Tere hommikust, loodetavasti on teie pühapäev alanud õnnelikult kõigile neile, kes juba kuhugi teel või kellele meeldib aeglaselt ärgata ja kodus kohmitseda teadmisega, et üldse pole tarvis kusagile minna, on jutusaade loodetavasti meeldivaks kaaslaseks. Ja stuudios on täna Margit Kilumets ja näitleja Jan Uuspõld, tere hommikust ja tere hommikust kõigile. Kui sa ei oleks praegu raadios, siis milline näeb välja sinu pühapäeva hommik kell 10, milline on unine ja on äsja ärganud Jan tervisejooksul tulnud ja on või ma ei tea, pidu lõpetavi on mis, mis sinu pühapäev tavaliselt endast kujutab? Nad on erinevad siis kui ma linnas olen, siis ma magan. Aga väga tihti olen ma ka maal ja maalse loodus kuidagi äratab varem üles, seal seal ei ole nagu seda hommikust unevajadus, nii suurt Misemaal tähendab maal oma kodus. Et enamus ajast ma elangi maal. Aga sa ei taha öelda kuulajatele, kus see on, või on see talu või, või on see maja või on see suvila või, või mida sa maal silmas pead? Noh, ta on täitsa nagu noh, nagu talu, eks ole, taluma ei pea, aga aga ta talu nimi on, on tal olemas, et ühtegi numbrit seal aadressis sees ei ole, et ta ongi nagu nagu talu on see kuidagimoodi seotud sinu juurtega selles mõttes, et pärit ei ole, ma ei ole üldse maalt pärit, et ma olen väga-väga mitmendat põlve linlane. Aga noh, mul on selline soov olnud lapsepõlvest peale omada niisugust maa kohta ja seal elada, et nagu nagu ehedalt elada seal, et mitte mitte ta ei ole selline suvine koht, mida ma külastan, siis suvelaga. Kuulajatele nüüd selgituseks, et Krist juba mitu saadet on kulunud, nii et inimesed ei ole olnud köhad-nohud. Nüüd on lõpuks ometi tavaline keskmine eestlane mul stuudios, kellel on hääl ära ja kes long saab vahepeal teed, nii et on küll näitleja uuspõllul koolitatud seal, aga see kärin täna ei ole mitte tema niisugune näitlejameisterlikkuse vili, aga see on ehe haigus. Kas sa oled kuldsete kätega ses mõttes, et saad sa seal maal ise hakkama või olete naabrimeeste palkamise peale mihkel? Ei, ma ikka ei saa nagu ise hakkama selles mõttes, et otsast lõpuni seal asjadega, et hobused on mul näiteks naabri juures pidada ehk seal nagu kostil, eks ole. Ja siis selline maja majaehitus ja, ja sellised asjad ma ikka jätan ka nagu meistrite hooleks, et kui ma ise hakkaksin tegema, siis ma teeksin valesti ja kaua. Aga ma arvan, et efektiivsem on kiiresti. Nii sai künna ega ei külva. Oleme küll üsna palju külvame nagu igasuguseid maitsetaimi ja ja selliseid tervislikke köögivilju ja niisuguseid asju me ikka kasvatame seal. Aga see on ka abikaasa, oleks rohkem võtma. Heina niitmine ja selline asi, aga seda ma teen hobi pärast rohkem ja, ja vikatiga. Et see ei ole ka tänapäeva mõistes eriti nagu efektiivne, aga mulle lihtsalt meeldib liita ja mul on seal üks selline lapp, mis mis võiks hakata sellist puisniitu kunagi meenutama, et tahaks nagu saada ütleme, puisniit, puisniit 2010 esimese kohasa taks saada antakse või? No ma ei tea, et kui hakata andma, siis ma ise teen otsa lahti annan iseendale siis esimese või kui keegi kellelegi teisele Parem sulanud olla. Kas sa muidu oled olnud aasta parim meesnäitleja Eesti vabariigis kunagi? Ah ei ole nendest riigi preemiatest, ma olen saanud. Olen küll mõtlen, just sellepärast ma kahtlesin, et ma ei mäleta täpselt, kas see oli siis nüüd parim ikka jah, panime raadio, näitleja olin ma. Et selle ma olen saanud. See kõlas lihtsalt selles mõttes naljakalt, et, et sina selline ürgandekas parimas loome eas mees, unistad sellest, et sa saaksid puisniiduauhinna aastal 2010 ja mitte sellest, et sa saaksid aasta parima