Vikerraadio. Stuudios on peaminister. Ja tere päevast. Poliitikas on erakordselt pingelised ajad. Eesti vabariigi valitsust on tabanud kriis veel vähem kui kahe nädala eest nõudis ühe koalitsioonierakonna esimees teise koalitsioonipartneri lahkumist. Valimiskampaaniad on jõudnud sellesse faasi, kus Reformierakond püüab igal hetkel anda märku, et praegune peaminister on riigi kaosesse tüürinud. Keerulised on ka välispoliitilised valikud, räägitakse Euroopa armee loomisest. Pühapäeval allkirjastasid Euroopa Liidu liidrid Brexiti poliitilise deklaratsiooni ja taas on pingestunud Venemaa ja Ukraina vahelised suhted. Püüame aga kõigest nüüd lähemalt rääkida, algab tänane saade, stuudios on peaminister. Tere päevast peaminister Jüri Ratas. Tere päevast ja kui tohib, siis mina tahan öelda, kui kuskil üldse on siin kriise murekoht, sest minul on muidugi väga hea meel, et täna on Liisu Lass uus saatejuht, aga kindlasti ma soovin Arpi teda ja ma ei saa aru, et võib-olla siin teil on väiksed segadused. Aga kui rääkida tõsises pooles, siis minu meelest kui vaadata, et siin kohe-kohe algab jõulukuu ja detsembrikuu siis ma võtsin täna välja statistika, mis tegelikult minu meele väga murelikuks. Me alustame sellest, et 25. novembril oli naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev ja vabariigi president ka sellele juhtis tähelepanu. Aga kui võtta välja politsei statistika, siis me ütleme tegelikult seda, et näiteks möödunud aastal registreeriti Eestis üle 2600 vägivallakuriteo ja politsei sai iga päev ligi 30 teadet lähisuhete vägivalla kohta. Aga mis ma tahan rõhutada, et pühade ajal see number kasvas poolesajani ja see on see koht tegelikult, kus me ühiskonnas. Peame juhtima tähelepanu, et väga paljudel juhtumitel oli kannatanu tunud ohvriks mitmendat korda. Ja kardetavasti jäävad veel väga paljud sellised juhtumid, aga ainult koduseinte vahel ja ma kindlasti kutsun üles kõiki raadiokuulajaid ja Eestimaa inimesi pühade ajal olema hoolivamad oma lähedaste suhtes ka tähelepanelikumad ja vägivalla juhtumitest tuleb alati politseile või sotsiaaltöötajale või ohvriabile teada anda. Et ohver ei ole ju kunagi vägivallas ise süüdi. Kuulake, toetage oma lähedasi ning aidake neil vajadusel vägivalla puhul abi otsida. Me kõik tegelikult saame anda oma panuse, et keegi meist ei peaks oma kodus tundma hirmu ning ei peaks oma lähedaste käe läbi. Olgu veel sissejuhatuse lõpuks siis öeldud, et kui peaminister on sama, siis erandkorras täna jah, juhivad saadet rahvusringhäälingu teleuudiste juht Liisu Lass ja Mirko ojakivi. Aga alustame siis teemadega, mis on seal viimase kuu jooksul üleval olnud. Valitsuse tervisest tahaks rääkida esmalt, palju õnne teile. Eelmise nädala lõpus täitus kaks aastat teil peaministrina. Samas tähtpäev jääb kindlasti teile kui valitsuskriisi varju välja. Milline on teie teadmine ja soov, kas tänane valitsusliit, kus on kolm osapoolt, Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond? Kas see suudab Eestit juhtida kuni 2019. aasta korraliste riigikogu valimisteni? Ma kõigepealt väga tänan õnnitluste eest, et tavaliselt see saade jalga sellistes heades ja positiivselt restoranides ma olen harjunud alati, kuidas arte Merca siin palju jõuliselt, aga ma tänan selle märkamise eest ja see on ühiskonnas oluline, et nähakse ka positiivsemat poolt vastustaja küsimusele suudab, valitsus on töine. Valitsuses ma näen, et on olemas tahe edasi minna ja seda näitas ju näiteks teine lugemine, eelarve, kuhu puhul, kus olid, kus on väga olulised prioriteedid järgmiseks aastaks. Ja ega see ei ole ju siis nii, et valitsus ei tööta kuni neljanda märtsini, vastupidi, siin pole ühtegi tundi aega niisama olla. Juubeliaasta järgmisel aastal on seda vaja hakata rakendama, mis eelarves kirjas on õpetajate palgatõus, politsei, päästeametnike palgatõus, investeeringud tervishoidu, lisaraha, nii et see kõik tegelikult on üks väga aktiivne ja tegus periood ja neid otsuseid peab valitsus langetama ka jooksvalt, mis ei ole seotud eelarvega. Ega see ei ole ainult eelarve küsimus, võtame näiteks Eesti esinemisesindamise Expol, mille me siin nädal aega tagasi ära otsustasime. Nii et ma tänan küsimast, tervis on hea, valitsus on teine, mina olen öelnud, et mina ei ole nõus selle valitsus eesotsas olema, kui ta ei võta otsuseid vastu või lihtsalt niisama tiksub. Aga te kindlasti olete mõelnud, et miks see valitsuskriis puhkes, et kas see oli väärtuskonflikt, oli see kahe aasta jooksul kuhjunud pinge või erakondade soov valimiste eel enda oma valijatele sobilikus kontekstis näidata, miks? Eks kindlasti oli ju, see küsimus on nagu te teate ju väga hästi hästi informeeritud ajakirjanikud, ränderaamistikus ja olgu siin kohe öeldud, et, et ka raadiokuulajatele, et ma mõistan väga hästi neid inimesi tegelikult, kes on hirmus, kes küsivad seda küsimust, et kui palju siis neid pagulasi tuleb, olgu kohe öeldud ära. Pagulaskvoodid, massiimmigratsioon ei ole selle ränderaamistikuga mitte kuidagi seotud, me ei võta ühtegi pagulast selle ränderaamistiku põhjal Eestisse juurde. Tõsi, tegemist on sellise juriidiliselt mittesiduva dokumendiga, aga ma ütleks ikkagi olulise platvormi või võtame ÜRO tasandil, et mis on see reeglistik, kuidas pidurdada illegaalset immigratsiooni ja see on siin väga oluline vaidluskohtade ränderaamistikus ja siin oli minu meelest ainus võimalus ja ma tänan siiralt tänan siin riigikogu neid liikmeid, kes hääletasid poolt, aga sa oled ikka vastu, kes ütlesid välja oma seisukoha, mitte nii, kordad tahtsid poolt alles Natasid vastu olla ja päeva lõpus, kui oli vaja seisukoht kujundada Bon neid kuskil olemas. Nii et mina tahan tõesti öelda nendel erakondadel aitäh, kes oma seisukohta väljendasid riigi koguni öelnud, mida ta soovib, et ta toetab seda põhimõtet, et illegaalseid illegaalsete immigratsioon Eestisse tulla ei tohi ja Eesti sellega edasi läheb. Aga milline ikkagi on teie roll selles kriisis, et kui välisminister Sven Mikser ütles kriisi puhkemise eel tsiteerin. Selliste poliitiliste vastuolude korral koalitsioonivalitsuse liikmete vahel on mõistagi peaministritööd püüda leida lahendus. Rongi saab juhtida