Vikerraadio Reporteritund. Tere, Eesti vabariigi juubeliaasta on astunud teise poolde, seega on paras aeg vaadata, millise kultuuripanusega on Eesti oma tähtsat aastat välisriikides tähistanud. Keda oleme oma kultuurisaadikutena maailma lähetanud, Eestile uusi sõpru võitma ja seniseid sõpru tehtu eest tänama. Kaja Kärneri kokku pandud saatesse mahub mõistagi vaid pisku. Me alustame seda ringkäiku Ameerika ühendriikidest, sest et õnneliku juhuse enam me saame Tallinna stuudios tervitada kirjandusteadlaste kriitikut Sirje kiini, tere päevast. Tere. Te muidu alati Lõuna-Dakotas? Jah, 13 viimast aastat olen olnud seal, kuna abikaasa töötab Dakota osariigi ülikoolis. Kui me mõtleme selle peale, kuidas Eesti kultuur on tänavu oma iseseisvuse tähistamise 100. aastapäeval suutnud ennast Ameerika Ühendriikides skulptuuri kaudu tutvustada, siis kahtlemata kõige suurem sündmus on nihelesid tovi isikunäitus Washingtonis, Rahvusgaleriis, seen on üldse maailma ajaloos kõige esimene, tema isikunäitused, missugune oli vastukaja? Mitte ainult Sittowi näitus, aga ka Eesti kultuuripäevad aprillis, mis olid kolm päeva, olid New Yorgis palju rohkem nähtavamad. Ma ei olnud küll seal tänavu osalenud, olen varasematel aastatel, aga see, mis kajastus pressis ja ka televisioonis sellele pööratakse tähelepanu. Ja muidugi ka välispoliitiline olukord on praegu selline, et Balti riikidele on taas väga suur tähelepanu Venemaa, Ukraina Krimmi olukorra pärast. Et meie kohta kirjutatakse rohkem ja meist teatakse palju rohkem, näiteks mina toon neid õnnelike kanade mune farmerilt, kelle poeg teenib USA rahukorpuses Ukrainas. Mul on üks golfisõber, üks daam, kellega ma golfin koos. Tema poeg oli Nato armees, algul Itaalias ja siis ta toodi Eestisse üle ja ta on väga kursis sellega, mis siin toimub, et ühesõnaga ei ole see õige, et mis need Kesk-Lääne farmerid ka teavad Eestist või Baltikumi olukorrast, kui nende oma lapsed on siin. Missugune on olnud vastukaja kultuuripäevadele New Yorgis? See on olnud suurem tähelepanu kui tavaliselt, et need toimuvad ju aastaid juba ja lihtsalt meedia tähelepanu kogu sellele regioonile on olnud suurem, et ma ei oska nüüd võrrelda aastakümnete lõikes, aga need 10 15 viimast aastat, mis ma olen sealpool rohkem olnud, tundub, et tänavu tõesti meie Lätile, Leedule, Eestile on USA meedias suuremat tähelepanu, aga see ei ole mitte ainult selle 100. juubeli puhul, et see on suuresti tingitud sellisest olukorrast. Aga Põhja-Ameerika ei ole ainult USA, Põhja-Ameerika on ka Kanada ja ma olen ise olnud rohkem tegev just Kanada eestlaste, Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel, ma olin 24.-ks veebruariks kutsutud Vancouverisse, kus ma varem ei olnud käinud, see on siis Kanada läänerannik rikul. Nendel oli väga uhke, terve päev aktused, konverentsid ja siis pidulik suur pall, milles osales umbes 250 inimest ja ma ütleks, et elamus oli sinimustvalges üldse mul on selline tunne, et väliseestlased kasutavad märksa julgemalt sinimustvalget kui siin Eestis mitte alati, aga tänavu kuidagi tundub see eriti suur tähelepanu sellele värvikombinatsioonile. Ja minult telliti aktuse kõne Vancouveri Eesti vabariigi aktusele ja mina pakkusin teemad välja ja nemad valisid just selle. Ma rääkisin eesti keelest ja meelest läbi aegade läbi luule sellest, millal üldse eesti keel, maa, ilmastik, kes ja millal oli esimene luuletus eesti keeles ja millal oli esimene raamat eesti keeles, kuidas eesti keele teemal on eesti luules kajastatud ja sellest kasvas mul hiljem välja terve loengusari siis Kotkajärve metsaülikooli jaoks, mis on siis iga aasta augustis on juba 50 aastat tähistatud ja tänavu siis pidulikult tähistasime augusti kolmandal nädalal kalada metsas kotkajärve skaudilaagris siis terve nädal oli Eesti vabariik 100 selleteemalised siis ajaloo loengud ja kirjanduse loengud. Kirjandus külaline oli meil Tõnu Õnnepalu, kes pani siis Kanada ja Ameerika eestlased tõlkima Viivi Luige ja Aleksander Schumanni luulet inglise keelde ja see õnnestus väga hästi, see oli hästi populaarne töörühm. Ja siis oli meil ajaloolane Jaak Valge, kes rääkis Eesti ajaloost põnevamaid seiku, mis ta oma viimastest uurimustest on leidnud ja, ja mina siis pidasin pikemat seminari seal eesti luulest läbi aegade Isamaa luulest läbi aegade. Just nimelt, missugune see eesti meel ja vaim on olnud läbi kirjanduse, aga samal ajal Torontos olid need pidustused hoopiski nüüd sügisel, just septembris. Seal oli ühendatud jõud, siis välislätlased, leedulased ja eestlased pidasid terve nädala Toronto südalinnas kolmes suures kultuurikeskuses ühiseid balti riikide ajalooja keele seminar ja seal oli siis teaduslikke konverentse, seal oli rahvatantsukontsertmuusika kontsert, seal oli konverents, aga seal oli ka lastele mitmesuguseid üritusi ja näiteks Torontos korraldati lastele mitmesuguseid võistlusi, et kuidas nemad tahaksid tähistada Eesti vabariigi aastapäeva näiteks sellele Eesti Põhja-Ameerika eestlaste kesknõukogule Kanadast tuli ühelt Kanada tüdrukult või Ameerika tüdrukult Oregonist selline kiri, et minu kaheksaaastane tütar allikal giidide grupis Oregonis. Tsiteerin siis seda kirja. Kolmandal veebruaril tähistatakse Oregonis giididega World Singing Thai ning selle raames erinevad rühmad on esindamas erinevaid riike ja minu tütre rühm esindab Eestit. Oma väljapanekus räägivad nad Eesti vabariigi sünnipäevast, Lottest ja eesti huntidest. Ma lugesin eile infolehest, et toetud, et Eesti vabariik 100 tähistamist tüdrukud on ostnud värvilised paberid