Kari läksi küla vanatare Tanus on ruumika sait osavasti ümber ehitatud lugemise toaks ja seda pole tehtud mitte uhkusest või moe pärast. Raamatuid on siin nii palju, et enam kambri seinte vahel ära ei mahu. Aidas on vilja Salvade kohal raamaturiiulid maast laeni. Mäletate oma esimest raamatut? Kui ma juba nii-ütelda teadlikult ikkagi lugemise selgeks sain siis oli see Robinson, selle tõi ema raamatukogust, aga ma pean ütlema seda, et see oli niivõrd niivõrd põnev, et see otsekohe mind häiris. Ma hakkasin öösiti une. Kust? On teil see raamat praegu olemas, minul endal pole seda raamatut. Aga raamatuid on teil ju väga palju. No raamatuid ma tegin möödunud aastal kokkuvõte, siis neid on mul kokku üle 3000 natukene. 3000 raamatut ja need on kõik ühes talumajas kus enne teid lihtsalt raamatuid ei pakkunud. Ta ei kogutud üldse, sest minu vanaisa ja vanaema need olid väga kontser, patiivsed, inimesed ja nende lugemisvaraks oli ainult vaimulik kirjandus piibel, jutluseraamat ja muidugi lauluraamat. Ega siis selle Robinsoni raamatuga veel ei saa seletada suurt kirge lugemise, vastupidi, olema veel mingeid tõukejõudusid. Üheks tõukejõuks ma võib-olla pean seda, et minu ema õpetas mind aegsalt juba lugema nii-öelda oma voki kõrval, kui ta ketras, siis ma pidin õppima. Ja kui ma läksin algkooli, siis koolmeister tookord leidis, et mulle esimeses klassis pole midagi peale hakata, et ma juba nii palju oskasin ja mind pandi otsekohe teise klassi, sest mul oli juba tookordne Kampmanni lugemise raamat otsast otsani läbi loetud ja lugemine oli täiesti selge. Ja kui ma siis pärast Põlva algkoolis käies leidis ka õpetajad, mul oli juba teatav nii-öelda lugemisisu tekkinud, siis ta mind võttis sageli sinna kooli raamatukogu korraldama, nii et ma andsin siis teistele õpilastel neid välja, võtsin nende käest vastu isegi parandasin neid. Kleepisin lehti, noh, kui nad olid katki läinud ja niiviisi ja sellest tekkis siis. Pean ütlema tookordsele Põlva algkooli juhatajale Joosep Blackile nii-öelda suured tänu, et et tema, võib-olla ka sellega just äratas nii-öelda mitte üksinda lugemise isu, vaid ka üldse armastuse raamatute vastu. Ja siis, kui ma kooli lõpetasin, siis karilaid, siis oli meie olude kohta kaunikesti suur raamatukogu ulatades ka üle 1000 eksemplari. Siis ma hakkasin karjapoisina neid sealt tooma ja sellesse huvi ja isu kasvas ja siis oma väikse taskuraha eest neid omale muretsema, nii palju, kui see võimalik on ja, ja nüüd see huvi on mul kestnud tänapäeval. Kooliharidust, ma tean, on teil koos klassi ja kõik need teadmised ja raamatupidaja amet, mis teil on. Ja üleküla kõige targema mehe kuulsus. See on kõik teil raamatutest endal välja laetud. Ja seda ma pean küll ütlema ja ma ütleksin siin. Justkui ma ei eksi korki sõnadega, et kõike, mis minus kuigivõrd head on, seda ma võlgnen raamatu. Ma tahaksin natukene tutvustada teie raamatukogu, sest see on küllaltki omanäoline. Siin on mitu asja, mille kohta ma lihtsalt tahan teada, kust need raamatud olete saanud. Näiteks on teil Leningradis 34. aastal välja antud raamat, linn on autor, jutustus suurest plaanist. Samalt autorilt hiljem mis 47. aastal ilmus veel