Tänasel juubillaril Juhan Simmi nimelisel eetika Velli meeskooril on viiekümneaastane ajalugu kuid ta on isegi natuke rohkem. Esimese maailmasõja esimestel aastatel Vanemuise lavakoorilauljatest tekkis üks väike partett. See oli Juhan Simmi juhtimisel ja see kvartal, et kujunes hiljem kahekordseks. Lõpuks kujunes sellest väljameeskoor. Nimelt 1923. aastal 11. oktoobril taastusid kui asutajaliikmed ja moodustasid neist Tartu meestelaulu seltsi. Esimeseks dirigendiks ja seltsi esimeheks sai Johan siin 14.-ks oktoobriks iga sinise varesekvarteti laule tõi kaasa kolm uut lauljat ja tekkis umbes 41 kahe kolmemeheline meeskoor. See kandis oma esimese kontserdi kohe kahe kuu pärast ja see kontsert oli küllaltki õnnestunud ja sai hea arvustuse helilooja Aleksander lättelt peale. Johansen. Nii on Tartu mehi juhatanud veel mitmed meie tuntud heliloojad. No nendest võiks nimetada Alfred Karendit siis kindlasti Eduard Tubinat, kes on selle koori juures dirigendina töötanud vastu ehk seniajani kõige pikemat aega. Ja sõjajärgsel perioodil on olnud ka mitmed dirigendid nagu Alfred Bender, Valdar Viires, Voldemar kliimanud. Ja 59.-st aastast alates on siis praegune dirigent Peeter Lokk ja Lennart Jõela asusele koori juurde 1009 seitsmel esimesel aastal. 62. aastal ühines ETK Velli meeskoor kultuurihoone meeskooriga ja siis asusime ühiselt tööle ja kohe järgmise aasta kevadel oli meil või ametiühingu liinis ülevaatus, kus me siis saavutasime laureaadi nimetuse? Üsna varsti sellele järgnes 40. aastapäeva kontsert kus me kandsime ka ette suurvormina maks Bruchi friitiovi. Ja nüüd oleme siis tänase kontserdiga püüdsime jätkata suurvormide ettekandmise traditsiooni kandsimeetrile. Finski korsekowigantaadi laul targast Oleegist. Alates 1965.-st aastast kannab koor rahvakoori nimetus 1969. aasta võistulaulmisel võib ka ära märkida koorile head taset saavutasime tugevamate kooride hulgas kolmanda koha. Need ongi võib-olla meie viimase 10 aasta suuremad saavutused, kus meie koor on olnud heal tasemel ja kuidas on see hea tase saavutatud. Eks ta tuleb suure töö ja tegemisega sest see isetegevuskoor nii nagu ta on, kõik mehed tulevad omast heast tahtest vabast ajast ja see nõuab niisugust suurt energiat ja jõukulu, eelkõige dirigentidelt ja koori juhatuselt. Et püsida vormis, kuna kaasaegne Eesti nisugune kooride tase on tõusnud peale 69. aasta juubelilaulupidu seoses selle võistulaulmisega siis on ikka tükid tõsist tööd, et püsida nii tipus, meestelaul on kena kuulata ja selleks, et see tõesti hästi välja tuleks, peab ikkagi olema üks küllalt suur koor. Ja võib-olla siin 71. aastal ühinesid kaks kooriaparaaditehasemeeskoor ja siis ETK Velli Tartu meeskoor ja sellest peale aks tühist nime kandma Juhan Simmi nimeline meeskoor. Dirigentide peab tõesti au andma, sest koori üldine vanusetase iga aastaga meil suureneb, kuid seda kvaliteeti on koorijuhid dirigendid suutnud korvata oma ennastsalgava tublidega. Koor. Peab silmas pidama ka oma peremehi, kuna nemad on väga tähelepanelik kult ja mõistvalt suhtunud kõikidesse kooriüritustesse. Tuleb kiita Tartu Tarbijate kooperatiivi juhatust ja ametiühingukomiteed kes on kõigeks teinud kõik temast oleneva, et koor areneks ja tema taset tõuseks pidevalt. Samuti tuleb kiita Tartu aparaadiehituse tehase direktsiooni ja ametiühingukomiteed, kes on meie üks ülalpidajaid. 50 aasta jooksul võib ka statistikat natuke teha. Kui arvestame 80 meest on koorisuuruseks 50 aasta jooksul tõuseb tohutuks arvuks koori proovideks kulutatud aeg. Ja see aeg tõuseb seal kusagile 640000-le töötunnile. Ja kui arvestada kaheksatunnist tööpäeva, see teeb siis 80000 tööpäeva. Sellise arvu tööpäevadega võiks vist liigutada juba mägesid kohalt.