ja muu vajaliku Eesti lippude valmistamiseks samuti tellisid nad, peenleib vahet, oleks külalistele midagi kui ta, aga kahjuks ei ole meil piisavalt raha, et kaunistada oma väljapanekut. Oleks tore, kui neil oleks siniseid, musti ja valgeid õhupalle ja muid kaunistusi mis nende väljapanekule tähelepanu lisaks. Kas teil poleks võimalik nende projekti toetada ja vot seda tüüpi kirju oli hästi palju ja Eesti kesknõukogu otsustas neid toetada päris suurte summadega, seal mõned said isegi kuni 8000 dollarit siis nende lasteürituste jaoks, aga tingimus oli see, et nad ise valmistavad ise kaunistavad, et mitte ei anta neile nagu valmis asjad ja see tähistamine on olnud tõesti üle Ameerika ka ja üle Kanada, et mitte ainult Vancouveris Torontos, vaid ka mitmetes teistes linnades ja ma lihtsalt loetlen näiteks siin eestlaste kesknõukogu kodulehel on terve nimekiri, kus olid siis aktused, kontserdid ja mitmesugused kultuurifestivalid näiteks Chicagos oli 19. augustil imeilusas Villu point pargis. Suured pidustused. Rokk Villes olid, et veebruaris seal esines Mart Sander oma bändiga Swing Swingers näiteks Seattle'is oli ka 24. veebruaril suur aktus. Washingtonis oli palju üritusi, seal oli kaks päeva mitmesuguseid kultuuri- ja teadus. Tõsi, Los Angeleses olid suured pidustused samuti 24. veebruaril. Lõuna-Floridas oli siis kliewootes ja Tampas. Sealne Eesti selts on hästi aktiivne, neid liikmeid ma tunnen, et ma olen neile ise ka käinud mitmel korral esinemas, nemad korraldavad neid Kesk-Lääne, Glenk, kultuuripäevi ja viimastel aastatel nad ei ole enam teinud neid mandril, vaid teinud Cruisidel enamasti siis kas veebruaris või märtsis ostavad mingi portsu mingi 200 kohta ühele tohutule suurele kruiisilaevale ja siis käib see Eestis festival seal kriisidel, järgmine tuleb nüüd selle 2019, märtsis, kus siis ka tähistatakse vabariik 100 ja sinna ka tihti on siis Eesti koorid ja muusikute rühmad osalevad sellel mullusel kruiisil, kus mina osalesin, seal oli Viljandist meeskoor ja siis oli noorteviiuldajat ansambel, oli Tallinnast, osalesid seal selline välis- ja kodueesti kultuuri ühine festival, aga edasiku loetlen veel Connecticutis oli eesti seltsi juubelipidustus ka õigel päeval, 24. veebruaril samuti Lake uudis kössis Detroidis, San Franciscos, Atlantas, seal oli märtsikuus, neljandal märtsil oli üritused kestsid terve päeva, samuti Kesk-Floridas ja muidugi siis New Yorgis, seal olid need kultuuripäevad siis aprillis, siis tähistati Eesti vabariik 100 ja seal oli siis kunstinäitusi ja, ja seminare ja teatrietendusi. Igal aastal kutsutakse mõned teatrietendused sinna. Ja ega see ei ole nüüd lõppenud, see kestab ju järgmise aastani ja kui mõelda nüüd, mis ma ise olen teinud lisaks sellele kotkajärve metsaülikooli õpetamisele ja Vancouveri aktusele, siis mul on hea meel öelda, et mu väga pikalt valminud Marie Underi ingliskeelne tõlge nüüd toimetatud, tõlgitud ja otsin praegu kirjastajat, tahaks ta ühes, USA või Kanada kirjastuses välja anda, et ma loodan, et minu poolt siis on ka Eesti vabariigile kingin ingliskeelse Underi geograafia. Aga muidu vist Eesti suurepärane luule, aga ka proosa. Kas ta köidab USA kirjastajate tähelepanu, sellega on suur probleem, et see ei ole mitte nüüd meie probleem, see on õieti selle anglotsentristlikku maailma probleem, et nende kirjandusmaailm on väga ükskeelne ja see mõnest teisest keelest eriti veel väikestest keeltest üldse sinna turule pääseda, selleks peab väga palju vaeva nägema kontakte looma ja ka peale maksma. Tihti näiteks talk'id, kirjastus, mis Ameerikas on need viimastel aastatel eesti kirjandust avaldanud näiteks Mati Undi, Mihkel Muti, Toomas Vindi proosat on tulnud viimastel aastatel, seal on ikkagi siin kirjanduskeskuse toetustootmist, toetus on olnud taga, seal on inimesed, kes tunnevad eesti kirjandust ja seal pikkade aastate loodud kontaktid siis samuti näiteks Kanadas Vancouveri ülikoolis töötab Thomas Salumets, kirjandusteadlane, kes on Eesti päritolu, kes kirjutas paar aastat tagasi Kaplinski sellise psühhoanalüütilise väga huvitava biograafia, mis nüüd on ka eesti keeles varakult ilmunud. Tema kaudu on siis ka jälle isiklikud kontaktid, et sealt võib veel eesti asju tulla. Suur maailm küll, aga ikka isiklike kontaktide ja, ja selliste sissetöötatud teadmistega näiteks helil toona kes on ka praegu siin Eestis Floridas elav eesti pagulaskirjanik, kes lapsena põgenes Inglismaale oma ema ja vanaemaga temalerstelnult tütrelt tütar, temal äsja ilmus uus raamat Mihkel, muuseas, mida me nüüd kolmapäeval Haapsalusse esitleme tema peateoseks, mida ma pean intu eksall, mis on eesti keelde tõlgitud Kersti Undi väga heas tõlkes pagulusse. See märgiti 2015, kui ta originaal inglise keeles ilmus ökonomisti ajakirja poolt üheks paremaks inglise keelseks teoseks üldse. Ent üheksail, see on minu arvates üks suuremaid kirjandussündmusi, mis on eesti kirjanduses siis nagu inglisekeelsesse maailma läbi löönud ja muidugi tuleb märkida Kristiina Ehini luuletusi, temal on con geniaalne tõlkija oleks leidunud, kes on tõlkinud praktiliselt kõik tema tema luulekogud ja need on saanud mitmeid Londonis luuletõlke auhindu, nii et Kristiina Ehinil on ka väga hästi läinud ingliskeelses maailmas. Merit Kopli, Eesti saatkonna kultuurinõunik Saksamaal kunagine kolleeg raadiomajast, milliste kultuurisündmustega Eesti vabariigi 100. sünnipäev meie riiki sakslastele on esitlenud? No algatuseks ütlen kokkuvõtvalt, et Eesti on olnud siin Saksamaal vägagi pildil mitte ainult Berliinis, vaid