Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 22.-st maist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Omniva tahaks tulevikus maapiirkondades ka ajalehed ja jõulukaardid pakiautomaatidesse toimetada. Kas europarlamendi valimiste e-hääletus e-hääle on andnud pisut üle 151000 inimese? Mõnikümmend minutit veel enne seda, kui hääletame lõpeb, oleme üllatanud, sest seal 50000 valija piiri Enamik inimestest toetab teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist, näitas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel läbi viidud Turu-uuringute aktsiaseltsi uuring. Võib-olla liberaalsete erakondade valijatele mängib see sõna vabatahtlik, et vabatahtlik on alati parem kui sunduslik. Keskerakondlasest riigikogu liikme Erki Savisaare sõnul ei tehta teist pensionisammast vabatahtlikuks enne 2020 esimest või 20 teist aastat. Tallinna lauluväljakul avati renoveeritud laulukaar. Õige pisut. On teha aga sisuliselt meie oleme laulupidu valmis võõrustama. Pärnu maakohus mõistis Pärnu linnavoliniku Ago Kalmeri altkäemaksu küsimise katses õigeks. Ilm on homme muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja pärastlõunal võib olla äikest. Õhutemperatuur on 20 kuni 26 täiesti põhjaservas 13 kuni 19 kraadi. Kompliva plaanib tööjõukitsikuse ja kojukande kallinemise tingimustes tulevikus ka ajalehed ja jõulukaardid maapiirkondades paiguti pakiautomaatidesse suunata. See aga nõuaks postiseaduse muutmist. Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister rääkis täna vikerraadio saates uudis pluss ette. Ettevõtte tegi mai algul analüüsi, millest selgus, et 82 protsenti Eesti inimestest elab kuue minuti autosõidu kaugusel lähimast pakiautomaadist. Kuivõrd see tähendab, et ligi 20-l protsendil elanikest jääb lähim pakiautomaat kaugemale, kavatsevad nad tihendada pakiautomaatide võrgustiku. Möödunud nädalal võttiski Omniva vastu otsuse paigaldada tänavu kolme balti riigi peale kokku 250 täiendavat automaati. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab Eesti Postiplaane universaalse postiteenuse reorganiseerimiseks intellektuaalselt huvitavaks ideeks, mida ka praegune postiseadus ega ka hanketingimused rakendada ei luba. Täna õhtul kell kaheksa lõpeb europarlamendi valimiste eelhääletus. E-hääletus lõppes aga juba mõni minut tagasi ehk täpselt kell kuus. Reene Leas küsis valimisteenistuse juhilt Priit vinkelilt, kui aktiivsed inimesed e-hääletusel on olnud. Praeguse seisuga me räägime, on siis mõnikümmend minutit veel enne seda, kui hääletame lõpeb, oleme üllatanud siis 150000 valijapiiri, et on 151000 ja veidi peale valijat osalemast, siis elektroonilisel nendel valimistel. Kas saab teha statistikat selle kohta, missugused piirkonnad on olnud eelhääletamisel kõige aktiivsemad? Eelhääletamine siis valimisjaoskondades on, on tõesti need kaks päeva toimunud, me saame rääkida eilse päeva järgi siis seda Tartu linnas tõesti on 10 protsendi inimestest juba valimisjaoskonnas oma hääle andnud ja ja siin mõned maakonnad on, on tõesti veidi vähem aktiivsemad olnud, et on see siis Ida-Virumaa või Harju maakonda. Peamine ja see kõik on algushetkeks koos valimispäevaga, siis näeme seda lõplikku tulemust. Kui nüüd võrrelda viie aasta taguse ajaga europarlamendi valimistega kuidas siin tänane aasta välja paistab? Jah, kui me võrdleme nüüd