Operatiivraadio Alutaguse. Operaal esimest korda Väike-Pungerjal maal. Nii ta ongi. Vaatlust jätkub seekord vaid pealkirjaks. See on üheksanda kaevanduse reaalsust siin ei tilgu, vaid niriseb ja voolab. Uus kaevandus on alati märg, väike pungeri oma eriti. Toperaal seekord täies kaevurivarustuses rühib mööda peas trikki. Paaris kohas kipub vesi üle kummiku ääre. Kolmes on hiljuti tükk lage alla tuldud. Siini taha laadimist masin, käin minna. Kaevurileib ei ole madu eriti siis, kui kantakse kaht Anetiline korraga. Kaevuri ja ehitaja oma. Seda tahakski tänase saate hakatuses öelda. Materjali reportaaž aktuaalseimalt objektilt. Võib-olla pole see ehitusseisukohalt praegu tähtsaim, kuid aktuaalsem kindlasti. Me oleme pea kallakšahtis üsna pumbamaja lähedal. Ja sellest tulebki siis aktuaalsem küsimus. Täna siin see on, vesi. Trusti, Eesti põlevkivi pea, geoloog Kari Jürgenfeld räägib meile pisut, millega meil tegemist on. Asi nimelt seisab selles, et üheksas kaevandus paikneb Jõhvist 25 kilomeetrit lõuna pool ja seoses nimetatud asjaoluga on hüdrogeoloogia hoopis erinev olemasolevatest kaevandustest. Nimelt üheksanda kaevanduse territoorium haarab väga rikka Nabala Rakvere veehorisondi, mis üheksanda kaevanduse piirides moodustab kaevanduse territooriumil küllaltki tähtsa komponendi. Nimetatud veeala horisont on 20 meetri sügavusel ja seoses sellega on tingitud ka erinev geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia. Nimelt nagu me näeme siin kallakšahtis 20 meetri sügavusel toimub peakallakus väga intensiivne vee juurdevool. Praegu siin selles vahepealses pumbajaamas on, on üles seatud võimsus 500 kantmeetrit tunnis. Aga nagu näete, pump juurdevoolust üle ei käi ja ülejäänud vesi voolab mööda kallakut alla kaevu õõnsustesse. See on väga kahju, et me ei saanud juttu ajada seal pisut allpool. Sellepärast et vee tekitatud müra on niivõrd suur, et me ei kuuleks mitte midagi. Kuulajale vastan nii palju pildi selgitamiseks, et pea kallakšaht meenutab mõningal määral metroojaama. Kusagil sügavused sama ja kallak on kui palju. 18 kraadi, 18 kraadi. Ausalt öelda andis siit ka üles tulla, praegu veel hingeldame, aga sealt, kus ma alla läksime, see on abi kallakse. Abikallakšahtis on kallak veel suurem 25 kraadi. Igatahes seal oli tunda gravitatsiooni alla minnes täiesti oli tegemist alla saada. Nii, ühesõnaga, see on siis peamine veenivoo, kus ta kaevanduse sisse tuleb siin natuke ülevalpool on päris kuiv ja mis edasi saab. Ja teine küsimus muidugi on vahetult kaevu õõnsustes vahet, kui lae osas. Nagu me all võisime jälgida läbindavates, ettevalmistuskaevujoontes toimub energiline vee juurdevool just laest. Antud momendil on see küsimus ka väga aktuaalne, kuna kuni käesoleva ajani ei ole veel tehtud läbitud kaevu õõnsustes. Vahetu lae drenaažipuurpink, mille juures me peatusime, alustab nimetatud tööga täna. Süsteem iseenesest kujuneb välja niisugune, et vahetult osa, see tähendab kõrgemale kaevanduse laest 15 kuni 12 meetrit saab läbindatud vertikaalsete puuraukudega mis hakkavad tulevikus trineerima vahetut lage. Kas sellest kõrgusest piisab, et kaevandust kuiva hoida antud töö geoloogilistest tingimustest? Vahetu lae osas selles sügavusest piisab, sest kõrgemal juba järgnevad monoliitsed