meesnäitleja auhinna 2010. Kolleegipreemia saanud Draamateatris parima meesnäitleja preemia Draamateatris, aga seda riiklikkusena jale raadio näitlejana ma olen ma olnud ja kõige parem. Vat ei mäleta kahjuks hetkel, mis aasta see oli. Puisniit on isegi kui ta on nii tore asi on niivõrd rikkalik. Sisaldab endas nii palju, et noh, ja samas ei ole ta nagu midagi nii nagu ületamatut, et kui olla kannatlik ja, ja vastavaid juhtnööre seal järgida ja vanu tarkusi, siis siis võib, see võib väga ilusa asja saada. See tegelikult, kuhu ma sihtisin, oli rohkem see, et et kui tähtis sulle praegu üldse on see professionaalses mõttes kusagile jõudmine, et täitsa rohkem tööd töö pärast või on see tunnustus sulle ka kuidagimoodi vajalik? No hetkel ei ole, sellepärast et hetkel on mul üsna niisugune vaikne aeg nagu minu selles näitlejal loomingu mõttes. Et seetõttu ma ei oota ka mingisugust preemiat kusagil. Aga kui tuleb noh, ma ei tea, nimetame seda näiteks mingi uus tulemine või teen mingi vägeva rolli, eks ole. Mõni lavastaja annab mulle täpselt rolli, mis mulle sobib ja tuleb nagu hästi välja ja siis ma loomulikult hakkan ootama, et ma ei hakka üldse valetama, et Mayota et tunnustus on oluline ja see annab noh, niisugust annavad üks lugupidamist enda suhtes ja mida, mida on tegelikult väga vaja, endast tuleb lugu pidada ja nii, et see annab nagu nagu juurde juurde seda, seda argumenti, et, et jah, et ma mul on, ma pean endast lugu pidama ja eriti veel, et kui, kui teised on pidanud vajalikuks mind ära märkida, eks ole, siis seda enam, eks ole, et kui ma endast lugu ei peaks, kui ma sanpreemia, eks ole, siis ma ei peaks ka nendest inimestest lugu, kes mulle selle preemia määrasid ja nii edasi. Kuulen siin praegu on ja see kõlab nagu selline taltsas ja on nagu teistmoodi. Et, et eks sul ole ju elu siis selliseid aegu kuulnud, kas sa pole endast lugu pidanud vä? On küll, jah, väga palju. Aga veider on see, et siin on mingi kummaline, vot seda ma ei oska lahti seletada, et et need, need ajad, mis niuksed, nagu selliseid pööraseid olid ja niisugused, eks siis oli kuidagi see sotsiaalne elu nagu ka kuidagi nagu, nagu tihedam või niimoodi, et nüüd ma olen üsna niisugune vaikne vaikne tegelane. Et naudi, naudin vaikust. Ega see ei ole juhtumisi vanadus, kui vana sa muidu üldse oled? Eno vanadust ei saa olla, kui on. 0,35 aastat vanale. Siis, mis vanadusest norisi Aga ma tahaks nagu natuke ikkagi selles selles sinu eelmises elus ka sorida, et, et kuidas, nagu see lõpparve tegemine käib või et mis peab juhtuma ühe noore mehe elus, et ta otsustaks, et ma tahan nüüd teistmoodi elada. Seda ma ei oska öelda nagu sellepärast ei oska öelda, et ma ei ole väga suur tagasivaataja ja mis mälus on, see on, eks ole. Aga ma nagu kuidagi ei lahterda ja arhiveeri nagu enda asju. Et noh, pigem nagu kuidagi mingisugune intuitiivne niisugune äratundmine, mida, mida ma nagu hetkel vajan. Noh, sellist sellist, pöörast pöörast peo elu ja niisugust ööelu, noh ma lihtsalt tunnen, et mul ei ole seda vaja, et see on nagu ammendanud. Ja mingit murdepunkti ma selles ei oska nagu välja tuua või seda äratundmist, et et millal tekkis äratundmine, et ma ei vaja hetkel seda nagu kuidagi sugune kulgemine või noh, mulle meeldib nagu kulgeda niimoodi. Et see ei olnud mitte nii nagu praegu, väga palju räägitakse ju Mihkel rauast ja tema sensatsioonilist raamatust, et ühel hommikul ta ärkas ja sai aru, et see on esimene karske ja kaine päev. Vot see jah, see, see on üks asi, mida, mida nagu tahaks ka kogeda, tegelikult, et mõnes mõttes ma tunnen nagu kadedust, et noh, mul on olnud ka selliseid