seniseid osavõtunumbreid, ehk siis vaatame varasemaid päevi, niisiis valimisjaoskondades kui ka elektrooniliselt, siis see edu võrreldes siis viie aasta taguse Euroopa Parlamendi valimistega on jätkuvalt selline viis protsenti. Et kui meil eelmine kord, siis oli kogu osavõtt 36,5 protsenti. Nii et hetkel me liigume selles viie protsendi plussi graafikus, et aga lõplikke järeldusi lõplikku nii-öelda kokkuvõttes saab ikkagi teha valimispäevapealt, et nad on võimalikult rohkem inimesi, on neil hääletamise ajal välja tulnud ja valimispäeval on, neid vähem, võib ka tulla teel hääletamisel tuleb rohkem inimesi, välja tuleb ka valimispäeval, et hetkel on veel vara järeldusi teha, aga viie protsendise edust möllama. Ja täna pärast kella kaheksat on siis ainuke võimalus oma hääl anda jäänud 26. mail. Täna kell kaheksa tõesti sulgevad oma uksed kõik 440 valimisjaoskond, mis eeläratamist korraldasid, siis on kolm päeva pausi konsolideerimiseks märgeta tegemiseks ümbrikus häälte liigutamiseks kodujaoskondades ja siis juba kella üheksa, 26. mai hommikul avavad jälle needsamad 444 valimisjaoskond oma uksed terve valimispäeva kuni kella kaheksani siis võimaldada oma kodujaoskonnas ehk elukohajärgses valimisjaoskonnas vahelt anda, et siis enam midagi muuta ei saa. E-häält enam valimispäeval muuta ei saa. Turu-uuringute aktsiaselts viis ERR-i uudistetoimetuse tellimusel läbi esindusliku 1010 vastajaga küsitluse, et selgitada välja Eesti elanike suhtumine pensioni teise samba ehk kogumispensioni vabatahtlikuks muutumisse. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist toetas 55 protsenti vastanutest, selle vastu oli 24 protsenti. Ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada. Toetus teise samba vabatahtlikuks muutmisele on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas. Kõige jõulisemalt toetavad seda EKRE Isamaa valijad, kuid pooldajad on ülekaalus ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna valijate seas, ütles uuringu läbiviija Juhan Kivirähk. Toetus on üleüldine, üle 50 protsendi kõikide erakondade hulgas ja ma usun, et kui Isamaa valijatele on see tõesti erakonna valimislubadus ja võib-olla ka EKRE valijad on mingis mõttes sarnased, siis võib-olla liberaalsete erakondade valijatele mängib see sõna vabatahtlike, et vabatahtlik on alati parem kui sunduslik ja loomulikult on küsimus ka selles, et see nii-öelda lubatud teise samba pensionireform. Et see on ju nii tohutult ebamäärane, et valija ei oska selle kohta eriti midagi öelda, et mis tingimustel, kui palju, kui palju selle pealt maksu peab maksma, et et kui me mõtleme näiteks Brexiti peale, siis, kui brittidel oleks hääletamisel olnud ees lahkumislepingu tekst, siis oleks kindlasti referendumi tulemus ka teistsuguseks kujunenud. Kuidas aga inimesed käituksid, kui teine sammas muudetaks vabatahtlikuks? Kusjuures neid kindlasti teisest sambast väljujaid on ainult 13 protsenti, nii et 43 protsenti on neid, kes jätkaks raha kogumist ja ja 44 protsenti, kes siis kaaluksid väljumist kindlasti väljuksid. Ja kui me küsime nendelt veelgi, siis seda väljumist kaaluksid või kindlasti väljuksid, siis tuleb välja, et nendest enamik siiski jätkaks raha kogumist pensioni, teise sambasse, need. Selles mõttes on see natukene Arusaamatu, miks siis nagu peaks väljuma? Nendest, kes sooviks raha