ka väga väga kenasti Hamburgis, Münchenis. Tore on see, et on just olnud esindajad, kes igal pool Saksamaal. Aga kõige suurem üritus toimus meil balti nädalal kontsertkausis Berliinis. See oli juba aasta alguses, mille avas siis kontsert, Ausi orkester, Pärdi muusikat, aga, ja Pärt oli ise kohal ja see oli niivõrd emotsionaalne hetk, et siiamaani tulevad külmavärinad peale. Sest et loomulikult kutsuti lavale ja, ja see kõik oli nii, et lausa pisarad vaata rohkem ütleks. Ja pärast hiljem sügisel ühes intervjuus ütles ka kontsert House intendant, et tema aasta tippsündmus oli see ta kohtus Arvo Pärdiga. Üldse olid seal balti nädalal veel laval Maarja Nuut ja Raivo Tafenau ja Estonia poistekoor ja Kärt ja Triin Ruubel ja Kristjan Järvi. Need esindatus oli tõesti väga-väga kõrgetasemeline ja väga hea. Samamoodi tuli ju märtsis kontsert ausis lavale Aadama passioon samuti äärmiselt võimas ja tobiase Joonase lähetamine. Et tegelikult see nimekiri on päris pikk ja mida ma kindlasti tahaksin veel rõhutada, mis on hästi tähtis, siin on osaleda festivalidel, sest seal on publik juba olemas. Ja seal meil on alati hästi suur nähtavus, hästi suur meediakajastus. Eesti oli aukülaliseks siis, seoses just 100. sünnipäevaga oli aukülaliseks noortesse rangi festivalil Graysfaldis, Põhja-Saksamaalt ja, ja ka Saksamaa suurimal folgifestivalil oodastatis, kus olid siis kohal kõik meie parimad rahvamuusika esitajad, et need olid sellised suured muusikasündmused ja mida loomulikult ja ei saa mainimata jätta, oli Paavo Järvi ja Eesti festivaliorkestri esinemine Hamburgi seal filharmoonia. Need on kõik sellised, ütleme nii, et hästi hästi suured ja olulised üritused. Merit, aga missugune on olnud vastukaja, kas on olnud kriitikat, analüüsi? Nende ürituste suhtes kriitikat küll mitte vastukaja on muidugi olnud, meediakajastus on olnud, aga tegelikult on kõik ikkagi olnud väga, väga positiivsed, mis puudutab neid kontsert Housi suuri ettevõtmisi kui ka L filharmoonia Paavo Järvik? Ausalt, väga raske oleks midagi kritiseerida, sest et need on ikkagi Eesti parimat? Jah, ei, kriitikat küll ei ole olnud ja mida ma tahan ka veel öelda, Churchill läheb väga hästi Saksamaal Eesti trassil, sina jalg ukse vahele saadud ja esinemisi tuleb aina juurde, et nüüd tuleb Maria Faust just novembri alguses Berliin ja esineb siingi testis kirsi-s, mis on tuntud siis selle katkise kirikuna, et jah, muusikutele väga kenasti. Kui võtame niisuguse kujutava kunsti, kus on arhitektuur, disain, maalija, fotokunst, kuidas see valdkond on esindatud olnud? Noh, ütleme nii, et kõige suurem ja kõige kõrgetasemelise on olnud, et Eesti kaasaegse kunsti näiteks Frankfurdis, Euroopa keskpangahoones kus olid kohal Eesti kremdel akrem Kris Lemsalu, katsionowitzkova Paul Kuimet, Marko Mäetamm, Merike Estna, see nimekiri läheb veel edasi, et paarkümmend Eesti parimat Eesti tuntumad kaasaegset kunstnikku olid seal väljas. Fotol on läinud kenasti, Remo Savisaare fotod olid rehkendust purgis, on Lõuna-Saksamaal sealses natuur Kunda muuseumis ja praegu on nad siin eesti saatkonnas samuti Birgit, Kihnu näitus on olnud. Ta alustas saatkonnast edasi, läks Kreutzwaldi festivalile, siis läks Ruudostati. Nendel on läinud ka väga kenasti. Ja nüüd oli, avati just ju Teeerrieroomistuja Kiwa kureeritud näitus Laitsigi. See oli siis nõukogude hipidest. Et ka selles mõttes niuksed alternatiivse omal kultuurina on siin kohta ja nad on olnud ka samuti väga tublid kirjandus. Kirjandus on, samuti ei saa ütelda, et halvasti läheks, et nüüd just oktoobris toimub Viivi Luige raamatu Varjuteater Shatensbiil esitlus kusjuures väga olulises kohas Berliinis, Literatuur House'is, mis on siinne selline mainekaid, kirjanduspaik, raamatute esitlemise paik ja siis ka saatkonnas, siis neil päevil ilmub, tuleb trükist Maarja Kangro Klaaslaps saksa keeles. Tema tuleb välja just frankfurdi raamatumessi ajaks. Siis juunis esitleti Saksa ajakirjaniku raamatut poodi ostsin vestluse haist ehk et kus siis Läänemerd nimetatakse idamereks ja siis juttu käib Eestist, Lätist, Leedust ja, ja Eesti on seal esitletud lausa imedemaana, et kõige kõige paremini kõige toredam koht maamuna peal. Et tahan ja nüüd tuleb ju kohe Ilmar Taska, Pobeda 1946 esitlus siin novembris päris ka lasteraamatuid on palju olnud. Raamatuid tuli veel, tuli tuleb veel. Kas on võimalik olnud silma peal hoida ka sellel, kuidas Läti ja Leedu ennast oma 100. iseseisvusaastal Saksamaal esitlevad, et kas siin väike võrdlusmoment äkki? Ja ikka minule tundub loomulikult tihti on kõige paremini esindatud, et see puudutab siis nii kontserte kui ka muid, aga noh, samas ega ei saa öelda, et ega lätlastele leedukatele läheb ka kenasti, nad panustavad ka väga palju ja samamoodi igal pool Saksamaal, et aga noh, Eesti on ikkagi kuidagi rohkem pildil paremini. Pildil mulle tundub vähemasti filmid on ju ka veel üks oluline valdkond tegelikult, mida ma tahaksin välja tuua, et Eesti filmil tuult on siin hästi aktiivselt tegutsenud ja ja november on tegelikult näiteks Berliinis täiesti eesti filmi päralt, et need traditsioonilised eesti filmi päevad, traditsioonilised on võib-olla palju öeldud, nüüd teist korda. Aga on ka Eesti dokfilmiõhtu ja on balti filmi, et me teeme lätlaste leedukatega kenasti koostööd, et Niinsele kontsert Ausi projekti puhul, kui nüüd Lüübekis tuleb filmifestival Kuu lõpus oktoobri lõpus, kus Eesti, Läti, Leedu on taas fookuses, et siis me teeme koos kenasti koostööd Tallinna aare ajal. Nüüd jah, see balti filmi ka raamatu