lubjakivi, mis on vähe vett sisaldavad. Ühesõnaga piltlikult öeldes justnagu oleks tegu siis vähemaalasi järvega, üks on kõrgemal pinna lähedal, teine seal jah, piltlikult öeldes on niimoodi, et kaevanduse kaeveõõnte peal on kaks veehorisonti, üks kaevanduse laest kuskil 15 meetri piires ja teine maapinnast 20 meetrit ehk algkaevandusest kuskilt 40. Nüüd ma võin aga kihla vedada, et kui me räägime, siis ümberkaudsed elanikud tulevad väikse hirmuvärinaga ja mõtlevad oma kaevude peale. Siit tuleb tõesti pahinal alla ja mitte vist ainult kevadel. Ja ega see ei ole ainult sessoonne juurdevool, siis seal aastaringne ja see ongi üks sõlmküsimusi ka, mis tuleb praegu ehitatava kaevanduse juures lahendada, nimelt tuleb lahendada küsimus, mis edaspidi saab nimetatud ülemises Nabala Rakvere veehorisondist, kas teda säilitada joogivee allikana või planeerida ka ära kaevandusse? No tõenäoliselt see küsimus peaks saama lahendatud siiski selles suunas, et need v ressursid siiski säilitada, kui joogiveeressursid. Üheksas kaevandus on nagu vaenlase pealetungile vastu seisev rindelõik. Iga päev toob täiendust rohkem ikka eliidi hulgast. Aukaevur läbindajate brigaadi brigadir Heino Karu oma meestega on kohal. Siitsamast ongi lagi hiljuti järele andnud, tuleb sõna tõsises mõttes kindlustuda. Kaua te olete kaevanduses kokku töötanud? Mina 50.-st aastast hakkasin kava kaevanduses tööle vahepeal kolm aastat sõjaväes, 54. tulin uuesti tagasi siiamaani tänase päevani. Ja mis siia üheksandasse, tõi liit nõus, uus kaevandus ja kala hakkab lõppema, me arvestasime, et mida varem seda parem? Ja mida ütlete nüüd, kas midagi niisugust te olete näinud ennem, sina? Ei, olukord on ühesõnaga geoloogilist praegu on küll raske. Aga noh, peab raskustest üle saama, ainult et peaks ka juhtkond ise rohkem selle eest hoolt pidama. Nimelt siin nagu meil praegu silmade ees olen siin mehed põlvist saadik vee sees. Esiteks see mureanssigrahalised ei ole siin, kõik, soonitaksid sellid sisse. Need on praegu sodi, kõik täispuhastajaid ei ole kedagi, kuid need peaks järjekindlalt, minu meelest peaks kõik puhtad olema. Aga muidu siin viiest üldse lahti ei saa. Kaua te siin olete olnud? Jube, mina olen esimesest märtsist sellest aastast lühikest aega lühikest aega. Aga on need kasvuraskused nii-öelda või, või on siin teie arvates tegemist millegi pikemaga? Ei, selle kohta ei tea öelda midagi. Vesi on muidugi praegu nähtavasti Kaaja nähtus maja selles, et ikka uus kaevandus seal ega seal kavas sai kah olla ja kavas on siiamaani see vesi ees ja pole kuulivaltki. Mina ka vanad Rahotterniires kogu aeg olen selle veega harjunud juba seda ühesõnaga ei saa küll öelda, seda ei karda, vett ma ei karda. Ja mille poolest siis veel erineb? Üheksas kaevandus kõvastuste siia tulite? Eks ole nüüd sügavam ja mehhaniseeritud on vähemalt küll, sellest on ta kõik parem. Sellepärast igatahes vagunilükkamist ei ole. Masinad on ka võimsamad muidugi. Igatahes vagunit ei pidanud siia kaevandusse küll tulema. Ja kaua teie olete kaevuriametit pidanud neljandast aprillist 55.