välja võtta 26 protsenti, kasutaks seda raha igapäevaste vajaduste katmiseks. Viiendik vähendaks oma laenukoormust, üheksa protsenti läheks aga hoopis reisile. No 90 protsenti on tegelikult väga väike number, sest arvestades üheksa protsenti on sellest 44-st protsendist, kes kavatseks sambast väljuda kindlasti või tõenäoliselt ja, ja kellel on meil ka siis teise samba lepingu olemas, nii et see number ei ole kuigi suur ikka põhiline minu arvates selle küsitluse tulemus on see, et ka need, kes sambast väljuksid nendest ligi pool jätkaks investeerimist ehki siis iseseisvalt, nii et selline kogumishoiak on täiesti ikka inimestel olemas. ERR-i veebisaates otse uudistemajast esinenud eksrahandusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi ütles, et inimesed lihtsalt ei tea, millise suure vea nad teevad. Teisest pensionisambast loobumisega. Inimene tegelikult, kui ta läheb oma väikeste summadega ja, ja olematute teadmistega aktsiaid ostma, ta saab peaaegu alati lüüa. Nii et selles mõttes on see nagu erakordselt küüniline kiire raha kättesaamine ja loomulikult on ka meie süü, et ma oma valijaid ei ole piisavalt siis veendud selles, aga põhjus on ka lihtne. Sa ei lähe konkurendi väga lolli ja ahvatlevat nõudmist enne valimisi kunagi reklaam ja ei tahagi debati teise inimese lolluse ümber. Kuigi eksperdid meie pool, eks ole, lihtne inimene, toi tore vabatahtlikkus on ikka parem, kui Sundja saaksid kuidagi raha kätte, see tähendab ainult seda, me jääme oma laste kaela, mitte midagi. Mulle. No ma ütleks siia lühikokkuvõttes kaks asja, et esiteks ei eelarvesse kasina strateegiasse kirjutate midagi, mis ei ole seadusega vastu võetud, selles suhtes selle teise samba kadumist seal järgmise aasta eelarves kindlasti ei ole praegu strateegiasse noh, see võib-olla sel aastal 20 üks-kaks kuskil. Ma olen nõus, et enamus investeerima ei hakka, mis teistpidi tähendab seda, et enamus jätkab selle tänase teise samba süsteemiga ja mingiks hüsteeriaks ja selle koha pealt ei ole põhjust. Süsteerias on samamoodi, et sa ütled, Viiendik on puruvaesed, mis süsteeria, las nad olla, enamus ei ole puruvaesed, selles seisnebki see asi, ega ma arvan, et sa jätad, sa jätad inimesed selgelt oma lasteaiamaksumaksja kaela, kuigi sa tead, et maksumaksjaid ja lapsi ei jätku nende jaoks ja selles oli asi, viiendik on garanteeritud, mõne arvestuse järgi on seal viimane küsitlus oli 46 protsenti, jätkaks vist oli. Näotu 46 protsenti jätkaks, ütled enamus, jätkab inimesed. Loodetavasti jätkuvad rohkem need, kes ei jätka nendest 80 protsenti vananeda 100. võib-olla Viiendik päästab ennast mingisuguse õnnestunud rahapaigutusega. Inimesed arvavad, et igasugune asi on investeering. Ostan endale uue kostüümi, ostan endale kinnisvara, mis tal tegelikult kõik pigem kulu kui tulu ja see on väga nukker. Inimeste finantskirjaoskus on väga madal Nad, tegelikult ei taju ka demograafiat, nad ei taju, kui kaua nad elavad. Tallinna lauluväljak on suureks juubelilaulupeoks valmis. Lauluväljakul on lõppenud laulukaare renoveerimistööd, mille käigus vahetati välja puitlaudis ja katteplekk ning ühtlasi korrastati ka laululava fassaadid. Renoveeritud laulukaar avati äsja ehk kell kuus. Laulukaare panevad kõlama harrastuskoorid Heli Jürgensonil, Raul Talmar ja Hirvo Surva dirigeerimisel, kus tulevad esitamisele rahva lemmikteosed kuulajale Ta lendab mesipuu poole ja Tuljak kõneleb. Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja. Oleme laulupeoks valmis, laulukaar on saanud kasutusloa. Mis siis tähendab seda, et laudis, mida on siin terve talve ja kevadperiood renoveeritud, mis on saanud uue laudise uuega kaare, värskenduse, kõik konstruktsioonid, et see on valmis. Lisaks sellele on asfalteerimistööd, mis on laulukaare alla ka need on valmis saanud, millel on tõsiselt hea meel, et loomulikult õige pisut on teha, aga sisuliselt meie oleme laulupidu valmis võõrustama, korrastame olmetingimusi, teeme meie tualetid korda, et need oleksid valmis väliürituste, kontserdite ja loomulikult ka laulupeorahvast vastu võtma. Nii et sellist igapäevatööd ja tegemist pisut veel jagub, kaasa arvatud näiteks ka väravate korrastamine, väravate värvimine, et seda me kõike teeme meie laulupeol ja minna pisut nüüd üle kuu aja. Nii et, et meie oleme valmis. Lauluväljakul on praegu kohal kolleeg Janet õunapuu. Tere, Janet, räägi palun, mis lauluväljakul praegu toimub. Tere õhtust, just kuskil 10 minutit tagasihakatised uut laulukaart avama. Praegu peavad erinevad laulupeol siis nii juhid peab linnapea kõnet ja laulma, siis oli tegelikult veel jõutud, pole ükse, pillipala on ette mängitud. Õige pea hakatakse kuulma, tulevad ettekandele kuulajale Ta lendab mesipuu poole ja Tuljak, sellised armastatud palad ma juba natukene kuulsid proovi ja kõlas taas tõesti hästi. Ja kuidas uus rekord sfääritud laulukaar välja näeb? Ta näeb ikkagi, see näeb välja, nagu ta enne välja nägi, näeb natuke uus ja uhkem ja ikkagi aru saada, et on korda tehtud, mis oligi tore, kui ma juba sellest kõlast korra rääkisin, et esimene inimene, keda ma sille kaarel nägin, oli ka üks peojuhtidest dirigent Hirvo Surva, kes tuli kohe nii rõõmsa näoga minu poole ja ütles, et kuule, kui hästi kõlab tõesti, kõlab hästi ja siis ta kaare all kõndides üles ja alla ja ütles, novell, lähed kaugemale ka veel paremini ei ole isegi võimendust vaja. Et et see oli tõesti tore noot nagu kõrval hakataksegi laulma. Ja sul ei jäänud muud üle, kui hirmul survet uskuda kõlabki paremini. Kuna ma ise ekspert ei ole, siis ma pean seda, et kõlab hästi, aga no tema siiras rõõm ma arvan, et peab siis hästi kõlama. Pärnu maakohus mõistis täna Pärnu linnavolikogu liikme, erakonda Isamaa kuuluva Ago Kalmeri õigeks altkäemaksu küsimise katses. Prokurör kavatseb otsuse edasi kaevata, sest kuritegu on tema väitel toime pandud ja linnalt on küsitud just nimelt vara, mitte muud soodustust, nagu kinnitab kohus. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Ago Kalmeri süüdistatakse selles, et ta küsis mullu jaanuaris Pärnu linnapealt Romek Kosenkranius elt 72000 eurot või samas väärtuses linnavara üleandmist Talle kuuluvale osaühingule. Parem kallas vastutasuks lubas Kalmer volikogus võimuliitu igakülgselt toetada. Keeldumise korral aga ähvardas hakata vastu. Omavolikogu liige on ametiisik ja tema sellist käitumist tõlgendas prokuratuur altkäemaksu küsimise katsena. Tegemist on maaribaga rääma tänav ääres, mille linntänava laiendamise eesmärgil parema kalda kinnistuste ära lõikas. See juhtus juba 2001. aastal ja sellest ajast on kohtutes vaieldud, kui palju linn ära lõike eest osaühingule maksma peab. Kalmeri väitel läks ta linnapea ka rääkima, et