Meie tänase hilisõhtuse saate külalisteks on viiuldaja vabariikliku interpreetide konkursi laureaat Jüri Gerretz ning tema abikaasa, pianist Riina Gerretz. Sellest on neid umbes viis aastat möödas, kui mõlemad suure eduga esinesid Vabariiklikul interpreetide konkursil. Siit said alguse kõik tee arvukad sonaatide õhtud vabariigis ja väljaspoolgi. Öeldakse ju, et ansamblimängus on oluline aeg, et aastad loovad alles õige ansamblitunnetuse. Muidugi oli teil juba varem ansamblimängus suuri kogemusi, mõtlen õpinguaastaid Moskvas konservatooriumis aspirantuuris sagedasi esinemisi. Kas te tookord konkursile minnes kordagi kahelnud nii-öelda oma verivärskes partneris? No ega ei kahelnud küll, sest ega ta päris verivärske ei olnudki esimene koosnenud meil toimus juba 1967. aastal Soomes nimelt Eesti kultuuripäevadel. Tol ajal oli mul kombeks oma soove partneritele pianistidel selgitada. Riinaga oli kogu algusest peale väga mugav mängida. Sellist kontakti juhtub haruharva. Ma pean siin silmas kahtelisust põhilist Riina omadust kõigepealt väga kergelt allutada oma isiklik individuaalsus partneri soovile mõista teda nii-öelda kohe linnulennult. Ja muidugi see aktiivne mäng, mis Riina puhul nagu väljalöök õhutab interpreedi mind antud juhul õhutas musitseerima veel aktiivsemalt, kui ma seda võib-olla tavaliselt oleks teinud. Riina, te olite võrdlemisi staažikas kontsertmeister juba ansamblist ina hakkasite aga vist esmakordselt alles Jüriga silma. Oli see nii või ma eksin? Pidasin end testi staažikaks kontsertmeistriks. Ometi Jüriga mängides kadus nagu julgus. Noh, ega see julgus päriselega iganenud Konservatooriumis õppides sai ju väga hea kooli meie kõige nimekamad pedagoogid professor Bruno lokilt kuid ansamblimängus. Puudusid nii-öelda intuitiivsed oskused. Iri aga oskas neile teadliku suuna anda. Ja 70. aasta sügisel avanes mul võimalus minna Moskva konservatooriumi juures asuvasse ansambli klassi stažeerima professor miilmani juurde. See oli muidugi äärmiselt huvitav ja kasulik aeg. Ma arvan, et muusika tegemise juures on väga oluline, et kõik tunded, mis saadetakse muusikasse oleksid siiski mõistuse poolt kontrollitud. Vaat see, miks ja millepärast on olulisem Need teed, õigemini pole mitte valed, vaid lihtsalt erinevad. Ansamblis on tähtis see, et sa oleksid paindlik, kuigi kõlab paradoksaalse, na tuleb tahta kindlalt järele anda. Mis oli teie esimeseks tööks peale konkurssi esimeseks lingistuseks raadios? No kohe peale konkurssi, järgmisel sügisel sõitis Riina õppima Moskvasse ja seal olid kavas niisugune teos, nagu usub, et ei tuua paari kuu möödudes ta tuli Tallinna ja siis kolme-nelja päeva kokku mängimisega. Tulemusena kirjutasime ka selle teose linti. Raadio fonoteeki. Interpetatsioone nimelt Fritz garaisleri ja Sergei Rahmaninovi esitus. Võib-olla see on ka kõige niisuguse paremaks siiamaani kuuldutest. Kuid ega teise mängust juhinduda just ei saa, eriti kui seal sama teos. Siin võib-olla Schuberti tõlgitsusel oli mulle palju rohkem abiks ja eeskujuks ma mõtlen, niisugused suurkujud Suberteesitajatest nagu Risel disko. Missugune on Schubert teie ettekujutuses? Teate, minu jaoks on ta siiski romantik, kuid intiimse kallakuga ja väga subjektiivne. Kui teil on käsil järjekordse kontserdikava koostamine, missugust autorite partituuri lapates ja kas ka neis küsimustes valitseb üksmeel, ideed tulevad enamasti erilt, mina olen rohkem nende korrigeerija. Kava koostamist kergendab muidugi asjaolu, et meile meeldivad ühed ja samad autorid nagu näiteks Bach, Mozart, Brahms, Prokofjevi. No minu nõrkused muusikas on harmoonia, rütm selle tõttu väga meeldivad intrisonistidel. TPS-i Ärawell. Väga nakatav rütm on ka vana klassikutel Scarlett Illebachile. Siin on Riinal, Bach ja Richard Strauss piiril Mozart ja Prokofjevi. Ei ole õiglane, jääd ainult ajastu interpreidiks teemasi otsida eri ajastute muusikast endale lähedasi autoreid. Näiteks 20. sajand, millised helilooja teile kaasaegsest muusikast istuvad kõige paremini? Kõige rohkem vaimustab mind isiklikult Prokofjevi, Šostakovitši ja pardoki muusika. Need on heliloojad, kellel on väga eredalt