esitlus, Baltimaid puudutav raamat oli meil koos, et me väga hästi ka omavahel koostööd. Kas Saksamaal elavad eestlased on Eesti vabariik 100 raames kuidagi aktiivsemad kui muudel aastatel? Berliini Eesti kultuuriselts näiteks on minu arust kogu aegakin, et nüüd just toimus kama, on tema nimi ja kama kolm kus on nii teatrietendusi, kontserte, Berliini eestlased on küll aktiivselt samamoodi Münchenis, Frankfurdis, Münchenis, toimust, sealses sellises kultuuripaigas nagu kasteid toimus kevadel Eesti vabariik 100 puhul siis kultuuriüritus, kus näidati sangarid, esines ansambel puuluv ja saal oli nii täis. Üle 100 koha oli saalis ja saal oli nii täis, et 40 inimest pidi lihtsalt lõigu ukse taha. Ei saanud sisse. Ehk et oli ka Münchenis väga populaarne, et, et tegelikult on küllaltki ilmsed, aga ma ei oska isegi võrrelda selles mõttes, et minu arust on olnud kogu aeg väga tragid olnud. Kas nad nüüd tänavu on, seda rohkem, seda ma isegi võib-olla ei oska öelda. Kas teatrivaldkonnast veel midagi, sest ma tean, et NO 99 on varasematel aastatel olnud Saksamaal tugevalt esindatud. Nii ka tänavu, tänavu toodi taas kord nende hea partner või koht, kus nad sageli lavastavad on Dalyya teater Hamburgis ja nii ka seekord toodi seal välja siis aprillis Hans ja Greete. Minule väga meeldis. Siinkohal peab ütlema, et võib-olla kui sa küsisin ennem kriitika kohta, siis võib-olla Saksa meedia seda niivõrd hästi vastu ei võtnud selle tüki suhtes võib-olla oldi kriitiliseks suhteliselt. Aga minule ta meeldib. Minu arust oli see väga hästi tehtud hingega tehtud, ehk et minu arust läks päris hästi oli ka teatrifestival, kus olid Eesti, Läti, Leedu fookuses Lõuna-Saksamaal, Nürnbergis see oli pigem selline pisemat sorti ja ma seda noh, nii väga võib-olla ei rõhutaks. Aga jah, et teatrivallas on ikkagi Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo siin jätkuvalt tegijad. Ega siis muud, kui et jääme lootma, et Eesti ja Baltimaade kultuur Saksamaal ei jääks nüüd varjusurma pärast seda, kui me ennast 100. juubeli küljest lahti haagime Isa ei lähe, et meil on tegelikult minu arust väga tähtis on see, et tänu nendele praegustele tegevustele, mis on toimunud ka Euroopa Liidu eesistumise ajal ja ja Eesti vabariik 100 tähistamise on tegelikult nii palju häid kontakte tekkinud. Et ma arvan, et see läheb edasi lumepallina ja et ma ma seda ohtu ei näe, et kuidagi midagi vähemaks jääks kokku kuivaks, et nüüd me oleme saanud veel rohkem kuidagi siin külgile ja ma arvan, et edasi saab minna ainult paremaks. Jõudu tööle Eesti saatkonna kultuurinõunik Saksamaal Merit Kopli. Järgmiseks helistasime kultuuriatašee-le Eesti saatkonnas Moskvas Dmitri Mironovile. Tere, Dimitri. Öelge, palun, kas Eesti vabariigi 100. aastapäeva puhul jõuab Eestist sinna ida poole rohkem kultuuriüritusi ja saadetisi kui muidu tavalistel aastatel? Ja ma kindlasti vastaks jaatavalt, sellel aastal on meil maid isegi ütleksin palju rohkem üritusi kui tavaliselt. Mis oleksid need, mis pälvivad Moskva laste ja teiste regioonide kultuurilembestel inimeste tähelepanu rohkem? Oma alustaksin mitte Moskvast, vaid Venemaa teisest otsast ja kõigepealt tooksin esile Eesti kultuuripäevad Krasnojarskisse. Need toimusid maikuus ja see oli väga oluline sündmus, sellepärast et kohale jõudsid Venemaa eestlaste kogukondade esindajad ja me kõik koos saime tähistada vabariigi juubelit ja kohal oli samuti palju külalisi Eestist, nende hulgas ajakirjanikud, kultuuritegelased ja lihtsalt turistid. Saime käia Krasnojarski krai eestlaste külades. Toimusid teatrietendused, kontserdid, näitused ja filmide linastused ja samuti maikuus toimusid Peterburis Baltimaade filmipäevad olid pühendatud Eesti, Läti ja Leedu juubelile ja tegemist on iga-aastase üritusega, mis oli seekord pühendatud balti riikide juubelitele. Ja võib-olla teistest üritustest. Mainiksin kahte muusika festivali, mõlemad on pühendatud Arvo Pärdi loomingule. Üks nendest toimus selle aasta septembris Moskvas juba neljandat korda ja teine algas Nižni Novgorodis. Oktoobri alguses. Kestab novembri lõpuni. Missugune on olnud vastuvõtt nende kultuurisündmuste puhul, mida te just praegu nimetasite? Kindlasti Soemm, publiku tagasiside on väga hea ja kui me hindame saalide täituvust ja kui palju inimesi külastasid meie üritusi, siis minu hinnangul on kindlasti positiivne, et neid oli palju ja kui inimesed pärast meiega rääkisid, siis nad tõid esile väga kõrget taset meie esinejate kohta rääkisid niimoodi ja ka seda, et nad ootavad meid külla tagasi, see on kindlasti väga oluline meie jaoks. Missuguste filmidega Eesti esines Peterburi filmifestivalil? Kuna tegemist oli projektiga kolme riigi peale, siis iga riik sai välja pakkuda ainult ühte või maksimum kahte silmi ja meie pool tuli sellel aastal november. Aga nagu ma ütlesin, see on iga-aastane üritus ja kõige uuemad ja kõige paremad eesti filmid ihuvad Peterburi. Õnneks igal aastal, selline võimalus on meil olemas. Mis siis Moskvas huvitavat on olnud? Moskva kohta ma räägiksin võib-olla veel kahest projektist, mis alles tulevad, sest et nad on otseselt seotud Eesti vabariigi juubeliga ja nad on tegelikult ka kõige suuremad meie jaoks nimelt novembris avameetrit ja kurgigaleriis suure eesti kunsti näituse. See on kuumuja Tretjakovi ühisprojekt, mille ettevalmistamine kestis mitu aastat ja eksponeerimisele tulevad tööd mõlema muuseumi kogudest ja näitus on avatud jaanuari lõpuni. Ja uue aasta alguses leiab aset Moskvas veel üks Evesaja tähtsündmus. Nimelt toimuvad suures teatris Rahvusooper