Tänane kohtumiskontsert on kammermuusika kontsert. Ja mitte sellepärast, et see saal, võib-olla kammermuusika ettekandeks kõige sobivam on vaid kammermuusika edendab leedu heliloomingus väga suurt osa. Ja kammermuusika kaudu. Me saame nagu kõige leedulikuma pildi selle vabariigi muusikaelust. Selles žanris avaldub eriti tugev loominguline aktiivsus uue otsingud. Ja tuleb tunnistada, et kammermuusika propageerimisel on Leedus tehtud väga suurt tööd. Näiteks on Leedus pidevalt viimasel ajal korraldatud üleliidulisi kammermuusikafestivale. 1971. aastal sai teoks neljas taoline üritus. Leedus on lausa kadestamisväärselt palju häid kammermuusikakollektiive. Juba 12 aastat tegutseb Leedu Vilniuse filharmoonia juures kammerorkester Saulius Sundetskise juhatusel. Ja selle Kollektiivi aktiivsusest ja kunstilises tasemest kõneleb kasvõi seegi fakt et orkester on andnud väga palju kontserte. Nõukogude liidus mitmel korral esinenud ka Tallinnas ja andnud külaliskontsert Inglismaal, Kanadas, Kuubal, Jugoslaavias ja nii edasi. Kaks aastat tagasi loodi kammerorkester ka Kaunases sealse muusikalise teatri baasil. Leedus täpsemalt Vilniuses tegutseb juba aastaid kaks puhkpillikvintetti. Ja nüüd siis juba kolm keelpillide kvartetti. Nendest kõige vanem ja tuntum nõndanimetatud leedu kvintett on Lieesi ja Budapesti Budapesti konkursside laureaat siis teiseks kvartetis on nõndanimetatud aspirantide kvartett. Selles esinevad kunagi Moskva konservatooriumi lõpetanud aspirandid ja see kontsert ja see kvartett võtab osa just nimelt tänasest kontserdist ja kolmandaks parteiks on siis nõndanimetatud noorte kvartett. Sellega kõigega seoses tahakski nüüd küsida meie külalistelt, täpsemalt Leedu heliloojate liidu sekretärilt Valentiina Spactoonaselt. Millega seletada kammermuusika säärast suurt osatähtsust Leedus? Meil on head interpreedid, nende hulgas palju noori, kes lihtsalt nõuavad häid keerukaid ja kaasaegseid teoseid. Teiseks impulsiks on see, et meil töötab palju andekaid noori heliloojaid. Hea kontaktinterpreetide ja heliloojate vahel on andnud toredaid resultaat. Sageli organiseerib meie heliloojate maja direktor muusikute kohtumisi maa elanikega. Need on väga menukad, sest rajoonides ei kohtu inimesed vahetult heliloojate kunstnike ja kirjanikega. Meie kammermuusikal on kauaaegsed traditsioonid, korraldame sageli kammerja orelimuusikafestivale. Loodame, et tänane üritus paneb aluse uuele traditsioonile. Kutsume teid külla, et võimalikult rohkem leedulasi saaks tutvuda teie interpreetide heliloojate ja uute teostega. Olen alati suure tähelepanuga jälginud teie heliloojate tööd ja sellest palju kasu saanud. Sel aastal korraldab meie heliloojate liit massi žanridele pühendatud pleenumi kuna meil tegutseb hulgaliselt kuure, tantsuansambleid ja puhkpilliorkestreid. See korraldatakse Vilniusest 300 kilomeetri kaugusel asuvas perse rajoonis Läti piiri ääres. Niisiis päris teie lähedal. Lähemalt täna esitatavate teoste autoreid ja teoseid. Rendid tutvustab Leedu muusikateadlane una Narbutiline. Täna tutvustame teile nelja helilooja loomingut. Enne tahaks veel täiendada Valentiinas paga toonase sõnavõtu selles osas, mis oli meie muusikaelus silmapaistvat 1971. aastal. Meie laulja vats laevas tav Norras sai kraan priikonkursil tulusis. Kammerorkester Saulius Sandetskise juhatusel esines Varssavi festivalil. Ta mängis ka Jaan Räätsa orkestri kontserti, mida orkester sageli esitab oma välismaistele kontsertidel. Mis puutub heliloomingusse, siis huvitavamaid teoseid leidub kammeržanris. Viimasel ajal on meie noored hakanud rohkem huvi tundma sümfoonilise muusika vastu. Seninaga kirjutasid vaid kammermuusikat. Täna kuulame kõigepealt Valentiinas back toonase teoseid. Ta