ärkamisi nii, no nüüd aitab. Aga need ei ole olnud need õiged. Et see hetk, kui ma, kui ma nagu tõesti ära lõpetasin selle rokkari elu, eks ole, et siis. Ma ei oska öelda kindlalt äratundmishetke kindlat päeva. Ei ole nagu ei ole nagu nagu selline kirjaniku tüüp, et, et selles mõttes kadestan Mihkel rauda tõsiselt. Puškin on öelnud, et kadedus on tema jaoks ainuke asi, mis üldse teda liikuma paneb, et ega kadeduse ees ei ole midagi halba. Minu liikumapanevaks jõuks ei ole isiklikult kadedus, aga, aga ma ei hakka ka endas mingit häirekella lööma, kui ma tunnen kadedustunnet, et üritan seda kasulikult kasulikult ära kasutada nagu. Kas ajakirjandus on sul elus palju halba teinud sellel ajal, kui sa olid vot rokkar ja ja, ja tegid pööraseid tegusid, kas, kas sa praegu mingitele ajakirjanikele mõnedel ajakirjandusväljaannetele mõeldes tunned sellist? Ma ei tea, kas ma julgen öelda viha, aga vähemalt nördimust või kibestumist? Noh, see on selline asi, et noh, väga ei tunne. Et noh, see esimene šokk alguses, kui see pall nagu veerema hakkas, siis, siis ma tundsin, kui tekkis selline esimene tabloidi esikaane lugu, et siis kui ma nagu kadunud olin, eks ole, et ma olin ei olnud kadunud, et kaitsesin ennast siin veel kusagile kadunud, et no siis ma olin nagu selline noor ja mõtlesin, et kuidas nii võib, eks ole, et ma siis vani vihane, aga see oligi alguses. Siis oli nagu siis, ma ei olnud harjunud sellise asjaga ja mõni Muhu saarel ja ja siis rolleriga läksin poodi ja mul oli siis, kui ma nägin seda tabloidi Hed, Jan Uuspõld on kadunud kuskile, siis ma jooksin kiiresti välja, panin kiiver. Tagasi. Olingi kiivriga Voles. Seal liivapoes, muul ja kiiver oli kogu see aeg, millal ma hakkasin ka kiivriga. Kastsin läbi kiivri ja sellepärast, et no ikka väga imelik tunne on, inimesed olid seal väga huviga selle õhtulehel leti ümber ja kõik rabasid seda ja siis ma võtsin ka, noh, et mis asi see siin nagu toimub, on ju ma ei teadnud mitte midagi sellest artiklist. Noh siis siis oli kerge see viha, et aga siis sain oma õlled kätte ja siis läksin sinna. Sõbrad alluvuses lugesin. Praegu on teistmoodi, no etet nüatsite nagu edasi minna, et ei tunne nagu viha, sellepärast et mingil hetkel hakkasin ma ise flirtima selle kollase ajakirjandusega, eks ole, et tekkis igasuguseid endale ka vajadused, et mingil hetkel tarvis ennast rohkem teadvustada ja ja. Ma sisimas loodan, et selle kollase ajakirjanduse üldse siukseid tingeltangel osakaal nagu langev rahva vajaduste seas, eks ole, aga aga noh, ei tea, millal, eks ole, mingi mingit tendentsi nagu tunda. Et milles. Mõisasaade ruulib juba, ma ei tea mitmendat aastat järjest telesaadete vaadatavuse edetabelis. No praegu on teisel kohal juba see on suur asi, juba. See prosa seriaal on esikohal. Et see on juba samm edasi. See ei ole suur samm võsa Petsi. Oleks aga seal samm on see meie rahva jaoks juba varsti on 10. ja mul ei ole võsa Petsi vastu isiklikult mitte midagi. Mul ei ole üldsegi mitte kellelegi vastu isiklikult mitte kunagi mitte midagi. Ja ma isegi ei võta ka isiklikult mitte kunagi mitte midagi. Et see on selline isiklikult võtmine, olen äärmiselt irratsionaalne. Ja ei vii mitte kusagile. Et sellepärast ma ei tule, aga viha mitte kellegi ajakirjanike vastu. No tänases saates on enamus lugusid õigupoolest kaks lugu, alguslugu ja lõpulugu on sinu valitud. Aga üks lugu, see, mida me nüüd kohe kuulama hakkame, tuleb, et see on sinu kõige värskema tööga sinu rolliga filmis Maša. Ja see film esilinastub uuel nädalal, mõned ajakirjanikud, nende hulgas ka mina, oleme seda nagu privaatsed saanud vaadata, aga