Kallid kalevite kaimud Taaralinna targad tütred Vanemuise vahendusel, lauluisa lahkel loal toome teile 1000 tervist. Ärge pange pahaks ega võtke vihaksi, kui meil hääleks hädised viisikeset vigaseks. Meie nokka on noori, Meie hääled armatanud, kurgurauad roostetanud, meie süda aga sooja meie põue palava meie vaimu, vankumatu laulu, hindu raugematu. Küllap paljud teie seast, nagu paljud meiegi seast mäletavad neid värsse meie esimeselt aruande kontserdilt 1959. aastal selles samas aulas. 15 aastat on üldises arvestuses väga lühike aeg. Ta on üsna lühike paljude laulukooride ajaloost aga ühele koorile nagu ühele inimesele, Ki on 15 aastat ja just esimesed 15 juba osake ajalugu. Meil on ülimalt hea meel, et kogu selle aja jooksul on meiega koos ja meie ees seisnud ja astunud meie armastatud dirigendid vabariigi teenelise kunstitegelased Roland plaasmäe ja Valve Lepik. Aeg annab arutust. Me usume laulu põlvkondade vahetusse. Me usume, et Gaudeamus tähistab kunagi 20 viiendat viiekümnendad ja sajandatki aastapäeva. Ja siis nagu täna ja nagu eilegi on ikka laulumeeste südamest ja suust sõnad. Meie süda aga sooja meie põue palava meie vaimu vankumatu lauluindu, raugematu. Koorihälli juures olnud seltsimees Lembit Järv, Mart meenutaksid sina lühidalt, kuidas asutamine meil oli? Sest 15 aastat on pikk aeg ja hakkab nagu tuhmuma juba kõrgemate koolide üliõpilased. Nende vilistlaste laulukultuuri viljelemine sõjajärgsel perioodil toimus peamiselt üliõpilaste praeguses akadeemilises meeskooris. Ühe kooriarvuline koosseis on enam-vähem piiritletud, mistõttu paljud laulusõbrad peale kõrgema hariduse omandamist pidid lõpetama koorilaulu viljelemisel tekkiski mõte, mis oli tingitud tõsisest vajadusest täiendava uue meeskoori loomiseks kõrgemate koolidele lõpetatud meeskoori praegu Gaudeamuse asutamise idee küpses 1957. aasta sügisel. Selleks kahtlemata andis tõuketaolise segakoori olemasolu Tallinnas, mille dirigendiks oli Alfred Karindi asutamise idee välja ütleme, aur ja peenu repile. Liikum pannud idee realiseerimiseks tegid ära suure töö dirigent Roland Laasma kes tol ajal juhatas Eesti põllumajandusakadeemia segakoori ja tolleaegse sepa ametiühingukomitee esimees Lembit Järv. Koori asutamise võimaluste väljaselgitamiseks moodustati komitee, mille tööst võtsid osa peale nimetatud seltsimeeste EPA õppejõud Olev Henno, Kaljo Reidla, Elmo draid ja üliõpilane Johannes Kuus. Kaheksandal jaanuaril 1000 958. aastal tegi koori organiseerimiskomitee ootuse kõrgemate koolide lõpetanud Tartu meeskoori asutamiseks ja esimene koondumine ja proov otsustati ära pidada 19. jaanuaril, millest võttis osa 18 meest. Nendest 18-st mehest on praegu koori laulma jäänud dotsent Raidla Kenk poosed Leis ja Laamann tänu just sellele, et koori dirigendi kohale me saime sellise energiat täis oleva mehe. Roland Laasmäe, toimus kiiresti kooriarvuline, kas kool sai nagu jalad alla ja esimesel kontserdil, mis toimus 12. aprillil oli koori koosseisus juba 60 lauljat vankumatu vaim ja raugematu laulu hind on meid nüüd saatnud juba 15 aastat. Oleme esinenud ligi kaks ja poolsada korda kontsertidel ja laulupidudel. Korraldatud on kolm pikemat kontsertreisi Krimm Kaukaasia 1961, kus laulsime Salme küla sees Tolgas Ungari rahvavabariiki, 1970 laulsime Budapestis patsi, linnas Vespreimis ja kolmas suurem reis Siberisse. 