vedurist, mitte vagunist. Valitsust saab juhtida peaministri toolist tsitaadile. Ega valitsus tulidki peaminister ja valitsus, valitsuse eest vastutab ka peaminister. Ja küsimus on ju selles, et kui on Eesti demokraatlikus poliitilises kultuuris soov peaministrit maha võtta, sest see on võimalusi olemas, et siis tuleb Riigikogus 51 inimest, kes umbusaldavad peaministrit ja siis valitakse uus peaminister. Minu ülesanne on eeskätt just see, et olla mitte Keskerakonna või Isamaa peaminister, nende peaminister ka, aga olla samamoodi ka Reformierakonna valijad, peaminister või EKRE valijate peaminister, see, kas inimesed mind toetada või mitte, see on, see on iseküsimus. Ega peaminister ei saa olla, et ühe erakonna peaminister, seal peab olema ikkagi üle Eesti ja ühtegi ühe koma kolmest miljonist ei tohi maha jätta. Ja ekspeaministri töötleme, sellist efektiivsust hinnatakse selle põhjal, et kas valitsus töötab ja kas valitsus koos täna me näeme ju, et valitsus soovib ühiselt edasi minna. Seda on öelnud nii Jevgeni Ossinovski ja ma tänan teda selle eest kui ka Helir-Valdor Seeder ja ma tõesti tunnetan seda, seda tahet ja seda jõudu selles valitsuses neid tegusid teha, nagu ütles väga ilusti ju saatejuht, kuni kolmanda märtsini toimuvad korralised riigikogu valimised, kui kõrgem võim annab hinnangu seal. Aga te ise, kas te saanutest leida rohkem aega oma erakonna valimiskampaania asemel tegeleda ka riigi juhtimisega ja kahe erineval seisukohal olnud partneri vahel konsensuse otsimisega. Kas te pole selle kahe peaministriks oleku aastaga õppinud kompromisse tegemise kompromisside tegemise kunsti näiteks Euroopa Liidu ülemkogude raames teistelt riigijuhti? Väga palju on õppinud, ma saan aru, et siin saatejuht, et siin raadiokuulajatele sära tõlkida, milles, millega ta pahandada, pragad praegu minuga? See on põhjendatud küsimus selles, et ma sõitsin rongiga Tallinnast Keilasse. Raudteetransport, rongitransport. Ma ei tea, mida ma arvan, et enamus Eesti inimesi seda toetab kui keskkonnasõbralikku ja see on olnud meie ajaloos ja väga oluline. Jah, sõitsin küll. Et see oli esmaspäeva hommikul ja need poolteist kaks tundi ei võtnud nüüd ära täiesti mitte ühtegi minut, et sellest minu põhitõest. Ega mina ei saa, ma ei saa öelda, et õhtul kell 17, null null. Ma ei ole enam Eesti vabariigi peaminister või et nädalavahetust ei ole, et see on see amet, mis käib. See on seitse päeva ja 24 tundi ööpäevas ja sellega tuleb arvestada ja ma olen sellega arvestada. See on see põhimõte, miks ma ütlen, et, et ei saa olla kunagi ühe maakonna, ühe linna või ühe erakonna peaminister ja see on tõesti olnud minu, minu moto selles töös. Ma tunnistan ausalt, et ma pühendusin ja pühendasin ennast aga koos loomulikult teiste poliitiliste jõududega, sealhulgas ka rääkisin opositsiooniga, kuidas selles ränderaamistikus siis me peame välja tulema, et mis on see ühine seisukoht ja ja neid tunde mitte ainult päevasel õhtusel ajal, neid oli ka varajastel hommikutundidel ja ka päris hilisõhtul, nii et ma pühendasin päris kõvasti ja minu meelest Eesti on siin teinud kõrgeimal tasemel otsuse, mis on riigikogu, nad ei saanud aru või ei tahtnud saada aru. Need, teised koalitsioonipartnerid, no tuleb öelda, et riigikogu ju hääletuse põhja riiu enamus ränd, ränderaamistiku toetus, see, mis põhimõtteliselt oli ju selle 39 saadiku ettepanek ja kui me vaatame hääletustulemus, siis neid, kes poolt hääletasid, oli rohkem kui 39. Aga milline on Eesti vabariigi valitsuse seisukoht selles küsimuses? Valitsuse seisukoht nagu teie teate, siis kõigepealt 22. märtsil valitsus kinnitas sellised läbirääkimispositsioonid ühiselt ja, ja see sõnum, mida me toona andsime, et Eesti ei toe Ta pagulaskvoote, et see ei ole ränderaamistikuga seotud, aga see on, see on oluline ühiskonnas välja öelda ja ma ütlen veel kord, et, et inimesed, kes tegelikult on mures selle pärast või või isegi hirmunud, et mina mõistan neid ja ma üldse ei mõista neid ka vastupidi, see on ka minu ülesanne. Ma tänan siin suurepärast vikerraadiot ja kahte saatejuht, et mul on võimalus seda seda selgitada. Valitsuse positsioon oli ju nii, et kaks erakonda arvas, et ränderaamistiku tuleb edasi minna, see oli Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid Isamaa ütles, et ei tule edasi minna. Ja ega see arvamuste seisukoht ütleme Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide keskvõimu. Ega see on jätkuv, ega, ega isamaa jätkuvalt positsioonile, et me ei toeta rändaga või nad ei toht rändrahvastega. Kas Eesti on nende riikide seas, kes kes toetab seda või nende riikide seas, kes seda ei toeta, Marrakesh'i Eesti esindaja ei lähe. Samas hääldab jaanuaris ÜRO peaassambleel Eesti saadik. No see on üks konverents seal Marrakeshis Marrakeshis, seal üks konverents on, aga põhiküsimus on ikkagi see, mis toimub ÜRO peaassambleel, nagu ta ütles, et ma ei julge muidugi saatejuhiga vaielda, aga minu teada see toimub detsembris ja on hetkel esialgne selline sisend, et 19 detsember ja seal Eesti hääletab selle poolt. Te olete juba varem öelnud, et siis valitsus uuesti ränderaamistikku ei aruta? Põhjendasitega siin äsja just miks Eesti vabariigi põhiseadus samas paneb just kohustuse vabariigi valitsusele ellu viia ja kujundada välispoliitikat. Sellele õigus tehnilisele asjaolule on viidanud ka põhiseaduse üks autoreid Liia Hänni, aga ka Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor, endine presidendi õigusnõunik Krõõt Paloma Tupay. Otsustama peaks valitsus aga kuid lisaks jääb ka moraalne küsimus, et kas keegi saab Eesti vabariigi nimel anda jah-sõna ränderaamistikuga liitumise nimel olukorras, kus osa rahvast, kui mitte osa suur osa Eesti rahvast ei paista sellesse rände, Raamust raamistikku uskuvat või sellest ise ka aru saada. Ja, ja sellepärast, et seda tuleb selgitada ja rahulikult selgitada, hoida sellist kainet meelt ja ma ütleksin ka vastutustunnet, et siin ultimaatumite Aga või punaste joonte tõmbamisega, mis veel hullem hirmutamisega, valeuudistega ja siin me kuhugi edasi ei jõua. Ja, ja seetõttu seetõttu oligi ju põhimõtteline otsus see, et see otsus peab sündima, võtame kõrgeima