Alustame keskeprogrammi heliküsimusega, nii nagu tehakse seda Nemo turniiris. Arvake ära, mis keel see on? Donos. Tšehhi pleeneliei geenwenzeer peale kui jõulakse jahtunud EMI õht Cheereid vaikse mängsi keel ja mängsidest ongi meie saade. Stuudios on Marje Lenk ja Andrus Mölder. Arvata võib, et kuulajate hulgas on üsna palju neid, kes ei ole mängsidest midagi kuulnud. Millal teie, Andrus, selle väikerahva enda jaoks avastasite? Ma arvan, et ma olin kusagil 12 13 võib-olla 11 aastane, kui ma, kui ma need mänksid enda jaoks avastasin. Avastasin nad koos paljude teiste Euroopa riigid rahastega, millega kõige rohkem exiteid üllatasid. Võib-olla tol ajal ma ei osanud kuidagi neid sügavuti seda asja uurida ja vaadata ja, ja ega ei olnud tol ajal ka seda infot nii väga kuskilt kätte saada tol ajal võib-olla nad ei üllatanud mind millegagi. Aga nüüd viimastel aastatel, mis mind eeskätt on üllatanud see, et nii väike rahvakild on suutnud rahvana püsima jääda Mänksid elavast siis Suurbritannias. Jah, mänksid elavad Mani saarel, mis asub Iiri meres Suurbritannia ja Iirimaa vahel. Ja nende kodusaar on tõepoolest väike. 572 ruutkilomeetrit on vaid natuke rohkem kui pool meie kodusest Hiiumaast ja sellel saarel elab suhteliselt palju inimesi praegustel andmetel peaaegu 80000 kusjuures rahvaarv on kiiresti kasvamas. Veel 15 aastat tagasi oli elanikke ainult 64000. Selline suur rahvaarv tähendab, et saar on väga tihedasti asustatud rohkem kui 125 inimest ruutkilomeetril. Noh, võrdluseks võib öelda, et meie Hiiumaal elab ju ainult kümmekond 1000 elanikku ja ometi Hiiumaal kaks korda mani saarest suurem, nii et tõepoolest tihedasti asustatud saar. See suur rahvaarv aga ei tähenda sugugi seda, et kõik seal saarel mänksid on. Mängsidest peab ennast saare elanikkonnast kusagil 80 protsenti. See on üks mägine saar. Mani saar on mägine saar. Saare keskosas asuv kõrgeim punkt on kogunisti 621 meetrit üle merepinna. Ja kui arvestada saar on põhjast lõunasse ainult 48 kilomeetrit pike idast läände 16 kilomeetrit lai siis tähendab see, et need mäed ja künkad hakkavad suhteliselt ranniku äärest juba pihta. Saare kliima on huvitav selle poolest, et suvise ja talvise keskmise temperatuuri vahe on peaaegu et olematu. Kui augustis, mis on sealne kõige soojem kuu, on keskmine temperatuur kusagil 14 kraadi jaanuaris, mis on kõige külmem kuu on keskmine temperatuur neli kraadi, siis see vahe on ainult 10 kraadi. Nii et kui me siin Eestis oleme harjunud nalja tegema, et, et see Eesti ilm on aasta läbi üks halb suusailm, siis Mani saarel on see vaat et sõna otseses mõttes, nii et ei ole seal ei suve ega korralikku talve. Mida legendid räägivad, kuidas saar tekkis? Legendide kohaselt on see saar tekkinud kahe hiiglase omavahelise võitluse tulemusena. Üks hiiglane asus siis Iiri saar, Karel ja teine hiiglane asus siis Suur Briti saarel ja, ja kui nad teineteist siis mätastega loopisid, siis üks mätas kukkus sinna Iiri merre ja sellest mätast tekkiski, tekkiski Mani saar. Aga milline on saare tegelik ajalugu? Mani saar? Ajalugu on väga kirju. Kui meie, eestlased, oleme harjunud, et meie ajaloos on olnud väga palju erinevaid võõrvallutajaid, kelle all me oleme pidanud elama, siis mängside ajalugu on vähemasti sama kirju. Ja, ja võiks öelda, et ka vaata, et sama traagiline saar asustati väga ammu, aga viiendal sajandil asus saarel elama palju iiri munkasid ja hakkas seal siis tekkima elanikkond, mis rääkis vana gaeli keelt. Ja see elanikkond sai, sai nii-öelda rahus elada mõned sajandid, sest kaheksandal sajandil hakkasid muinasskandinaavlased tegema sinna piirkonda rüüsteretki ja, ja peagi kuulus saar juba Norra kuningriigile. Norralaste pealetungiga käis kaasas ka uue keele pealetung. Nimelt hakati sar, ehkki ma järjest enam vana norra ehk siis norse keelt. 