Võisime valmistage hilinemine kõnetoolis on German Titov. Tito Hermen Stepanovile sündinud 1935. aastal Altai krais Kose Hinske rajoonis. Ülemus eeline külas Nõukogude Liidu kosmoselendur polkovnik, Nõukogude Liidu kangelane, NSV Liidu ülemnõukogu saadik, NLKP liige, 1961.-st aastast. 957. aastal lõpetas sõjalennukooli, oli sõjalendur. Kuuendal ja seitsmendal augustil 1961. aastal sooritas kosmoselaeval Vostok kaks inimkonna ajaloos teise lennu kosmosesse. Too hetk võis olla erakordne meile, vaevalt talle. Kõik see, mis oli kuulda, saadab kuulsust, kõikjal ajaloo näite. La vahetab kiiresti kuulsusi. Ühed tulevad, teised lähevad, kolmandad ununevad, see nimi jääda. Ka sajandite möödudes trükivad teatmeteosed selle siberi poisi eluloo, kes kunagi lõi kooli orkestris trummi ja mängis väikeste ise viiulit ja harmooniani. Keda aga koolielektrijaam huvitas rohkem. Ta tegi kõike seda, mida teisedki temaealised ja temataolised, tehnikahuvilised poisid. Kui palju oli neid Siberis? Kui palju oli neid üldse aasta käigus 1935. Aga just tema tegi ühel päeval midagi sellist, mis tõi talle kuulsuse päevapealt. Kolmapäev, üheksas august 1961. 25 tundi kosmoses kes poleks veel üsna hiljuti niisugust pealkirja nähes arvanud, et on leitud mõni Shell. Verni avaldamata romaani käsikiri. Ometi on see kolmandat päeva kogu maailma imetluse ja hämmastusega täitnud teostatud tõde. Sündmustest, mis toimusid täna Moskvas, jutustab Ivar Trikkel. Sininukama Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu pealinn Moskva valmistub vastu võtma oma suurt poega, kangelased, kosmoselendurid, major German diktovi. Iga hetk on oodata siia nukkavasse tema lennukit null 18. Lennuväljale on kogunenud kümneid tuhandeid moskvalasi. Lennujaamahoone on pidulikus lippude rüüs kohalam, partei ja valitsuse liikmed, diplomaatiline korpus, ajakirjanike armee. Ja sealt ta tulebki. Major diktoobistan saanud polkovnik Titov ühe mehe ööpäeval, innustan jõutud orbitaaljaamade kuulenideni, ent kosmonaut number kahe kuulsus pole põrmugi vähenenud. Tema. On sama piiratud ja ta ise sama kättesaamatu kui üheksa aastat tagasi. Jäägu see raadiomeeste saladuseks, kuidas me siiski kõige kiuste saime German Titov jutule. Ei ole ju lihtne kuulatada mikrofoni mehele, keda peale kuulsuse ümbritseb alati ka autogrammide palujate müü. Pirwis enesetunde kohta pärast starti on minult palju päritud ja kosmonaudil on sellele küsimusele päris raske vastata. Iga lend on talle suureks pingeliseks tööks, kus antud väga täpsed ja kindlad ülesanded. Näiteks peab kontrollima, kuidas mootorid käivituvad ja töötavad. Muide, seda näed mitte ainult mõõta Riisadelt, vaid tunned ka kõige meeltega. Esialgu aeg võtmata siis nagu veidike kõiguks ning seejärel algab vibreerimine. Kosmonaut peab lennu ajal kõike jälgima, tähele panema, kõigesse õigel ajal teatama ja kõik meelde jätma, et hiljem lennu kulgemise ja aparaatide töökohta õigeid järeldusi teha. Küsisime, missuguste sõnadega võttis teda maal vastu esimene vastutulija. Jah, maandumisega oli mul päris omapärane lugu. Laskusin Sarap laaberadivilomi tuulaja langevarjuga mässamist, kui olin juba üsna väsinud, sõitis minu suunas üks mootorratas peal kolm inimest. Nad peatusid minust natuke eemal, ütlesin neile, poisid, aidake mul skafander seljast võtta. Aga nemad, kes sooled, kas Titov, mina muidugi, Titov. Nemad, kas sa sõitsid kosmosest, mina loomulikult kosmosest. Nemad siis õnnitleme sind ja alles nüüd tulid mind aitama. Pärast selgus, et minu katabulteerimist näinud ja sellega kaasnevat paugutamist kuulnud mehhanisaatorit arvanud esialgud pist põrutati jällegi Powers alla sellest ka nende esialgne umbusk. Hiljem nagu kõik naised pärast esimest kohtumisrõõmu algab kriitika kusagil ei ole võtma niimoodi