võimu, kelleks Eesti inimesed on, kes on valinud auväärse 13. riigikogu, et nemad ütleksid, kuidas me läheme edasi ja nemad ütlesid enamuses, et me toetame seda. Ma saan aru, et siin saatejuht niimoodi ridade vahelt vist tahab küsida Reformierakonna kohta, tõsi, nad on suurim fraktsioon täna. Aga nemad ei, nad ei hääletanud, nad ei hääletanud ei poolt ega vastu ja vot see oli see, millele mina vihjasin, saate alguses. Et nii ei saa, et see ei ole tegelikult see koht, kus Eesti minu meelest sellise välispoliitilise suunaga mängida. Sisepoliitiliste eesmärk, ehkki ma isegi ütleks punktivõitu, mitte mängu huvitavaid punktivõitu teenides. Ja kokkuvõttes, eks nad niimoodi öeldakse eesti keeles oma võttes pikali. Ja minu meelest Reformierakond kukkus oma võttes sirulisi. Aga kas välisminister Sven Mikser oleks pidanud võib-olla siis tema eestvõttel seda raamistikku kuidagi paremini selgitama või seletama? Või on teie hinnangul välispoliitika selline, mida ei peagi tädi maalile maalt või, või onu Elmarile Antslast selgitama? Vastupidi, mina arvan, et just peab selgitama kõigile inimestele, et välisminister selgitas ja kindlasti ma toetan siin välisminister Sven Mikserit, et et me ta kindlasti selgitas, kas piisavalt alati saab teha paremini, et ma ei saa öelda, et me tegime seda ideaalselt, aga me tegime seda ja alati saab paremini, eks kindlasti on siin mingid õppetunnid, mitte ainult välisministrile, ka minul endale ja selgitama loomulikult peab ja kui me korra ütleme ka selle saate jooksul, kus teil on ikkagi väga palju Eestimaa inimesi, kes seda saadet kuulavad nendele või sellele raskele pildile, mis tegelikult Toompeal lossi ees juhtus. Ja mina ütlen, et see, et inimesed tulevad väljademonstratsioonil see on demokraatlikus riigis, see on täiesti normaalne ja siin ei ole midagi taunimisväärt. Aga see, et minnakse füüsiliselt kellelegi kallale, see on see, kus ei ole mitte mingisugust õigustust ja see on ka tegelikult see, miks ma saate alguses selle perevägivalla teema, teen sisse kahjuks ühiskonnas neid ütleme siis halbu juhtumeid ja näiteid. Kahjuks. Kui te juttu juba Tarandile siin korduvalt olete viinud, siis kas ja kuidas võiks EKRE valitud vägivalla tee ning üha radikaalsemalt kõnepruuk mõjutada Keskerakonna ja EKRE vahel valimiste järgselt uue koalitsiooni sõlmimist? See võib olla teie kui valija soov aga et EKRE ja Keskerakond teeksid koalitsiooni ja ma ei saa aru, kus kohas seda, seda, seda mõtet nagu võetakse, et selge on see. Mina ei toeta selliseid sobinguid enne valimisi, et sellega teeme või sellega ei tee. Küsimus on selles, keda Eesti elanikud usaldavad riigikogusse. Mina olen siinsamas raadiomajas, tõsi küll, raadio neljas stuudios öelnud välja selle, et kui erakond, kui meil on poliitiline erakond, kes ütleb, et me lõikame kellelgi pead maha, ütleb, et, et see rahvus siia sobib vähem ja me räägime eesti rahvast antud juhul või läheb rassi peale välja. Siis minu jaoks need on need kohad, kus mina ei suuda edasi minna sellega. Selle teema puhul veel võib-olla mõned detailid, et kui hea meelega te moodustaksid valimiste järgselt koalitsiooni näiteks sotsiaaldemokraatidega, mida juhib Jevgeni Ossinovski, et ma meenutan, et mitmes valitsuskriisis on just tema ühe esimese asjana asunud olemata siis ise valitsuse juht nõudma, et keegi peab lahkuma kortsu suutis ta lahkuma sundida haridus ja teadusminister Jürgen Ligi. Kahel korral pole tal õnnestunud lahkuma sundida Isamaa valitsusdelegatsiooni juhti Urmas Reinsalut. Meie koalitsioon täna on olnud väga töine ja see koalitsioon saab toimida ainult siis, kui on kolm osapoolt, kui kõik 300 soovivad. Ja mul ei ole mingisugust valehäbi ega põhjust mitte seda öelda, nii nagu tänane saade ju algas. Liisu Lassi poolt positiivselt, et õnne soovimisega, et mina tahan ka öelda, et ma saan aru, et see on eestlastele väga selline või ei soovi kiita võib-olla nii palju oma naabrimeest või naabrinaist või, või kaaskodanikud. Aga mina tahan öelda, et see on olnud ikkagi kolme erakonna vedada täpselt ühtemoodi. Nii sotsiaaldemokraatide Isamaa kui Keskerakonna. See koalitsioon on täna olnud toimida, on teinud tõesti väga palju põhimõttelisi reforme mis on olulised Eesti inimestele, mis on olulised Eestimaale. Ta on teinud ka olulisi edasiminekuid, kui me võtame ikkagi meie välispoliitikat, ostsin alles hiljuti alles hiljuti me avasime ju taasavasime näiteks Eesti saatkonna Budapestis. Me nüüd avame Eesti konsulaadi järgmisel aastal läänerannikul. Ameerika ühendriikides, võtame kaitsepoliitika, järgmisel aastal suurim kaitse kaitse-eelarve 585 miljonit ja mis on Ossinovski nõudnud, ega kokkuvõttes on ju see, et küsimus oli niukses väärtusküsimuses ja sellega suuta diskoalitsioon, tõsi küll, läbi kahe partneri läbi riigi otsuse tulla, toime edasi minna. Vabandan, aga nii pikk küsimus. Näed, mida näitab poliitiku kohta siiski see, kui kui esimestel minutitel asub esitama ultimaatumeid ja pole nõus vastu tulema peaministrile kes soovib taastada osapoolte vahel dialoogi ning lükkab ultimaatumeid laualt maha. Meenutuseks, et vaid vähem kui tund hiljem sellel reedesel päeval teatas Jevgeni Ossinovski intervjuus rahvusringhäälingu uudisteportaalile. Teil peaministrina on kolm võimalust astuda ise tagasi valitseda edasi koos sotsidega ja ilma isamaata või valitseda koos isamaaga ilma sotsidesse. Mida näitab poliitiku kohta see, kui ta kriisiolukorras oskab rääkida vaid ultimaatumite keeles? No tõesti, ma lükkasin nende ultimaatumeid laualt maha, valisin neljanda tee ja minu soov oli, et see töine koalitsioon jätkaks ja töörahu saaks taastatud, tõsi, koalitsioonis sees olid ju pingeid ja ma ütlesin välja, et see on usalduskriis, aga ma ütlesin ka, millal sa sai lõpu ja minu meelest seda näitas koalitsioon riigikogus, kui me arutasime neid kriteetia strateegilisi eesmärke, mis on seotud järgmise aasta järgmise aasta eelarvega. Kui te tahate täpselt teada, siis mina ütlen, et nii Jevgeni Ossinovski kui sotsiaaldemokraadid, aga ka Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja loomulikult Keskerakond soovisid kõik siit kohast edasi minna ja see usalduskriis lahendada. Ja see