inimest, ta võis ka päris ära ehmatada nende oma ja minul võttis tükk aega aega, et selle tema huumoriga harjuda. Et erinevatel inimestel on ilmselt erinevalt olnud. Kas see võis tulla ka sellest, et, et ta ikkagi on selline või ta oli ikkagi selline selline ärev mees, kes kes ju pikemalt elaski Kanadas pikemat aega ka muidu ühes riigis paar aastat teises riigis paar aastat see tähendas seda, et, et et juhul kui tal endal oli selline pulbitsev huumorisoon või ütleme hea minu, minu hinnangul Eesti üks parimaid humoristide isa Vello oligi sellepärast, et ta oskas ajastada hea huumori. Hea huumoritunnus on see, et sa ajastata õigesse hetke. Isa Vello pidi tundma ka naljast arusaamist ühes või teises kultuuris. Maarjas, kas sulle meenub äkki mõni hea nali seoses isa vennaga? Kohe nüüd niimoodi konkreetset lugu, aga ma siin seda eelnevat mõttekäiku kuulates jäin mõtlema, et tõepoolest, et millest tuleb, et ühe inimese huumor on hea ja, ja võib-olla ka terav, aga ei tee haiget. Ja mulle tundub, et vot isa Vello puhul oligi see, et ühtepidi tõepoolest võib teda nimetada eesti sajandi üheks suurimaks humoristiks, aga teisalt oli temas olemas. Ta püha ja see, mis on tõsine. Et mille pinnalt, et kusagil on see, mis on tõene ja, ja tõsine ka väga jõuda selle piiri asetas. Aga ma arvan, et siis ei olegi enam piiri, et need kaks ongi inimeses nagu koos naerda tegelikult saabki millegi üle. Ja millegi kulul kui saga millessegi usud ise ja kui midagi on sinu jaoks nagu tõene ja püha et muidu on see lihtsalt ilkumine ja muidu see ongi võib-olla haiget tegemine. Aga vot, et kuigi jah, ta võis olla terav ja karm, et siis kusagilt alati oli see. See kaev oli nagu sügav muidugi on väga huvitav, tegelikult võib-olla ma ei tea, ma arvan, et Lagle võib-olla mäletab kõige kaugemale, et kui me võrdleme, eks ole noh, siin toodi isa Reinu näiteks, ma arvan küll, et tegemist on vägagi erinevate inimestega, kui liidab, aga isa Reinu me oleme näinud tembutamas ütleme siis, kui ta oli ikkagi üsna noormees. Et isa, Vellot meist enamus tunneb juba sellise noh, üle keskealise inimesena, et, et kuidas tema näiteks noorena võis olla. See on omaette teema muidugi. Kahjuks ei tunne mina, mina ka, et mind ka ei olnud, kui isa Vello noor oli. Nii et ma ei oska siin küll mitte midagi. Aga huvitav, et sa selle teema üles võtsid, sest me just natuke aega tagasi Lagle käest arutasime seda, et see, et tegelikult ju need inimesed veel mõned on ju olemas ja välismaal, kes jaan, Sa saad aru, nimme, vajutasin sellele nupule sellepärast, et et tegelemine isa Vello Tarandiga võiks olla dünaamiliselt jätkuv. Jah, ja no vot nüüd on ka see, et ju isa Vello, sest on ju järgi suur vaimne pärand, suur arhiive, õnneks temal oli nii palju tarkust, et hakata oma pabereid ja linte ja asju üsna varakult nagu kokku. Kas see võis, kas see võiks tähendada seda, et isa Vello oli süstemaatika seda julge öelda, eks tal need asjad ja kuidas ta oma raamatukogu hoidis, korras, olid tal raamatut Su hunnikus või täpselt ilusaid A kurtis seda, et tal on ainult ühe korra elus olnud kogu raamatukogu koos ja siis see oli seitsmekümnendatel sealsamas Frascati külas, kus ta preestriks Itaalias ja seal ta tegi sellise suure uhke raamatu riiuli ja ta ütles, et pärast seda enne seda, mitte kunagi ei ole need asjad koos olnud. Ja isegi kui me mõned aastad tagasi käisime ööülikooli rännakud mõttega Pirita kloostris siis ta ütles meile ka, vaatas seal toas ringi, ütles, et sõbrad nii kiire on olnud, ma ei ole isegi asja saanud veel lahti pakkida. Et seal väga kujukas ta vist lõpuni ei saanudki lahti pakkida teatud pakke, ma arvan. Et aga hea meel on sellest, et rahvusarhiivis on, on üksjagu need asjad ja ma tean ka, et et Rahvusraamatukogu digitaliseerimist keskus, tegelast tema lintidega, mis peaksid nüüd olema muide näiteks tema on teinud ristikiviga intervjuu. Et see peaks nende väga, et need Janika Kronberg, kui sa meid kuulad, siis kohe võta sarvist kinni ja seal on sedda kulda veel peaks olema nii ühte kui teist. Et selles mõttes on tõesti huvitav, et kas, kas sarnaselt nii nagu on olnud Uku Masingu kolleegium, et peaks tegema ka sellise Vello Salo kolleegiumi, kes sest ta on ikkagi ju meeletult palju ta kunagi ütles ka selle arvu, et kui palju ta nii-öelda tippinud neid erinevaid tekste, mis tõesti