vaadanud nagu tarvis, kusagil jällegi öelnud midagi ebakohast ja nii edasi. Kuid see on siiski kriitika, mis aitab meil ennast paremini jälgida, eriti meie avalikes esinemistes. Mina näiteks pean oma naisega siin alati nõu, kui vähegi võimalik, sõidab ta minuga kohtumistele kaasa. Kahjuks juhtub seda siiski harva. Ta istub saalis, kuulab minu esinemist ja pärast teeb siis hävitavat, kuid vajaliku kriitikat. Küsimusele, millise sündmuse üle pärast kosmoselendu tunneb ta kõige rohkem rõõmu, vastas Titov. Kui rääkida perekonnaelust, siis nii minule kui minu naisele oli kõige rõõmsam sündmus meie tütre Tatjana sündimine. Ma ei tahaks siin laskuda ülealustesse peensustesse, kuid meie esimene poeg ju suri. Seetõttu oli meie tütre sünnist eriline rõõm. Ta oli kinnituseks, et meie perekond on terve. Et ta ei erine millegi poolest teistest perekondadest. Ning kui ilmale tuli juba kõlka meie noorem tütar siis tundsime end naisega lihtsalt suurepäraselt. Arvame, et praegu on meil perekonna õnneks kõik olemas, enamat ei oskagi soovida. Pöördusime veel korraks lennujuurde tagasi ja pärisime, kuidas õnnestus diktuuril täita talle antud ülesanne püüda kosmoses magada. Mis puutub ülesandesse, magada kosmoses, siis ma ei tea, kuidas teistel, aga minul on alati meeldivam magada kui tööd teha. Sellepärast täitsin ka nimetatud osa lennuprogrammist erilise hea meelega. Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis juba tol korral nägime ette pikaajalisi kosmoselende mille jooksul tuleb täita väga keerulisi ja raskeid ülesandeid. Nende eduka täitmise eeltingimuseks on aga korralik puhkus. Uni. Peab ütlema, et kõik kosmonaudid tulevad selle ülesandega hästi toime. Olen alati kadestanud inimesi, kellel rohkem vaba aega kui meil kosmonautidel. Kadestan sellepärast et nad võivad siis mitte ainult puhata, vaid tegeleda mingite oma isiklike asjadega. Sellega, mis neid huvitab. Loomulikult igat ühte huvitab eelkõige tema töö, olen selles sügavalt veendunud, ent siiski tahaks mõnikord tegeleda ka ise mingi tühja tähjaga. Aga meil kosmonautide-l ei ole selleks aega. Meie töö on juba selline, et puhkamine lõbutsemine tuleb jätta pärastiseks pensioni ajaks. Ma ei tea, kas te mõistate mind, aga mulle on kõige raskem, et väga vähe saan tegeleda oma põhitööga. Olen siiski lendur, professionaalne lendur. Lennuradki tulin kutsumuse pärast. Näiteks tänagi kuuleme Ivan Frenkeli laulu, et lenduril ei tohi ära võtta tema tiibu. Ta elab seda rängalt üle. Pärast kosmost on mul väga palju ühiskondlikku tööd, igasugused esinemised, kohtumised ja palju muud. Ma saan aru, kui tähtis on esinemised kooliõpilastele või nendele, kelle töö on kosmoselaevades, tänu kellele saavad teoks meie lennud. Neile on see ääretult vajalik. Nad saavad meilt hinnang oma töökohta. Mõistan seda kõike hästi, ent kusagil hinges leian, et oma põhitööle tuleks ja peaks siiski rohkem tähelepanu pöörama. Isiklikult enda jaoks ei ole ma leidnud selle kahe ülesande optimaalset lahendust. Tiidi. Ta lendab. Õhku tõustes Viivedeni Õhustas vaadeldi. No aga siis taevameele Ma ei tohtinud armas Null aina mõtet sinust. Oidu armastavad alati ära hõreti ära röövida. Ta lendab. Aula. Vedes. Mõneks ajaks kõrgus kadus. Killustav imeda. Mõneks ajaks kõrgus kadus. Laulis siiski sinitaeva, oo. Las siis lendad. Lasta. Ülaunistuse Ellveedeemi. Õõnestati. Aga see, see, Kas sa teeksid nüüd lähtima külalisraamatu, mida sa lubasid mulle näidata? Jah, värv. Näed siin tamm. Ja ole kena loeta sissekanne. Aga siin on üks sissekanne, niisugune. Need Readest tõlkimist ei vaja, need on nii lihtsalt kenasti öeldud. Aga millal see juhtus ja kuidas see juhtus, et mees, kellel on raske liikuda märkamatult raske mistahes kontserdil või koosolekul käia ilma et teda ei piiraks autogrammide palujad otsis Tallinna tulles üles just nimelt selle tänava ja selle maja, kus elab Kalmer Tennosaar. Ja me saime tuttavaks Moskvas. Nimelt hotell Budapestis tema armastab seal lõunat süüa. Ja mina peatusin ka seal ja siis mulle seal näidati, et näete, kosmonauti, Dow see oli päris esimene kohtumine, esimene kohtumine ja see oli kusagil 64. aastal, kui ma ei eksi. Muide, see sissekanne on juba 65.