Täna on meie külaliseks ansambel intellimaani. Meie ansambel on üks osa Tšiili ametlikust delegatsioonist ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil Berliinis. Festivali järel oleme viibinud nõukogude liidus olemas külas, Vietnamis, Tšehhoslovakkias. Reaktsioon võimu haaras olime parajasti Roomas. Ladina-Ameerika revolutsiooni sõda hispaanlaste vastu on nimetatud esimeseks Iseseisvus võitluseks. Kontinendi praegust koondumist imperialismi vastu peetakse teise iseseisvusvõitluse ajajärguks. Üks Uruguai noortelauludest kannabki sellist karmi nime keskmes Drow laulus on väitleme võidule. Just samasugune on ka ansambli intilimani vastus fašistliku terrori teele asunud huntale Kodumaal. Teadus ja tehnika kujundavad tänapäeva maailma. Need inimmõistuse kaunid viljad ei teeni aga alati rahvast. Näiteks massikommunikatsioonivahendid Ladina-Ameerikas. Me saame küll välkkiirelt teada, kuidas maandutakse kuul, kuidas areneb Liz Taylori, Richard Perthi lahutus. Kuidas elame ise, Meie naaberrahvad Ladina-Ameerika, sellest me ei kuule, ei näe. Et anda hoogu ühte koondumisele paremale üksteise mõistmisele. Ongi tekkinud liikumine, mille üheks osaks oleme meie ansambel intiilimaani Kuulete Boliivia rahvalaulu, mis pärit andidest kõlab ketša indiaanlaste keeles. Oma nime on Boliivia saanud siin monopoli paarilt kes oli esimene Ladina-Ameerika iseseisvuse eest võitleja. Tema juhtimisel vabastasid üles tõusnud Kolumbia, Venetsueela, Ecuador Panama, Boliivia, Peruu Hispaania ülemvõimu alt ja kuulutasid välja seal vabariiklikku korda. Ladina-Ameerika noorus pöördub tagasi oma kultuuripärandi poole pöördub tagasi selle poole, mis vahepeal pole hindamist leidnud. Mida põlatud, mida on liiga primitiivseks peetud? Rituaalides ja pärimustes marjul, lihtsus, ausus. Elu ja olemine pannakse paika lühidalt. Kõrgete sümbolitega. Tuli vesi, kivid, Chanandide maailm. Violetta parra, kellelt teame mälestuslaulu, hullian kri Maule on kokku võtnud vana talupoegade rituaali, mis räägib sellest et kui sureb väike laps, siis tulevad kokku kõik ümbruse rahvalaulikud ja nad laulavad, et liha võib surra. Kuid hing elab edasi kalana vees, lillena mägedes. Linnuna taevas. Tähenduse on saanud mitmed rahvapillid näiteks Guena flööt, särangu, sest nagu rahvamuusika puhul üldse on nende innukatakse, austajatakse rahva ühtlusbloki noored. Seniajani valitsenud Põhja-Ameerikast pärit popmuusika kõrval torkab selline rahvapärandi poole pöördumine teravalt silma. Siit ka varakate klasside viha. Nad näevad taolises muusikas progressi eitamist, kultuuritus primitiivsuses. Neile on see lihtrahva labasus minevik, mida tuleb häbeneda. Põlisasukate, eks olid indiaanlased naad avastamist, aegu ilmusid hispaanlased aastakümneid hiljem teinud kohale orjad Aafrikast. Veel hiljem hakkas saabuma immigrante kogu Euroopas, jaga araabia maadest. Ning kõigest sellest ongi Ladina-Ameerika koos. Sama rikas kontinendi kultuur. Lõpmata hulk andmist-võtmist üksteise najal arenemist pühadele Dictuse püha või pidupäev on tervele ladina Ameerikale musta mehe austamise päevaks. Järgmine lugu räägibki sellest sündmusest. Meie rühm on professionaalne, kuigi elukutselt poleme, muusikud rahvuslus, bloki saadikutena, olme viibinud mitmetes maades, andnud välja kaheksa heliplaati. Kõik me oleme Santiago riikliku tehnikaülikooli kasvandikud meie kool, alibi ainukene kõrgematest koolidest, kes toetas rahvuslus pakki algusest peale. Neid kuulata laulu, mis kirjutati vahetult peale nende võitu 70. aasta valimistel. See on meie maa. Siin on meie mäed, veed see on Tšiili. See on meie kõigi seal rahva, Tšiili. Meie rahval on väga pikad võitlus, traditsioonid. Meil on võidutähtsam relv, see on rahva ühtsus. Võitlus jätkub oma rahva ja rahvaste solidaarsuse abil. Võidame pensionäri EMOs. Mänd.