mitu populaarteaduslikku väljaannet, aga vaat just see niisugusel ajal ilmunud teos ja korraga on sattunud siia kaugesse maasopi. Kuidas on juhtunud, kuidas selle raamatu saatus on kujunenud? See raamatu saatus on kujunenud just minu õemehe Rudolf roosa kaudu kes oli esimese Eesti NSV ülemnõukogu saadik nüüd fašistide poolt mõrvatud ja temale tookord 1941. aastal mõningat raamatut annetati ja talise kaolineid kuidagi illegaalselt noh, varem juba muretsetud ja kui minu õemees arreteeriti ja õde oli sunnitud Haapsalust ära tulema, siis sattus osa neid raamatuid ka siia minu majapidamisse, aga minul see täiel määral nii-öelda ei õnnestunud ja väga paljud ja head ja huvitavat raamatut hävisid. Sest kui minu õde ja vend arreteeriti ja minu ema lõi üldse väga kartma nii-öelda vanainimesena, ta lihtsalt neid põletas säralise osa. Ja sellepärast on mõned raamatut, siis nii-öelda sealt kuidagi Kriisi, ja siis on siin näiteks üks raamat, mis kannab pealkirja tori hobune, mis on ilmunud vist 20.-te aastate lõpul. Väga huvitav. Kuidas teie riiulile on tulnud? See on auhinnaks antud minu isale, kes oli väga huvitatud üldse hobustest ja võiks öelda, et kuigi hobune oli tookord ju majapidamises veotarbe ja sõiduloom või vahend ja aga tema püüdis kasvatada, kuigi majand oli väike, võimaldas ainult ühe hobusepidamist igal aastal kasvatada varssa ja nendega, siis ta käis ka näitusel ja see on siis nii-öelda kadunud isa mälestusena minu raamatukogus temale auhinnaks antud varsale. Näitusele aga kisselli sisse kirjanduse sõber, kes kõik need Loomingu aastakäigud on? Kokku kogunud tee riiulil on siin aastakäike, mida pole naljalt enam kodudes näha. Need on üsna üsna vanad. Loomingu ajakiri Looming on mind alati huvitanud, aga kahjuks ei ole mina siiski oma majanduste võimaluste tõttu saanutena nii-öelda järjekindlalt järjepidevalt tellida ja ma olen loomingu lugemiseks vahest kasutanud, on raamatukogu, abiküla kodanlikus, Eestis oli raamat ja väga kallis kodalises Eestis oli raamatu väga kallis ja niisugustes kehvades tingimustes nagu mina olen kasvanud, siis raha saamine raamatu ostmiseks seda peeti nagu isegi vanem mate puhul sageli vaest kuriteoks. Paratamatult minul see huvi oli ja, ja ma püüdsin sel ajal ka kasutada ära oma raamatukogu täiendamise, isegi tookordseid, odavaid väljamüüke ja ja isegi nagu öeldakse, vanakraami turul käia või vana raamatupoodides öelda, tookord niisuguseid antikvariaati ei olnud, aga neid müüdi lihtsalt laada peal ja, ja Tartu turul peal ja, ja kui mõni midagi juhtus nii, mis huvitas ja jälle võimalust oli, siis püüdsin ikka muretseda. Kui te saate uue raamatu Te olete seda raamatut igatsenud või avastate äkki enda jaoks midagi siiamaani tundmatut. Kuidas te raamatu kallal istud? Kui ma saan uue raamatu, siis kõigepealt ma püüan vaadata seal seda eessõna ja ehk järelsõna, kui seal on ja kuidas seal juba on siis sellest raamatust kirjutatud ja no siis ma hakkan teda lugema, aga sageli saan selle lugemise ajal mingisuguse teise raamatu veel siis ja kui see tundub huvitavam olevat, siis ma panen küll selle eelmise kõrvale ja hakkan seda seda uut lugema, aga ega sellepärast muidugi see