-st aastast juba järgmisel aastal oli ta siis külas. Nojah, ja siis seal kohtusime ja ja järgmisel aasta algul, 65. aasta alguses viisid meie ühised teed kokku Soome lahes Ahvenamaal, kus toimusid rahupäevad. Ja siis Nõukogude Liidu delegatsiooni koosseisus oli siis ka meie vabariigist üks artistide grupp. Ja tema oli samuti siis selles liidu delegatsioonis ja seal juba muidugi arvasin, et ega ta mind ära ei tunne. Selle Moskva tutvuse kaudu. Ja pealegi, inimene, kellel on nii palju kohtumisi, nii palju sõpru-tuttavaid Sest inimesi, kes end silme eest mööda käinud ja aga ta tuli nii tuttavlikku pärast minu esinemist sinna lava taha ja soo ees tarightitoorsestesse nukak ta Tallinna. Ja vaatasin, et nad elu läheb meil hästi, tuleb meil laulupidu, et kas tuled ka külla. Ja ütles, et kuule, teated tõepoolest tunnist tulen. Et praegu niisugused ja kõnelused on seal tähelinnakese sead, aga kuna ma ise ei ole oma peremees, et siis ma praegu ei tea lubada, aga väga võimalik, et ma satun teie laulupeole ja vot nii oligi, ta tuli meie laulupeole. 65. aastal ja siis juba külastas. Huvitav, kas ta on ise ka muusikamees lauludes, olete teda laulmas kuulnud? Nõnda laulab küll. Erilise ande peale aga, aga armastab kuulata. Ja tundub üldse, et tal on sümpaatia kunstiinimeste vastu muusikainimeste vastu luuletajate vastu. Ma tean, tal on palju sõpru seal Moskvas kino inimestest, näiteks. Režissöör pundar Chuck. Ta rääkis naljatledes mulle seda, ta oli kutsunud teda oma filmisõda ja rahuvürst Volkonski mängija. Naeris, ütles, et kasvõi andnud välja. Oleks saanud asja käed, kasv ei andnud välja. Diktofon jah, küllalt lühike mees, nagu me mäletame. Kes me olime seal laulupeol. Ja ja siis muidugi sõprudelsel luuletajatest, jõhtušenkostel, lauljatest tõpsonist ja võib-olla sellepärast nii minu tutvus ka temaga. Ja jah, tundub, et ta on väga niisugune kunstiarmastaja näiteks, mida ma märkasin, ta armastab luulet ja väga-väga nii meisterlikult väga emotsionaalselt, ise võib seda esitada näiteks ta luges minu kodus Puškinit täitsa nii, et kohe elamuslikult. Aga sõjalist venelastele üldse omane, nad ju kõik. Jah, see, nende hingelaad on juba midagi poeetilist. Vot muidu ta on nagu inimene ikka. Huvitav on see, et kui ma teda jälginud näiteks kusagil presiidiumis, kui ta istub või, või esineb issandale ääretu rahulik, niisugune stoilise kindla tugeva isiksuse mulje jätab. Ja seda ta muidugi ka on, aga eraelus seltskonnast on nagu tulesäde elavhõbedakuulike, mis veereb siia-tänna. Ei tunne kohe ära. Niisugune kontrast. Väga kiire reaktsioon, vägagi elavad liigutused, seda märkasin minagi selle veerand tunni jooksul, mil mul oli võimalik aga paar küsimust esitada. Aga kui jah teda vaatad mujal kusagil ohvitsiaalsel vastuvõtust, on väga rahulik, range, väärikas, esimene mõte tekisaatena, mis teeb siis temast kangelase. Samasugune inimene nagu meiegi samast lihast-verest ja rüüpab kohvi, loevad luuletusi ja. Aga vot midagi jah, on inimeses, inimese omadustest niisugust et ta suudab ennast teatud hetkel nii kontsentreeruda ja ühele asjale välja panna. Ma ei oska seda seletada, aga vaat-vaat, mis teeb kangelaseks inimesi? Mis arvad? No ilmselt peab tal olema väga palju mehisust, väga palju julgust. Ja. Ja võib-olla et mõnevõrra on kaasa aidanud ka selleks lihtsalt juhus Kasvõi hea tervise vastava füüsilise