-st aastast. Nii täpselt ameeriklasele seob ennast täpselt ja neemel teiewisgevas läbindasite ja kunagi vist oli isegi rekordiga tegemist seda nii 1000 piiri lähedal. Noh, siin siin me ei ole veel tööd saanud teha meie maad, tema tuli esimesel, mina tulin 12., nii et kas te olete kaas kaas ka või? Jah, need rekordid, mis lõime, olime ka võib-olla paari sõnaga rekorditest. No ma ei tea, võib-olla Igalühel räägib paremini, tema oli kapten siis alastele rekorditest rääkides, kaevanduse juhtkonnal oli vaja kiiremas korras kogumisprojekti. Ja selleks siis kutsuti meid muidugi kokku sinna moodustada suurema brigaad. Saaks kuu jooksul oma teatud summa seal sisse minna kogunenud projekti muidugi. No ja siis võetigi otsus vasta kahes läbinud projektiga korraga minna. Muidugi mõlemis olid masinad sees ja siis ühes käis ettevalmistus teises, siis pingeline töö kogu aeg ja mõtlesin, juhtus ka õnneks. Masinatega rikkeid ei juhtunud ja sellega me ühesõnaga siis mehed olid vead, tekivad üksmeelselt kõik tööd ja oli võimelised andma. Andsime 1002 ja pool meetrit kuu jooksul läbinud trikki nelja ja poole meetri laiust. Muretsesime meeste pretensioonile vastuse üheksanda kaevanduse mäetsehhi ülemalt Aleksei Kovaljov Hilt. Seni oli töös üks ronimismasin, millega rajati vee äravoolusooni. Ühest masinast oli vähe, nüüd on käikulaskmisel teine. Sellega lõigatakse siis kaks sügavat soont, võetakse tervik vahelt ära ning sellest kraavist peaks juba siis piisama. Miks ei puhastata olemasolevaid kanaleid? Ei jätkuvat lihtsalt jõudu. Uus ajutine pump on monteeritud ja läheb käiku veel sel nädalal. Niisiis täna. Nii nüüd me oleme siis väljas, päikesepaiste käes tagasi, ilm on tõesti ilus. Ja meenutuseks all nähtu kohta veel võib-olla paar sõna. No muidugi see pilt, mida me all kaevanduses nägime, need väga rasked töötingimused, palju vett kaevaja õõnsustes. Muidugi siin see pilt ei ole päris loomulik, sellepärast et normaalsete töötingimuste juures ja normaalse ja hea töö organiseerimise juures muidugi need suured vee kogused oleks võimalik neid vähendada. Kui oleks õigeaegselt läbindatud veekraavid, siis kahtlused oleksid need vee kogused all kaevanduses olnud tunduvalt väiksemad. Ma mõtlen just kaeveõõnsustes, mis segavad otseselt tööd. Ja loomulikult sellega oleks olnud ka töötingimused töölistel tunduvalt paremad ja seoses sellega otseselt ka töö efektiivsus. No ehitajate juhtkond andis just nagu lubaduse et lähemas tulevikus neid tingimusi hakatakse parandama, aga jookseb alla ikka endistviisi, nagu te ütlesite, et see pole mitte hooajaline nähtus siin aga teistes kaevandustes küll kevadeti, kas me saaksime teha väikseid kokkuvõtted selle kohta, kui palju üldse vett maalt tuleb kevadeti välja pumbata? No kui me vaatame käesoleva aasta kevadperioodi kogu trusti kaevanduste lõikes, siis võiks tuua niisugused arvud käesoleval aastal maksimum langes viiendal aprillil ja kui võtta kogu vee kõrvaldus trusti kaevanduste osas kokku ja jagada toodangule, siis kogu basseini lõikes tuleks ühe toodetud põlevkivi tonni kohta tsirka 30 kantmeetrit vett seal kogu trusti ettevõtjate ulatuses koos karjääridega. Kui nüüd vaadelda üksinda ainult allmaa kaevanduse, siis need arvud muidugi on tunduvalt suuremad. Kui võiks võrdluseks tuua näiteks käesoleval aastal kõige veeritama kaevanduses Kiviõli siis ööpäevas toodetud ühe tonni põlevkivi kohta tuleb kõrvaldada üle 50 kantmeetri vett. Ühesõnaga, isegi kaaluliselt üks 50-le või