mängime selle loo ära, siis räägime vaksast edasi. Sel nädalal, mis nüüd algab, nagu ma juba ütlesin, esilinastub siis uus Eesti mängufilm. Neid on viimasel ajal tulnud päris palju ja see film on jälle hoopis teistmoodi film. Filmi nimi on Washa. Ma ei tea, kas teda võib nimetada põnevusfilmiks. Pistik võib, või kuidas sina teda saari määratleksid. Ma ei oskagi seda määrata, et ta on ühest küljest jah, põnevusfilm ja seal on actioni ja seal on mingi väga ammu pöörduks pealkirjal korraks, et, et kui nüüd ütled, et Vaassa kui nüüd raadios kirjapilti ei näe, siis ta võib koostada just nagu vene keeles. No teie, teie, aga see ei ole, see pealkiri, pealkiri on Washa, on tšetšeeni keeles tähendab venda ja see on nüüd see film, eks ole, mis on ajakirjandusest läbi käinud Kid ja Killer pealkirja all, et see sai nagu töö pealkirjaks, et Masha pandi sellepärast et see kirjeldab otsast lõpuni seda filmi kõige täpsemalt kõige paremini. Kui sina seda stsenaariumi esimest korda lugesid siis mis tunne sulle jäi, et kas sa tahaksid selles filmis mängida ja miks sa tahaksid selles filmis mängida? Mulle jäi väga hea tunne, kui ma lugesin seda stsenaariumit esimest korda. Sellepärast et seal on mingi selline väga tugev nisugune humanistlik joon sees. Vot ma ju tõesti Jan selles zhanri määratluses nagu mina jään jänni, ma, ma ei julge midagi öelda selle zhanri kohta, seal on actionit ja seal on põnevust ja ja hästi südamlik film on. Lõpus saavad, ei tohi öelda. Muidu kinno lähevad jumal, sa võtakaga põnevuse ära. Edevad inimesed abielluvad lõpuks või juhtub midagi muud, eks ole, ja ma tegelikult mõtlesin siin kolm punkti, A. Näed täitsa sõge, eks ole, siin. Punastes, kuidas ma nüüd Tottersale olla lõpu ära rääkima just ei, tegelikult tahtnud lõppu ära rääkida, aga aga jah, et mul on, mul on endal üks jube hea sõnastus selle kohta, aga, aga ma ei saa seda paraku öelda, et siis ma räägin midagi sealt lõpust nagu ära. Aga see ja kindlasti on ka film niisugusest rahvastevahelisest armastusest või sõprusest inimsuhetest. Kui sa ütled rahvaste sõprust, siis tuleb jälle nõukogude aegu meenutades õudus peale, eks ju. Aga, aga, aga heas mõttes võivad ju ka rahvad omavahel sõbrad olla. Erinevate rahvaste esindajad. Ja sina küll mängid seal täiesti niisugust sulle suhteliselt uudset rolli, minu arvates mängite politseinikku ja seda hea politseiniku kes üllatas sind, et need sulle nimelt seda rolli pakkusid. Ma ei oska öelda? Ei, ei, ei üllatanud tundus nagu põnev roll, et on tõesti nagunii üdini hea. Ja mulle tundus nagu selles mõttes ka, et et nendel ka politseiga pistmist olnud ja siis nagu tundus nagu teema nagu kodune, et miks mitte politseinikku mängida. Pädev teemas võtsid otse elust enesest lahenduse. Nojah, noh, elus olid nad mul nagu vastaspool, eks ole, siis õppisin nende pealt. Et ta nagu üllatusena no nagu noh, põnev on lugeda, eks ole. Noh vaata, alati oleks põnevam lugeda stsenaariumit esimene kord, siis kui sa ei tea, keda sa mängid, eks, aga nüüd, kui ma tean, keda ma mängin, siis siis jah, et sellel esimesel lugemisel ma juba tõstan selle enda tegelaskuju sealt nagu esile kuidagi alateadlikult noh, mis iseenesest töötab, lõpp lõppkokkuvõttes töötab ta paremini sellepärast et see esmane visioon sellest enamjaolt kipub olema väga täpne. Ja see tuleb nagu lugedes meelde jätta üritada meelde jätta selle, selle visiooni nüansid selle rolli kohta, et, et väga palju on sellest esimesest visioonist võtta. Kui asi läheb nagu võteteks, et kui hakkad rolli nagu kaamerasse pritsima Kas sulle meeldib hetkel kino rohkem teha kui teatris mängida, kas nii