hõlmavad nii tõlkeid kui kui ka kõike muud, et see oli, need olid tuhanded lehed või et see on kuidagi oma sõnadega öeldud välja ka, et et kes sellest jõuaks nii-öelda Läbi närida. Kas teil kangastub mõni isa Vello unistus, mida ta tahtis, et see täide läheb? Sellise piiblitõlke unistus oli tal ju suur. Seal ta ütles. Kui palju sa ümmarguse numbrini on aega? 150 aastat või 100 aastat või 70 aastat igal juhul sellest uuest nii-öelda piiblitõlkest ta unistas Maarjas, sina oskad selle kohta võib-olla rohkem rääkida. Ei, ega. Mina ei ole temaga piiblit koos tõlkinud, ma olen. Saanud selle töö vilju maitsta ja palunud tal küll aeg-ajalt, et ta ühe või teise faili saadaks ja seda ta ka alati tegi väga kiiresti, kui oli vaja. Mida ta siis oli tõlkinud. Aga mul selle unistusega seoses võib-olla isegi tuleb meelde üks selline märksõna nagu maarjamaa. Et ühtepidi on see kirjastus tema poolt siis loodu, mis kannab nime maarjamaa. Aga see märksõna tema jaoks oli tegelikult üldse minu meelest üks mingi selline võtmesõna või mis võiks tegelikult tema unistuse kokku võtta? No väga erinevates plaanides noh siis tema kui kogu see tema tegevus, olgu see siis vaimulikuna, olgu see keeleinimesena, olgu see kirjastajana olgu see õpetaja või ka tegelikult, et minu jaoks sellise elukestva õpilase eeskujuliku näitena või kellelt seda õppida üldse selline. Et isegi kui siin nüüd ka ajalooteadlased ja on ju seda nii-öelda maarjamaa terminit püütud nii-öelda analüüsida ja see on väga hea, et neid maarjamaid oli veel ja tegelikult las oli, mis siis selle tähtsust on notar, daami kirikuid on ka kogu Euroopa täis. Aga ainult, aga meie jaoks on see maarjamaa siin see, mis on tähtis ja mulle tundub, et see maarjamaa, see on see, mis kuidas keegi seda siis mõistab, et selle mõiste kaudu võiks nagu isa Vello unistustest äkki aimu saada või et kuidas ta asju mõtles. Nii, mulle tundub. Kas isa Vello kunagi sportiga tegi? Näiteks läks hommikul kloostrist hommikujooksu tegema. Ta tegi pikki jalutuskäike õhtune jalutuskäik, seda küll, aga see, et seda võib täitsa nii-öelda ju spordiks spordi alla panna. See aeg ikka, kui ta kloostrisse tuli, ta oli ikka juba küps mees. Siis oli meie jooks. Ja jõusaalis ei käinud ja ei jooksnud. Aga, aga, aga põlevi silmi vaatas jalgpallimatše televiisorist või seda ta ei teinud. Ei sellest küll kunagi juttu olnud, et televiisorist oleks neid vaadanud talle arvuti oli nii-öelda arvutiga, mõnikord Aktuaalset Kaamerat vaatas, aga vähemalt mina olen ühel hetkel juureselt, kui ta on õhtul oma puldi taga ja vaatab siis nii-öelda uudiseid. Aga, ja see oli omaette lugu, oli see kogu temas arvuti lugu, sest ta oli ju, kes üheksakümnendatel Tal tuli, ma arvan, et enne suurt tiigrihüpet oli tema väga suure Tiigrihüppeusku. Et, et see arvuti oli talle väga-väga oluline asi. Ja isegi tallelise sek kõnekäänd, et aa, ma räägin ühe loo ära. Nure Ühel päeval helistab isa Vello. See võis olla öösel õhtul või hingeldab, et jaan, Ehannet lisan küll. Juhtunud õnnetus. Suur õnnetus, et see, mu viimane viimane piisk on langenud. Viimane niidikene, mis on mind veel elus hoidnud, on nüüd läinud. Siis küsin, mõtlen, et mis juhtunud, et isa Vello, et mis, mis on juhtunud? Arvuti on offline peal et see oli talle hirmus oluline, see, et arvuti arvuti ei töötanud mingil hetkel, siis, sest ta tundis, nagu oleks välismaailmast nagu ära siis ma saan väga hästi aru, sest et ta ikkagi nii-öelda kirjastajana ka. Et see oli oluline tööriist ja sel ajal, kui tema tuli siia nii, nagu ta ütles, et käis hommikul mööda Tartut ringi ja vaatas, kus saaks Xerrakseid lasta välja, et, et see aeg, kui kõik siin paljundasid tekstikesi, nagu siis õppejõud olid, võib-olla olid mõned kohad ainult terves linnas. Et siis, et selle arvuti kasutamise oskuse ta võttis siis nii-öelda kaasa detaili suhteliselt nii-öelda kala vees ja veel 90 aastaselt seisis ta püsti arvuti taga ja tegi tööd ja tal oli hästi oluline, et oli tõesti nagu munk puldi taga. Et mina ei ole seda küll kunagi näinud, tema istunud oleks arvuti taga olnud alati see unis jaja just, aga, aga see on niivõrd kihvt idee, et ma tean, et praegusel ajal ka paljude inimeste Monteerivate moodi püsti seistes inimene on aktiivsem mõte liigub tema samamoodi, kui ta tegi tööd arvuti taga, et see on üks väike kasulik praktiline