1971. aasta kevadel. Siberi reisil esinesime Tomskis, kus muuhulgas võtsime osa ka esimesest Siberi laulupeost. Külastasime kutskit, unustamatud muljed Baikali äärest lühematest. Kontsert matkadest väljaspoole vabariiki on nimetada Moskvas kaks korda. Leedus ja Lätis. Oleme korduvalt käinud. Edukalt oleme osa võtnud isetegevuslike kollektiivide konkurss üle vaatlustest ja festivalidest. Vabariiklikul Bel ülevaatustel neljal korral väljaspool vabariiki Moskvas kongresside palees 63. ja 67. aastal Ungaris Tulakari laulufestivalil 70. aastal koorifestivalil Tallinn 72 kus meile langes osaks suur õnn võita peaauhind kannel. Koolil on kujunenud sõprussidemed paljude laulu kollektiividega. Eestis on tihedamad sidemed loodud Teaduste Akadeemia mees ja naiskooriga väljastpoolt aga näiteks Tomski riikliku ülikooli koorik, apelliga leedu meeskooriga, Varpas Valmiera kultuurimaja meeskooriga, Ungari päranduse listi nimelise segakooriga, Tartu sõpruslinnast, Vespreemist patsi, linna kultuurimaja segakooriga, Vox Humana, Ungarist, Tikkurila segakooriga Soomest ja veel mõned teised eriti sügavaks kujunenud sõprussidemed Riia meeskooriga Absalvendid, kellega koos korraldatud ühiskontserte ja traditsiooniks on saanud väga sisukad, suvised sõpruslaagrid. See on korraldatud kaheksa laagrit vaheldumisi, kord meil Lätimaal. Aga Meie töö seisneb põhiliselt lauludes ning repertuaarist. Allap ehk väikese ülevaate meie dirigent Valve Lepik. No repertuaar on selleks pinnaseks, millest koor toitu saab, mida ta kasvatab ja arendab. Oleme püüdnud oma repertuaari võtta võimalikult niisugused laulud, mis sisuliste ja muusikaliste väärtuste kõrval arendaksid koorivokaalseid võimeid, lauljate muusikalist maitset, stiilitunnet ajastu taju. Nii, meil ongi siis repertuaaris teoseid vanast klassikast kuni kaasaegsetele välja siniolevast huvitusete märkida, et lauljate muusikaline maitse ja muusikast arusaamine on nende aastate jooksul tunduvalt arenenud eriti märgatavalt muutunud suhtumine kaasaegsesse muusikasse. Mulle meenub aeg, kui hakkasime õppima Heino Lemmiku jäiseid menüüde. See oli vist 1963. aastal. Muusika oli uudne, 40 võõras ja eksime, siis tunnetasime seltsimees Laasmega isegi väikest vastuseisu osa lauljate poolt. Oli hääl, et kas on mõtet nii palju vaeva näha nii keeruka dissonantsi rohke asja kallal. Kas see vaev ennast tasub? Võib-olla tookord kohe tõesti ei tasunud. Oleme hiljem paari korral pöördunud prelüüdi juurde tagasi ja mulle tundub, et õieti hakkas koos sellest muusikas peituvat sügavust ja ilu tajuma alles möödunud kevadel. Festivali ettevalmistamise käigus võiks tuua ka vastupidiseid näiteid. Mõni laul, mis koori algusaastatel tundus lauljatele-sugune kena ja lahe. Lihtne laulda, kerge mõista. Praegu enam palju ei paku. TÖÖ repertuaarivaliku juures muidugi jätkub, sest koorivõimete edasiarendamisel on teha veel väga palju minu dirigent. Töös valmistas kõige suuremat muret hääleseade küsimus, kuna lauljate vokaalne tase, eriti algaastail oli väga erinev ja pilt kirju. Maja oli õpetada mehi falsetiga laulma mõnda julgustada etema, lokaalsetest võimetest pilti saada. Palju esines ebaõiged, hääletekitamist, puudus õige hingamistehnika ansamblitunnetus ja nõnda edasi. 15 aastat on tööd nüüd tehtud uusajale seadetega, seltsimees tordikkuja laanberiga. Ühtsete arusaamade ja pingutuste tulemusena. Vokaalse Ilu otsimisel oleme jõudnud tänaste saavutusteni. See peaks ka tulevikus kuuride probleemiks number üks olema. Kuidas meestelaul on mõjunud meie põllumeestele, kuna töötame veterinaaria instituudi juures ja meie esinemistest suurem osa on pühendatud meie põllumeestele? Sellest vast räägiksime, akadeemik, professor Mölder. Tartu meeskoor on Eesti põllumehele väga hästi tuntud. Arvukaid kontserte on tehtud maarahvale ja seda last eeskätt loomakese instituudis ja vabariiklikel põllumeeste kokkutulekutel. Eesti on loomakasvatuse, maa ja väga palju külalisi teistest vennasvabariikidest. Kogu nõukogude liidust on käinud meie loomaga tutvumas ja nendel puhkudel on väga tihti igatahes küll paljusid kümneid kordi antud sessioonide ja konverentside puhul. Meeskoorikontserti. Peab ütlema, et peale kontserti on alati olnud kõikidel hoopis teine suhtumine meie maasse, meie rahvas, sõja, eriti eriti just meie laulukultuuri tahab ütelda meie kaudavamasse koorile. Suur aitäh.