eelminegi lugemata ja see saab ka loetud, aga vahel on ka niiviisi koguni selle raamatuga. Et ma teda ihaldan küll ja, ja kui ma temaga saan, aga ta tundub mulle kuidagi raske olevat või ma ei suuda teda nagu öeldakse, lahti mõtestada kohe ja siis ma panen tema tükiks ajaks kõrvale ja on isegi niiviisi juhtunud, et ma siis võtan tema paari aasta pärast kätte ja püüan lugeda, tundub juba natukene huvitavam olema, aga ka siiski mitte. Aga siiski veel mõne aasta pärast ja ma leian ta suurepärase olevat. Niisugune juhus oli minul Trindbergi punase toaga. Kui ma teda kunagi lugesin, siis ma ei sugugi tundsin, et niisugune raske niivõrd probleemide rikas ja ma vaatasin, et see raamat ei ole minu jaoks, aga kui ma mõne aasta pärast kolmandat korda juba siis ma lugesin huviga. Riiulil on siin Marx'i ja Engels'i teoste üks köide, mis on vist ilmunud 37. aastal, kui ma ei eksi. Kas te mäletate, kas ka niisugust laadi teoreetiline poliitiline kirjandus? Millal see teie lugemislauale ilmus? Hiljem, ja seda just minu õemehe Rudolf roosa ajendil, kes oli juba rohkem teadlik nendes küsimustes või üldse leninismi ja marksis, mis ja see siis nii soovitas ja ma hakkasin siis ka huvi tundma nende küsimustega. Missugune kirjandus tõid üldse kõige rohkem köidab, mis laadi raamat? Kõige rohkem köidavad mind muidugi kõik nii populaarteaduslikud, aga siiski rohkem üldse ikkagi ministri, kirjandusteadusliku ja ja kuidas ütelda ka isegi raamatu kogundusliku suunaga üldise üldise raamatut, raamatutest, raamatut, kirjandusest. Ja siis olete te. Küllaltki põhjalikult kirjanduse küsimustega kursis. Ja seda mõningal määral kuidagi oma noorusest, ma püüdsin isegi niisugune huvi õhtudel niisusid referaat pidada ja isegi kolhoosi päevil August Kitzbergi tähtpäeva puhul olen ma pidanud mõningad väikesed noh, referaadi või loengu, kuidas teda ütelda ja nii et kirjandusküsimused, need on mind alati huvitanud. Omal ajal sai isi kirjanduslikke kohtuid korraldatud ja nendest osa võetud. Ja ja üldse need küsimused ameti ise ka kirjutanud. No ajalehele olen mõned artiklid kirjutanud aastaid tagasi olin Põlva rajooni ajalehe koidukirja saatjaks õige tükk aega, aga noh, seal oli ka niisuguseid asjaolud, et vahest tehti see artikkel, kel nii ümber, et pärast nagu ei tundnud ise ära ja. See on nüüd kivi meie kapsaaeda. Ma ei räägi sellepärast, et ma mingisugune meister oleks olnud, aga seal isegi tehti, ma tooksin ühe iseloomuliku näite, et kuna meil kolhoosis on väga eesrindlik töötaja Liisbet parmu ja kes isegi rajooninõukogu saadikukandidaadiks üles ja siis, kui ma sellest saatsin väikese sõnumi, siis tehti see nimi seal Eliisa petiks, kuna ma ometi sele Lif peti tegin päris trükitähtedega seal artiklis, et seal mingisuguseid eksitusse ei oleks võinud tulla ja, ja ma isegi telefoni teel seda õiendasin ja pahandasid nendega, sest see oli ju nii-öelda nagu minule kuidagi halb tunda. Et ma nii nii nii valesti nagu teeks. Ja muidugi ma ei taha ennast unistada mingisuguseks meistriks, et ma oleks neid kuldi haid. Aga ma siiski pean ütlema, et Koit väga minu kirjutatud trükis peaaegu kõik ära, nii et mis ma saatsin, ega ta peaaegu ühtegi küll trükkimata