rohkemgi, see paneb täiesti tõsiselt mõtlema. Kuid nagu öeldud, see on sesoonne nähtus. Ega suvel nii palju vett enam tule. Ja suvine periood olla hoopis väiksema veehulkadega lo keskeltläbi siin võib arvestada umbes ühe tonni põlevkivi kohta. Võib-olla kaks-kolm kantmeetrit vett. Kas kevaded on enam-vähem sarnased suurvee poolest maa all. Pean siin suuri erinevusi nii mahult kui kuupäevalt. Kui nüüd vaadelda viimast viie aastast perioodi, siis võib öelda, et niisugusi erilisi suuri kõikumisi ei ole. Kevadise suurveeperioodid langevad võrdlemisi hästi kokku kokku isegi kuupäevaliselt, näiteks kui võtame 1967. aasta, siis maksimum langes 13. aprillil. Samuti langes maksimum 1969. aastal, täpselt samuti on 13. aprillil, 70. aastal, maksimum langes 12. aprillil ja nüüd, kui erinevusi sellest keskmisest vaadata, vaata siis, kui suured need on. Ja arvuliselt need suurused on ka küllaltki kõikuvad. Kui 67. aastal oli üldile juurdevool 42000 kantmeetrit tunnis siis käesoleval aastal maksimum on 83000 kantmeetrit tunnis. Kui me toome näitena 64. aasta maksimumi, siis siin kogu trusti keskmine ületas 100000 kantmeetri tunnis. 100000 kantmeetrit tunnis vales sekundis välja teeb 1600-le jagada keskmise juurdevoolu puhul 100000 kantmeetrit tunnis. Teeb sekundis 20 kaheksakantmeetrit. Aga nüüd tekib tahtmata küsimus. Vett pumbatakse väljaga suvel kuival ajal kas seda seas kusagil kasutada. Ja see probleem on viimasel ajal muutunud küllaltki aktuaalseks. Nimelt käesoleval aastal. Esimesed katsed kaevandusvete praktiliseks kasutamiseks põllumajanduses tõenäoliselt saavad läbi viidud, kuhu läheb 900 kaevanduse vesi. Kui ta maapinnale jõudnud Üheksanda kaevanduse vesi suundub kaevanduse kraavist roostojasse ja roostoja kaudu Peipsi basseini see kraavangana nähtavasti siis mitme haruga, pumbatakse ta mitmest kohast ära või jääb see pumpamisega põhiliselt üheks, 90 kaevanduse piires. Esialgu kujuneb kaks pumbajaama, mille kaudu hakatakse vett välja pumpama, no praktiliselt on nad väga lähestikku kuskil kilomeetri piires, mitte kaugemal. Ja võib siis oletada, et saab selles kraavis päris rohkesti olema. Jah, tulevikus kui kaevandus juba saavutab küllaltki suure pindala, siis kahtluseta veehulgad tunduvalt suurenevad. Ikka jube korralik jõgi. Jah, korraliku jõe suurune. Üheksanda kaevanduse käiku andmiseni on muidugi veel hulk tööd, ent juba praegu peavad Maaparandusprojekti insenerid Ants Kaljumäe ja Heikki tang plaani, kuidas kasutada kaevanduskäikudest ammutatavat vett. Sel aastal alustas maaparandusprojekt kaevandusvete kasutusvõimaluste uurimist, siis peamiselt niisutusvee saamise eesmärgil. Ja esialgseks tööks on selgitada nii need veehulgad, mida saadakse seal pumbajaamadest. Kui ka millistesse eelvoorudesse või veejuhtmetes need pumbatakse ja siis millised kõlvikud asuvad nende veejuhtmete ümber kas on võimalik kasutada siis neid Vihmutusveeks, ja teiseks selle vee kvaliteet, millised see, mida kasutatakse, mida sead pumbajaamadest saadakse. Kas oma kvaliteedilt viimutus veeks kõlbab, Kohtla-Järve on siis nagu v eelarvelt või bilansi küllalt omapärane, et kohati on vett nagu tohutu palju ja see voolab merre, teine jagu jälle. Ja veel kaevanduste tõttu on muidugi põhjavee tase on viidud väga madalale ja see