nõuanne, mida võib võtta. Et kodus ka ma arvan, et kui me oleme püsti, seisame arvuti taga, oleme püsti seistes Facebookis, võib-olla siis me oleme seal palju vähem aega. Claude pulli teeb endale koju. Ei no muidugi, ega siis noh, kui kui juba isa Vello pärast huumorimeelt kasutada, et siis siis väga-väga tihti seisavad püsti ka kassapidajad, kes on terve päeva pidanud kassa taga istuma, et siis nad õhtul, kui te lähete õhtul kaupa astmes, te vaatate, et et sellised küpsemas eas prouad kindlasti juba seisavad püsti. Ega nad ei istu enam seal kassa taga. Sellesama teema lõpetuseks või sina oled siin peremees, oskad öelda, aga et, et see oli tal ju küll, mida mina olen ka mõelnud, et suur tarkus kogu eluks pikaealisuse võti et igapäevane siesta, et ta ju ikkagi keskpäeval viskas pikali ka nii-öelda täis elujõusoleku aegadel. Magas rahulikult, võttis aega ja kui me temaga kusagile välja läksime, näiteks külastasime Põltsamaal tema kooli Vi Vilalsil tema kodu siis ta ütles kohe mingil hetkel ütles, poisid, ma nüüd pean teid siit rautost välja viskama, mina teen nüüd uinaku, vaadake ise, mis tund aega teete ja siis panigi soki Silmele ja viskas autos pikali. Ja sellised see näide, et kuidas siis nii-öelda rännakul seda korraldada. Aga kodus ta magas, igal päeval oli see siesta aeg ja siis tõusis üles, tegi oma espresso, nagu ta ütles, et ja siis hakkab värske päev uuesti peale, et tal on nii-öelda nagu, kui meil on üks päev, siis isa Vello oli kaks päeva, kaks ilusat viljakat suurt pika päeva poolt ja mis nad siis tegid, tööd tehti või? Noh, et mina ei ole temaga koos, tõlkinud midagi, aga ma arvan, et siin Indrek Hirv oskab rääkida võim Jaan Kaplinski näiteks, et kes, kes koos, kuidas kooli ajal käis täpselt, aga et see nii-öelda puhkus oli sinna sisse programmeeritud ja see on ka see isa Vello, ilus kõnekäänd, et et kiirus on kuradi. Et selles meie hullumeelses maailmas seda meeles hoida tuleb anda endale hingamisaega, ükstapuha, kui palju on teha. Et lõpuni see juba kunagi midagi kõik ära teha, ütles seda ka isa Vello, et nii palju jäi tegemata, et see nii-öelda viimastel kuudel viimastel nädalatel tõdes ta ikka, et nii palju oleks veel teha, aga ei jõua kõike. Marius, sina, kuidas sina, isa Velloga üldse ninapidi kokku sattusid? Ma mõtlesin sellele tegelikult ja ega mul päris seda konkreetset esimest mälestust ei ole, aga ma arvan, et need esimesed mälestused olid umbes nii nagu olid Fanny Siiversi ka tähendab, et nad jõudsid kusagile minuni teiste inimeste juttude kaudu. Ja see oli tegelikult hästi oluline, et kui et kui sa oled roomakatoliku kirikus Vene tänaval, millest paljud eestlased üldse midagi ei tea, rääkimata siis klassikaaslastest, kui sa oled teises või kolmandas klassis ja häbelikult hiilid minema, et mitte öelda, et sa lähed ettevalmistusklassikaaslastele, et mis see on või milleks need ette valmistatakse, siis kusagil mõni aasta hiljem hakkasid minuni jõudma kuuldused sellest, et et tegelikult on olemas eesti soost vaimulike. Sest siis oli Mihkel Crumpans lätlane, eks ole, ja Poola tädisid oli palju koguduses ja see oli tegelikult hästi oluline oluline asi. Ja kusagilt, vot kui Jaan mainis Ristikivi või Kangrot, et Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Vello Salo Rivers, et see on kõik üks mingisugune selline seltskond, kes on kusagil olemas, veel puudutada, aga nende olemasolu on minus ennem olnud kui, kui konkreetne kohtumine. Aga isa Vello ka tegelikult esimest kohtumist ma täpselt ei mäleta, aga mäletan ühte sündmust, mis on üks, üks esimesi, mis mul meelde tuli, temaga seoses on seotud samuti selle Vene tänaval oleva Peeter-Pauli katedraali ka. Ma tavatsesin seal olla aeg-ajalt altaripoiss või ministrent. Ja olin ka isa Vello ka ühel pühapäevasel teenistusel ja ma mäletan, et ma olin üksi siis altaris ja temaga. Ja ta lõpetas, see oli selline ülemineku aeg, ma nüüd ei julge praegu öelda, mul ei kontrollinud fakte, oleks saanud kontrollida, et kas oli ennem seda nii-öelda väljakuulutamist, et oleme jälle iseseisvad või siis või siis pärast seda vahetult ta igal juhul oli see sellise noore riigi aeg või tärkava riigiaeg ja siis ta lõpetas teenistuse ja ennem lõpuõnnistust pöördus koguduse poole ja ütles, et kas te teate, mida tähendab sõna minister. Vaat et siin on ministrant ja see tuleb