jätnud, aga. Kui te ise mõnda kirjatüki kokku panete või teise kirjutatud tüki vaatate On teil ka vahel, nii et tunnete kohe head meelt, kui on hästi leitud sõna. Ja muidugi ja muidugi, aga nüüd see hea sõna on ikkagi kaunis raske tulema, Jaha ega mina nii oma väikese hariduse juures ja peamegi seda ütlema, ega see minu nii kergesti ei tule, ma pean ikkagi seda mõtlema ja, ja ei saa ka mitte seda nii teha, et ma panen ta kohe puhtalt paberile, ma teen ikka enne väikese mustandi ja siis oma oskuste ja võimete piirides, püüan seda siis ka parandada ja redigeerida ja siis alles. Saata aga teil on kindlasti ka omad suured ees kujutamat sõnaseadmise lemmikud. Aga ärge nüüd seda, kust te selle aja võtate, mida kõik need raamatut nõuavad? Vaat vanemal inimesel läheb juba öösel uni ära. Ja siis ma kasutan just need öösiti ülevaloleku hetked isegi raamatu lugemiseks näiteks läheb mul juba hommikul kella nelja kolme-nelja ajal uni ära, siis ma loen raamatut. Ja kui mul siis uuesti uni peale tikub, no siis ma teen veel niisuguse väikese uinaku muidugi seda peab ütlema, nagu praegusel ajal nii moodsalt öeldakse. Informatsioonitulv on küll niivõrd suur, et seda on juba raske vastu võtta. Televiisor, raadioraamatut, ajakirjandus. Kas teie pere lapsed on teie käest selle raamatu armastuse ka üle võtnud? Küll niisugusel määral, aga siiski ma pean ütlema, et minu tütardel on kõikidel ikkagi juba omaette küllaltki suured raamatukogud. Kõige noorem tütar on, see on huvitatud väga luuletustest ja see püüab muretseda iga luuletuskogu ja neid on ka võimalik nii kergemini saada, sest luuletuste järgi väga ei ole maaoludes nii suurt nõudmist maa kauplusest, neid saab kergemini. Muidugi linnast on raske saada. Niisugune tähelepanek, ma ei märganudki. Ja on, kui te lähete praegu Põlva raamatu kaupluseski, siis võite seal uudisteoste riiulon, võite seal luuletuskogusid näha ja muidugi muidugi mõned üksikud erandjuhtumid, välja arvatud väga nõutavad või väga kuulsate autorite omad ja no need saavad rutem otsa. Te olete kirjakandja, teiega, inimesed kindlasti tihti räägivad ka ajakirjades ilmunud teostest üldse raamatutest olete märganud? Mis siitkandi rahvale meeldib? No peamine ikkagi mida või keda, see on ikkagi meie oma eesti ilukirjandust, see on ikkagi kõigele toomia kõige loetavamad ja muidugi ka igasugused seiklusjutud ikkagi see huvitab nii nagu maainimest, sellepärast et suhteliselt mina arvan, et maainimese töö on ikka praegu veel raskem kui linnainimese töö ja siis tema niisuguse igasuguse raskema raamatu juure nagu ei ei taha tulla või ei jõua õieti sinna ja kergem lektüür on temale kuidagi nagu vastuvõetav. Aga kõige rohkem hinnas on vist need raamatut, kus võib lugeda maamehe elust. Neid on ju eriti vähe ja mul oli hiljuti just juttu meie mõlemate raamatukoguhoidjatega kes siin Vastse-Kuuste külanõukogus on ja nad ütlesid, et nagu heinud kiige, tondiöömaja seda ei, see ei püsi üldse raamatukogus. Ja samuti on väga-väga loetav Vera saare Uku aru. Noh, see on ka ikkagi maamiljööst kirjutatud ja ikkagi mats traat muidugi ja Mats traateritise jah, tema tants aurukatla ümber, seda ma isiklikult pean väga suurepäraseks