saab küsida? No ma küsisin, järelikult saab. Nojah, see on selline, see on selline igivana küsimus ja seda on kogu aeg ka küsitud ja ei saa nii-öelda, et noh, ma arvan, et ma olen igal juhul tugevam teatri näitleja kui filminäitleja. Jaa jaa. Ma tean laval mängimisest palju rohkem olen õppinud selle kohta palju rohkem kui filmis mängimisest kohta ja et ikkagi noh, teatrilaval ma tunnen ennast ikka nagu kodus, eks ole. Et filmi mängides seal on noh, paratamatult ikka tuleb aimata, et no ei ole see praktika meil nii suur, et tegelikult tahaks palju rohkem mängida filmides, et iga filmi vahe on niivõrd suur, eks ole, ajaliselt et kui saad järgmise filmirolli, eks ole. Aasta-poolteist, eks ole, see on juba piisavalt pikk aeg. Iga kord, kui ma vaatan esilinastusel ära filmi, kus ma mängin, näen ma jälle needsamad vead ära, mis ma olen unustanud ära selle pooleteist aastaga, et kui mul tuleks nüüd kohe üks film otsa, ma oleks niivõrd tänulik sellele, et mul on näiteks täna hommikul ka vaadates seda filmima, nägin, mul on needsamad vead ja mul tuleb meelde, et pagan, eelmine kord nagu jätsin meelde, et ma pean järgmises filmis korrigeerima oma neid ilmeid ja neid asju, eks ole, või noh, mitte ma ei räägi ilmetest, vaid just see psühhofüüsiline liikumine, eks ole. Aga pooleteist aastaga unustab selle ära ja nüüd ma vaatan jälle samad vead, et sellepärast oleks tarvis kohe üht filmi otsa teha, et siis ma saaksin nagu, nagu sellel alal ka areneda, eks ole. Uuspõld pöördus praegu avalikult teie poole, andke talle ruttu tööd, see oli praegu, ei saa midagi söönud ja pole rahul. See oli ses mõttes rahvusvaheline projekt ka, et režissöör oli soomlane. Selles filmis mängivad eestlased, türklased, soomlased, et, et mismoodi see töökeel välja nägi, sina vist soome keeles tunned ennast üsna hästi, eks ole ju? Üsna kodus, et jah, ta on ikka väga rooste läinud, soome keel, eks ole, et et ma ei ole seal nagu keskkonnas, nagu viibinud päris pikka aega. Kui töökeel on inglise keel ikkagist et võtteplatsil ja aga jällegi samas Hannus Halonen režissöör nägi noh, nägi seda ära, et kui tal oli mulle midagi isiklikult öelda, mulle ütles soome keeles, sest tema sellest jagan nagu rohkem matsu välja. Aga see jah, tõesti noh, näitetrupp, eks ole, väga-väga põnev äärmiselt põnev, et peategelane müürsepp, eks ole, et võtete ajal oli ta 16 kuueteistaastane, eks ole, esimene roll tal ja kõike seda õhinat temas näha ja ja kui noh, tõsiselt asja võttis ja, ja, ja noh, aga väga tore oli vaadata teda ikka väga meeldis niisugust noh, tervendav tähendab nii palju jõudu, kui sa näed niisugust noore inimese pühendumist. Ja Türgi näitlejad seal Mehmet kurturus nagu peategelastest ja timm ja väga, väga väga südamlikud inimesed. Tore oli nendega suhelda. Ja üks näitleja on. Ja siis ülejäänud ongi vist. Ühtlased saab näha, kuidas uuel Eesti mängufilmil kinolevis läheb. Aga millal sa vaatasid viimati kinos Eesti filmi ise, kui me selle filmi välja jätame? Kolm võimalust on, kas mina olin siin detsembrikuumus või sügisball? Detsembrikuumust, mul ei ole üldse sügis, palja just sügisballi käisin ma esilinastusel vaatamas. Detsembrikuumus näinud veel. Ja mis veel oli? Mina olin siin, seda ma olen näinud, aga mitte kinos. Aga mis arvamusel sa praegu eesti filmist oled, sellest on palju räägitud, et, et nüüd mitte, mitte äsja lõppenud aastaga, sellest eelmine aasta oli niisugune esimene tõeliselt õnnelik aasta eesti filmile, kus teda materdatud ajakirjanduses ja kus oli ka nagu põhjust, et oli, mida kiita, et kas sulle tundub, et, et Eesti film on sellisel tasemel praegu, et ei pea enam