töötab erinevates žanrites. Alustas sümfoonilise muusikaga, viimasel ajal loob kammerteoseid samuti koorilaule jalaste palu. Esimeseks teoseks on täna prelüüd. Soolotšellole mängib noor tšellist Augustinas Vassili jaoskas. Parentiinas Paktoonase üks viimaseid teoseid ansonaat viiulile ja Veulale. Neljandat osa sellest helitööst kuuleme Beatras kontse ja Stacia kontseenesituses. Viimaste aastate leedu heliloomingus kasutatakse küllaltki palju uuemaid kompositsiooni tehnikaid torecafooniad, sõnuristikat, halejatoorikat ja sealsamas ka kõige nii-öelda radikaalsemad heliloojad pöörduvad ikka jällegi rahvaloomingu poole, nii et see on jällegi üks väga iseloomulik Leedu kaasaegsele muusikale joon tuntakse huvi nii-öelda kõige vanema ja kõige uuema vastu. Niisuguses sünteesis kõige vähem, muidugi minnakse sealjuures nii-öelda rahvaviisi harmoniseerimise teed. Selle ülipruugitud võtte asemel on rohkem nii orbiidil tämbrid, polüfoonia rütm. Ja seal ei ole ka midagi imestada, sest et Leedu rahvamuusika ise pakub just selleks väga palju võimalusi. Eriti säärase väga haruldase ja ainult Põhja-Leedu rahvamuusikale iseloomulikud Sutartiinede näol. Mis on kujutavad iseendast juba Polifoonilisi ja poliharmoonilisi politonaalseid väga tugevasti sünkopeeritud rahvaviise. Sudar Tiinasid kasutavad väga paljud Leedu heliloojad. Nendest on külastanud tänase õhtu kõige küpsema meistri Stacis vain Jonase looming. Ja kõige noorema helilooja Vytautas Mont Vila koorilaul sod auto näiteks samuti niisugune Sutartiine. Kaasaegse töötluse näide aitas väga palju kaasa selleks, et 1969. aastal leedu meeskoor Varpas võitis Itaalias rahvusvahelisel koorifestivalil esikoha. Aga jätkame nüüd kontserti ja tänaste külaliste tutvustamist. Püssikampasid Eegaariumavam prits, tärn selleks Vajores kambasi tõrka, tori varjudi. Vardsoftrus, hobused. Järgmine helilooja, keda teile tutvustame, on Felix aspajulasse. Taastus heliloojate ridadesse pärast viiuliklassi lõpetamist. Mõnda aega mängis ta estraadi kestris, seepärast olid esimesed helitööd estraadipalad. Need erinesid tugevasti senisest estraadimuusikast Felix aspajorose sõita. Verbid näitas, et heliloojal on huvitav mõtteviis. Ta otsib pidevalt uusi väljendusvahendeid. Tunneb suurt huvi rahvamuusika ja rahvaluule vastu. Nüüd on kontserdi kavas Felix aspadjorase variatsioonid häälele ja klaverile. Helitöö aluseks on rahvalaul, kasvatas mind ema, pikem igastrov on uus variatsioon. Laulu sisu on lühidalt järgmine. Ema kasvatas mind kui lillekest, siis aga andis ära kaugele mägede taha. Seal kuulsin käo kukkumist, Läksin linnule järele. Jõudsin tagasi koju, kus emake valas kibedaid pisaraid. Esitavad Grazina palavitši utte ja crashina Rutsiite. Mõni sõna noorteosast Leedu muusikaelus. Leedu heliloojate liikmete hulgas on praegu 10. Heliloojad. Vanusega alla 35 aastat. Võrdluseks olgu öeldud, Eestis on nende heliloojate arv kolm. Heliloojate koguarv leedus Leedu heliloojate liidus 46. Heliloojate koguarv Eesti heliloojate liidus 54. Muidugi on selge kuivõrd suurt osatähtsust. Seetõttu omab noorte heliloojate looming Leedu muusikas, kuivõrd palju nende taotlused praegu kujundavad. Tänase Leedu muusika- nägu. Ja sealjuures mõni sõna niisugusest kenast õppeasutusest, nagu seda on Vilniuse Tšurioonise nimeline kunstikeskkool kus õpetatakse noori kolmes kunstiliigis kujutavas kunstis, muusikas ja koreograafia. Säärase sünteesi kasulikkus muidugi arvatavasti ei vaja mingeid kommentaare. Nüüd hiljaaegu helilooja sklenitskis kirjutas, valiti südametu poiss mis oli nii-öelda pühendatud sellele kollektiivile ja kanti täielikult ette seal joonise nimelise kunstikeskkoolijõududega. Sealjuures ka kunstiline kujundus oli kooliõpilaste