Tartu meeskoor Gaudeamus on teinud endale hea koorikollektiivi nime. Palju oleneb meestest, kes laulu löövad, aga palju oleneb ka mehest, kes dirigendikeppi hoiab. Ja Roland Laas, meie vabariigi teeneline kunstitegelane on see mees. Ning Gaudeamus laulab täna sellepärast, et Roland Laasma tähistab homme oma poole sajandi juubelit. Roland Laas mäletate, millal te esimest korda dirigendikepi hoidma hakkasite? No sellest on tagasi õige mitmed kümned aastad, mäletan, 41. aastal kui kuur juhtimise kateeder moodustati Tallinna riikliku konservatooriumi juures suunati kõik endised oreliklassi õpilased, kus minagi õppisin õppima koor juhtimise erialale, kes selleks muidugi soovi avaldasid. Ja nii oligi mul Tallinnas esimene koor oli naiskoor ja seal seal sai siis hakatud tööle. Päris tuleristsed. Dirigeerimise alal ja koorimisalal sain ma muidugi suure isamaasõja päevil kus ma olin siis professori Rivaristele abiliseks. Kui eesti korpuses moodustati meeskoor ja temaga siis kahekesi seda koori juhatasime. Missuguseid. Koored üldse neid juhatanud olete, me teame, et olete laulupidudel Tallinnas. Aga Tartus olnud üldjuhiks üliõpilaspõlves sai juhatatud vabariiklase kinnise haigla naiskoori Tallinnas pikka aega olin koorijuhiks ja saatjaks kunstsarvetehase isetegevuslaste juures. Hiljem tulin siis Tartusse, suunati mind tööle, siis juhatasin epasega koori viis aastat. Ja peale seda siis kui asutasime kaudaamuse, olengi tema dirigendiks. Siia juurde muidugi kuulub ka õpekooride juhatamine ja juhendamine Tartu muusikakoolis. Gaudeamus mehi on mitmelt alalt, seda raskem on meestelaulu kõlama panna. Jah, eks kooritöö on pealtnäha kerge, aga sisuliselt on ta väga raske töö, sest nagu selgub, see juhatamine ja seal kõige lihtsam asi, aga hoida kollektiivi koos, organiseerida nende siseelu see on teinekord isegi olulisema tähtsusega. Selles mõttes on tore, et statsionaarse koosseisuga niukse kindla koosseisuga ja ma väga suurt niisuguse kogemustega organisatsioonidel alal kogemustega inimesed, kes suudavad koori juhatuse töödega toredasti juhtida ja nüüd on see asi läinud juba juhtimine juba meeste endi kätte. Organisatsioonilisest tööst nagu dirigent on juba nagu vabanenud. On teil oma eeskujud ka dirigentide hulgas? Jah, meil vabariigis on ju väga toredaid eeskujusid meie vanema põlve dirigentidest ma mõtlen siin. Tuudur reetikud professor Ernesaksa professionaalsed kiilaspead, kelle surmaga lõpetasin konservatooriumi ja terve rida teisi. Väga tore on jälgida välismaa dirigente, vaadata nende nende tööd. Selles mõttes oli ka festival väga õpetlik. Kui laulumehed selle kuu algul laagrisse sõitsid, siis saime sõidueelses saginas liikluse müras jutule ka meeskoorivanema heiti Ilometsaga, kes iseloomustab Roland Laasmed lauljate vaatevinklist. Hinne võiks olla maksimaalne. Seda näitab juba see koori saavutatud kõrge positsioon ega seda ilma hea dirigendid ei saavutada. Ja ta Annama voorihingeks olnud tema asutamisest peale kes nii ihu ja hingega töötab ja nagu me teame, oli möödunud aasta oma tervisega küllaltki sõjajalal. Vaatamata sellele suutis ta viia koori tänavu aastaks nii kõrgele tasemele, nagu see kõik kuulnud olete. Maestro Richard Ritsing, millal teie, Roland Laasmäega esimest korda kokku Puudutasite mäletate seda ja mul tuleb meelde nimelt see oli ühel sõjajärgsel aastal, millal Tartus toimus suurem suurendades sümpoosion kokku tulnud Sis, dirigendid kollektiivid ja nii edasi, siis õpetasime ja õppisime ja. Ma esimest korda nägin tema Edukodel üliõpilane ja töötas rahvalunud majas instruktor ja tema oli üks tolle tolle ettevõtte korraldajaid, sar ja mul tuleb selgesti meelde. Kui see kursas lõppema, siis küsitles mind. Ja siis ta jääb probleemid, olid juhised, kuidas edukalt, et teha tööd kooriga, kuidas terrigeerile ja võtteid kasutada ja kuidas kool organiseerida ja nii üsna põhjalikult nõudis Digisas News välja kõiki neid saladusi ja need mulle tookord väganise aktiivse jaa agara, muuseas tegelase mulje ta juba Togodisega tegeles dirigendina Tallinnas, Nuias hiljem puutusin palju kokku, kui ta tuli hiljem siia õppejõuks pärast lõpetamist. Nüüd ma olen siin üle 20 aasta koos töötanud õlg õla kõrval. Öeldakse, et teist meest tunned siis, kui oled temaga koos puuda, soola ära söönud ja maestro Richard Ritsing, teie olete siis kõige parem inimene, et iseloomustada Roland Laasmed, kuid dirigenti. Seda küll ja nomeetajamine nii tööõpetus muusikakoolis, aga me muuseas on yhe tava et kui sa ise õpetad dirigeerimist, siis oli see ka dirigent, need, ühesõnaga me oleme seal kõik õpetajad, muusikaõpetajatele. Ta ütles, dirigendid, need mul hea võimalus elada selle pika aja jooksul jälgida kui dirigente ja kui muusikaõpetaja. No dirigendina on väga-väga niisugune osav mees, aktiivne ja, ja printsipiaalne ja ja oskab paraja mõõduga huumorit teha ja need tema proovid on nii toredad. Ja see niisugune töö, aktiivne tööealise koori vaoshoidmine, see avaldub ka esinemisel. Oskad esimesel ka haarata oma ilmega omas Eestiga koori, nii et kõik see, mis on ütlemisena kontused, tallatatud, seda ta ostab sees ka kontserdil välja tuua oma liigutustega ja molekuga. Gaudeamus on rahvakoor ja seda hinnatavam on see, et koorifestivalil Tallinn 72 pärjati selle koori autammepärjaga. Ja ta tuli esikohale ja kindla seda oli üks kõige silmapaistvamaid kollektiive üldse. Need on väga hea koosseis, astavaid taar. Hea esitus ja hea koori kõla. Jättis väga hea mulje, nüüd kohe paistis silma kohe. Ja need võtsin ennast kokku ka. Roland Laasmäe on dirigendi ametit nii kaua pidanud, et nüüd hakkab täismeheiga. Te jõudma 50 ja eks see 50 sonisele ilus nummer, aga numbri taga Tehitavat suured teod, suur suu, muusikaline töö. Nii et ta on kõvasti selle Biglasega kõvasti kasvanud ja hauasaavutamise ilusa positsiooni meie peres ja meil on kolleegidel on hea rõõm teda õnnitleda selle tähtpäeva puhul. Need soovimidenaalses palju õnne ka edaspidiseks, veel sammutiga koorvi, head edu edaspidi need onni kaasa. Roland Laasmäetööd iseloomustab antud momendil kõige paremini koor Gaudeamus. Lassis laulab koor, Gaudeamus.