Estonia, kas trollid ja Venemaa publikule pakutakse mitu etendust, nende hulgas lasteetendus, lumivalgeke ballett, Modigliani ja opertan Hauser. Ja tegemist on jällegi suure projektiga ja loodame väga, et publiku huvi selle vastu on suur. See on tore, et meie rahvusooperi solistid jõuavad Moskva suure teatri lavale ja et juba on toimunud Arvo Pärdi festival. Aga kuidas kergem muusika ja eesti džässikunst on ennast suutnud esitleda? Ja kes on tõepoolest Eesti teadus, on Venemaa jaoks väga huvitav ja ma ütleksin, et eelmine aasta oli meil eelmisel aastal, oli meil tähtsunud, toimusid eesti käsipäevad ja mitte ainult Moskvas, kontserdid toimusid ka Jaroslavlis ja Peterburis. Ja ma usun, et väärib mainimist üks nimi, son Jaak Sooäär kes teeb meiega koostööd traditsiooniliselt ja tema ümber tekivad need projektid, mis Venemaal ei jõuavadki. Nii et ma usun, et ka järgmisel aastal ja tulevikus meil on võimalik siin eesti käisi tutvustada ja edendada. No Eesti Kunst Tretjakovi galeriis on kahtlemata suursündmus, aga kas Eesti kunst näiteks fotokunst jõuab ka väiksematesse näitusesaalidesse? Kindlasti jõuab, meil toimub igal aastal mitu fotonäitust ja kui rääkida nendest, mis alles tulevad ja võib-olla pakuvad publikule natukene rohkem huvi siis ma mainiksin, et samas kohas Nižni Novgorodis, kus toimub nüüd oktoobris Pärdi festival toimub novembris veel üks festival nimega tüdruk, see on tänapäeva vene kultuur Eestis selline tore. Ja selle raames avatakse Novgorodis kaks fotonäitus, on Annika Haas ja Maksim mööduv kaks meie fotokunstnikku, kelle tööd on väga huvitavad, kelle projektid on väga toredad ja mul on väga hea meel, et nad saavad neid siin Venemaal tutvustada. Ja kui rääkida teistelt näitustest, siis meie väga toredaks partneriks on Eesti lastekirjanduse keskus ja igal aastal meil on võimalik näidata meie illustraatorite töid ka Venemaal. Sellel aastal jõudis näiteks siia väga suur projekt, see on Tallinna illustratsioonitriennaali eesti osa ja Eesti kõige paremad illustraatorid nagu Viive, noor Katrina R-i, Regina lukk, toompere ja teised, nemad saavad näidata oma töid ja on novembris avame seda näitust juba kolmandat korda ja seekord on selleks kohaks Venemaa riiklik lasteraamatukogu väga suur raamatukogu number üks Venemaa jaoks selles valdkonnas. Nii et meid hinnatakse selles samuti. Mul on mälus, et Moskva kinomajas on millalgi avatud meie näitleja, Alexanderi Vaskeevitši fotonäitus. Ega teil ei ole andmeid, kas see läks edukalt või missugust vastu vajase Moskva publikus tekitas? See läks vägagi edukalt. Tegemist on Eesti kultuuritegelaste portreede fotonäitusega ja tegime seda projekti märtsikuus. Pärast seda liikus Aleksandri näitus Pihkvasse, näidati Pihkva draamateatris suve jooksul ja nüüd jõudis Moskvasse. Ma loodan, et meil on aasta lõpus võimalik seda näidata veel kord ja publiku huvi selle vastu oli suurselt, et näitusel on portreed nii noorema kui vanema põlvkonna kultuuritegelastest ja need, kes on vanemast põlvkonnast, nemad on kohaliku publiku jaoks tuntud nimed ja sellepärast reaktsioon on palju, palju soojem. Ja ongi jäänud veel üks kultuurivaldkond. Natukese hirmuvärinaga küsin, et kas eesti kirjanduse tõlked üldse vene kirjastustele veel huvi pakuvad? Pakuvad küll, aga natukene teistmoodi meil Eestis on kaks kirjastust, kaabeedee Alexandra, kus ilmuvad tõlget eesti keelest vene keelde. Et Venemaa puhul on juttu sellises turgust, kuhu ilmub valmistoodang, et pigem on niimoodi, et kui meie kirjastused, kes käivad Venemaa raamatumessidel hästi tihti joovad siia oma raamatutega, siis Vene kolleegid, kui nad näevad neid raamatuid, nad võivad tunda nende vastu huvi ja siis noh, ütleme niimoodi sõlmida leping ja osta õigused ka selleks, et Need ilmusid samuti Venemaal. Aga ma siinkohal kindlasti kiidaksin meie kirjastajad, sest et see on suur töö, tõlkida raamat teise keelde ja anda see välja. Ja veelgi suurem töö on tuua see teise riigi rääkida ja tutvustada seda siin võib-olla mainiks siin veel ühte Evesajaga seotud projekti. Detsembri alguses algab Moskvas traditsiooniline raamatumess nimega Non Fiction. Selle raames tulevad siia meie kirjastajad ja teeme nõndanimetatud Baltimaade päeva, kus kõigi kolme riigi kirjastajad, tõlkijad, toimetajad publiku ees ja räägivad oma tööst ja meie poolt Eesti poolt osalevad nii kirjastused kui ka mõned autorid ja nende hulgas on näiteks Maimu Berg. Temal ilmus hiljuti tõlge tema romaanist Tallinna moemajast. Tõlgiti ära vene keelde ja toome selle Moskvasse koos autoriga. See kõlab väga uhkelt. Aga kas teil, Dimitri on endal ka mõnikord, et lähete raamatupoodi ja vaatate, et ohoo see või teine eesti kirjanik on jõudnud oma venekeelse raamatuga vene raamatupoodidesse, et kui sealt mõnda kirjaniku nime nimetada, siis mis tuleb meelde? Siis ma nimetaksin Andrei Ivanovi venekeelsed küll kirjaniku, aga kes elab ja kirjutab disAndrei raamatut, on Moskva raamatupoodides ja Venemaa raamatupoodides täiesti olemas ja ta on siin tuntud nimi. Kui me räägime sellest, mida veel planeerida ja keda veel siia Venemaale tuua, siis üheks meie plaaniks on see, et Andrei tuleks järgmisel aastal ja füüsiliselt esineks publiku ees, räägiks oma raamatutest, aga tema raamatuid on võimalik osta. Ja kui mõelda lasteraamatute peale, siis need saamad naksitrallid on vanast aiast vene inimeste jaoks tuttavad tegelased ja need raamatut on samuti müügil. Lasteosakondades. Olemegi vist teinud linnulennul ise pilgu üle nende kultuurisündmuste, mis käesoleval aastal on alanud ja