on kolme panus, et siit edasi minna. See, mis emotsionaalselt vahepeal öeldi, me ikka elus mõnikord ütleme võib-olla seda, kui me ühel hetkel järgmised ka mõtlema, et võib-olla seda ei oleks pidanud ütlema. Aga see soov ja tahe, et ikkagi see vastutustunne Eesti riigi ja ühiskonna osas, et siit minna koos edasi. Igal juhul kaalus selle emotsionaalsed laused üle. Kas Jevgeni Ossinovski kontrollinud tollel reede õhtul, kui ta Eesti rahvusringhäälingule selliseid lauseid ütles, oma emotsioone? Ma ma tõesti ei oska inimese emotsioone kuidagi, ma ei tea meditsiiniliselt mõõta, mina arvan, et kõik kolm said väga hästi hakkama ja, ja tegelikult, mis minu meelest selline edasiviiv tegur oli see et sellel hetkel, kui oli nii palju valet, et ma isegi ütleks libauudiseid ühiskonnas nii palju hirmutamist ja tõsi, siin tuleb öelda, et seda tegid tugevasti opositsioon kord ühtemoodi ja kord teistmoodi. Et ikkagi tänane valitsus võttis selle vastutuse, et hoida rahu ja kainet meelt. No teie valitsus, mille puhul ma saan aru, on veel töövõimeline valitsus on saanud endale uue siseministri. Sel esmaspäeval andis ametivande Katri Raik. Ametist lahkus tervislikel põhjustel siseminister Andres Anvelt. Kahe aasta jooksul on teie valitsuses ministriametit pidanud 24 ministrit, see on iseseisvuse taastanud Eesti valitsuse rekord. Vahetanud on kaheksa ministeeriumi ministrid väga lühikese aja jooksul. Mida sa teie valitsuse kohta võiks näidata, et ministrid tulevad ja lähevad või millesse üldse kõneleb, et ministrit, kelle välja valisite, ei lõpuni, ei pea? No kõigepealt ma alustan sellest, et siin raadiouudistes öelda ja saates öelda Andres Anveltil, suur tänu tema pühendumise ja tema tema töö eest, et ma usun, et see valdkond, mis on siseturvalisus ja ikkagi need teemad, mida näiteks Andres Anvelt tõi lauale, kui me arutasime järgmise aasta riigieelarvet, ega ta ei taganenud politsei politsei, päästeametnike palgatõusust, ta oli väga resoluutne, ütles, et siin on vaja nendele inimestele maksta suuremat tasu, järgmisel aastal ma pean silmas 2019 ja loomulikult selleks läbi. Nüüd teiselt poolt ma ütleks nii, et öeldakse niimoodi, öeldakse elus, et ega, ega ükski inimene pole asendamatu ja ma arvan, see on õige. Aga teiselt poolt on küsimus selles, et kas need ideed, need väärtused, mis on sellel valitsusel olnud, et kas need kanduvad edasi ja vot siin ma saan öelda, et nad tõesti on edasi kandunud. See põhiküsimus on olnud ju sellel valitsusel see et Eesti rahvastiku arv pöörduks taas tõusule ja järgneva 100 aasta jooksul me suudaksime kõik teha selleks, et meie rahvastik ei väheneks. Kui me tulime ametisse, siis oli ju väga oluline küsimus majanduskasvust ja me mäletame seda, et siis oli majandus ei kasvanud piisavalt, olgem ausad, et tänu Eesti ettevõtlusele me näeme täna paremat majanduskasvu, aga ka me tegime valitsuse poolt teatud otsused, näiteks diislikütuse aktsiisitõus, mis pidi see aasta olema, seda ei tulnud. Ma just kohtusin täna majutusasutuste esindajatega ja toona pidi ju käibemaksu tõusu 14-le protsendile, mida ka ei tulnud jah, tervis, tervishoid, mis oli kindlasti valitsuse prioriteet. Aga exe ministrit kõikumine lahkunud erinevatel põhjustel kestnud, et ta ei soovi enam olla minister, kes tervislikel põhjustel tuleb tunnistada kes on lahkunud ka sellepärast, et on teinud halbu asju. Võib-olla on eksinud oma käitumisreeglites ühiskonnast aga võtnud vastutuse selle valitsuse, minu arust üks erinevus võrreldes teistega see, et see vastutuse võtmine on toimunud väga kiiresti, mõnikord alla 24 tunni. Lõppevasse kuuse jääb veel üks otsus. Kuu alguses otsustas teie juhitav valitsus, et lõpetatakse puidurafineerimistehase riiklik eriplaneering, kuigi ettevõtjad soovisid laiendada planeeringuala, teie sellele vastu ei tulnud. Est-For teatas oma pressiteates seepeale, et nad lõpetavad arendusprojekti sest investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö ja õigusrahu ja ma tsiteeriks Est-Fori pressiteadet. Kaasaegsete kapitalimahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Seda siis praegu Eestis pole. Miks teie juhitav valitsus pole suutnud luua teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri? Ma saan aru, et jutt on tselluloositehasest, et ma arvan, et see puidurafineerimistehas ühel hetkel kindlasti Eestimaale tuleb. Ja mina usun seda, et mida me kõik aru saame, et puit ja metsamassiiv, mida on peaaegu 52 protsenti Eesti pindalast on ikkagi Eesti üks kõige olulisemaid rikkusi ja kuidas seda väärindada, seda tegelikult see puidurafineerimistehas soovis. Ja mina väga usun, et, et ühel hetkel on invest investorid, kes on nõus seda investeeringut tegema. Kus see õppetund sellel kohal oli? Õppetund oli ju see, et piisavalt ei räägitud seda läbi kohaliku kogukonnaga ega omavalitsustega ja ma arvan, et nüüd, kui tuleb uuesti investoritele ega välja täiesti tasuks kaaluda, et kas ei ole see kohtad, kuidas rohkem kaasata seda kohalike omavalitsuste kohalikku kogukonda, ma ütleks, kuni ettevõtlusvormini välja. Nii et see on, ma arvan, see õppetund, aga ma ei saa kindlasti öelda, et valitsus kuidagi oleks selle investeeringu vastu või selle, selle väärindamise puidu väärindamise vastu. Eks teine näide tuleb või midagi Lõuna-Eestist Väimelasse kanalat planeerivad ettevõtjad põrkusid ka justkui kohalike vastumeelsuses ja sinna kanalat ei tule. Ettevõtjad ütlesid pärast, et selliste arenduste tegemine ei tohiks sõltuda ainult kogutud allkirjadest, mille õigsust on raske kontrollida, vaid peaks olema välja toodud. Selged argumendid ja põhjalikud selgitused, miks ühe või teise arenduse rajamine on kohaliku kogukonna või keskkonnaelu-olu halvendab. Milline on teie seisukoht? See kanala küsimus oli minul ka, kui ma õigesti mäletan infotunnis seda küsisid. Riigikogu liikmed ja antud juhul on see ikkagi puhtalt kohaliku omavalitsuse tasandi küsimus detailplaneeringu tasandi küsimusega, küsimus selles, et kuidas siis selles protsessis, milleks täielikult detailplaneering ongi ju inimesi kaasatakse kohalikku kogukonda kaasataks. Võtame järgmise suure teema, et Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Tartus