13.-ks sajandiks oli kujunenud välja selline olukord, kus piirkonnas püüdis oma mõjuvõimu laiendada. Šotimaa ja 13. sajandi keskel oli Norra sunnitud Mani saare kui valduse väga odavalt maha müüma. Šotlased, kes siis rääkisid šoti gaeli keelt on teatavasti mängside väga lähedane sugulusrahvas, niiet nii et saastatus niiviisi lähedase sugulasrahva võimu alla. Aga ta ei saanud seal olla kaua, sest vähem kui 100 aastaga oli saare vallutanud Inglismaa. Ja, ja sellest ajast alates ongi saar olnud inglaste ülemvõimu all. No esialgu oli saarel jätkuvalt suur autonoomia, põhiline otsustati saare enda ülikute poolt, aga nagu see ikka kipub olema suur rahvaste puhul siis millegipärast iseolemine väikerahvastel või see väikenegi enesemääramine ja enesejuhtimine tundub olevat vastuvõetamatu ja järjest enam hakati neid omavalitsuslikku õigusi piirama, kuni siis 19. sajandi keskpaigaks ei olnud sellest Mani saare oma valitsemisest enam praktiliselt mitte midagi alles jäänud. 20. sajandil on olukord jälle vastupidiselt arenenud ja käesoleval ajal on keskvõimu otsustada siis üksnes välispoliitilised küsimused. Ja nende ülesanne on ka kontrollida, et kõik saare võimuorganid oleksid valitud demokraatlikud. Kõik ülejäänud valdkonnad on täielikult saare enda haldusaparaadi otsustada. Ja selle suure omavalitsuslikku võimu tulemusena võib öelda, et et Mani saar on täna üks kõige suuremate autonoomsete õigustega piirkond terves Euroopas ja, ja mis veel on huvitav. Ametlikult ei kuulumise saar Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriigi koosseisu vaid ametlikult alluta otse Briti troonile. Täna siis otse Briti kuningannale. See omakorda tähendab, et Mani saar ei kuulu Euroopa Liitu. Sarnaselt inglise kanalis asuvad Chersija Guessi saartega ja nii siis saavad küll saare elanikud reisida Euroopas vabalt. Küll aga ei kehti neil seal paljud Euroopa liidusisesed normatiivaktid. No mani saart on nimetatud maksuparadiisiks mida see tähendab siis? Maksuparadiis tähendab seda, et saarel olevad maksud ettevõtlusele on väga madalad ja teatud juhtudel puuduvad hoopis. Saar on täiesti õigustatult maksuparadiisi nimega. Samas see selline omapärane maksuparadiisi staatus on saare majandusele tulnud vägagi kasuks. Euroopas ei ole just palju piirkondi, kus piirkonna aasta eelarve ülejääk on rohkem kui üks kolmandik. Näiteks neli aastat tagasi oli Mani saare puhul eelarve ülejääk ligikaudu 38 protsenti. Mis tähendab siis seda, et haldusaparaadi poolt kogutavad tulud ületasid 38 protsendi võrra kulusid, mis riigieelarves olid ja teine võib-olla selline oluline märk on see, et tööpuudus on viimased aastakümned olnud Mani saarel väga väike olles pidevalt alla ühe protsendi töövõimelisest elanikkonnast. Ka selliseid piirkondi täna Lääne-Euroopas, kus tööpuudus on nii väike, ei tea oma veast ühtegi teist nimetada. Mida sa siis tehakse, mis sisse toob? Seal ei ole ühtegi sellist, meie mõistes väga suurt tööstust, küll on aga seal palju väiksemaid asju, nii nagu paljudel väikestel piirkondadel on saare üheks oluliseks sissetuleku allikaks, näiteks