mis juubeliaasta raames veel ka tulevasse aastasse ulatuvad, nii et palju tänu, Dmitri ja ma sain aru, et Teil on hästi palju tööd eesti kultuuri tutvustamisele. Nii et palju edu edaspidiseks. Me oleme võtnud järgmiseks telefoniühenduse Londoniga Eesti saatkonna kultuurinõunik Suurbritannias Kersti Kirs? No ma arvan, et kõige suurem kultuurisündmus, millega Eesti Suurbritannias iseseisvuse sajandat aastapäeva tähistab, on tõenäoliselt Paavo Järvi ja tema festivaliorkestri esinemine BBC Promsile. Kas te jagate minu arvamust? Ja ma põhimõtteliselt jagan arvamust, kuigi siin nüüd ette valmistades seda intervjuud ma viskasin pilgu kalendrile ja ja tegelikult on neid häid, ütleme ka suuri üritusi ikkagi väga-väga palju olnud. Võib-olla lihtsalt festivaliorkester oli see, mis sellisel kujul ületas meediakünnise, mida meil teised üritused võib-olla ei ole suutnud ja raskem võistelda 6000 kohalise Royal Albert hooli saaliga, mis siis oli täis selles mõttes ja, ja see oli suur sündmus, see oli selles mõttes, mis väga kaugele kajast ja väga paljude tuhandete, kui mitte kümnete tuhandete inimeste südamed võttis. Kui muusika juurde jääda, siis üks suurepärane nimi, mis eesti kultuuri igal pool maailmas tutvustab, on Arvo Pärt ja tänavu siis ka Suurbritannias, vähemalt ühel korral, kui mitte rohkem. Ja Arvo Pärti mängitakse siin muidugi väga-väga sageli ja saatkonna poole pöördutakse ikkagi ka aeg-ajalt tuletatakse meelde, et kontsert on ja soovitakse meie osalust, aga jah, Arvo Pärti. Me oleme tutvustanud väga erineval erineval moel ja võib-olla kõige huvitavam. Viimane kord oli selline, kus Londoni disainifestivali raames oli Arvo Pärdi muusikast inspiratsiooni saanud installatsioon esitletud. See oli nüüd hiljuti, septembris. Nii et kontserdid, see võib-olla on tavapärane, aga hea, et teiste valdkondade kunstnikud temast inspiratsiooni saavad ja ja midagi valmistavad või see on võib-olla teistmoodi, huvitav. Ja siis ma muidugi juba tutvustasime saatkonnas etteulatuvalt Arvo Pärdi keskust mis ka väga-väga palju huvi tekkides. Väga huvitav arhitektuur ja, ja ma loodan, et see toob meile uusi külalisi, kes on huvitatud nii Arvo Pärdi muusikast kui eesti kultuurist laiemalt. Aga Neeme Järvi võttis Suurbritannias vastu suure auhinna. Ja Neeme Järvi on selle, selle auhinna ma ütleks täiesti absoluutselt ära teeninud selles mõttes, et olles nüüd olnud mõned aastad ja olles selline paadunud klassikaraadiokuulaja ja siis väga-väga sageli kõlab siin ikkagi mängitakse plaate, mida just salvestanud Neeme Järvi väga sageli tema šoti orkestriga. Aga kommenditud on tema salvestatud eesti sümfooniaorkestri plaate selles mõttes? Jah, ta on väga, ta on väga populaarne hinnatud armastatud orkestrite poolt ja mõistagi väärikas vanuses maestro, nii et palju õnne talle veel kord. Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert oli Londonis ettekandel. Ja no see oli nüüd üsna üsna hiljutine asi jah, et aga Erkki-Sven Tüüri teoseid ka varem mängitud, nii et tema on ja võib-olla see teine Eesti helilooja, kes oleksid rohkem rohkem silmapiiril, et tema akordionikontserti mängiti juulikuus, mängis BBC sümfooniaorkester ja see oli võib-olla siis selline ka teistlaadne Pärt, kus ütleme nii, et saatkonna saatkonna abi või sekkumist isegi ei olnud vaja, pigem oli meil vaja nagu jälgi ajada, et oo, et kas tõesti BBC sümfooniaorkester on otsustanud teha Eesti juubelikontserdi 100 protsenti eesti muusika kavaga ja tõesti, see nii oli, mille dirigeerisid lõpuks Olari Elts, nii et see oli puhtalt BBC sümfooniaorkestri enda enda initsiatiiv, mis on väga-väga tervitatav, et ei pea alati olema initsiatiivid meie endi poolset, selliseid juhuseid muidugi on vähem. Aga see väga meeldis. Ja viiulikontsert King's play siis oli ka väga, väga menukas. Kui rääkida veel pärimus ja džässmuusikast, mis Eestist Suurbritanniasse on jõudnud, siis Curly Strings on, kuidas neil läks? Tõelist ring käis, käis siin tõesti paari kontserdiga ka, ma arvan, et võib-olla põhiesinemine ütleme see kutsuja seekord, septembrikuus oli pigem siin eestlaste kogukond, kes tegi ka väga toreda sünnipäeva kingituseks eile ja korraldasid üle-euroopalise eestlaste laulu ja tantsupeo väga südamlik üritus, nii et need, kes siin tükk aega ei ole Eestis käinud, ma arvan, et meil oli pisar silmas selles mõttes, et selline täitsa laulu ja tantsupeotunne tulija köörist ring oli selline üks programmi osa. Ta on äärmiselt populaarne ja ja rahvas, kes üle Euroopa oli kokku tulnud väliseestlased, siis nemad ka teadsid nende laulusõnu väga hästi, nii et see oli kõik kõik äärmiselt tore, tore ja südamlik üritus. Ei tea, kui palju inimesi sinna laulu ja tantsupeole Leicesteri kokku tuli. Kui ma nüüd hästi mäletan, siis ma arvan, et oli üle 250 esineja. Mis siiski on arvestatav suurus ja rahvast oli, ma arvan, kuulamas kaks korda, nii palju. Ja esinejaid oli Norrast, Luksemburgist muidugi Suurbritanniast, Saksamaalt. Meetodit jätan mõned riigid ütlema, et lihtsalt ma ei olnud peakorraldaja, aga ka väga-väga palju rahvast. Aga vaatame siis veel, milles te olete ise osa saanud, mis on teile endale jätnud kustumatu mulje. Nojah, me mõtlema nii, et muusika võib olla tänavu olnud, et vast kõige kõige kandvam või olulisem Eesti kultuuriesindaja muidugi koorimuusikat, Eesti filharmoonia kammerkoor ja siis džässi muidugi palju, Kadri Voorand, kusjuures tuleks täiesti eraldi välja tuua, tema kollektiivid on olnud siin põhiliselt kes kes on esinenud ja ta ise ka väga särava esinejana alati mõjub. Mõjub