erakonna riigikogu valimiste kandidaatidele sisenedes, et märtsis toimuvate valimisteni põhiküsimuseks on maksud ja majandusseda mõtet on Reformierakond korduvalt püüdnud esitada. Näiteks pikaaegne Eesti peaminister, praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles, et Jüri Ratase valitsus kulutab neid reserve. Reformierakonna juhitud valitsus 2006. ja 2007. aastal kogusid ning praeguse valitsuse aktsiisipoliitika kohta ütles Ansip, et eksperimenteerib riigiga, kas maksud ja majandus on siis järgmiste valimiste peateema. Ma arvan, et järgmiste valimiste peateema on tegelikult see, et kuidas me suudame ehitada Eesti ühiskonda nii siduvaks ja nii tugevaks mis tagab erinevates valdkondades majandus, riigikaitse, sotsiaal- ja haridusselle, riigi kindluse ja õiglase arengu. Ma arvan seda, et põhiküsimus on tegelikult inimeste toimetulek ja hakkama saamine. Ma arvan, et Kaja Kallase tõstatatud teema, majandus ja maksud, et see on minu meelest väga huvitav debatis tema teda igal juhul toetan selles küsimuses. Küsimus on ainult selles, kas see ikka on Reformierakonna põhiseisukoht või mitte siis kui ma tulen selle ränderaamistiku juurde tagasi. Olgem ausad, et kõigepealt tahaks Reformierakonna liikmed rääkima seda, et see on vaja tuua Riigikogusse siis, kui me tõime selle riigikogus ööd, et seda peab valitsus otsustama. Siis öeldi, et aga hoopiski ära siduda valitsuse usaldushääletusega, et riigikogu ei saaks üldse oma ettepanekud sina teha. Ja mina olin väga õnnelik, lugedes Reformierakonna esimehe Kaja Kallase seisukohta, et Reformierakond toetab ränderaamistiku ja see oli minu meelest see, mida tegelikult ainuvõimalik, mida opositsioonierakonna juht sai teha, et, et Eesti ei muuda tegelikult oma välispoliitilist kurssi ja me selle punktivõidu asemel tegelema, et pika perspektiiviga. Ja nüüd, kui ma vaatasin seda ränderaamistiku hääletuse lõppu siis Reformierakond demonstratiivselt ei hääletanud ei poolt ega vastu, kas Keskerakond opositsioonis oleks leidnud, aga Keskerakond on täna koalitsioonist ja tõesti Keskerakond, see on väga hea küsimus. Keskerakond opositsioonis Eesti välispoliitilise liiniga ei mänginud. Nii et selles mõttes? Ei, ma ei oska öelda, kas saab Reformierakonna põhisisuks või mitte. Meie seisukoht on see, et me peame tagama õiglase riigi erinevates valdkondades. Nüüd te küsisite selle reservide kohta, ma soovin ka siin vastuse anda, kui te lubate, et kõigepealt ma tahan öelda, et meie reservid on piisavad, et tagada valmisolek võimalikeks kriisideks. Ja kui me vaatame näiteks tulevat aastat, siis me maksame iga aasta laenudeks tagasi 70 miljonit eurot. Ja finantsiliselt on mõistlik on täna maksta tagasi laene ja siis mitte suurendada reserve. Reservide tootlus on kõrge inflatsiooni taustal väga madal või isegi negatiivne, mistõttu nende reaalväärtus ajas väheneb. Nüüd oluline on ka tuua lauale tegelikult see, mis on riigivõlg ja nagu ma ütlesin, me maksame tagasi 70 miljonit eurot ses laene ja me jõuame aastaks 2022 selle laenukoormuse juurde seal tsirka viis protsenti natukene üle viie protsendi. Ja kui vaadata nüüd meie sellist rahandusseisu fiskaalpoliitilist seisu, mis on hästi oluline, siis alles oktoobris, sel aastal oktoobris võttis rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Eesti pikaajalise riigireitingu seniselt A pluss stabiilse väljavaatega tasemelt A miinus stabiilse väljavaatega tasemele, nii et ta tõstis seda reitingut ja Fitzi sõnul aitas sellele kaasa Eestis paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele ja hea riigi rahanduse olukord. Tugev majanduspoliitiline raamistik, nii et me oleme saanud ka rahvusvahelistest organisatsioonidest väga toetava hinnangu. Ma jätkaks numbritega septembris majandus, majutusettevõtetes peatunud turistide arv vähenes. Karm reaalsus on see, et soomlaste Tallinna külastuste arv on ühe aastaga kahanenud 10 protsenti. Eesti inflatsioon oli oktoobris nelja poole protsendi juures euroala kiireim. Kõige kiiremini on kasvanud kaudselt riigi poolt kontrollitavad hinnad. Statistikaameti pressiteade ütleb nii, et 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Kolmveerandi sellest andsid 20 protsendiga kallinenud bensiini ja diislikütus elektrit, elekter, soojusenergia ja küte andsid indeksi kogutõusust ligi viiendiku. Kas see võib-olla see põhjus, miks te ei soovi, et maksupoliitikast kujuneks järgmiste valimiste peateema? Ei, vastupidi, et mina arvan, et maksupoliitikaga tuleb tegeleda ja see on see põhjus. Kui te rääkisite sellest turismisektorist, miks tänane valitsus 2016 novembris keeras selle eelmise valitsuse, Reformierakonna valitsuse käibemaksu tõusu majutusasutusse ja tagasi ja nüüd sa võid Tallinna linnavalitsus kehtestada turismimaksu see üks hetk, see oli 14 juba kirjasse, meie börs on tagasi 109 peale turism turismimaks on tõesti, te näete seda, et seal väga paljudes Euroopa riikides te olete kindlasti laialt maailmas käinud, näinud ja see Itaalias see toob Soome. Ja. Ma saan aru, et te nii ründajate pärast oma küsimusega mind, aga aga kui me võtame selle turismimaksu, siis seal Itaalias tõesti, kas ta on üks euro pealt poolteist eurot kaks EUR pealt ja see ei ole see, et Tallinn kehtestab, saaks kehtestada, sest seda ei ole täna ju meie kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses selles samas pole ju sisse toodud seda võimalust. Nii et selles mõttes, et kas võiks olla omavalitsus, et suurem võimalus oma tulubaasi korraldas ise, aga nüüd ma tulen selle põhiküsimuse juurde tagasi? Ega kiire hinnatõus valmistab paljudele Eestimaa inimestele, aga ma ütlen ka sealhulgas valitsusele muret ja seetõttu on oluline, et meie tööinimeste palgad kasvaksid tegelikult kiiremini kui hinnad. Ja lisaks tuleb 2000 minu arvates, et lisaks tuleb ka 2020. aastal ellu viia erakorraline pensionitõus, millest on rääkinud Keskerakond ja Keskerakonna üks lubadusi siis kevadistel riigikogu valimistel. On olnud ka elektri ja kütuseaktsiisi ülevaatamine. Me oleme seda ükskord juba teinud 2016, kui see valitsus tuli siis diislikütuse aktsiisitõusud. Me oleme tegelikult selle tänase valitsuse ajal ju langetanud