omakorda sealt kaevandustest nüüd pumbatakse veejuhtmetes ja kus tema siis otse nagu kasutult merre jookseb? No siin on peamine välja selgitada selle vee praegune kasutamine sest ka osa leiab kaevu kasutamist seal või hoidlates. Ja siis välja selgitada selle kõige ratsionaalsem kasutamine. Et võimalikult vähe seda läheks ilma kasutamata Soome lahte. Sel lahjendusvooluhulkade jaotusojade kaupa. Võib-olla saab osa vett, mis paigu pumbatakse Narva jõkke, suunade Soome lahe vesikond, sellised probleemid või mõtteliselt edaspidi ja teie uurimistöö haarab ka muidugi rajatavat üheksandat kaevandust. Meil on teeme oma tööd perspektiivi. Vooluhulkade peale. Peamiselt just need kaevandused, mis töötavad seal 80. aasta seisuga. Kaevandustes on olemas vaatlusandmed pumbatava vee hulga kohta. Seda on seotud välja töödatava põlevkivihulgaga perspektiivis on teada kaevandatava põlevkivikogused, sellega saab välja tuua siis ka pumbatava vooluhulgad ja siis teha niisugune tulevikubilansile vee hulga kasutamise koht välja pumbatakse tulevikus ja Kohtla-Järve piirkonnas on nagu terve suur hulk ka maa-aluseid veereservuaare vanade, juba välja töötatud väljadega kaevanduste näol. Nende kohta saame muidugi mahu andmed kuid kahjuks puuduvad andmed selle vee kvaliteedi kohta. Käigus olevate kaevanduste vee kvaliteeti uuritakse, jälgitakse pidevalt. Kuid vanade kaevanduste oma, mis on vett täis lastud jäetud. Selle vee kvaliteedi kohta praegu andmed puuduvad. Muidugi, need on nagu maa-aluseid veehoidlad, selle vee kasutamine, juhul, kui see kvaliteedilt vastab oleks väga perspektiivne põllumajandusmaade vihmutamiseks. Kõik välitööd tulevad tänavu teha tänavu suve jooksul ja siis vormistamine jääb talveperioodil. Metallitoodete turustuse valitsuse juhataja tegi operaali palvel väikese kokkuvõtte Kohtla-Järve ehitustrusti. Varustus asjadest. Kui vaadata esimese kvartali realiseerimist Kohtla-Järve trusti osas põhimaterjali osas, siis pilt näeb välja järgmiselt. Tähendab talad ja karp praod. Esimese kvartalifond on 175 tonni. Lao kaudu realiseeritud on 251 tonni. Jäme Sart fondi esimese kvartalifond on 100 tonni. Realiseeritud on 105. Välja kirjutatud on 14. aprillil veel 14 tonni tähendab üle esimese kvartali fondi, samuti on realiseeritud keskmist sorti. Esimese kvartalifond on 70 tonni. Realiseeritud on 103,7 tonni. Peensort. Esimese kvartalifond on 60 tonni. Realiseeritud on 83 tonni ning on väljavedamisel veel praegult 27 tonni. Tänaseks päevaks. Nagu võib arvata, on üheksanda kaevanduse vajadused noh, teil võetud nagu eriarvele või teil on kava ja soov neid eriti püüdlikult nagu täita. Ta loomulikult, kuna viis aastat direktiivides aga ette nähtud, tähendab eriobjektina välja ehitada kaevandus number üheksa ja me oleme nende asjadega hästi kursis ja loomulikult katsume kõik teha selleks, et õigel ajal lasta käiku kaevanduse marjaks. Selline siis oligi tänane operaal mitte enam märjavõitu, vaid päris vesimärg. Üht, aga võib küll kinnitada, et märgade meeleoludega pole väike Pungerjal tegemist. Kaevurileib pole magus, aga auga teenitud. Ja pioneeritöö on alati raske, kuid tänuväärt. Maa-all käisid operealist Voldemar Mikson ja Hans Kiiver. Tallinnas aitas neid Ivar Viil kuulmiseni. Operatiivraadio Alutagusel operaal.