väga hästi. Noh, me rääkisime juba grammofon voodis, BBC promsist, aga aga siin on jah, hetkel näiteks praegu on kuninglikus ooperiteatris on käimas Wagneri Walkeerid etendused veel kahel korral kus on korraga laval lausa kolm eesti solisti Ain Anger, Kai Rüütel ja Monika-Evelin Liiv, sellist situatsiooni ka muidugi ei ole varem muusika eesti muusika ajaloos vähemasti öelnud. Ma tean, et ühel ühel hetkel tuleb see, mis Eesti kinosaalides ka vaatamiseks, et igal juhul soovitan need tunnid oma elust veeta ja meie suurepäraseid ooperisoliste kuulata. Aga võib-olla jah, et on olnud ka väga tihe kirjanduse. Kevadel oli meil suur Londoni raamatumess, millest sai ilmselt palju juba Eestis räägitud, aga tänu sellele on ka huvi kirjanduse vastu kasvanud ja palju uusi raamatuid ilmunud. Ning võib-olla nimetada veel kaasaegset kunsti. Meie kaks kõige silmapaistvamad naisartisti katsed Novikova Kris Lemsalu on siis sel aastal fookuses ja saanud kokkulepped suurepäraste galeriide katsionovico näitust galeriis, mis lõppes ja novembrist tuleb kriklemiselu esimene suurem soolosõu Londoni kalevis. Ja siis ma võib-olla jah, nimetaksin veel, et mis meil siin ees seismas on, mis siin ikka pikalt minevikus istuda, et meil on tulemas veel väga palju muusikat, et Kiili vanamuusika ansambel just osutab ennast tuurile ja tulemas on ka Chipsi džässtrio ansambel tiitox, siis on meil veel Rahman, kvartett on detsembrikuu elektroonilise muusika Eesti suurnimed nagu Wayward, Viktor Vinogradov, Taavi Tulev tulevad tuurile. Ja siis võib-olla ma ise siin saatkonnas tegeleme tihedamalt praegu rohkem eelseisva Glasgow Eestis festivaliga, mis on novembri keskel nädal aega kestev Eesti festival nimega Estonia näo. Kuhu siis tuleb peakülaliseks tuleb Estonia ballett ja veel koreograafid Mart Kangro kaardistaks Sigrid Savikamakaga elektroonilist muusikat, filme, loenguid ja bukega issi maitseid. Et me tähistame siis sellega Eesti 100 Glasgow's ja ja midagi ei ole parata, et siin pilgud peale Brexit'i hääletust suunduvad rohkem sinna piirkondadesse, kus on olnud toetus Euroopale suurem. Jah, poliitika alati sekkub kultuuri ja kunsti ja majanduse ellu, nii et kõik on hästi tihedalt seotud. Mis on teie enda kõige kõige kõige elamus sellest aastast? Ja siis me jõuame siiski võib-olla selle BBC pronksi juurde tagasi? Jah, seal on lihtsalt niivõrd võimas ja populaarne üritus, et võib-olla ka ütleme see vastutus selle õnnestumiseks oli ka nagu päris suur, ma arvan, nii päikesel, saatkonna tiimil kui muidugi orkestrit ja ja see, kuidas see kõik välja paistab, et seda ärevust, mis on ka ürituse korraldamise juures ka väga tähtis element, lake ärevust oli päris palju ja muidugi, kus on õnnestunud siis emotsioon, mis sealt tuleb, on jälle kordades suurem. Tagasiside muidugi, alati publicolita positiivset meediakajastused ja, ja see, et ikkagi on kuulsad Eestist, et selline Eesti festivaliorkester on olemas. Ja ta on suurtel lavadel esinenud maailmas kelle üle võib tõesti väga uhke olla. Eks saatkonnale õnnestus meelitada Taali Royal Albert hooliga teatud hulk väärikaid briti ühiskonnategelasi ja poliitikuid, kes siis mõned neist selgus, ei olnudki veel Roela Albathoris käinud või polnud käinud? A. Nii et tore on, kui Eesti Kontsert on see põhjus miks Rolaga sooli tagasi tulla. Nii et see on siis see kultuuridiplomaatia, mida kõige muu kõrval saatkond peab tegema ja nagu ma aru saan, on teinud õnnestunult. Loodame palju tänu, Kersti Kirs ja edu edaspidiseks. Ja saate kõige viimane intervjuu on kõige lähema naabriga, nimelt oleme saanud telefoniühenduse Anu Kippastaga Eesti saatkonna kultuurinõunikuga Soomes. Tere Anu, tere päevast. Kuna soomlasi käib Tallinnas ja Eestis nii tihedalt, siis kindlasti oli mõtlemist, et mida Soomes meie riigi juubeliaastal esitleda, et soomlastele juba liiga tuttav ei tunduks. Kui te nüüd lasete senised sündmused silma eest läbi, mis on põhjanaabrites eesti kultuurist kõige enam huvi äratanud? Ma alustaksin kohe veel väga värskete muljetega ehk Turus toimus raamatumess, mis tõi kohale 21400 inimest, kellel oli võimalus 30 lava vestluse vahel, et valida, kus oli Eesti teemaks meil oli 15 kirjanikku kohal ja saalid olid täis. Kas oli mõni raamat, mis ekstra äratas kirjastajate huvi? Ja kirjastajaid sai juba hakata pommitama juba möödunud aastal, et raamatumess on tulemas. Messiks ilmus ligi 10 ilukirjandusteost soome keeles sellel aastal ja lisa on tulemas. Kas me võime mõnda nimetada, palun? Ikka alustame siis näiteks Paavo Matzini Gogoli diskost või võtame Jaak Jõerüüdi uue raamatu mälestused saadikuna Soomes ja mujal. Kai Aareleid, Kätlin Kaldma meie armastatud kirjanikud Valdur Mikita kukeseene kuulamise kunst. Need on ainult mõned, mida tasuks mainida. Kas on olnud ka kohtumisi kirjanikega väljaspool Turu raamatumessi? Jah, ikka, sest et õigupoolest nüüd on kohe tulemas ju Helsingi raamatumess, kus jälle eesti kirjanikud on kohal ja raamatuid on ka ilmunud ja nende tutvustusi on ka toimunud väljaspool messi sellel aastal. Kui me räägime muusikast, mis on olnud ikkagi Eesti kultuuriekspordiartikkel number üks, siis siin on ju ka väga palju toredaid sündmusi juba võimalik loetleda. Just ma alustaksin sama moodi, et läheksin nüüd tagantpoolt ettepoole. Septembri alguses oli meil suur rõõm, ERSO oli Sibeliuse festivalil Lahtis, mis siis see aasta oli pühendatud samuti Eesti 100-le ja väga soe vastuvõtt. Maestro Neeme Järvi oli dirigendipuldis. Alustasime oma 100. juubeli tähistamist Soomes juba eelmine aasta, kui