vaidlusega lõpuks ühele poole saada. Ago Kalmer pärast kohtuotsuse ettelugemist. Jah ei see ette teada. Kui ma ei ole kuritegu toime pannud, siis on õigeksmõistev otsus alati ette teada. Kohus leidis, et Kalmeri tegevust ei saa pidada vara küsimise katseks, vaid kompromissläbirääkimiseks. Samas tõdes kohus, et linnapea survestamist ja linnavalitsuse otsuse tegemisse sekkumist tuleb hinnata muu soodustuse küsimise katsena. Seda pole aga prokuratuur. Süüdistuses kalmerile ette heitnud. Ringkonnaprokurör Küllike Kask. Veendunud, et aga Kalmer on kuriteo toime pannud. Jah, prokuratuuri seisukohalt võib öelda seda, et selline Ago Kalmeri käitumine, kus ta sisuliselt ikkagi prokuratuuri hinnangul läks küsima VARA ja siis linna pealt ja kasutades ära siis oma ametipositsiooni oma erahuvide nagu siis tagamiseks, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav ja seetõttu ka prokuratuur leidis, et on vajalik esitada kalmerile süüdistuse süüdistus, asi ka kohtusse saata. Välisteemadest teeb ülevaate Reene Leas. Terasefirma British Steel läheb pärast finantsabikõneluste norjumist valitsusega likvideerimisele, teatas Briti pankrotiamet. Otsus seab ohtu umbes 5000 firma töötajat ja veel 20000 töökohta tarneahelas ettevõte Ühendkuningriigi valitsuselt finantsabi, et tulla toime Brexiti mõjudega. Valitsus teatas, et tegi ettevõtte jaoks kõik, mis sai. Muuhulgas anti britis stiilile 120 miljonit naela sildfinantseeringut, millega aidati sel täita heitmekogustega kauplemise nõudeid. Edasine abi oleks olnud ebaseaduslik, ütles ettevõtlusminister Greklaak. Mõnedel Euroopa Liidu riikide erakondadele, sealhulgas prantsuse paremäärmuslaste liidri Marin Le Penni parteil on sidemed Moskvaga ja nad saavad sealt toetust. Nii ütles Poola konservatiivse võimuerakonnaseaduse õigluse esimees Jaroslaw Kaczynski täna ilmunud usutluses Kaczynski sõnade ajalehele Gazeta. Polska võivad saada takistuseks koostööle Le Peni rahvusliidu ja Itaalia siseministri Matteo Salvini liigaga, sest kas seal viinil on Venemaaga sõbralikud suhted. Salvini kutsus Euroopa riikide rahvuslased eelmiseks laupäevaks Milanosse kokku, et luua ühisrinne eelolevateks Euroopa Parlamendi valimisteks kuid ka seal said takistuseks erimeelsused suhtumises Venemaasse. Põhja-Norras on vetikate õitsemise tõttu surnud mitu miljonit ehislikes tingimustes kasvatatud lõhet. Kalade massilise hukkumise tõttu on kerkinud järsult lõhe hind. Ametivõimude hinnangul on nordlandi ja Tromsi maakonna fjordides asuvates sumpades hukkunud umbes 10000 tonni lõhet, mis tähendab mitmekümne miljoni euroni küündivad kahju kalakasvatajatele. Kalu tapab taimhõljum, mis teatud tingimustel puhkeb õitsele ja lämmatab sumpades olevad kalad. Viimasel paaril nädalal on lõhe hind kerkinud 5,7 protsenti. Hollandis astus tagasi justiitsministeeriumi riigisekretär, kui selgus, et ta on varjanud varjupaigataotlejate korda saadetud kuritegusid. Asi tuli ilmsiks, kui varjupaigataotlejate kuriteoregistrist leiti omaette kategooria muud kuriteod, kuhu oli kirja pandud neli vägistamist, 79 muud seksuaalkuritegu ja 31 mõrva. Suurem osa neist kuritegudest läheb Marokos ja Alžeerias tulnud sisserändajate arvele, kes tegelikult varjupaika ei vaja. Prada Grupp teatas, et ei kasuta alates 2020. aasta naiste kevadsuvisest kollektsioonist enam oma disainis