postmarkide trükkimine. Kindlasti teine väga oluline tuluallikas on turism, kuigi saare kliima ei ole just väga-väga soodne. No võib ka näiteks öelda, saarel sajab aastas umbes kaks korda rohkem kui meil siin Eestis, aga selle eest on saar piisavalt huvitava ajalooga. Saare elanikkond on huvitavate rahvuslike traditsioonidega ja see kõik on teinud saarest üpris tugeva turismimagneti. Ja lisaks muidugi nagu vatele kohane kalapüük Väike-Merelaevandus. Nii et neid harusid on erinevaid. No näiteks võib ka öelda seda, et kõik manis rajal asuvad maanteed on esmaklassilise teekattega vahel neid Öeldakse isegi Saksamaateedega, mis Euroopas paistavad silma üldiselt oma sellise kõrge kvaliteediga, aga öeldakse, et et kui võrrelda Saksamaa või Mani saare kõrvaliste kohtade, leitsis Mani saareteedele saksa modeid märkimisväärselt. Ja huvitav on ka see, et seal on raudteid. Mani saarel on tõepoolest isegi isegi raudteeleidja ja ese, raudtee kogupikkus on umbes 68 ja pool kilomeetrit, enamuses sellest on elektrifitseeritud. No tänapäeval Euroopas väga paljudes kohtades raudteede kasutamine järjest väheneb, raudteed võetakse ülesse ka meil siin Eestis on ju samasugused suundumused. Aga Mani saarel leitakse, et raudtee on ka kaasa efektiivne ja, ja miks sa ei ole efektiivne, kui teda osatakse efektiivselt majandada ja, ja kui seal liiguvad kaasaegsed sõiduvahendid. Mis puutub veel mani transporti, siis üks omapära on see, et veel mõni aasta tagasi saarel asulatest väljaspool puudusid kiirusepiirangud maanteedel. Ma ei tea, kuidas see on hetkel täna küll, aga tean, et jah veel mõni aasta tagasi kiirusepiiranguid ei olnud ega seal eriti kiiresti sõita ei saa, sest mägised maad, mäest üles, mäest alla, pidevad kurvid. Nii et eks loodus on siis Mani saarel nagu ise selline kiirusepiiraja liikluses. Üks suur. Tuss toimus kunagi Mani saarel. Mani saarel mälestatakse siiani 1909. aastal laevaõnnetuses hukkunuid. See laevaõnnetus on eriline eeskätt seetõttu et selle laeva nimi oli Ellan, vannin ja Ellon vanni on mängsi keeles Mani saare nimi. See läks tormisel ööl põhja. Mitte ühtegi inimest ei õnnestunud sellest päästa. Eks see laevaõnnetus meile, eestlastele tuletab võib-olla natukene meelde ka meie oma laevakatastroofi Estonia hukku, sest sellelgi oli ju nimi, mis on meie oma kodumaa nimi, kuigi mitte eesti keeles, vaid inglise ja mitmete teiste rahvaste keeltes, aga siiski selline laevaõnnetus, kus laevale on antud austavalt oma kodumaa nimi. Sa jääb pikemaks ajaks inimeste hinge. Ellan vannini tragöödiast on kirjutanud laulu. Mängside parlament kannab mäe nime. Mängsidel on jah oma parlament ja mis on huvitav, et kuna see parlament tegutseb 10. sajandi lõpust ja selle vahepealse aja jooksul on olnud vaid mõnikümmend aastat, meil see parlament koos ei ole käinud siis mänksid ise loevad oma parlamenti maailma kõige vanimaks täna tegutsevaks Parlamendis selle mängsida parlamendini mängsi enda keeles anud invaal inglisekeelne nimetus tünn, vald on, on üpris sarnane ja see nimetus tuleneb tõepoolest sellest, et see rahvaesindus käis koos ühel mäeharjal ja, ja sellest siis see rahvaesindus sai ka omale nime. Huvitav on see, et see koht, kus nad inval vanasti koos käis, on Mani saare jaoks väga oluline ka täna, sest Tinvali poolt vastu võetud seadused hakkavad kehtima alles peale seda, kui nad seal nii-öelda Parlamendi väljal on siis nii inglise kui ka mängsi keeles ette loetud, nii et enne ükski