sõnast teenima. Ja minister Ongi teener pidas vajalikuks sellise sõnavõtu võtte, see mul nagu meelde jäänud sellise esimese kokku puutena temaga. Ja see teadmine on ju väga kasulik kaasas kanda terve elu, eks ole? Terve elu ja meil ju praegu ka siin uued inimesed saavad ametisse, siis unustage kuluhüvitised ja mõelge sõna tähendusele. Jah, Lagle teab seda kindlasti väga hästi omast praktikast. Ja kell on pool kaks. Saade on delta ja delta delta son külas. Lagle Parek, Jaan Tootsen ja Marius Peterson. Vaata ja kes? Mis? Taeva toona. No sa ei saa Ma Märt nõudma. A? La sul. Kell on 14 ja 32 minutit. Lagle kuna isa Vello tegeles ju ulatuslikult Eesti lähiajalooga siis ma tahaksin sellist asja küsida, et kas on teada, kuidas ja millisel viisil isa Vello toetas või innustas või, või abistas Eesti dissidendid. Minu vot kui ma kuulan praegune tee jutt isal elust ja mõtlen ise Enda jaoks, mis on minu jaoks isa Vello siis kes isa Vello minu jaoks siis minu jaoks on tema eestluse kandja, ma ei saa midagi parata. Sellepärast, et olla noh, kõigepealt, et kui ta oli poisike, läks sõtta. Ta läks õigesse kohta ega väga raske oli tookord valida, kus sõdida minna. Soomepoisiks oli siiski kõige ausam eesti mehe positsioon teises maailmasõjas, eks ole, siis kui ta läks läände. Ja kui ta juba noh, nii-öelda majanduslikult jalad, et veidikenegi alla sai hakaste pööraselt palju välja andma kirjandust. Ja lõppude lõpuks, mis meie rahvuslust ikkagi kõige rohkem kannab, on ikkagi kirjandus, mis eriti tol ajal ja kui palju seda vaikselt sisse kanti Eestisse, tema välja antud raamatuid minu jaoks on tema noh, niiviisi ikkagi väga suures osas eestluse sümbol. Nii nii nii meeles pidada ja tähtsaks pidada, ega paljud ei suutnud seda läänes. Kusjuures olles ise läänes tegeleda Eesti lähiajaloo ka niimoodi, et sa eestis arhiivi sa ei saa, eksju? Allikat dokumentide juurde sa ei saa, sa pead. Sul, sul peab olema nii meeletu teadmistepagas ühest või teisest kohast, et üleüldse mingisuguseid loogilisi järeldusi teha. Nii et noh, minu jaoks on ta seda eelkõige seda Ja ja siin saates on mängitud ka neid rahva koraale ja vaevalt see saatejuhil oli juhuslik valik, tõepoolest, ta võttis selle endas kokku, kasutades toolana. See on siis selline liturgiline lai lint, mida preestrid panevad ümber kaela või tähendab kaelalt alla õlgadele. Zakaria saab pärast defineerida täpsemalt korrektsemalt. Ja seda ta ju pani sinna, need rahvamustrid, eesti rahvamustrid ta selle kaudu ka tõesti ühendas, tegelikult jooksvat isa Vello ka on mingis mõttes selline ühendamatu ühendajas Pontyphex sellises kõige klassikalisemas mõttes sillaehitaja. Nii et, et me jõuame siit ühtepidi natukene justkui vihjena sinna. Paavst eelviimane eksale, Pontyphex Maximus, nagu on nimetatud paavsti aga meie jaoks Eestis, ta oli tõeline selles mõttes Pontific sillaehitajad ühendas seda ristiusku eestlusega, need on ju mõnes mõttes kuidagi paljude jaoks ühendamatud, ta suutis ühendada igavikulised, märkis ta, võis ühest küüslaugu küünest või siin espressot oli juttu tunda nii tohutult rõõmu ja samal ajal kogu aeg omades mingisugust sellist fantastilist võimet selle pinnalt nagu teha igavikulised üldistusi või et see eestlus ei olnud ka midagi sellist väikest või kitsast vaid kõige avaramad, kõige ilusamad tähenduses. Eestlaste poolest sellesse eestlusesse kuulus loomulikult ka see Bobin, eks ole. Ja, ja samal ajal valt veel kui neid ma mõtlesin just selle ühend tamatu ühendamisse, võimesse emased ka tegelikult ka usk ja kõhklused, et on küll minul tulnud ette näha preestrit, kelle puhul ma mõtlen, et kas ta ise usub ka ja vot isa Vello puhul mul ei tekkinud seda kahtlust, aga tema usk kuidagi oli niivõrd mõjus ja tugev, mulle tundub, et ta võis ka selle pinnalt aeg-ajalt näidata välja kõhklust, mida noh, ma arvan, et Jaan ja Lagle on isegi rohkem näinud, võib-olla siin viimastel aastatel, aga, ja selles jaanifilmis ja tuleb ka see ilusti kätte, et ta isegi ei peljanud seda näidata kaamera ees. Aga vot jah, selliste et tõepoolest, et kui Lagle seda eestlust ütleb, et see tõepoolest, see on väga-väga oluline märksõna minu meelest Ja mina lisaksin siia juurde praegu seda, et see üldine ühendav asi ja ta oli tegelikult väga üksik. Sisuliselt oli ta väga üksikmidagi, oli temast täiesti nihukest tema. On