nagu toolist sügavale vajuma ja ja maha vaatama. Äri on, on küll, täna tänavi, ma veendusin selles, et noh, hästi-hästi, korralik lugu on seal selles muidu korralik, aga noh, et hea lugu on. See on hästi tähtis, sihukese korralik narratiiv on seal sees ja lõppe jäta mind väga hätta, eks ole, lõpus üsna öeldakse nii ilus punkti panev lõpp on sellel filmi ja samas ei ütle mulle kõiki minu eest ära, annab mõtlemisainet tohutult palju. Ja Eesti film on, on, on teel sinnapoole. Praegu paari hooajaga kolme hooajaga võib jõuda sinnamaale, kus Soome film oli juba viis, kuus aastat tagasi, eks ole, et siis oli see Soome filmi suur tõus, eks ole. Et me oleme sinnapoole teel ja see on hea. Sa ütlesid meie intervjuu alguses, et, et, et sul on nagu töö mõttes praegu niisugune vaiksem aeg. Et ei ole väga ahvatlevaid pakkumisi, et ei ole vist üheski teatris mõnda sellist rolli, mille pärast sa tõesti tunneksid, et kes, et, et see on nüüd see suur asi, mida ma tahan teha ja et kas sa tunnet, igatsust sellise töö kiire järele, et ei oleks vaba aega ja et oleksid hommikuti proovid ja õhtuti etendused ja kuidas on. Ei, ei, ma praegu ei tunne sellepärast et mul on väga suurepärane võimalus ikkagi draamateatrisse, eks ole, on ju, Eesti matus mängib siiamaani viiendat hooaega vist või, ja rahauputuses mängin, mängib ka viiendat hooaega või kuuendat. Ja, ja, ja siis on veel üks tükk Kreenholmi meetod, kus ma mängin, et noh, minul ei oleks midagi selle vastu, kui tulekski selline hooaeg, et ma tõesti ei olegi proovisaali korda kordagi sattunud, et selline selline mõnus laagerdumise aeg on praegu, et noh, ma arvan noh ju siis on mul vaja seda praegu praegu. Noh, see on selline niisugune, mingi mingi ülemineku aeg, ta nagu on, on mul nagu mõtlemises ja kõik kõikides asjades, et selline etappi etappi, vahetuse aeg. Et see on nii mõnus Öeldakse, et näitlejad on oma elukutse ohvrid ja põlevad kiiresti läbi. Kas oled nüüd enne seda järelemõtlemise aega tundnud ka, et et sa oled ennast kuidagi liiga kiiresti kulutanud, et sul näiteks tervis veab alt või, või, või et noh, ütleme nii, et sa oleksid võinud ennast paremini hoida? Jah, kindlasti oleksin võinud ka minul ei ole selleks piisavalt nutti, et noh, eos selekteerida asju, et noh, nagu ma olen, väga Halb ei ütleja praktiliselt ei olegi nagu ühelegi tööpakkumisele ei öelnud, et, et väga vähe olen küll, aga, aga väga vähe. Et tavaliselt ikkagi sa ei näe nagu, noh, tähendab, mina ei näe, ainult minul puudub võime näha ette ära, et mis sellest projektist tuleb mingisugustest, et et noh, presenteeritakse ju alati kõik alati, meil tuleb niisugune põnev asi ja keegi ei tule sulle, presenteerime omani, produtsendid, kuule meil tuleb see niisugune asi, et kas ta oleks valmis kaasa lööma. Meil on vähe raha ja igav projekt, aga löö kaasa, et et labane tuleb ka veel ja et mõtlesime, et just see oleks sobilik, et ikka kiidetakse üles oma projekt. Ja, ja. Nagu nagu nutiöelda, nagu ei jah, aga, aga nüüd ma olen olen kuidagi nagu seda endas üritanud nagu, nagu arendada, et ei pea kõike vastu võtma, et ei ole kellelegi seda kohustust. Et selles mõttes jah, et ütleme niimoodi, et ma oleksin võinud küll hoiduda sellest läbipõlemisest, sihukesest asjast, eks ole. Aga mul ei olnud lihtsalt piisavalt sellist tarkust selleks. Aga noh, kui sa nüüd tagasivaated ja aru saad, siis võib ju loota, et, et sa tulevikus lihtsalt oled arukam. Noh, ütleme niimoodi, et igasugused asjad jah, tuleb nagu, kasutasin ennem ka seda sõna nagu irratsionaalsus, eks ole, selle selle selle selle isiklikult võtmise suhtes, eks ole, et samamoodi