Näitena võin, ma ei tunne üldse mingisugused mäed, üha majad, majad ja majades ikka inimesed, inimesed, kui palju neid on, lõpp? Ei ole ja kõik vihkavad 11. Kõik on võitis, kõik on vale, kõik on pettus, kõik kurjus kus ma olen, mis ma teen, Nix. See oli lõpp. See oli uhke õiglase valedest vaba, andeka, targa armastust armastava inimese elu lõpp. See oli balleti Anna Karenina lõpp. Tänases keskeprogrammis kuulete nii Anna Karenina kui Tolstoi suurromaani balletiks saamise lugu. Ja seda selle algusest balletiloomise idee tekkimisest alates ja seda meie külalise balleti autori, helilooja Rodion šedrini kaasabil. Enne esimese küsimuse esitamist, aga väike selgitus kuulaja ees. Nimelt püüdis helilooja, arvestades meie kuulaskonda oma mõtteid meile edasi anda võimalikult arusaadavamalt. Ja ta tegi seda nii hästi, et meile näis sõnasõnalise tõlke pealelugemine võiks saatele ehk isegi kahjuks tulla. Ning me loobusime sellest. Peterburg Vaksal sagivad pakikandjad tammuvad ootajad, terav vedurivile vabiselt platvorm, Puhkinud, vedur, rongi nõksatus enne seisma jäämist. Kui Bronski tagasi vaatas, pööras ta pead sõbralikult ja tähelepanelikult, peatusid Uranski näol säravat tihedatest rips mõttes tumedaina näivad hallid silmad otsekui tunnistades teda. Bronskit pöördusid siis nagu kedagi otsides möödujaile. Ometi jõudis Vronskit märgata selles pilgus maa surutud elevust. Elevust, mis oli mänginud naise näol tuksel nutta säravatest silmadest ja painutanud ta huuled vaevumärgatavaks naeratuseks. Kui avalikkuse ette jõudis teade, et suures teatris lavastatakse Anna Karenina balletina, kutsus see esile hämmelduse isegi vastuseisu. Hiljaaegu näitas suure teatri balletitrupp Anna Karenina, et Saksa föderatiivses vabariigis Austrias See, mis peaaegu et aasta oli olnud Uranski elu ainsaks sooviks see, mis oli kõrvale tõuganud kõik tema teised soovid. See, mis Annale oli kohutavana isegi võimatuna ja seepärast ahvatleva unelmana tundunud oli nüüd rahuldatud. Kuna heliloojaga Estonia lavastust vaatas, ei saa me ometi temaltki jätta, küsimata seda igalt saalis olijalt küsitavat. Kuidas meeldis? Bronski kui see oleks harilik, labane armuvahekord, jätaks seltskond mind rahule. Kuid need inimesed tunnevad, et see on midagi muud. Tunnevad, et see pole mäng. Tunnevad, et see naine on mulle elustki kallim. See kõik on neile mõistma. Ja see vihastab neid. Neil pole aimu, mis on õnn. Nad ei tea, et armastuseta pole, ei õnne, ei õnnetust. Pole elu. Te käitusite ebaviisakalt. Mida te peate ebaviisakaks? Seda ahastust, mida teie ei osanud peita ratsaniku mahakukkumisel. Ma olen juba palunud teid käituda seltskonnas, nii et kurjad keeled ei saaks midagi teie kohta rääkida. Oli aeg, kus ma kõnelesin teile meievahelistest suhetest. Nüüd ma räägin välistest suhetest. Te käitusite ebaviisakalt. Ja ma soovin, et midagi taolist ei kordu. Tehke minuga, mida tahate. Ma armastan teda. Aga seni, kuni ma võtan tarvitusele minu au kaitsvaid abinõusid ja neist eided, teatan, nõuan Mac kommetest, käitumisreeglitest kinnipidamist. Kuid ma ei saa valetada. Aga tema Kareeni toiduks vale ongi. Ta teab, ta näeb. Tapp kuda mind, tapp, kuda Wranski. Ma alustaksin teda. Aga ei, talle on vaja valet ja viisakust. Sellepärast, et üks nurjatu naine on korda saatnud Te ei pea ometi mina olema õnnetu. Sellest raskest olukorrast, kuhu ma tema pärast olen sattunud pean ma leidma parima väljapääsu. Võib istuda mitu tundi ühes ja samas asendis jalad risti kui teadet, miski takistasin seda asendit muutmas. Aga kui inimene teab, et ta peab niiviisi kõverdatud jalgadele istuma, siis tekivad krambid, jalad hakkavad tõmblema ja hakkavad tükkima sinnapoole, kuhu neid tahaks välja sirutada. Sedasama tundis Franski seltskonna suhtes. Kuigi ta oma hingesügavuses tundis, et seltskond on neile suletud ringiks katsetas ta siiski. Ta märkas õige pea, et talle isiklikult oli see avatud Annale aga suletud käed, mis tema ees olid üles tõstetud. Langesid anna ees alla. Nagu kassi ja hiire mängus. Bronski ja anna inimene, kes heidab mulle ette seda, et ta on minu heaks ohverdanud, kõik, on veel halvem kui autu inimene. See inimene on südametu inimene. Ei kannatused. Peab lõpetama inimesele on antud mõistus. Et vabaneda sellest, mis teda häirib. Aga kuidas? Ma ja majad Ja nendes inimesed inimesed, inimesed, inimesed. Kui palju neid külon lõppu ei tulegi. Ja kõik nad vihkavad 11. See oli lugu Anna Kareninast. See oli lugu igavesest teemast, valelikkuse võrgust ja seda puruks rebida püüdvast inimesest. See oli lugu, mis taas meie ette toodud. Secord ballekkina riiklikus akadeemilises ooperi- ja balletiteatris Estonia. Ballettmeisterlavastaja Enn Suvekunstnik-lavastaja, Eldur Renter, dirigent Vallo Järvi. Viis peategelast osalist. Anna Tamara Soone, Vi, Natalja Lukaševitš Petsi, Svetlana Palo, Jan ujulgatšitšerova Ronski, Aleksander passisin Karinil, Aleksander Bulgakov või jaanis Karaltsis Jaama vaht, Anton poome või Anatooliausja. Ja nüüd neist, kes olid tänases saates kaastegevad helilooja Rodion Szedrin suure teatri orkester peadirigent Juri Simonovi juhatusel. Vahetekste luges Tõnu Mikiver. Saate seadis heledam.