Tere õhtust, kuulete praegu helilõiku, mis seal lindistatud 24. septembril riiklikus akadeemilises teatris Estonia, kus etendus Straussi operett Nahkhiir, millega tähistati teatri omaaegse operetiprimadonna Kerda murre kuuekümnendat sünnipäeva. Praegu on laval kaks Rosalindet etenduses mänginud Margarita Voites juubilar, kellel oli nimetatud osa kunagise hiilgerolliks nahkhiire teise vaatuse finaal juubilari auks ja osavõtul. Läks. Paar päeva. Essore. Taolist. Kalameest. Meie tänane muusikaline tund ei ole Kerda murrest, vaid Kerda murrele. Järgnev jutuajamine ei ole lindistatud tänast saadet silmas pidades, vaid on üks osa möödunudaastasest keskeprogrammist. Operett ja primadonna. Poleks kes. Kui nüüd Operett ja primadonna Georg Ots. Operetiprimadonna käib nagu Viini operetiga Kalmaniga lehaarile käib ühes. Ja see on niisugune näitlejatar, kes suuteline laulma kõiki nõudlikke soprani partiisid ja ühtlasi olema küllalt veetlev. Härra Morrison, eelkõige partner, kõigepealt Wayodeeris siis Maritses ooperipallis ja hea kolleeg ja sõber mulle tundub, et igalühel laval on idaartistina individuaalsuse igalühel on omad head küljed, omad halvad küljed, igaüks hiilgab millegagi, mis ainult temale omane. Kerda murre täiesti omaette isiks meie lavaajaloos, minul oli võimalus kirde murega juba tema hilisemas hiilgjas kokku puutuda. Esimesed hiilgeosad Estonias, neid ma nägin lava tagant. Lapsena tahtsin saada rööpmeseadjaks. Mõtlesin, et 10 see on ikka üks õli samet, kujutage ette, mina juhin. Inimesed lähevad paremale või paremale särkust, ma leian, et parem on minna. On ka nii juhtunud, et mõnikord kiiremat tempot, mõnikord aeglasemat tempot, nii et jalad ei puutu maha, kuna teinekord on nii, et ei teadvustaks taktid ülevalt, jalg alla tuua. Jah, hakata armastatakse siiski, igasugused statistilised andmed on näidanud, et opereti käib siiski kõige rohkem inimesi. Nähtavasti siiski on vaja kõige töö ja ja, ja oma elumurede ja kõige kõrval kõige tõsise ilusa kunsti kõrval on aega natukene kergemalt. Ega ta nüüd ei taha öelda, et operett on kerge? Ei, ma ei ütle kõige kergem kunst tavaliste loetakse, et ta on kõige kergem, kui opereti võtta, nii kui tööna siis Ta on väga raske, sellepärast seal on kokku koondunud kõik alad. Mis selle vastu. Ma arvan, et see sära ja see ilu ja ja, ja see rõõm ja ja, ja kõik hea tuju, mis sinna on kokku viidud. Või mõtlete te näitlejale endale, on ta seda ka seda k. Ja opereti kallal on hea tööd teha. Ja, ja raske. Jädakis. Kui ma tunnen, et see laul on niisugune kergem nagu operetilaulud, nad on ikka natukene kergemad valsitaktid ja niisugused siis, siis ma tunnen, et ma lähen sellega kaasa. See tõmbab, on ka nisukesi primadonna osi, mida näiteks mina ei armasta Kornevili kellades, seal oli väga ilus muusika ja kõik noaga, ta käis ringi justkui kogu see aeg käsilmi otsa ees, siin seda modi toetadesse ohtis. See oli üks niisugune uhke ja, ja et mina seda osa ei armastanud, aga teised on nii rohkem eluliselt nendes tantsuetendus on, on laulu nii palju, nad on kõik omamoodi. Kas või nahkhiire Rosa lind on väga, väga armas osa seal sama summartsantist hõng on nendes üks on ikka suur daam, teinu tõusitliku seltskonna tahan, aga näiteks saad hektari maad kätte, mis ma pean ütlema, et kui ma kunagi