ettevalmistuse näol. Ja vaat selles mõttes mul tuleb üks huvitav seik meelde. Ta rääkis mulle, kuidas ta kohtus soomes laplastega selle niimoodi, et laplane kutsub oma külalise sauna. Talle jahinoa pihku metallist peaga, mis seal kerise kõrval juba seal paar tundi kuumaks köetud ja kusekülaline kannatab siis selle oma pihus välja ja lõikab nimetähed sauna selle palgiseinapalgiseinapalgi peale, siis on see õige mees ja kõva külaline. Titohvitusid mao, kirjutasin oma nime välja kõik German Titov siis laplased muidugi jäi suu lahti ja ütles, et oh, see oli mulle nohu, et et kõigepealt ma olen ise Siberist pärit, tean väga hästi, mis saun tähendab. Ja peale selle kosmonauti treeningu juurde kuulusid igasugused katsed hermeetilise kabiinis 80 kraadises kuumuses mitu tundi olla. Et niisugune on tema tervis küll jah, ja ta ütles, et ma võin magama jääda, millal tahab. Näiteks, kui ma viskan pikali kahe minuti pärast, ma võin norsata juba. Nii on see jah, treenituse aste, muidugi kangelaseks võib-olla teeb siiski ka veel inimese nisugune aatelisus midagi ära teha inimeste hüvanguks. Ja. Küllap see on soov teha midagi, saada kellekski, saavutada midagi. Nojah, aga kõige selle juures mulle tundus, et see kuulsus ei ole teda karvavõrdki rikkunud. Ta on suutnud jääda. No täiesti tavaliseks inimeseks, kes tõesti tavaliste inimestega suhtleb nagu omataolistele. Ja selles osas on tõesti mida suurem on inimene, seda lihtsamaks ta jääb. Ja näiteks minugi nüüd tutvus temaga, ega me ei ole ju erilised sõbrad või midagi vandunud sõprust. Aga meil on lihtsalt hea olla, kui me Moskvas teinekord kokku saame, ta natuke sõidutab mind oma autoga ringi, näitab Moskvat ja lähme jälle lahku ja tore, et mind üles otsisid, ei ole mingisuguseid pretensioone, mingisuguseid kohustusi teineteise vastu, lihtsalt hea on olla selle inimese seltsis. Ja kas ongi alati tarvis just täpselt kindlaks määrata, mis see siis on defineerida, mis see siis on kahe inimese vahel, kas ta on siis sõprus või on ta tutvus või on ta kusagil seal kahe lahedal? Jah, täpselt ei tea, missugune on olla tema seltsis ja tunned, et see inimene annab sulle midagi ja võib-olla sinagi jätab mingisuguse jälje, temal. Ta on paar korda käinud pärast laulupidu, üks kord veel tuli. Ja huvitav, kas pärast tema lahkumist on jäänud kuidagi nagu sama mulje inimesest või oled sa teda rashaaval rohkem tundma õppinud? No eks nagu ikka, rohkem ikka avastad uue joone või. Aga mis muidugi jälle süveneb, on ainult see, et ta on tõesti lihtne ja tagasihoidlik. Ja üheks selleks näiteks võib-olla on üks sissekanne veel minu külalisteraamatus kahest teisest külaskäigust ja see nagu iseloomustabki isegi nende nende nisust saatust. Ja mees peab suurem olema kui tema saatus näiteks kasvõi see mõtegi, et ta tahaks veel lennata, eks ole, kes ei taha lennata. Aga kõik ei olene alati endast, eks ole, oma tervisest. Ja, ja ükskord peab, peab ka armastatud tööst loobuma, eks ole, kuna Njaateetigima nooremat ja täpselt, ja siis ta kirjutas mulle ühe niisuguse laulu tuntud viisi peal, mis vision, see on? 12 minutit enne starti, kas me kuuleme seda viisi hiljem mõne aja pärast, mõne minuti pärast hea vältel ja sina sellel ajal laul kõlab nii. Kas ma loen nüüd seal ja vähemalt alguses lobraavlemeraketi Canielsnenevadoju? Räketi häniežnyanjevad Koboskavo. Tavaika traagilist Aronku atajaid. Ehte käpuli et Aivo knows livats ja, ja seda traditsioon maale. Eeveedeeemmaplanka res liid, Räki Astanud Sanna. Nii võiks vast ehk ainult niipalju lisada, et selle laulu algus on kosmonaudi käsi kirjutanud laulu pealkirja Noviatesnia ja selle järele sulgudesse. Kuritarvitasime pidama mitte esitamiseks, jah, võib-olla. Aga selles on kuidagi jah, niisust, helget nukrust ja tugevat inimlikkust.