seadus ei kehti, kui nad on rahvale valjuhäälselt ette loetud. Ja seda traditsiooni on siis ka austatud juba sajandeid ja, ja pole ette näha, sellest loobutakse, parlament on kahekojaline ülemkoda ja alamkoda. Liikmeid on mõistagi vähe. Samas see parlament on väga tähtis, sest nagu enne sai öeldud, ta otsustab kõik saare küsimused, mis ei puuduta välispoliitikat. Et parlament on, on kahtlemata mängside jaoks väga oluline rahvuslik sümbol. Siinkohal on võib-olla huvitav on meenutada, et tunduvalt suuremad rahvad, kõmrid ja šotlased said ju Suurbritannias nüüd uuesti oma Parlamendi alles mõned aastad tagasi. Et vahepealsetel aegadel ei olnud Šotimaal oma tegutsevat parlamenti ega ka valsil oma tegutsevat parlamenti, samas kui pisikesel rahval mängsidel on see parlament kogu aeg olemas olnud. Mängsidele on ka oma partei. Jah, Mani saarel tegutseb üks rahvuslik partei ja partei teeb tihedat koostööd šoti rahvusliku parteiga ja kõmbrile rahvusliku parteiga ja selle partei eesmärk on suurendada saare autonoomiat. Nad ei ole loobunud mõttest, et võib-olla on kunagi võimalik Mani saar kuulutada iseseisvaks riigiks. Mani saare puhul on veel see huvitav, et kusagil mujal Briti saartel ei ole inglased nii vabalt lasknud nende iseseisvusmeeleoludel areneda kui just nimelt Mani saarel. No ilmselt on põhjus selles, et mäng, see on ikkagi väga vähe. Ja inglased ei tunne, et selle väikese rahvakillu tegutsemisel võiks kuidagi neile ohtlikuks saada. Samas näiteks kui kõmri šotlased samamoodi sama tõsiselt iseseisvuse poole vööd läksid, siis siis ilmselt Suurbritannia oleks määratud lagunemisele. Kuna mäng seal on kogu aeg olnud eriline staatus, eriline autonoome, siis nüüd Mani saare eraldumine iseseisvaks riigiks kuulutamine ei, ei tohiks nagu olla inglaste arvates õigustus Sotlastele või kõmbridele, sest nende staatus on määratletud hoopis teistmoodi. Kuidas see vabadusvõitlus siis käib, nendel rahulikult? Ei ole küll tõesti kuulda olnud, et mänksid oleks viimastel aastatel väga ulatuslikke proteste organiseerinud või et seal midagi plahvatanud oleks. Ilmselt on põhjus selles, et Londonist tulev keskvõim, kes määrab muide saare nii-öelda haldaja et see, kes kui ei tee otseselt midagi saare sellise iseolemise vastu sest tänapäeva maailmas üldjuhul on nii, et see relvastatud võitlus iseolemise eest areneb piirkondades, kus keskvõim kohaliku väikerahvast igati nii-öelda jalge alla püüad tallata. Mani saarel seda aga tunda ei ole ja seetõttu areneb saar rahulikult. Ilmselt sellise rahuliku arengu taustal on neil ka natukene suuremad eeldused see tegelik iseseisvus kunagi kätte saada. Länksidele on toetajaid ka väljaspool kodumaad ja see on väga huvitav, et kuigi mäng ise on väga väike rahvas aga neil asub mitmel pool maailmas organisatsioone teada on tugevad organisatsioonid Austraalias, Uus-Meremaal, USA-s, Lõuna-Aafrika vabariigis ja on isegi naljatletud, et mängside toetajad väljaspool mani saart, et nende arv on, on võib-olla suurem, kui, kui mängside arv Mani saarel kokku ongi. Kuulame nüüd veel mängsi keelt. Selles helilõigus on juttu Mani saare uhkest vesiratast, mille konstrueeris kohalik insener 150 aastat tagasi maailma suurim töötav vesiratas kannab nime leedi Isabella Ta toonus. Helje tšikki, pleemneljei geensenseer ja sõda või kui jõulakse jahtunud Sheme emi õht. Palju neid kõnelejast siis praegu on? Lood mänghi keelega on kogu selle rahva praeguse olukorra juures tegelikult see kõige kurvem pool. Ajaloost teame, et inglased on praktiliselt kõikides piirkondades, kus nad on vallutanud ja valitsenud püüdnud kiiresti kohalikke keeli alla suruda ja igati piiranud nende keelte kasutamist ja sama on kahjuks toimunud ka Mani saarel ja selle inglaste tohutu keele surve tõttu. 