see ei ole, ma ei räägi halvas mõttes, aga just nimelt, et ta ühendas nii, et me ei saanud arugi, et ta ühendas. Huvitav, kas kas üksiklus ma võtan nüüd naksti kinni, eks ole ninapidi, et kas see üksiklus oli midagi, mis oli? Alateadlik, või midagi, mida ta ise valis ikka ise kallis, valis üksik lausa sellepärast, et üksindus tagab vabaduse. Ega seda kõike teha, mis tema oma elu jooksul tegi. See vajab ikka vaba aega ja see ei ole niisama minu meelest sobi vaat kui noh, väga niisugune isa Vello on tegelikult oli erakordsete võimetega ja kui palju ta on teinud. Ja, ja kui sa näed, kuivõrd ta on kogu aeg üksinda, noh ma elasin kõrval ju. Nii et et üksindus tegelikult annab ka jälle teatud vabadusi. Teatud vabaduse annab jah, aga ma kujutan ette, et üksik inimene võib selle üksikluse sisse ka uppuda. Aga kas nõrk, üksildane? Kas see ei ole ka natuke seotud kutsumusega, et ma ei saa otsustada täna, et ma hakkan üksik klaseks ja, ja samal ajal vot see on seesama natukene mulle tundub vaimuliku ja see tsölibaadi teema, millest on viimasel ajal räägitud, eks ole, palju teatud põhjustel. Aga et vot mulle tundub, et isa Vello kuidagi oskas seal jah, seal üksinduses olla või C1 pluss see kutse oli temas olemas ja, ja tegelikult see üksik pluss või see oli see koht, kus ta kogus seda, mida ta siis hiljem jagas, sest samas võib ju öelda ka, et kas kas meenub kellelegi sotsiaalsemat inimest, ma mõtlen näiteks vaimuliku Eestis, kuidas ta pidas neid pühapäevaseid missasid, tähendab, kui tähtsad tahaks, oli laste osalus selles, kuidas ta suutis neid lapsi tegelikult, et ühtepidi võis seal aeg-ajalt käia üks tants ja laulmine, aga kui oli vaja, siis olid need lapsed noh, absoluutselt sõja koondasid oma. Mitte sõjaväestatud ei oleks nagu võib-olla mitte õige sõna, aga, aga just, et nad olid, nad olid väga tegelikult lugupidavad ja, ja ütleme meie jaoks. Pühapäeval kirikusse mineku puhul oli aeg-ajalt küsimus, et kas me lähme poola missale või lähme isa Vello juurde, et isa Vello oli lastele ka selline suur autoriteet ja samas ka suur sõber ja üldse vot see tema oskus, näiteks kui oli kirikus kas või üks välismaalane pühapäeval ta ei pidanud paljuks pidada jutlust inglise keeles eestikeelsele otsa kohe või oli paar külalist või soome keeles või itaalia keeles tervitada, ta märkas nagu igav kohalolijat ja vot see on ka midagi sellist ühendajat Temasid, vot ta suutis suhelda kui võrdne võrdsega, ütleme paadialusega või külapoe joodikuga ja samal ajal eks ole, ülikooli professori või, või armastatud poeediga. Ja ta kuidagi noh, minu meelest. Ja vot see on see midagi võib-olla, mis ongi mida, milleks jälle võib-olla siis sellisel vaimulikul seda üksildust või üksiolemist. Nii, mulle tundub, et sealt ta seda kogus. Ja te ei tea keegi, kui palju ta vaeseid inimesi aitas tegelikult ja tõesti ei teagi, ikka tõsiselt aitas tema. Tema juurde tuldi uskumatult ja mina praegu tagantjärele näen seda. Noh, nüüd ei ole kedagi, kes oma taskust ulataks 100 eurose hädas olevale inimesele, aga aga tema oli see, kes mõistis häda ja aitas, nii palju jõudis. No tal olid ju omad kogemused oli ikka varnast võtta, eks ole, sa. Ja noh, sellest ma ei taha üldse mõelda, mis tsehhi põrgus oli jah. Et vaesust, vaesust näha ja vaesust ära tunda, selleks peab ka vist olema mingisugune küllap arendatav meel. Aga mingisugune empaatia, taju mida mina küll tundsin, isa Vello puhul. No küll seal saab olema kuidagi suurem, suurelt täpselt. Ja kõik, kõik need asjad kokku huvitaval kombel paradoksaalsel kombel ütleksin kõik see, mis me oleme praegu rääkinud ja, ja meenutanud toovad minu mõtted küll selleni, et tegelikult isa Vello oleks olnud suurepärane kloostri elanik ehkki ta ise seda eitas. Ta eitas seda kuidagi ka sellisel Kuidagi sellisel tsura kombel, ütleme seto tsura kombel, et et natukene viskan nalja ka sinna, selle eituse sisse. Teen ennast natukene uhkemaks kui muidu olla. Mulle ei meeldi kord nagu ta, eks ole, mainis aga kõik see, kõik see, kuidas ta käitub. See iseloomustab fantastiliselt fantastiliselt inimest, kes, kes kuuletub jumalale ja armastab oma ligimest ohverdab ennast, teenides teistele inimestele. See kõik on väga hea. Munga tunnus. Nii et ei kuulunud tema ühtegi ordusse, teata olevat. Ordu ei sobinud talle, see on täiesti loomulik, ma saan temast täiesti