Tere vikerraadiokuulajatele algamas on reporteritund, mis on toimetatud Rahvusringhäälingu Narva stuudios. Minu nimi on Jüri Nikolajev. Saates räägime kahest tuntud Narva sümbolist, lihtsamalt öeldes paberlinnast ja kivikirikust Narva meistri Fjodor šansseni valmistatud Vana-Narva paberkoopiast ja Narva Aleksandri kirikust. Need kaks kultuuriväärtust, mis on näinud paremaid ja hullemaid aegu on tuntud vast igale Eesti elanikule ja nende saatuse üle on palju vaieldud ja vaieldakse ka praegu. Feodor Johanssoni meistriteosele peab leidma uue asukoha. Sestpeale Narva raekoja remonti kolib esindushoonesse volikogu ning uhkele maketile seal enam ruumi ei ole. Ja nii muretsevadki inimesed üle Eesti, et kas Vana-Narva koopiat tabab sama saatus, mis sõjaeelset Narva linna Aleksandri kirikuga on lood helgemad. Mitu aastat suletuna seisnud suursugune hoone on praeguseks taas avatud. Uhke valgusinstallatsioon ja veel täna ja homme toimuvad kontserdid annavad lootust, et märgilise tähtsusega sakraalhoone on lõpuks oma kohta leidmas ja nagu loodeti, siis kirik-kontserdisaalina. Samas pole tuhandeid inimesi mahutama kirikuhoone remondi ja majandamise küsimus veel lõplikult lahendatud. Mida teha Vana-Narva maketiga, miks talle kuidagi väärikat tasu kohta ei leita? Ja kas tõesti mõista Narva otsustajad Fjodor Jenseni teose sümboolset tähendust kogu eesti rahvale? See on üks saate arutlusteemasid ja teise teemana Aleksandri kiriku taassünd avaliku hoonena. Kiriku taasavamine kujunes meeldivaks, aga siiski üllatuseks. Ega keegi ei oodanud pikalt ja lausa lootusetult suletuna seisnud Aleksandri kirik nii kiiresti kasutuskõlblikuks remonditakse ja et see veel neli päeva kestva kontsertsarjaga rahvast üllatab. Aga pidu saab homme läbi. Rahulolev publik lahkub, aga mis kirikust edasi saab? See on teine küsimus, millele vastust otsime. Head kuulamist. Aga alustame siis Vana-Narva maketi saatusest. Fjodor Johansen on ehitanud nii vägeva ja nii suure ennesõjaaegse Narva koopia, et sellele pole suudetud leida väärika tasu paika. Ja nüüd pole muud võimalust, kui makett tükkideks võtta ja viia lattu paremaid aegu ootama. Pakkumisi ja ideid on olnud seinast seina. Kreenholm, kaubanduskeskus, raamatukogu, muuseum ja nüüd on ka Aleksandri kirik maketile kutse saatnud. Aga asi pole paigast liikunud. Maalehe ajakirjanik Rein Sikk hoiatas üldsust võimaliku kultuuri mõrva eest, mis Narva kultuuripealinnaks püüdlemise kontekstis eriti võikalt kõlab. Teisipäeval, kui Aleksandri kirikus, muusikud ja pideva installaatorid kontserdisarja avaetenduseks valmistusid tulid Narva stuudiosse Vana-Narva maketi teemat arutama inimesed Narvast ja kaugemalt. Seda arutelu nüüd kuulamegi. Narva Muuseumi juhtiva posti tere tervist. Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, tere. Tervist. Ja telefonil peaks olema ja ma loodan, et on Maalehe ajakirjanik, hea kolleeg Rein Sikk, tere Reim. Ratsemaid kuuled. Tervist kuulen hästi ja tervitan teid-Virumaad õigest otsast Kadrinas. Ja arutame kõigepealt selle Eestis väga kuulsa taiese, Narva käsitöömeistri Feodor Johanssoni valmistatud Vana-Narva maketi saatust, et selle sõjaeelse Narva maketi või selle paberi koopia lugu on kõigile hästi teada-tuntud ja kõigile väga hinge läinud, et kui lühidalt, siis on tegemist ühe meistriteosega, mida kõik Narva külalised tahavad väga näha, mis paikneb vist veel raekojas ja, ja mis võib väidetavalt hävida, kuna Narva linn ei suuda maketile väärikat asukohta leida. Ja hea kolleeg Maalehest Rein Sikk on seda isegi nimetanud oma ajaleheloos. Mälu ei peta. Kultuurimõrvaks läinud küsingi, et kuidas maketil lugu tegelikult väljastpoolt Narvat paistab, et kas ongi nii, et Fjodor Jenseni maketi saatus erutab rohkem väljastpoolt Narvat elavaid inimesi kui kohalikke narvakaid ja miks? Et tõesti, tõesti, mulle tundub kaugemalt vaadates, kuigi Narva on olnud alates sellest, kui ma Virumaale kolisin 30 aastat tagasi on minu südames olnud. Aga see on üks Narva sümbolist, võib-olla neid Narva elu eripärasid, neid vaiksemaid voogusid kõikjale, teata aga see, kui inimesed saavad minna raekotta ja näha seal ühte linna, mis on maa pealt pühitud, see läheb inimestele väga südamesse. Ja ma arvan, et kõik need inimesed, kelle jaoks oli see Narva kandideeri Euroopa kultuuripealinnaks, heas meelesokk ja nad hakkasid kaasa mõtlema. Ja siis ühel päeval nad avastajad appi. Kuidas on see võimalik, et kultuurikülaline kandideeriv linn ei ole ligi 10 aasta jooksul suutnud sellise unikaalsele? Kepile lõida normaalselt paika, et siin ongi see küsimus ja see teema, mis mulle tundub, et tõesti erutab inimesi mitte üksnes narva sees vaid ka oluliselt kaugemal ka Soomes väga palju, näiteks. Mu Narva inimesed, Ivo Posti ja Ivan Sergejev, mida me oleme valesti teinud ja kas te jagate Reinu muret, et see makett võib hävida? No ma mõlemad olemas suht erutatud praegu? Ei absoluutselt, tähendab et kui nüüd ma muuseumi poolt ütlen, siis tegelikult mina tulin Narva muuseumisse tööle 2015. aasta suvel teadusjuhina ja kuskil kaks või kolm kuud hiljem ma tegelikult hakkasin selle teemaga tegelema. Ma küll ei teadnud siis veel sellest projektist midagi, Narva raekoda läheb remonti ja nii edasi, aga lihtsalt mulle tundus, et maketil on õigem koht justkui muuseumis. Aga siis kogu selle protsessi käigus tegelikult selgus selline tõsiasi, et tema mõõtmed paraku on sellised, et muuseumil lihtsalt ei ole mitte ühtegi ruumi, kuhu seda panna. Ma mäletan, kuidas ma tekitasin isegi tormi veeklaasis kunstigaleriis, kui ma käisin seal ehituseksperdiga ringi ja mõtlesin, et kas on võimalik selt ühest saalist eraldada või ära võtta, neli postamentimis hoiavad lage üleval, et ja mingi erikonstruktsioon, et sinna oleks makett ära mahtunud, aga noh, loomulikult insenerid ütlesid, et see ei ole lihtsalt võimalik. Kui seetõttu muuseumi poolt see nii-öelda tegemata. Aga ma küll ei julgeks kahtlustada ei Narva linnavalitsust või, või kedagi teist siin selles, et selle Narva maketiga tegeletakse kuidagi pahatahtlikult, et ilmselt ongi lihtsalt see probleem, et ta on nii pagana suur pluss, eks ole, kui ma õigesti mäletan, sellist üheksa korda 12 11 meetrit pluss sinna peab ju tegema