ega uutes toodetes karusnahku. Olemasolev toodang müüakse siiski lõpuni. Ettevõtte sõnul jõuti otsuseni positiivse dialoogi mõjul loomakaitseorganisatsioonidega. Praeguseks on loomakaitsjate katuseorganisatsiooni karusnahavabade tootjate programmiga liitunud 1000 ettevõtet. Karusnahkse kasuka võib vähemalt esialgu kapiiata, aga lähipäevade ilmast räägib lähemalt meile sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Päeva teisel poolel kerkisid taevasse mitmel pool äikesehoovihmapilved, õhtul jääb sajupilvi hõredamaks ning öö hakul on hoovihma veel kohati ja äikest üksikutes kohtades pärast keskööd vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur oleval ööl üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, Kagu-Eestis sajab kohati hoovihma ja pärastlõunal võib olla äikest. Mujal on sajuhooge üksikuid. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul ida- ja kirdetuul viis kuni 11, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 20 kuni 26 Eesti põhjaservas, kuhu jõuab jahedam õhumass 13 kuni 19 kraadi. Nüüd on jäänud ära kuulata veel spordiuudised. Ole hea, Juhan Kilumets. Eesti olümpiakomitee täiskogu arvas EOK-st välja Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu. Samuti kinnitas täiskogu lõplikult senise täitevkomitee liikme Mati Alaveri avalduse loobuda täitevkomitee liikme kohast, tema asemel valiti täitevkomitee uueks liikmeks Kristjan Port. Täiskogu kinnitas spordialaliitudest EOK uueks liikmeks Eesti käestingu liidu käestingus, võisteldakse spinningu ja lendõnge, kaugus ja täpsusheidetes. Eraisikutest võeti EOK liikmeteks olümpiamängudel võistelnud sportlased Irina Embrich, Tõnu Endrekson ning spordi ja olümpialiikumise arendamisel silma paistnud Erki Nool, Jüri Tamm ja Tõnu Tõniste. Olümpiakomitee andis täiskogul üle ka teenetemärgid kuuele sporditegelasele nende panuse eest Eesti olümpia ja spordiliikumise arendamisel. EOK kõrgeima tunnustuse pälvisid võrkpalliedendaja Anuga rabajeva endine kultuuriminister Indrek Saar, EOK treenerite kutsekomisjoni esimees ja dopinguvastase võitluse eestkõneleja Kristjan Port, pikaajaline koondiste spordiarst muusa Lepik, pikaajaline autospordi toetaja Oleg Gross ja spordiajakirjanik Tiit Karuks. Täna õhtul võib selguda korvpalli Eesti meister. Finaalseeria kolmandas mängus lähevad kell seitse Kalevi spordihallis vastamisi valitsev meister Kalev Cramo ja Tallinna Kalev TLÜ. Kui avamängu võitis Cramo tasavägise heitluse järel üheksa punktiga, siis teises kohtumises jäi tiitlikaitsja peale juba 28 punktiga. Finaalseeria mängitakse kolme võiduni. Põlva Serviti võib täna õhtul võita viienda järjestikuse käsipalli. Eesti meistritiitli. Esimeses mängus sai Põlva finaalivastasest HC Tallinnast jagu 11 ja teises kaheksa väravaga. Finaalseeria kolmas kohtumine algab Põlvas kell seitse. Saksamaa jalgpallikoondise peatreener Joachim Löw teatas koosseisu Euroopa meistrivõistluste valikmänguks Eesti vastu. Kuulsamatest palluritest on nimekirjas nii väravavaht Manuel Neuer kui ka ründajad Marko Royce'i Aleroissani kõrvale jääva taga lihase vigastust raviv Madridi Reali poolkaitsja Toni Kroos ja põlvevigastusega hädas olev Barcelona väravavaht Marc-Andre dersheegel. Kohtumine peetakse 11. juunil, maitsis. 22. maipäevaga ja on sellega läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.