tuleb, tuleb neid igasuguseid läbipõlemisi ja ämbrisse astumisi ja puusse jooksmisi ja neid tuleb ka kõike tegelikult ratsionaalselt ära kasutada. Et irratsionaalne käikas alamine peast kinni, võtmed, oioioi, mis ma olen teinud, aga isegi ette heidetud seda, et kas sul ei ole üleüldse nagu silmi peas, et seal nagu üleüldse, kui ei tunne häbi või mida, no sorri, ei tunne, noh, et mis mõttega erilist mõtet tunda, häbi selle pärast, mis sa teinud oled. Au kui selline, see koodeks on ammu kadunud meie ühiskonnas, nii kui niigi, et kui mul oleks tarvis au, väeste hetki, on, eks ole, noh siis oleks muidugi tõsisemaid samme tuleks ette võtta, eks ole, aga aga hetkel on kõik nii liivalaba ühiskonnas, et siin ei ole nagu ei ole nagu vahet nagu millegipärast häbitundeta. Kui kellelegi sõna sulle maksab et kui keegi tuleb ja ütleb, et noom noom ja on et kes see inimene võiks olla praegu, kas see naise niisugust noomimist võtad südamesse või mõne sõbra? On olemas paar sõpra. Üks on minu enda fämilist minu loodud lämilist ja on ka ülemuste seast et on olemas sellised inimesed ja kolm Kuidas nad seda tavaliselt teevad? Mind huvitab nagu see tehnika, et kas sind, et kas siin noomitakse nagu noh, kohvi joomise käigus või tuleb sulle kõrva sosistada või tuleb sind kusagile välja kutsuda või et kas, kas, kas parem heaga või kurjaga. Kurjaga ei ole keegi nagu noominud, et et ikka ikka hea, aga see on ikka nagu mõjuvam, nagu. No mul on kaks last, mul on tütar ja poeg. Ja kuidas nende noomimisega lood on, et, et sellist karmi isa kätt saavad ka tunda või oled sa lootusetult lasknud ennast ümber sõrme keerata? No mina ei ole jah üldse nagu mingisugune karm, et tütar on mul eelmisest kooselust ja praegu pojaga on ka niimoodi, et nagu see karm karm pool on nagu nagu ema poole peal, et jah, meil nagu peres nagu sele isaga ilmutada ei ole mõtet. Ei ole eriti hirmu ära. Ta on ta sinu moodi niisugune krutskivend vä? Jah, mõned on isegi nagu koopia öelnud. Mis ta nimi on? Noh, eks ta ise tuleb kunagi, tutvustab ennast teile siis. Tõsiselt jah. Jah, no ma ei tea, kas ta tahab, et ma temasse nii palju räägin. Ma ei ole küsinud. Selge, aga kui me nüüd mõtleme ennast veel kord tagasi sellisesse vabasse pühapäeva ja kui sa parasjagu oled seal enda juures maal ja saad seda päeva veeta täpselt nii nagu sa ise tahad, et kas siis on mingid asjad, mis sellesse vabasse päeva tingimata Kuuluvad no selline metsas ulkumine kindlasti kindlasti kuulub sinna sisse, et noh mulle meeldib pead kõige rohkem selline niukesed rännakud, millel ei ole nagu seda kindlat sihtmärki, et ma hakkan minema ja siis vaatan, kuhu nagu välja jõuan. Paraku ma ei ole neid pikemaid rännakuid need juba juba juba juba 10 aasta jagu saanud teha, miks ei ole võimalust, et elu on nagunii kuidagi nagu järjest tihedamaks läheb, läheb elu, et Nad vanasti ma tegin ikka selliseid 500 600 gildiseid rännakuid jalgrattaga. Et need olid ikka nagu fantastilised, et tooli. Ja neil ei olnud ka sihtmärki, et võitsid Rate, hukkusid, vihtume sõitsid, kuhu süda lustis. Igus välja jõudsid, siis. No kus siin Eesti piires, eks ole, ma tahtsin Soomele ka teha sihukese tiiru peale, et see oleks nagu pikem, aga aga siis see kuidagi ära, et tänu sellele ma jõudsin igale poole üle Eesti igale poole üksinda väntasid või? Jah, üksi see on selline väga, väga hea mõtete kogumise koht jalgratta seljas. Kui tagumik juba väga haigeks jääb, siis ei tule enam siis mõtled ainult sellele tagumikule, eks ole. Aga siis vaatad nagu kaardi pealt, et mingi järgmise punktini ikka 50 kilti, et noh, see element on veel ära, kuigi tundub, et no võimatu