tegin esimest korda, tegin auditarmooni. Ma ei armastanud. Ma ei tea, nähtavasti massiks ei mõistnud teda või olime liiga noor selleks. Aga nüüd teist korda, kui ma tegin, siis ma väga armastatakse. Ta oodetari muud. Aga kohe oled seal neelud. Aiad. Lutsu. Siilu keemia oo ilu. Siin. Kõik terviklikult see osa võlus. Ta on ikka väga sügava hingega, ta ei olegi nii nii kerge, nii kergemeelne nagu inimesed ütlevad operetliku. Tuleksin tagasi selle esimese lause juurde, millest vestlust alustasime selle lause lõpupoole. Ooperit tehtavaid küll joovastav, aga ta ei toida. Ma ei tea, mina kui opereti näitleja ise olen selle koha pealt natukene solvunud, kui nii öeldakse, sellepärast et inimesed teevad tohutu töö ära ja on teinud ja ekstäika midagi midagi annab, nähtavasti mõeldakse seda, et ta toidab näiteks ooperit vaatama, nad elavad üle, hing on nii nii tulvil kõigest sellest lähegi, nutab veel kodus peatäie ja ja ikka mõtleb, sellega on see doi? Jah, aga eks operett toidab sel määral, et ta on sulle hea meeleolu andnud. Ta on siin natukene kurvastanud, aga need pisarad on jälle läinud pärast, siis on neid leevendatud, on ta hästi lõppenud ja ja eks ta toidab oma voodiga. Mul on kahju inimesed, kes kõigepealt ei mõista seda, et inimestel on vaja seda peale päevatööd, nad tahavad naerda ja olla, olla natukene lõbusad ja on kahju endast, et sa oled kõigest südamest seda teinud. Sa oled sellepärast pisaraid valanud, sa oled sellepärast muredaily näinud, sa oled nii palju tööd teinud. Ja korraga lisatakse sulle niisugune niisugune kivi näkku, et see ei ole mitte midagi. Kui opereti inimesed tulevad kokku, siis nad räägivad, räägivad, räägivad ja kui te siis kuulete, siis mõtlete ka maailmas teist kunsti ei olegi niisugust Colopereid. Aga siiski, aga armastan ooperit, maitse väga, armastan lava. Jaa, jaa. Ma olen kogu hingega seal. Kui ma midagi teen, kas ma teen hästi või halvasti või, aga ma püüan teha ja, ja võib-olla ma ei ole selle õigi peale sattunud või, või kuidagi nii, aga madin kogu hingest, tema elan kõigest hingest kaasa. Ja nüüd taas tagasi Estonia teatrisaalis Gerda murre austamisõhtule. Juubilari nimele on saabunud kuhjaga õnnitlustelegramme. Lubage me osa neist etalon. Kollektiiv Moskovski teatrooperete, Serbia konstrobleetvast Spricraznium jülee sõnaliseda Roviasse hästi vaatab andsimu. Nii palju ja hästi häid südamlikke. Tervitusi aupakkumiste, õnnitlusi. Ants Lauter. Südamlikke õnnitlusi ning edu ja jõudu edaspidisteks esinemisteks Paul Keres abikaasaga. Kolm korda, elagu anne, sarm ja temperament. Sinu estraadi kolleeg Eino Baskin abikaasaga. Setu-võru, mulgi ja muude murrete kõrval on eestlasele armaska Kerda murre. Palju õnne ja plaksuga musu. Aadaja Mikk Mikiver. Armas Gerda murre, palju ilusaid elamusi, ilusat laulu Estonia laval, mis on rõõmustanud soojendanud ei jätnud unustamatuid hetki hinge ja selle eest sulle suur tänu. Oli alati mõnus istuda saalis, jälgida su töö tulemusi. Sinu auõhtul su ilusa sünnipäeva puhul, õnnitlen sind ja hüüan, kui vana Est toonane krimka. Südamest tervitades su vana töökaaslane ja sõber Milvi Laid. Telegramm Moskvast istun üksinda ilma veenita, oma südames olen teiega, Georg Ots. Ma tänan. Ma tänan kõiki südamest, kes on täna vaevaks võtnud mind rõõmustada paljudel.