ette võtma, kes on r energiamahukad, eks ju? Üheksa korda elektriaktsiisi ja samuti, kui me räägime gaasist, siis seda seda kuus korda nüüd oluline, aga vaadata, mida siis Swedbank on siin öeldud. Ja Swedbanga hinnangul kasvab keskmine brutopalk tänavu 2018 hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. Et 2018. aastal ligi seitse protsenti ja järgmisel aastal siis umbes kuus protsenti ja hindadega korrigeeritud ehk siis võtame, kui me võtame selle reaalse netopalga, mida inimene saab oma arveldusarvele. See tõuseb panga hinnangul väliseks Swedbanga hinnangul tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule. See on see, mida see valitsus tegijat ja ta ei ole enam 180 eurot tulumaksuvaba miinimum 500 eurot sel aastal umbes kümnendiku võrra, odra ja, ning järgmisel aastal kaks protsenti. No see on iseenesest väga tore, et palgad kasvavad. Samas Isamaa tegi ju korduvalt eelarvet koostades ettepanekud, et alkoholiaktsiisi alandada. Miks te neid ei kuulanud, kui ka nafta hind näiteks tõuseb maailmaturul kõikide riikide puhul võrdselt, meie naabrite juures on ometi bensiini hind madalam seal inimeste rahakotti ja palgatõusust pole tolku. No nii ei saa öelda, et ei kuulanud, kuidas ei kuulanud, et meil oli laua peal erinevad ideed erinevate aktsiiside langetuse, tõsi, laua peal oli alkoholiaktsiisilangetus, laua peal oli diislikütuse aktsiisilangetus, bensiini aktsiisilangetus, aga kokkuvõttes valitsus saab ikkagi teha ja neid otsuseid vaadates tervikpilti. Ja see, et kui mõni erakond valmistub oma platvormis aktsiisipoliitikat muutma, muutma ega see ei ole, ei ole halb. Nüüd naftahindade puhul, mida saatejuht küsis, siis statistikaameti andmetel tõusid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,5 protsenti. Aastatagusega võrreldes kiirenes hinnatõus siis 4,4 protsendini ja valdavalt on selle taga tõesti kiirelt tõusnud naftahinnad, mis kerkisid oktoobri alguses nelja aasta kõrgeimale tasemele. Nüüd tuleb siin tähele panna ka, mida analüütikud ütlevad jana. Ja analüütikute hinnangul jääb oktoobri inflatsioon selle aasta kõrgemaks ning tuleval aastal peaks siis hinnakasv hakkama vähenema. Aga see teie küsimusele vastates, et eks seal kõrval olid ka ju need tegevused, mida riik peab järgmisel aastal tegema ja Meie soov oli ikkagi see, mis me riigieelarvestrateegias kokku leppisime. See oli see, et me ei saa elada eelarvega tuleviku arvelt ja eelarve peab olema struktuurses tasakaalus, mis ta on järgmisel aastal aga ta nominaalselt vedajaks. Räägime ka olukorrast keskerakonnas. Te olete kuulajale meenutuseks, Erakonna esimees, vaatasin kuu alguses, seitsmendal novembril telesaadet meedia keskpunkt ja teie erakonnakaaslane Heimar Lenk rääkis seal olukorrast poliitikas ja ütles muuhulgas sellise tsitaadi. Nii kaua, kui meil on elektroonilised valimised. Niikaua kui sama seltskond toimetab valimisi, võib Reformierakond saada valimistel väga hea tulemuse. Endine kauaaegne Keskerakonna liige Urmas Reinsalu avaldas seepeale lootust, et Keskerakond võimupart seina on ehk välja vahetanud kõik need patsiga poisid seal ja pannud sinna Keskerakonna e-hääletajad. Öelge Keskerakond otsustas hiljuti asuda e-valimisi usaldama. Miks teie juhitavas erakonnas on visad kaduma arvamused, et keegi manipuleerib jätkuvalt e-valimistel ja kas te plaanite asendada sellised sõltumatut patsiga poisid oma poiste vastu? Nii kõigepealt vastatakse viimasele küsimusele, et need inimesed, kes viivad Eestis läbi hääletus, mina neid usaldan ja seda institutsiooni usaldanud, et ja see ei ole peaministri vahetada, et kas kedagi vahetatakse välja või mitte, et, et minu meelest see on täiesti mõttetu diskussioon. Nüüd, kui Heimar Lenk, kui mina ei ole näinud seda saadet, aga mul on hea meel, et teie seda vaatate. Et kui teie ütlete, et tema ütles, et seal Reformierakond teeb hea tulemuse, mina ei saa sellele vastu vaielda. Aga meie eesmärk on, et Keskerakond teeks parima tulemuse. Ja vaadates reitinguid, ega see seis ongi ju võrdne. Kui võtta üks reiting, näeme, et Reformierakond on seal ees teises reitingus. Mina tahan öelda, et ega küsimus on tegelikult selles, et ma arvan, võidab täna ikkagi jääb peale see erakond, kes suudab rohkem inimestega silmast silma kohtuda. Ega need suured ja tumedad plakatid tänavatel, ega need edasi seda, seda või seda võitu too silmast silma kohtumine, inimestega rääkimine ja oma mõtete selgitamine. Ma ausalt öeldes raadiokuulajate ees ma ei ole eriti valmistanud selles mõttes ette, et rääkida nüüd keskerakonnas siin peaministritunnis, aga kui saatejuht seda küsib, siis loomulikult ma olen nõus sellel teemal arutama ja näiteks rahvakohtumises, mida me teeme oma erakonnaga üle Eesti, et siin detsembri alguses Kambjas neljandal või viiendal detsembril Häädemeestel kuuendal olema juba Tallinnas, Lääne-Virumaal. Vahelduseks ühe juhtumi veel ette, et see on Eesti Päevaleht avaldas nädala eest ühes kriminaalasjast kirjutades jälitustoimingu protokolli 11.-st detsembrist 2000 seitsmeteistkümnendast aastast, mil kell üheksa 28 hommikul helistas Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Mark Levin kliiniku ravijärjekordadega tegelevale sekretärile ja lahendas ühe Keskerakonna juhatuse liikme isa kaasust. Kuna selles loos pole oluline, kes seal patsient ja tema pere olulisem on see, et kogu tegutsemine toimus haigla poolel, kartuses et kui selle isikule kohta ei leitud. Ta on, võib tekkida probleeme. Te olete kaks aastat keskerakonda juhtinud, ärge kas te näete võimalust, et Keskerakonna juhitavas Tallinna linnas suudetakse linnale kuuluvates haiglates, ettevõtetes, ametiasutustes. Ühel hetkel siiski kohal kohelda kõiki inimesi võrdselt, sõltumata nende inimeste erakondlikust kuuluvusest tutvusest. Ja mida saaks Taavi Aas ja Mihhail kõrvalt selleks ära teha? Ja aitäh, no see oli küll väga jõuline vahelesegamine, eelmine saatejuht küsib, kuidas seisukoht on, see olukord on keskerakonnas, mina selgitan. Aga noh, see on saatejuhi õigus niimoodi sisse segada, ega ma ei, ma siis enam seda eelmisele küsimusele ei vasta. Aga see selleks nüüd selle järgmisele küsimusele, millal saab? Siin pole küsimus, millal saab seda täna nii olema, et see, kes mingist erakonnast on, ei tähenda ju, et keegi saab kuskil järjekorras etta. Te küsisite, Taavi Aas, Taavi Aas on andnud sellele ju väga konkreetse vastuse. 