juba, et enam ei ole või ei ole võimalik. Aga siis mingil hetkel jälle unustad ära selle valutava tagumikku ja siis mingil hetkel vaatad, et oled päral mingis kohas, kus võime nagu ankrusse jääda. Kuidas ankrusse jäämine käis, oli sul sõbrad siis ees või võtsite ini või magasid heinarõugu? Mitte kedagi ei olnud kaasas mingid magamisasjad. Noh, mul olid telk Ja magamiskott ja niisugused asjad olid nagu kaasas. Söögitavaari ei olnud eriti kaasas, et need olid nagu mingis kohas, kus oli, vaatasin, et nagu meeldib seal nagu peatusin ja mõnikord nälga ka, et kui jäi nagu liiga pikk vahe, noh, mõtlesin, et nii pikk vahemaa ei saa olla Eestimaal, eks ole, et oligi nagu mõnikord olin päev otsa söömata ja ja siis, kui kohale jõudsin, surin poolsurnud, aga aga niimoodi ma jõudsin Kihnu saarel esimest korda elus ja kus oli, noh, see on täiesti unustamatu, sinna ma jäin kohe mitmeks päevaks ankrusse. Seda nagu ühte või kahte päeva vähemalt ma ei mäleta. Kuidagi sellest Kihnu saarest Aga esimest päeva, kui ma jõudsin, seda mäletan hästi ja mitmeks aastaks seda, eks. Seal seal ei olnud, üleüldiselt on nagu Eesti on, selles mõttes, vastab tõele. Ühes Lennart Meri kõnes on mäletab, kus või mis mis kõnes oli aga kusagil välismaal, et noh, et kuidas ma tutvustan teile oma riiki, et see on selline riik, kus sa võid häbenemata nähes, et algab vihmasadu, koputada ükskõik milline uks, millisele uksele üle Eestimaa ja küsida kummikuid ning sa saad need et selliseid nuiaga mehi eramaa sildi tagant on haruharva tuleb igal pool aidatakse ja äärmiselt tore rahvas on üle Eesti pakutakse süüa, no igasuguseid abi, mida sa tahad. Ei ole selles mõttes venelastest midagi väga halvemad. Selleni, kus on nagu sõpruse suhtes. Võib-olla see on inimesest ka kinni, et vaata, kes sinna ukse taha parasjagu tuleb. Et kui nad näevad, hiilib, et läheb siis ei, ma mõtlen seda, et kui nad näevad sind niisuguste ümmarguste silmadega ja valutava tagumikuga sellist venskid, kes tuleb ja, ja, ja teeb seda oma kõige õnnetumad, Jan Uuspõllunägu. Mida sa väga hästi oskad teha, lased kõrvad ka veel longu, eks ju, et siis tõesti igaüks annab kummikud ja võileiva veel takka traavi. Et, et ju see on ikka sinus sellises karismas kinni ka, et sinuga nii hästi on käitutud. No, ma ei tea, noh, ma arvan, et ah, ei ole midagi. Ma arvan, et on hulgaliselt häid kogemusi kõigil inimestel, sellest, kes niimoodi rännanud, on mööda Eestit, et ei ole seal midagi. Kas selles rändamisesse niisuguses tõeliselt pikas reisis võiks olla peituda mõni sinu unistustest ehk siis, et oled sa mõnikord mõelnud, et kui sa saaksid vabalt ilma igasuguste kohustusteta ja ilma sihtmärgita ja ilma ilma tagasitulemise tärminid ta minna kusagile, et siis sa tahaks teha. Iga kord, kui seda küsitakse, siis mul läheb meelest ära, aga õnneks mul praegu tuli meelde. Üks koht on ja ja, ja et ma tahan minna minna sellisele pikemale rännakule tuvasse Mongooliasse, aga pidi ohtlik olema. Hetkel uurin neid võimalusi, et kuidas siis nagu minna saada. Aga kas sa kujutad ette, et seal ei ole sadade tuhandete kilomeetrite kaupa nagu mitte midagi? See põhjus, miks ma sinna minna tahan, on on, on see, et tahan seda kõrilaulu õppida ja kõrilaulus on minu meelest midagi väga-väga palju inimeseks olemisest. Sellisest heaks inimeseks olemisest et ei pea ilmtingimata olema midagi, ei pea ilmtingimata kärsituks muutuma, kui sa äkki avastad, et issand, ma pole 10 minutit millelegi mõelnud ei pea alati olema aktiivne. Võib-olla ka väike ümmargune null. Siinkohal lõpeb küll tänane jutusaade, aitäh sulle ja on ilusat pühapäeva teile kõigile.