omapärane helikeel. Või kui näiteks Prokoffist rääkida, ma ei tea, nii vene pärast heliloojat. Ma mõtlen kaasajal Üks maailma tuntumaid hiliske Mitislafrozdropovitš on öelnud, et kaasaegse muusikadiviis on inimene, ole sügavam. InterFredil on seda muusikat kuulajani viia võrratult raskem kui klassikalist muusikat. Emotsioonide areng on muutunud nii-öelda polümfooniliseks. Elamused on läinud keerukamaks, pole enam valget ja musta värvi. Minule lihtsalt vihane, lihtsalt armukade, lihtsalt rõõmus intellekt püsib emotsioonide keerukas Boeingus. Kuidas see Rastropovitši seisukoht ning kaasaegse muusika esituse tema mõistmise kohta teile on vastuvõetav? Noor bovitš väidab siin, et interpreedid on kaasaegset muusikat kuulajani viia palju raskem. Ma päris ei tahaks sellega nõustuda. On väga raske mobiliseerida end ja olla aus, ütleme klassikalises muusikas, kus on tegemist ainult valge mustaga. Kui sa ise oled kirju lüüa, siis olla valge või must. Kontsert praktikas ma mõtlen, just kaasaegne muusika jõuab kuulajani palju kiiremini ja esmakordsel kuulamisel juba seejuures kui püüad neile pakkuda. Vana klassikat jääb see tihtipeale nende jaoks nagu barjääriks. Ja alles mitmekordsel kuulamisel nad mõistavad selle muusika ilu või siis ka nagu muuseas pean ütlema, et rassobovitši esituses mulle eriti meeldib. Kaasaegne muusika. Istub mulle vähem kui kuulajale. Klassikalise muusika mängu traditsioonid on loonud aegade vältel tippklassi kuuluvad interpreedid. Kas see tee raskemaks just tuntud teoste esitamist? Eks muidugi püüa traditsioonidele midagi uut juurde anda või neid lõhkuma minna. Kõigepealt tekib oht muidugi lihtsalt jäljendajaks hakata. Teiselt poolt, kui tuled uue mõttega välja siis vaata, et see sulle pea peale pööratuna, ütles Siller. No kui see on väga veenev, siis ei juhtu midagi. Iga interpreet kõlab muusikasse oma olemuse esituses avaldub inimese iseloom. Ki on interpette, kes väidavad, et muusika tuleb läbi tema. Ta on selline, nagu temaga ta esitab. Millisel seisukohal olete teie? No ega lipukirjaks ma seda endale küll ei tõstaks, loomulikult eks iga inimene mängib endast välja kõik ja maksimumi seejuures. Ja eks oma käekiri alati ära pikka tunda esituse puhul, kuid kreedoks ma peaksin siiski seda, et võimalik sealt juhinduda. Autoritekstist. Millised on need suured eeskujud, keda teie ainult? Nii-öelda, et teiega on mul niisugune vahekord. Üldiselt hindan neid viiuldajaid peale, keda kuulates, keda tähendab, on mul tekkinud soov mängida sama muusikat või mängida üldse viiulit. Kõige suuremaks eeskujuks pean siiski Jeguudinenuhhinit. Kui juba ansamblist juttu on, siis ei saa mitte kuidagi ära märkimata jätta. Õe ja venna ansambli paremat ansamblit vaevalt et ma kujutan praegu ettegi ja kala tõesti kuulnud ei ole. Tulid veel ka kontsert seistel, mingeid koomilisi situatsioone. Aitäh teate, hädas olev teinekord lihtsalt sellepärast, et ei saa aru, kummale nüüd aplaus käib kas minule või Riinale. Oli juhus, kus esid, lesime ainult mees publiku ees. Aplaus oli kohutav. Käisime kolm korda laval kummardamas ja kui ma siis lõppude lõpuks üksi lavale sattusin, rinnale lihtsalt enam ei tulnud. Aplaus oli palju väiksem, muuseas. Ja saalinurgast. Nii vihase häälega kostus pianiest kuu. Enne saate lõppu ka traditsiooniline seeria küsimusi. Kas teil on oma hobi? No kui seda võib hobiks pidada, siis naine ja lapsed Hea meelega reisil siis, kui sulle saadetakse. Aga muidugi rahulduse reis toob, alles siis ma mõtlen kontsertreis või niisugune tööalane reis, kui loominguline moment selle juures on põhiline. Armastan väga reisida, olgu see siis kontsertreis või mägimatk või kas armastate džässmuusikat kirglikult. See põhineb minu nõrkustel Pharmoonilerit. Mil sellesse suhtun ma umbes nii nagu alkoholi paremal teda tarvitada mõõdukutes koguste seal paremaid marke millel lähemal ajal kontserte vahel kuulda. 18. jaanuaril esineme Riinaga. Olevi saalis. Kavas on seekord Bach ja Schubert, esimeses osas siis Bachi h-moll sonaat partiita viiulile. See on soolas olnud ja Johann Christian Bachi klaverikontsert. Teises osas mängime koos Schuberti teoseid.