romaaniks üheks paremaks, mis on nii-öelda viimase ajakirjandusest Kelle raamatutele meeldivad? Kui rääkida nüüd eesti kirjanikest või ilukirjanikust, no väga muidugi meeldib mulle Juhan Smuul. Mis on nii-öelda suurepäraselt tema polkovniku lesk, mida ma pean üheks toredama minule, see on üks suurepärasem etendus, ma olen teda televiisorist vaadanud ja, ja ka teatris vaadanud ja nii et. Ja siis, no muidugi ei saa ju jätta mainimata ju vana klassikut Tammsaaret siis ma pean ütlema, mulle meeldib väga luise Vaher, eriti tema Emajõe jutustus. Luts meeldib mulle vähem, olgugi et ta on öeldakse rahvakirjanik, aga Lutsu teostes nagu ei ole nii palju nagu mõtet või see on ära öeldud küll väga, lihtsalt ja väga rahvalikult ja ta on hea ja kerge lugeda, aga tahaks ikkagi lugeda, kus on. Nagu probleemi ka rohkem sees. Aga populaarteaduslikest raamatutest, kas on mõni, mida te nii võiksite väga soovitada mis teil on väga meeldinud populaarteaduslikest raamatutest või ma ei oska öelda? Maailm ja mõnda sari, mis on mul algusest peale kogu aeg olnud, kõik viimseni nad kõik huvitavad, muidugi üks suuremal määral, teine natukene vähemal, aga ma ei ütleks, et neist ükski oleks mitte loetud. Kas te ikka saate kõik need raamatud, mida tahate, saate tellida kõik sarjad teie mõnest asjast ilma jää. Kui nüüd tellida, siis neid võib-olla nüüd saaks, aga muidu nii ostmine on küll väga raskendatud, kui ta ilmub. No lähem raamatukauplus on meil Põlva 15 kilomeetrit maad ja ei tea ju, millal ta alati müügile ilmub ja kui sa lähed, siis mõne päeva pärast, siis on ta läbi müüdud ja muidugi ei saa väga paljudest raamatutest. Et ilma jääda ja niisugust raamatu nälga ei ole vist varem siin kunagi nähtud, nagu nüüd on. Nii palju raamatuostjaid raamatus. Ja, aga noh, see on ka väga loomulik, kui me võtame ju seda meie praegust haridustaset. Sest kui mina mõtlen ise oma lapsepõlve, siis oli see rahvalik lektüür, oli ainult suurary jänes, kalender, Aabeli riidekaupluse kalender ja muidugi mõned vaimuliku sisuga raamatut, kui neidki oli. Neid oli ka võrdlemisi vähe, sest mina võtsin osa karilatsi vallas toa 1935. aastal viisin kogu vallas läbi raamatuloenduse. Ja siis sai võis ju näha, et et raamatuid oli üpris vähe. Ja selle tõestuseks on mul isegi olemas jällegi mälestusdiplom või kuidas ma ütlen? See on sel puhul, kui Eesti raamat sai 400 aastaseks. Siin on siis välja antud selle kohta tunnistus. Ja huvitav dokument. Ja see võib näha kadunud Eduard Huubeli allkirja eder singel Mait MetsaMait, Metsanurk? Jah. Kas te seda oskate öelda, mis teil on kõige uuem raamat? Viimati ostetud? Kõige uuem raamat. Siin annab ikka ringi vaadata, siin seinad raamatuid täis. Söögitoas oli Hemingway, kellele lüüakse hingekella. Ahah, olete juba jõudnud, võtad ette? Ja lugesin läbi tema ja mina iseendast. Jällegi ma ei tea, mul oli millegipärast Nižni imelik eelarvamine. Mina Hemingway väga lugu ei pidanud, aga see raamat on suurepärane. See on nii nagu öeldakse, nagu võiks öelda, nagu minu natuur kohe. Sama hästi võiks öelda, et Robert vanad Arenatuur on raamatutes üldse. Raamatud on tema nõrkus ja jõud, nagu perenaine mulle usalduslikult ütles.