poolt. Muusika esitas 50 liikmeline sümfooniaorkester. Paar aastat tagasi asutati Kaunases analoogiline kunstikeskkool. Tänase kontserdi järgmine lehekülg Vytautas Montrile tutvustab una närvidele. Vartsiski putkambasidelevidodesse mandrile näidud sortiski putivoga leegitasud nii ka professore ja unes selleks saba juures. Vytautas montvila loominguline bee meenutab paljuski Felixi paljulase oma Tarastas eksperimentaalsete teostega otsis oma muusikalist keelt kuid alati püüdles ta kujundlikkuse poole. Suurt mõju on Mont vilasteli arengule avaldanud Cheurli joonise looming. Tema mõtted muusikast vokaaltsükkel, sõprus Cheurlioonise maalide järgi oli montvida esimene teos, mis sai suure tunnustuse osaliseks. Seadis Sutartiinesid koorile, siis klaverile, hiljuti valmis montvilari esimene sümfoonia. See on esimene sümfoonia leedu muusikas, mis täielikult baseerub Sutarteinedel. Nüüd kuuleme Vytautas montvila flöödipala kolmnurgad loodud 1969. aastal. Teose esitavad Algis Veskerda ja crashina Rutsiite Algis. Viskerda on noor flotist, kes on põhjustanud paljude uutel flöödipalade sünde sest ta on väga huvitav interpreet. Paar fakti Leedu muusikaajaloost. Leedu rahvuslikromantilise koolkonna heliloomingu arenguloos on vastek kõige rohkem kokkupuuteid või sama samalaadseid momente eesti rahvuslikromantilise suuna kujunemisega 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses alustati nagu meilgi koorilauludega. Esimesed sümfoonilised teosed valmisid 20. sajandi künnisel, autoriks Mikola jõus Joel Joonas. Nüüd viimaste aastate uurimuste uurimused on toonud päevavalgele päris huvitavaid fakte Leedu muusikaajaloo kaugematest aianditest. Ja on selgunud, et 16. sajandil ilmuvad juba esimesed leedukeelsed leedu autorite mas viidase Jabretkuunase koostatud vaimulikud laulukogumikud. Esimene leedu muusikaõpik ilmus Vilniuses 1667. aastal. Autoriks sigi Montas lauks minas, kes töötas Vilniuse Ülikooli muusikakateedri juures. Ühtlasi juhatas sel ajal tegutsevat ülikooli orkestrit ja komponeeris. Esimene leedulase poolt välja antud leedu rahvalaulude kogumik viisidega ilmus 1833. aastal, autoriks Vilniuse Ülikooli kasvandik Simunas tänavitsus. Ägedzivonietri. Kuigi seni oleme teile tutvustanud ainult noori heliloojaid, ei tähenda see muidugi mitte seda, et meil kirjutavad ainult noored. Viljakalt töötavad keskmise põlvkonna heliloojad jusel Joonas ja Balzis samuti vanema põlvkonna esindaja, professor, vabariigi rahvakunstnik Stassis Payniunas. Me ise peame teda küll nooreks, tema iseloomu ja muusika järgi otsustades starsis vain. Joonas on tuntud ka hea pianistina. Ta oli esimene leedulane, kes tuli laureaadiks rahvusvahelisel pianistide konkursil Viinis. Heliloojate ridadesse astus staažis vain Joonas pärast sõda. Ta oli esimene helilooja, kes leedu muusikasse tõi instrumentaalkontserdid orelikontserdi kolm klaverikontserti viiulikontserdi. Täna tutvustame teile üht uut klaveripala, mis seni avalikult pole veel kõlanud. Selle nimetus on itk, jaan seotud erilise sündmusega meie muusikaelus. Palun sellest heliloojate ennast jutustama. Leedu kultuuri areng on tihedalt seotud suurepärase maalikunstniku ja helilooja Charlie joonisega. Aastatega on kasvanud tema austajate arv kogu maailmas. Tuleval aastal möödub 100 aastat Cheur Leonise sünnist. Kuid ettevalmistustega oleme juba alustanud. Korraldame pianistide konkursi, et propageerida Cheurlioonise klaveripalu ja stimuleerida Ta interpreetide kasvu. Kultuuriministeerium esitas heliloojatel üleskutse kirjutada konkurseks klaveripalu. Paljud on oma tööd juba lõpetanud, osa on valmimisel. Kirjutasin konkursi jaoks klaveri baraipt, millele mind inspireeris Cheurioonise maal matused. Mängin selle teile ette.