Paavo Järvi oma orkestri ehk Eesti festivaliorkestriga esines Turu muusikafestival ja sinna vahele mahtus samuti eelmisel aastal, millega me tähistasime siis koos Eesti ja Soome sajandat juubelit Estonia tuur nii Helsingis kui Tamperes ja mis lõppes skaala kontserdiga muusiki Talos ehk muusikamajas Helsingis kus mõlema maa presidendid tõid oma tervituse. Ma olen kuulnud midagi festivalist, palju õnne Eestis. On hoopis armastuse ja anarhia ehk Racaota, Janhard, anarhia filmifestivali alafestival, seekord meil on alati olnud eesti filmid esindatud, aga seekord otsustas festival ise, et eesti filmid koondatakse alafestivali nime all. Palju on Eesti ja Eesti klubi, mis on ka olnud traditsiooniline tee, kus mängitakse ka eesti muusikat, seekord tegi seda ansambel ütleme duo, siis puur muud ja selle klubi nimeks sai seekord armastus ja anarhia, ehk siis eesti keeles oli klubi nimi. Samamoodi tõstis ka Doc Point'i festivali aasta alguses Eesti esikohale, kuid traditsiooniliselt esitab film alati esimese filmina Soome enda filmi, siis see aasta selleks oli jaanuaris rodeo. Missuguse vastukaja on filmi kriitikutes Eesti dokumentaalfilm Soomest saanud? Väga hea Rodeo läks jaanuaris, mul on selgelt veel meeles, ma käisin ise kahel linastusel, Rodeo läks täissaalidele ja Soome ringhääling siis üle tegi sellest ka lisaks veel aja vestluse, kus meilt siis osales ka Indrek Tarand ja nad tegid ülekande, sellest ajalehes kirjutati filmist. Seal oli palju äratundmisrõõmu, aga palju ka loomulikult soomlastele uut ja põnevat. Aga me meie iseseisvuse algusaastad olid ju soomlastega nii tihedalt seotud, et see film oli siin sai väga-väga hea vastuvõtu. Kiur Aarma ja Jaak Kilmi film kui mälu järgi just nii. Aga Eesti mängufilm, kuidas tema käsi käib Soomes? Festivalidel on alati mängufilm ka väga sooja vastuvõtu saanud. Nüüd kohe ju avatakse ka meil siin Eesti kino, nii et võib-olla tuleb lauset kinno veel rohkem eesti filme niiviisi nagu ütleme lihtsalt jooksvalt, et mitte festivalidele. Soome filmiga muidugi raske võistelda, Soome film on tuntud ja teatud ja soomlased armastavad oma endi filme. Eesti kino on siis täpsemalt, mis? Sinnamaani tuleb, avab juba sellel neljapäeval uues ostukeskuses. Kui me räägime veel niisugusest kultuurivaldkonnast, kui on pärimusmuusika ja džässmuusika, siis mulle tundub, et siin on ka sidemed Eesti ja Soome vahel üsna tugevad. On siis juubeliaasta sai kaks korda eraldi lausa eesti esile tõstetud, sellel suvel oli Boris siis traditsioonilisel uhkel ori. Festivalil oli ka Eesti kontserdid eraldi, lausa see oli samal ajal sellel aastal, samal ajal, kui on traditsiooniline pori Suomi Arena ehk meie arvamusfestival, mis siis seekord koos mitmete tegijatega ja Paide arvamusfestivaliga tõi ka meie esinejad nii arvamusfestivalile kui ka siis jad oli esindatud, sama oli ka eelmine aasta Tampere traditsioonilisel jazzfestivalil oli ka Eesti, kes seal esindatud ja läks täissaalile. Aga džässmuusikud käivad Eestist esinemas aastaringselt. Nii et nemad on meil hästi tuntud. Siin. Ja siis veel niisugune kultuurivaldkond kui arhitektuur, disain, maalija, fotokonst. Alustaks nüüd aasta algusest, kui moodsa kunsti muuseum Kiasma tõstis oma kogudest esile Baltimaade juubeliks oma kogudes olevat Baltimaade kunstnike teosed ja tegi suure näituse, mis on veel endiselt Diasmas näha ja rõõm on iga päev sealt mööda minnes näha näitust reklaamis suur hiigelsuur pannoo või plakat on meie Karel Koplimetsatöö. Ja aasta juubeliaasta Soomes lõpetamegi jällegi kunstiga taidehallis ehk siis siinses kunstihoones koos eesti kunstihoonega tuleb detsembris näitus, kus on meie alis Kask Jass, Kaselaan ja Neeme külm. Ja vahepeale mahub ka arhitektuuri, nimelt meie saatkonnahoone saab sellel aastal 85 aastaseks ja meil on kogu kevadeks saatkonnas näitus eesti arhitektide sketšidest. Igavesti uhke on, tahaksin mainida ära, et ega meie seda üksinda ei tee, Soome oleme me õnnelikud, meil on lisaks saatkonnale ju ka Eesti Instituut, Tuglase selts ja Soome Eesti seltside liit, kellega ja me oleme seda juubeliprogrammi kõik koos teinud ja tänu Tuglase seltsile ja, ja Soome Eesti seltside liidule on ju ka Eesti juubeli jõudnud maakondadesse Soomes teistesse linnadesse pisikesse küladesse. Meie oma suureks nimekirjas on ligi 70 üritust, aga ikka kõik ei teagi täpselt, mis kõik on toimunud Soomes. Maakonnad teevad ise Eestist külalisi. Absoluutselt ja ka festivalid kutsuvad. Tahaksin veel mainida, et tuleb üllatusena ikka veel, et endale tundub, et hakkab juba juubeliaasta läbi saama, aga ei. Ka Oulu filmifestival ootab eestlasi aasta lõpus. Näiteks Pensionäride Ühendus kutsub saadiku esinema, sest et on Eesti juubeliaasta. Tahtsin veel mainida kunstist olulise näituse, kuna see oli juba algas eelmine aasta, siis oli nagu sillaks kahel kahel juubelil soome juubel, siis eelmise aasta lõpus. Meie juubel sellel aasta alguses oli suur näitus sild tervise kahest vabariigist, mis oli siis mõlema maa ekspertide ja kunstnikel koostöös valminud näitus Helsingis. Kujutan ette, et kultuuri nõunikul on igas riigis, kus Eestil saatkond on olemas, on see aasta eriti töö. On on igav, ei hakka. Nii et palju jõudu, onu Kippasto ja loodame siis, et soomlased, kes ei saa tulla eesti kunsti imetlema ja sellest osa saama siia Eestisse, et see tuuakse neile koju kätte niivõrd, et nemadki ennast tunnevad sellel teemal kodus aitäh intervjuu eest ja, ja palju jõudu edaspidiseks. Aitäh teile Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt Vikkerraadio poee.