19. sajandi keskpaigaks oli mängsi keel jäänud vaid väga vähestesse peredesse koduseks suhtlemiskeeleks. Avalikkuses seda keelt ei kasutatud ja ja 20. sajandi alguseks võiks öelda, et oli järele jäänud vaid mõni mõni fanaatik, kes mängsi keelt üldse kasutas. Mõningatel andmetel suri viimane mängsi keele sünnipärane kasutaja 1974. aastal. Ja see inimene oli juba tolleks hetkeks koguni 97. aasta vanune. Mõningatel teistel andmetel oli siiski aga ka selleks ajaks veel olemas kümmekond mängsi keele seni pärast kasutavad. Lisaks on säilinud üpris palju lindistusi mängsi keelest. Nii et seetõttu ei saa öelda, et tänaseks päevaks ei ole teada see, kuidas mängsi keelt sünnipärased kõnelejad näiteks hääldavad. Ja kuigi mängsi keel mõnikümmend aastat tagasi oli sisuliselt välja surnud on viimastel aastatel mängsi keele populaarsuse kasv mänksid endi hulgas. Nii tohutult kasvanud, et tänaseks päevaks arvatakse olevat neid inimesi, kes püüavad mängsi keelt kasutada umbes 800 800. See moodustab natukene üle ühe protsendi kõikidest mängsides, kes Mani saarel elavad. Samas öeldakse, et neid, kes seda mängsi keelt tõepoolest nüüd väga hästi väga-väga õigesti oskavad. Neid on jätkuvalt väga vähe, arvatavasti kusagil mõnikümmend inimest, aga sellest hoolimata mängsi keele kasutamine igapäevaelus laieneb pidevalt. Näiteks tänaseks päevaks on enamusel Mani saarel üleval kakskeelsed viidad, kasutatakse kakskeelseid tänavasilte kus siis nimed on kõrvuti inglise keelega ka mängsi keeles. Jaa, koolides on isegi hakatud mängsi keelt õpetama. No kui see üks kümmekond aastat tagasi see mängsigee koolidesse tagasi tuli, siis esialgu olid mänghi keele õpetamise mahud küll naeruväärsed. Nimelt oli ette nähtud seda pool tundi nädalas. Ehk siis üle nädala, üks tund. Aga tänaseks päevaks on teada, et, et need mahud on kasvanud ja, ja mõnedes koolides on onlandsi keelt tõesti suisa neli-viis tundi nädalas. Ja kaugemas perspektiivis on isegi mõeldud sellele, et viia kogu Mani saare asjaajamine kakskeelseks ehk siis kõrvuti inglise keelele peaks tulevikus olema saarel võimalik asjaajamises kasutada mängsi keelt. Viimased aastat tegelikult on, on ka raadiosse tulnud mängsikeelseid saateid ja ka ajalehtedes avaldatakse vahel mängsi keelseid artikleid. Veelgi enam, Iiri keskpank annab juba mitu viimast aastat välja preemiad parimale mängsi keelsele kirjalikule teosele. Olgu see siis ilukirjandus või publitsistika. Nii et mängsi keele kasutamine laieneb ka kirjakeele mõttes ja, ja see kahtlemata aitab kaasa sellele, et on lootust, et mängsi keelt päris välja ei sure. Ja kui mõned aastad tagasi tehti uurimus, mida siis mänksid ise arvavad mängsi keele kasutamisest siis tuli välja, et 36 protsenti Mani saare elanikest soovis et mängsi keelt õpetatakse koolides. See protsent muidugi ei ole väga kõrge, aga samas ka arvestada, et vahepealsetel aegadel mängsi keele kasutajaid ei olnud praktiliselt üldse. Siis mulle tundub, et tegelikult on see protsent lausa suurepärane. Kui nüüd üldse rääkida veel mänghi keeles, siis ega mängsi keel ei ole just mitte väga lihtne mängsi keel nimelt kuulub keldi keelte hulka keldi