22. novembril. Ta ütleb järgnevalt, tänases Päevalehes on 22, november antud kell 11 39. Tänasest Päevalehes on lugu hooldusravikohtade jagamisest, mida on müüdud minu ja abilinnapea Tõnis Mölderi nimedega. Kahjuks jäetakse seal mulje, nagu jagaks meie hooldekandeasutusest voodikohti. Reaalsus on see, et minu kontaktid süüdimõistetud doktor siin leeminiga on olnud pikkade aastate jooksul mõned üksikud Tõnisel aga puudusid need sootuks. Ja hooldekodukohti jaga meist kumbki sa nüüd Tallinna linnapea sõnad hooldekodukohti jagamiskumbki, isegi kui keegi on kunagi oma tahtmise saamiseks meie nimedega vehkinud. Nii et ma arvan, et Tallinna linnapea on siin andnud väga ühe ühemõttelise vastuse. No lõppev nädal on toonud ka välispoliitikas väga ärevaid uudiseid Ukrainast. Pühapäeval toimus Kertši väinas vastasseis mille lõpuks hõivas Venemaa kolm Ukraina mereväe laeva ei võttis nende meeskonnad vangi. Kuus Ukraina mereväelast sai ka haavata. Kui ka kuigi 2003. aastal sõlmitud Ta näeb ette, et Kertši väinas ja Aasovi meri on kahe riigi ühine territoriaalvesi siis asus Venemaa 2015. aastal tugevdama kontrolli väina üle. Muuhulgas ehitas Venemaa väina ületava Krimmi silla ning Vene laevad kontrollivad omavoliliselt kaubalaevu, mis Ukraina sadamatesse saabuvad või sealt lahkuvad. Ukraina president on kuulutanud välja sõjaseisukorra. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles, et euro pan sõjas. Mida teha, et sa seda ei eskaleeruks? No tegemist on ju väga tõsise olukorraga. Valitsuse julgeolekukomisjon arutas esmaspäeval Kertši väinas toimunut ja komisjoni liikmed said siis julgeolekuasutustelt ja kaitseväe esindajatelt põhjaliku ülevaate intsidendist sündmuste arengust. Venemaa tegevus on ebaseaduslik, see on tõsine, rahvusvahelise õiguse rikkumine ja missid tohi jääda rahvusvahelise tähelepanu ja ka tagajärgedeta. Eesti välispoliitika on oluline ja kindel põhimõte on olnud sees, on täna jätkuvalt see, et me toetame Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning mõistame igakülgselt selle Venemaa tegevuse ka. Ja Venemaa peab viivitamatult astuma samme pingete leevendamiseks. Ta peab vabastama Ukraina laevad, tähendab vabastama Ukraina mereväelased. Ja Eestile on tõesti oluline, et kõik riigid austavad rahvusvahelisi kokkuleppeid ja. Me loodame, et see olukord Ukrainas lahendatakse kiiresti ja eks mõlemaga pidevas kontaktis oma liitlastega nii Euroopa Liidus kui ka kui ka NATO-s rahvusvahelise, nii palju ma tahan veel öelda, et eks kui me vaatame ka välispoliitiliselt erinevate riikide selliseid ütlusi meedias, neid tuleb nüüd järjest rohkem kõige rohkem juurde. NATO on oma poolt avalduse teinud minu teada Euroopa Liidu tasandil seda avaldust hetkel töötatakse läbi. Päris paljud riikide välisministrid ja välisministeeriumid on oma hukkamõistu sellele andnud, seda tegin ka mina. Pühapäev vastu esmaspäeva esimesel varajasel öötunnil, nii et olukord on loomulikult väga muretu. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov lisas, et Venemaa testib praegu Lääne reaktsiooni, et lääs on omadega praegu väga hõivatud. Näiteks Donald Trump on hõivatud vahevalimiste järel nina ja kogu selle Ameerika sisepoliitikaga Saksamaal. Võimuvahetus Suurbritannias on Brexiti, aga makroon on sügavas hädas kütusehindadega. Miks meie naaberriik püüab selliseid olukordi enda kasuks igal võimalusel ära kasutada ja mida saavad lääneriigid üldse sellises olukorras teha? No saavad teha tegelikult see, seda, mida lääneriigid on täna ju teinud, et kui me kindlasti väga paljud väga paljud lääneriikide liidrid tekkinud mõlema poolega, on see teada nii Ukraina kui ka Vene föderatsioonijuhtidega. Mida vee saavad teha, et see, mis välisdiplomaatia ja välispoliitika annab, et nagu ma ütlesin, võtame siin erinevad riigid, olgu see Soome või Läti või Leedu või Rumeenia või Kanada samuti ka näiteks USA erinevad avaldused, mis tegelikult mõistavad selle tegevuse hukka ka ja soovivad, et olukord stabiliseerub üks, nii et see on see võimalus. Ma usun, et NATO, Euroopa Liit, kindlasti on see teema lähilähedal lähinädalatel lauale, aga mis on täna kõige olulisem ikkagi, et mereväelased ja laevad antakse tagasi, selles küsimuses on näha ka erimeelsusi, kui jutuks Tulevad Venemaale suunatud uued sanktsioonid, Euroopa Liidu eesistuja Austria tegi ettepaneku sanktsioone tugevdada. Eesti ja Poola avaldasid algatusele toetust. Samas pole nende sanktsioonide täiendavate poolt siis näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa. Kas ja kuidas te kavatsete Angela Merkelit ja Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni veenda? Et see võimalus oma mõne nädala pärast, kui on toimumas meil ülemkogu ja Euroopa liidus, ma mõtlen ja, ja kindlasti sealse teema üht või teistmoodi, ma usun, et arutelu alla tuleb hetkel seda päevakorda veel ei ole, see on väga õige ülevaade, mis tantsijate ette, tõsi on see, et on teatud riigid, kes ütlevad, et sanktsioone tuleb laiendada ja on riike, kes ütlevad, et nad ei ole sellega nõus. Eesti on nende esimeste seas. Ma tahan veel niipalju öelda, et minu meelest on hästi oluline ka mainida täna siin raadiokuulajatele ära see et meie julgeolek ja see oli ka tegelikult minule tehtud ülevaates sees, et meie julgeolek on endiselt kindel ja meie ohuhinnangud ei ole kuidagi tõusnud. Räägime Brexitist ka pühapäeval kiitsid Euroopa Liidu 27 liikmesriigi juhid Brüsselis toimunud ülemkogul heaks Brexitile. Tingimused. Lepp määratleb niisiis ära Euroopa Liidu liikmesriikide ja suuruseid Tanja vahelise suhtluse eri valdkondades pärast seda, kui Suurbritannia liidust lahkunud on. Ja Theresa meid ootab nüüd ees tõsine töö oma koduriigis parlamendisaadikute toetuse võitmiseks enne detsembrikuist hääletust. Mis saab siis, kui Suurbritannia parlament siiski lõpetab, heaks? Ei kiida, sest Euroopa Liit on ju öelnud, et see oli ka viimane arutelu leppe teemal ja uuesti seda ei avata. Kurb päev ega tavaliselt