aru. Tegelikult. Tahaks hirmsasti teada, miks talle ordu ei sobinud, ehkki samal ajal kogu küsinud EAL ja no muidugi ma võin täpselt samamoodi, ma praegu laiutabki oma käsi kuulajad ei näe, aga ma ütlen kuulajatele ma praegu laiutanud käsi ütlen, et ah, miks ma ometi õigel ajal ei küsinud, see on see, see on see ja teie head kuulajad. Et pärast seda saadet minge nüüd siis oma vanaemade vanaisade juurde, küsige nende käest kõik võimalik asju. Miks, miks kloostris ei ole ja ka seda, miks ei? Eks igaüks tunneb oma esivanemaid kõige paremini ja. Militaarvaldkonda kuidagi ei tahtnud isa Vello üldse puudutada. Kas oota, mis mõttes ei taha, väga tahtis kuulipilduja, sarved olid tal ikka ju näpu vahelt. Ja kui tema juubeli mälestit Läskisk kõhuli filmimise ajal ma ei ole muuseas isa Vellot mitte kunagi näinud, reservohvitseri mundris. Te olete. Olete ühe asja veel ära klaarida küll, et kuule. Et ma küsisin Isabella käest, kuidas siis ikkagi selle tali siis kuulipritsi väikese komando ülem seal Soome sõjas ja vaata et kuna ta on ise nii põhjalikult uurinud seda soomepoiste elulugu, et tohutult palju oma väärtuslikku tööaega sellesse pannud, et siis oli ja siis noh, meil filmis ka, räägib Indrek Hirv, kuidas Vello käest küsis, et noh, et kas seal oli ikkagi buss oli kui oli või kuidas ja siis siis ei saa veel, oli näidanud, kuidas siis õpetati võitlema, seal läheb vussi pussnoaga ja siis ma küsisin Isabella käest ükskord kuidas selle asjaga siis ikkagi on. Isa Vello ütles, et Ta ei ole mitte ühtegi inimest mitte kunagi tulistanud sellest kuulipildujast ja siis ta ütles mulle, et tead. Ma proovisin ükskordiste varrest lasta, aga ma ei saanud pihta. Et see on siis see nii-öelda kogu tema soomepoiss ja tohutu, mis ma üldsegi selle naljaga ei vähenda seda soomepoisiks olemise ideaale ja see, miks ta seda kõike tegi. Aga tema õnn oli olla ikkagi sõja ajal rahulikus lõigus, nagu ta ütles, et, et sellist lahingolukorda temal ei tulnud ja kõige kriitilisem hetk oligi tal tõesti seal Tšehhimaal. Kui ta oli nii-öelda oleks võinud jääda seal hammas hammasrataste vahele ja tema õnneliseta ta sai siis itaallastega Itaaliasse, sealt edasi. Nii et temas ei olnud sellist sõjardid kindlasti, aga, aga see militaarküsimus teda huvitas tõepoolest, aga, aga ütleme ikkagi, kui me mõtleme seda märksõnaga, siis mis temast jääb meelde, on ikkagi see rahu, ma ei tea, kui kui palju kordi ta jõudis seda korrata vestlustes, ükskõik millisel teemal need siis olid või puudutas siis otseselt mingit konflikti, mis oli just puhkenud, milles ta oli võib-olla laupäeva õhtul kuulnud. Aga see, olgem rahutegijad ja see on nagu minu jaoks üks selline moto, mis temast kajab maha. Olgem rahutegijad, see üleskutse, ma ei tea, kuidas teie seda Lagle ja, ja teised Jaan. Jaanid no kõige misele minule kõrva eelise armastuse teema, et see oli tema jaoks, sest kui noh mida ma kujutan ette, mida ta võttis nagu sellise kristluse tuumana, et et armasta oma ligimest ja armastuse kohta, tal on kolm pikka loengut, sel ajal, kui ta oli Tartu Ülikooli vabade kunstide professor ja kõik need jutud sellest, et et kui me üksteisele kirjutame, kirjasid oma vihavaenlastele, siis tahaksime alati ainult armastuskirju. Ja et kõik me siin maailmas, kes me oleme, inimesed, nii mehed kui naised, et ühes asjas, Me oleme ainult võitlejad või võistlejad ühes ainukese asjas olmevõistlejad. Ja see on selles, et kes rohkem armastab et see armastuse teema, mis on väga orgaaniliselt seotud ka selle rahuteemaga, mis sa Maariusest ütlesid, et tegelikult see on ju väga eriline, et üks inimene teeb ühe meeletu suure pöörde oma elu jooksul tõesti sellest soomepoisist sellest poisist, kes ütleb, et kõik tiblad mättasse lüüa olles siis mõned kuud hiljem nii-öelda rooma Pirita kloostris, Birgitiinide juures jõuab oma kutsumuseni, et varem on aidata kui tappa, et seesama, see rahu tegemise motiiv, see on, on tal alati armastas seda rahutegemist, et kui ta sellest rääkis, siis ta rõhutas seda erilisel viisil niimoodi, et ta vaatas veel silmanurgast, et kas kõik ikka panevad tähele, et ma kasutan seda ilusat eestikeelset sõnapaari rahu tegema. Siis ta rääkis sellest rahutegemisest kui tööst, et see on selline aktiivne tegevus, et selle rahu, rahu loomisega tuleb tegeleda, et see ei, see ei tule filosoofilistest