keelte gaeli harusse. Tema lähimad sugulaskeeled on iiri keel ja šoti gaeli keelt kaugemateks suguluskeelteks on kõmri keel, mida me siis vanasti nimetasime Guessi keeleks. Lisaks siis veel Korni keel ja Prantsusmaal pretani poolsaarel räägitav Bretooni keel. Kõiki neid keeli räägitakse suhteliselt vähe. Kõik need keeled on võõrastele õppimiseks väga keerulised. Kui nimetada, miks nad keeled on keerulised, siis võib-olla kaks momenti. Esiteks, mängsi keeles nagu ka teistes keldi keeltes on olemas väga pikk sõnu. See sõna koosneb 20-st 30-st tähest. See ei olegi seal väga haruldane. Teine moment, mis teeb mängsi keele õppimise rääkimise võõrale väga raskeks, on see, et osades sõnades on järjest Rida kaashäälikuid ja ja seetõttu osade rahvaste jaoks on tõepoolest mängsi keele kõnelemine väga-väga keerukas selgeks sinusse mängsi poisslapse nimi, alister, mis tähendab kaitsjat, paljud nimed on aga, aga selles mõttes keerulised, et et need ei ole mõtet siin võib-olla püüda hääldada, kuna nii või teisiti on seda teha keeruline ja arvatavasti ei kuku see kõla välja just nii, nagu ta tegelikkuses peaks olema. Küllaltki palju selliseid vanu mängsi nimesid tähendavad midagi. No näiteks võivad mängsi nimed tähendada tuld, armastust, rahu, sepa kaljut, iludust, päikesevalgust, inglid, tarka rõõmu ja nii edasi. Minu jaoks on eriti huvitav see, et mängsidel on Oma raha jah, tõepoolest mani nael on, on täitsa kasutusel ja see kehtib Mani saarel kõrvuti briti naelaga. Need kursid on ühtlustatud, ehk siis mani naela väärtus võrdub briti naela väärtusega. Samas kui Brittinaal Mani saarel on kasutusel, siis mani nael Suurbritannia saarel ei kehti. Nii et seda mani naela on võimalik kasutada ainult oma saarel. Ja, ja võib-olla üpris huvitav olukord võib tekkida siis, kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriik läheb üle eurole. Kuna Mani saar ei ole ametlikult Euroopa liitu kuuluv siis on täiesti võimalik, et jääb kehtima olukord, kus Mani saarel jääb edasi kehtima mani nael. Ilmselt seotakse mõni naela kurss siis euroga aga aga kahtlemata mani naela kasutusse jäämine oleks mängsidele väga tõsine. Selline rahvusliku iseolemise sümbol. Budundjad peavad mängsi lipu üheks keerulisemaks lipuks. Kuidas sellest aru saada? Jah, väikse, tal on oma rahvuslipp ja, ja rahvuslipp. Niimoodi lihtsustatult võttes on tegelikult üpris lihtne, punasel taustal on kolm jalakujutis, aga samas sellel kolmjalal on niivõrd tohutult palju erinevaid detaile. Ja kõik need detailid on väga olulised. Nii et kokkuvõttes tõesti see lipp on väga keeruline, kui me tahame teda täpselt kujutada. See kolmjalg, mis mängside rahvuslipul on mängside väga vana ja iidne, rahvuslik sümbol. Üldse võib öelda, et kolmjalg või sellele lähedased sümbolid näiteks neljajalgne svastika on tegelikult väga iidne sümbol ja kasutusel olnud paljude rahvaste juures. Selliseid sümboleid on leitud näiteks muistsest Roomast, Indiast, pärsijast, Tiibetist, Hiinast, Jaapanist, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Nii et see kolmjalg sümbolina ei ole midagi sellist, mis oleks mängsidele ainuomane. Küll on aga siis rahvas võtnud selle sümboli Endale selliseks kõige olulisemaks rahvusliku identiteedi tunnuseks ja kasutab seda sümbolit tõepoolest läbi läbi paljude sajandite. Nüüd, mis puutub veel kolm jalga, siis tegelikult seda motiivi võime me kohata ka Eestis Saaremaal Valjala kiriku kuulsas laemaalingud kõrvuti teiste