öeldakse sellises juhtimispõhimõtteliselt, alati peab olema võit, võit või win-win mõlemal pool, siin on ainult luusluus, kaotus-kaotus, ega see, et lahkub Suurbritannia oluline Euroopa Liidu partner, see midagi rõõmustavat ei ole. Kas ta nüüd ka päris selline leinameeleolu on, aga ütleme, sellises keerulises olukorras oli see parim lahkumislepp, et mida Euroopa liidu siis liidrid heaks kiitsid, teil on õigus, Suurbritannia siis ühendkuningriigid minu, minu meelest alamkoda siis hääletab seda 11. detsembril ja küsitakse üsna sageli, et mis on see plaan B, aga meie töötame Euroopa liidus 27 riigiga ja ka Suurbritannia peaminister Theresa May plaan, aga et see lahkumislepe saaks toimuma? Loomulikult on oluline ka, aga kas ollakse selleks plaan teeks valmis, kindlasti ollakse, aga, aga see ei ole täna laual. Laual on täna see, et ikkagi see kokkulepe leida ju. Ja minu meelest ei saa siin mainimata jätta seda, et kui me mõtleme tulevikusuhteid et tulevikus on Suurbritannia oluline partner Euroopa liidule. Meie soov on olnud kogu aeg see, et need ütleme, sillad, mis on seotud kaitsepoliitika julgeolekupoliitikaga, need tugevneksid. Ja sellega on ka Suurbritannia nõus. Eestlase puudutab see lepe neid eestlasi, kes seal saareriigis elavad. Päris otseselt selgitage neile ka, mis neid ees ootab, kes seal Suurbritannias juba praegu elavad, õpivad, töötavad. Kes praegu elavad, õpivad, töötavad, kõik jääb nii, nagu neil hetkel täna on ja neid eile oli ja suure tõenäosusega kõik see jääb ka ju nii kuni lahkumise realiseerumise või vabandust, kuni tulevikusuhete läbi rääkimiseni. Ehk me saame rääkida siin aasta 2020 lõpust see, mis saab edasi, see on nüüd see tulevikusuhe, eks see tuleb kokku leppida. Mingeid esialgseid indikatsiooni tulnud minu arust hästi. Oluline on see, et, et ikkagi Suurbritannia, Euroopa liit jäävad igal juhul viisavabaks. Aga ma tahan rõhutada seda, et ühendkuningriik on ja jääb Eestile lähedaseks partneriks sõbraks Euroopas, aga oluliseks liitlaseks NATOs. Aga räägiks hästi lühidalt Euroopa armeest teist saadet järjest on meil põhjust rääkima rääkida Saksamaa liidukantsler Angela Merkel-ist. Lõppeval kuul pidas ta Euroopa Parlamendi ees oma Euroopa Liidu tulevikust rääkiva kõne. Tema keskseks sõnumiks oli solidaarsus, aga ta rõhutas ka ideed panustada rohkem Euroopa Liidu liikmesriikide poolt siis sõjalisse koostöösse ja ta asus selle nii-öelda siis mõttega prantsuse presidendi Emmanuel Macroni selja taha. Teie pole Euroopa armee toetajate seas, miks te kahtlete Merkeli ja Macroni valikutes ja kas pole ohtu, et ühel hetkel süüdistavad näiteks ka sotsiaaldemokraadid siin Eestis teesides te seate näiteks Eesti välispoliitilise suunaohtu? Seal on see teema, kus ma arvan, et sisepoliitilised mängud peavad kindlasti jääma ukse taha. Et see on, see siin siin ei saa, me, me räägime nüüd ikkagi väga põhimõttelisest nurgakivist. Ja see on eesti kaitsusest. Loomulikult meie kaitse algab sellest, et Eesti riik on sidus, Eesti ühiskond on sidus, aga algab ka sellest, et meil on tugevad liitlased NATO-s. Meie kollektiivkaitse nurgakivi on olnud ja on NATO. Samas kindlasti me toetame igati NATO ja Euroopa Liidu aina tiheneva selles koostööd. Ja ma ütleksin, et need tegevused täiendavad Nad täiendavad 11 ning meie julgeolek tugevneb mee veelgi ja see toob mulle taas meelde 2017 teise poolaasta. Kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja siis oli ju meie üks prioriteete just kaitsevaldkond siis loodio Pesko. Ma usun, et te väetada 2017 detsembris me oleme siin saateski sellest mitmeid kordi oleme rääkinud ja, ja ma tahan öelda, et järjest rohkem ja rohkem kui on ühiseid projekte Euroopa Liidu ja NATO vahel. See on positiivne, hea, aga Euroopa liit ei saa oma armeega tõusta NATO asemele või teha alternatiiv NATO. Saate lõpp kuulub meile alati natukene kergematele teemadele, lõppevasse kuuse jääb ka mitu huvitavat uudist ja ka Eesti kõige populaarsema räppari nublu isiku paljastamine. Mida teie nublu loomingust üldse arvata ja kas te peate õigeks, et Eesti meedia paljastas nublu taga oleva persooni? No ma saan aru, et siin on mingeid vandenõuteooriaid, aga aga tuleb tunnistada, et tegemist on väga sellise populaarse distiga, ma tean seda, et ta noortele väga meeldib, aga ma usun, et läbi noorte ta on jõudnud ka emadele-isadele, sealhulgas ka minule, nii et eks minu, sellise, et võib-olla lemmikud on natukene teistsugused artistid, aga ma kuulan nublu nublu muusikat ka hea meelega ja näiteks võtame eelmise aasta vist oli üks eduka kõige edukam laul Kiki Miki. Nii et see näitab seda, kuidas tegelikult noh, eks ühiskond läheb edasi, aga midagi ei ole teha minu jaoks ikkagi, Kukerpillid jäävad alati selleks, kelle peale ma mõtlen. Pingeridades ka Eesti Päevaleht püüab taas välja selgitada neid isikuid, kes on ühiskonnategelastest mõjukaimad. Kui teie peaksite sellise pingerea koostama, siis kes oleks teie arvates Eesti kõige mõjukam ühiskonnategelane? Täna novembris, aastal 2018? Kas te küsite seda minu isiklikud või terve ühiskonna isiklikult siis minu kodus on minu abikaasa, minu lapsed, minu vanemad sugulased noh, selle mõjud, kus ma saan aru, et see on väga oluline ja huvitav, võib-olla, aga aga tegelikult mõjukus mõjukus, eks me peame olema kahe jalaga maal, ma ei näe, et kellelegi on Eesti ühiskonnast mõtet tõusta kuhugi taevasse ja minna ülbeks. Vastupidi. Me peame tegema koostööd ja sildu, ehitama, sidusust, ehitama ei ole nii, et üks naine, üks mees mängib sinna, sellega on kõik, see on ikkagi alati ühiskonna tugevust näitab tegelikult ühiskonna sidusus. Eelkäijast keskerakonnas ja õpetajast Edgar Savisaarest ilmus hiljuti raamat Edgar Savisaar, poliitik ja romantik. Kas te olete seda raamatut jõudnud lugeda ja mis mulje? Siis ei ole näinud lugeda, mul ei ole seda raamatut. Head kuulajad, selline sai, tänane saade stuudios on peaminister. Seniste kokkulepete kohaselt on peaminister taas eetris 19. detsembril. Jüri Ratas, suur aitäh stuudiosse tulemast. Kutsumast täna juhtisid saadet liisul asja Mirko Ojakivi kuulmiseni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehelt võib mobiiliäpi kaudu.