unelmatest. Et, et ma unistan millestki ja kuna ma juba unistan ja äkki keegi teine minu kõrval unistab ka, et siis hakkabki vaikselt kuskilt tulema, et noh, ta ei tule mitte mitte kuidagi sellest sellisest sellisest mõtteviisist. Aga mina arvan, isal väga vedas sellega, et ta läks soomepoisiks. Ta ei teadnud ju, kuhu ta läheb ja mis oludesse, et temal vedas, et ta ei pidanud olema lahingutes, ta ei pidanud tapma. See annab talle ju tuhu, et noh, ma ei kujuta ette, kuidas elatakse pärast seda, kui on noh ikka kõvasti maha lastud inimesi, sõda on sõda, eks ole, aga teda sääs. No nüüd hakkame suuri sõnu rääkima, eks ole. Et jumal kaitses teda. Ta ei sattunud sõtta pauguga pauku tegema, vaid ta näitas oma tahet seista eestluse eest. Või ütleme, eks ole, õigel poolel sõdida, sest sõdinud mehel tuli tollel ajal, eks ole. Ja säästeti, et ta ei pidanud tapma kedagi, see on ju tohutu õnn. Meeletu, see on tegelikult noh võib ju hakata mõtlema selle üle, kui palju inimesi, kui palju inimesi üldse sellist õnne võib. Väga tugeva, kindlasti väga, et sõjas käid oma kohusetäidad. Loojakarja saatma nagu ja lähed vabatahtlikult veel, eks vabaarvud on, kui nüüd panna seda järjekorda vabatahtlikult, lähed Soome Soome poisiks ja sa lähed sealt läbi, nii et sai tappa horisont. Too oli ikka jumala poolt valitud. Ja nii kaua elada. Ja nii kaua elada, no siis talle anti noh selleks, et anda kõik ilusasti edasi teistele et lahkuda õigel päeval ja lahkuda õigel päeval, noh, see sellest on muidugi räägitud praegusel praegusel ajal palju, et, et kuidas see ikkagi niimoodi on, et huvitav, et kas Isabella ootas ise nagu, et, et see, et see päev kätte jooksjaid siis rahulikult ise ära minna. On juhtunud küllalt küllalt küllalt ka neid neid eriti kloostrielanike seas, kes kes ütlevadki, et noh, nüüd nädala pärast püha püha Benedictus ja taeva all ma pean nüüd minema, eks ole ja lähebki täpselt pühadele Dictuse päeva varjus, Sa tead seda kindlasti. Ma nüüd nii täpselt ei tea ka kõiki, aga ma tean seda, et see tõepoolest isa Vello puhul küll kõige vähem tundub juhusena või siis kui see sõna juhus tuleb kuidagi sõnast juhitud. Et, et see tõepoolest tema äraminek, see oli ise nagu viimane jutlus ja, ja ma arvan, et mitte ainult mina, vaid paljud, kes me seal Pirital nii-öelda pereliikmed olime või oleme kuidagi jõulud ja, ja, ja siis ülestõusmispühad olid need märgid, kus ikka aeg-ajalt seal oli ju juhtumeid, kus ütleme aeg-ajalt arvuti lülitas üks kord ennast päris tõsiselt välja. Ma ei mäleta, olid need jõulud või ülestõusmispüha, kuid haiglasse viidi. Ja et ütleme, selliseid häireid oli ja tegelikult need muutusid seetõttu sellisteks märkideks, et huvitav, et kas see on viimane, kus ta on siin meiega siinpool või siis on ta juba järgmine kord teisel pool ja selles äraminekus, vot et siin on olnud juttu sellest tema suhtelist korraga ja kui ta seda ka ise eitas, siis ometi kusagilt oli see tema olek nii korrastatud, et kas äraminek on selline korrastatud, et ütleme, see pühapäev kindlasti osaliselt ka tänu õdedele kloostris, kellel on oma rütm ja, ja minu jaoks, kui ma tulen oma loomingulistest ühiskondlikest, perekondlik kest, olukordadest, mis sageli lähenevat kaose olukordadele, nagu meil kõigil, eks ole. Ja siis pühapäeval kell 10 lähed sinna ja siis sa näed seda, isa Vellot, ta ei pea isegi midagi ütlema, vaid see, kuidas ta on see korrastabki suu nagu järgmiseks nädalaks ära teeb, sulle sellise teatud taaslülitusi jäävad, see tema äraminek on ka kuidagi selline. Mis minu jaoks ikkagi jätab nagu väga selgelt. Ma tõesti, ma kurvastanud üldse, see on väga võib-olla imelik öelda, aga ma et aeg-ajalt ikka mõtled ühe või teise inimese äraminekule, et ei ole ju põhjust kurvastada, aga ikka kurvastada, aga vot isa Vello puhul on kuidagi see tunne, et me ei saa rääkida temast, et isa Vello oli vaid isa, Vello on. Sa tabasid täiesti naelapea pihta, sellepärast et kui, kui me kõik oleme nüüd tähele pannud seda tänast vestlust raadioeetris siis valdavaks selles vestluses on olnud naer ja, ja naer, kes Pugistab rohkem, kes, kes itsitab rohkem mikrofoni, aga põhimõtteliselt see on nagu midagi sellist, mis noh, ma armastan ka seda, seda sõna, mida isa velogi väga kasutas. Ehk see on eluterve. Kui miski asi on eluterve, siis, siis ei ole nagu selliseid äng ka ega suuri