sümbolitega on ka kolmjalg ja mängside kolmjalal on peale kõige muu veel väga oluline seos ka keltide usundiga, täpsemalt sellega, et keltide usundis on olulisel kohal Kolmekordne ühtsus. No näiteks on keltide usundis jumalanna, kellel on kolm kehastust, tütar, naine ja ema. Keltidel on kolm jumalust kelkida, ühiskonnas on olnud traditsiooniliselt kolm klassi preestrid, juhid ja niinimetatud tootjad. Numbril kolm põhines keltide ettekujutus maailmast. Oli olemas kolm eksisteerimise sfääri ja ka näiteks kolm põhielementi vesi, õhk tuli nii, et see kolmjalg siis sümboliseerib kõige muu kõrval ka selle numbri kolm suurt tähendust keltide jaoks. Lisaks lipule on mängsidel kasutusel ka vapid, väike vapp kui ka suur vapp. Ja huvitav on märkida, et see kolmjalg, mis nendel vappidel asub, on detailides natukene erinev. Väikse vapi kolmjalg on vanem kujutis, suure vapi kolm jalga oma praegusel kujul on kasutusel alles aastast 1996. Ja vappide puhul on väga oluline see, et kui väike vapp sümboliseerib eeskätt seda mängsida iseolemist siis Mani saare suur vapp vastupidiselt jälle sümboliseerib saare kuulumist Briti troonile. Seetõttu on siis sellel suurel vapil peal ka moto, mis viitab sellele, et see Mani saar kuulub Briti troonile ja ka vapinimetus inglise keeles. Samamoodi näitab saare kuulumist Briti troonile. Suurel vapil on siis lisaks kilbile ja sellel kilbil olevale kolmi kujutisele olemas ka veel kaks lindu. Vaataja poolt vasemal on pistrik ja paremal pool on ronk. Ja kui rääkida veel sümboolikast, siis alates aastast 1971 kasutab ka Mani saare parlament oma lipu. Sellele helesinisel lipul on kuldne laeva kujutis. See kujutis on siis pärit keskaegse Mani saare kuninga vapilt. Se Mani saare kuningas keskajal oli aga tegelikult siis inglise kohaliku halduri nimetus ja seetõttu see mani parlamendilipp sümboliseerib pigem saare kuulumist Briti troonile kui, kui, kui saare iseolemist Nani saarel said alguse saarte mängud. Jah, tõepoolest, 1985. aastal said Mani saarel alguse saarte mängud. Need on siis spordimängud, kust võtavad osa väikesaared mitmelt poolt maailmast või õigem isegi oleks öelda, et mitte väikesaared, vaid kust võtavad osa siis saared, mille elanike arv on suhteliselt väike. Need mängud toimuvad iga kahe aasta tagant. Mani saarel on nad seni toimunud kaks korda, esimesed 85. aastal ja toimusid ka 2001. aastal seal. Tänaseks päevaks on mängud paisunud nii suureks, et 2003. aastal võttis nendest mängudest osa juba 23 saart. Võisteldi 15-l spordialal. Spordialadest, millest seal võisteldi, võiks nimetada näiteks korvpalli, võrkpalligolfiujumist, purjetamist, tennist, kergejõustikku. Enamus saari, kes mängudest osa võtavad, on pärit Euroopast. Eestist näiteks võtab osa Saaremaa võistkond. Aga on ka kaugemalt osavõtjaid, näiteks kaimanisaared, Bermuuda saared, Falklandi saared, Püha Helena saar ja osalejaid nendel mängudel 2003. aastal näiteks oli üle 2000 inimese. Nii et see on selline minu arvates väga huvitav ja teretulnud väljunud natuke sarnase eluviisiga inimestele omavahel jõudu katsuda. Sest eks selliste väikesaarte elanikud ikka mõnes mõttes oma eluviiside poolest on sarnased ja, ja selline mõõduvõtmine on ilmselt ilmselt üpris huvitav. Lõpetame siis saate mängsides nende vanasõnaga, kui midagi piisavalt kaua oodata. Sisse juhtub alati. Tänases keskeprogrammis rääkisime riigita rahvast mängsidest, stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.