nukrutsemisi võib olla valus ju. Küllap isa Vello ka aeg-ajalt valus. Ma ei usu, et ta oli selline inimene, kes oli kogu aeg nagu öeldud, rõõmupall, et, et tal ei olnud mitte midagi häda. Ma arvan, et küll tal, küllap tal olid omad ängid, küllap tal oli oma mure. Aga see huumorimeel kuidagi kas sellega või, või lihtsalt oma karakteriga, ta suutis selle kata niimoodi, et inimesed väljastpoolt ei taibanud ega tabanud, et isa, Velloton tabanud näiteks mõni mure või on, oli see, oli see kuidagi võimalik, näiteks joon, kui sa filmi tegid, tabasid sa mingil hetkel nad filmi tehes, eks ole, inimene natukene kaamera ees, ta hakkab teistmoodi toimima. Võib-olla mõni inimene avaneb palju rohkem, mõni inimene läheb palju rohkem kinni Orena, olenevalt situatsioonidest, mida sa üles võtad, et et mõnikord võib-olla selline mõte. Pikk mõttepaus võib esile tuua hoopis selle, et inimene on teatud teatud asja pärast. No võib-olla tõesti, et nendel aegadel olin nii palju koos temaga just seesama filmi tegemise periood ka, et et ma väga ei tundnud küll erinevus sellest, et kui nende kaamera lahti kaamera kinni, et ta ei, selles mõttes ei viitsinud küll kuidagi erilisemalt mängida selle kaamera ees Aga ma arvan ikka, et see tekst on ju inimene, nii nagu meie kõikeks oma tõusude ja mõõnadega, et ja samas et noh, ka võib rääkida nagu suuresti üksiklasest, aga samas ega ta ikkagi ju ka omavahel olles rääkis ka nendest asjadest, mida tema parasjagu tundis või mis tal olid mureks see, et, et ta kuidagi ei olnud nagu ülemäära reserveeritud, et ei pidanud. Minu väikese elukogemuse pärast ta nüüd küll kõige kinnisem inimene ei ole, aga ma saan väga hästi sellest mõttest aru, et sellised suurvaimud mingis piiris ongi väga üksikud. Ma mõtlen kasvõi selle peale, et et mida oli temal minusuguse siukse noore ka nolgiga rääkida, et, et ma kujutan ette, et täpselt nii nagu Uku Masing olla, et tal olid erinevaid, meeletult palju selliseid empaatia, vihke, mida ta kiirgas välja ka ühte asja, ta rääkis, eks ju, Vello Salumi ka kes oli selline maaparandaja, teist asja, rääkis Baudavagebeestistesse, rääkis Peepaudavaga kolmandat asja, rääkis võib-olla lihtsalt mõne sugulase või poisi või kellelegi. Et ma arvan, et see minu Suhe oli ju ka ikkagi sellise noh, tõenäoliselt Jaan Kaplinski sai ta rääkida teisi asju. Jaan Tootsen, ega eks ju, või idagi pikuga leppikaga Holmas kolmas teema, et eks ta oma seda empaatiavihku ka nagu ikkagi vastavalt kellelegi võimet teleoskas sättida. Ja noh, minul ei olnud isa Vello-le seda kahteteistkümmet kuutteist keelt vastu panna ka, eksju, mis oleks olnud väga loomulik, sest et ikkagi on, on see, et et see, kes käsitleb mingisugust materjali, peab olema alati selle tasemel nagu teistpidi, aga noh, olude sunnil andsime andsime endast parima, et midagi ei ole teha. Aga jah, väga huvitav oleksid ju need tema teoloogilised vestlused siis neljakümnendatel aastatel oma sõpradega ja ma ei tea, kas seal veel aega ühe väikese momendi räägin ära, et meie mulle tohutult hinge läks, oli see, et kui me olime Rooma lähedal ja see on õnneks filmis ka sees see koht, et kus ta kohtas oma vana sõbra Pietraga kuidas kaks üheksakümneaastast meest, kelle silmad sädelesid nagu kuueaastastel poistel ja kuidas nad ikka veel 90 aastaselt rääkisid natukese tõsi, filosoofilisi jutte ja siis nad vaatasid silmanurgast meedia, ma mäletan, et see, see Pietro, just tema sõber ütles, et et ah, et teie siin kutsikad või poisikesed, te vaatate, et mis vanamehed siin ajavad pada, eks ju. Aga ma ütlen teile, et 90 aastaselt paljud asjad selginevad ja et sa oskad nii-öelda oma seda keskendumist kinnitada mingisugustele palju, palju täpsemini, palju targemini ja isa Vello all oli, oli ka ikkagi see mis oli ka minu jaoks üks käivitav jõud seda filmi teha. Kuigi meie elus jääme kehalt väetimaks, et vaimus on meie avanemis võimalus Vabardumis võimalus piiritu ja seda ta ütles ikka, et mida vanem, seda parem, mida vanem, seda targem ja olgu see lohutuseks meile, olgu see tarkus meile kõigile. Delta saade on ümber meie vestluse ümber rahulikku puhkamist isa Vello-le, aitäh. Maarius. Pärnust. Aitäh, Lagle, aitäh, Jaan Tootsen. Kell on kohe kolm ja eetris on loomulikult rahvusringhäälingu uudised. Jaan Leppik tänab kõiki delta kuulajaid. Soovin teile ilusat ja vahvat kevadet.