nii-öelda ümber käigu võimaluse kuidagi, et inimesed saavad seda siis vaadata kas pealt, ülevalt või kõrvalt või mida iganes, et see ongi väga keeruline. Ja millalgi ma isegi vaatasin siin neid tühjenevad koolihooneid lihtsalt juba mitte kui muuseumi inimesena lihtsalt nii-öelda kõrvalt linna elanikuna. Ja samamoodi ei olnud ju mitte ühtegi ruumi, et ilmselt Ivan oskab seda paremini kommenteerida, mis, mis sealt edasi sai nõnda. Ivan, palun, kas on probleem selles, et makett on paganama suur? Või on ka muid probleeme? Nii ongi, et ma käin, ongi suur, ma käin ongi keeruline, ega see igasse ruumi sobi ja ka iga ruum ei sobi selle, ma ei teaks, onju, et selles mõttes siin on, see on ka kahe otsaga asi selline ja tõepoolest on otsitud neid ruume tükk aega ja linnal endal neid ruume ei ole, mingi hetk oli korraldatud konkurss või siis selline nii-öelda kuidas ma ütlen siis hangele et leida ruum, aga see ei õnnestunud, on ju, et noh praegu ongi selline seis, et, et linn on suht nagu realiseerima seda, et selle ma kette jaoks on vaja eraldi ruumi luua. Kas see on siis omaette nii-öelda paviljoni näol või on see siis mingisuguse suurema nii-öelda muuseumi või nagu teistmoodi asja? Nii-öelda osa on ju, et kui näiteks mõelda Narva linnal ei ole ju sellise nii-öelda Narva linnamuuseumi nii-öelda et Narva linnus või Narva muuseum on natukese teise spetsiifiline, nagu mina aru saan, Timo, võib-olla see Ei, no vot siin ongi kuidagi läinud ajakirjanduses natukene kuidagi lappama sellega, et kõik ütlevad, et Narva muuseum on justkui nagu militaarse suunaga. Ei, ma parandan ära selle, et Narva muuseum on katusorganisatsioon, ütleb Narva linnusesse tuleb, ekspositsioon on militaarsuunake, tegeleb Narva linnuse ajaloo ja selle ümbritseva ajalooga. Aga mina nii-öelda muuseumi juhina juba mõtlen päris pikalt selle selle peale, et Narva peab saama oma linnamuuseumi. Sellepärast et esiteks Narva ajalugu on seda väärt, meil on väga palju asju, mida inimestele näidata. Ja, ja noh, ärgem unustagem ära seda kahekümnendat sajandit, eks ole, pealesõjaaegset ajalugu ja litse makett tegelikult minu meelest ideaalis peaks moodustama harmooniliselt ühiku selle uue linnamuuseumiga, sest eraldiasetsev on ükskõik, kus ta on tai, ta, ta on nagu asi iseeneses, aga tegelikult ta peaks olema keset seda vanalinna südant. Tegelikult sul on võimalik vaadata maketi. Nii nagu praegu raekojas on, sa vaatad maketti ja sa vaatad raekoja aknast välja, sa näed seda raekoja platsi, mis ta oli ja siis seda, mida seal nüüd ei ole enam, eks ole, eks sellises kohas õiges kohas vanas linna südames peaksid olema reisinud. Kuule, tegutseme ju arutleme, ega siin ei ole keegi selle maketi vastu või keegi pääseda maketi pähe väärtuslikuks. Mina ei saa lihtsalt lihtsa maainimesena aru, et kuidas linnas, kus on 300 tuha, kordan 300000 ruutmeetrit kasutamata pinda, arutatakse juba 10 aastat selle üle, kuhu see makett panna ja ei nähta sellest maketismik väärtust, vaid nähakse probleemi. Olen rääkinud nii Kreenholmi haldajatega kui farmakeskuse inimestega, kes mõlemad ütlevad, et me oleme konkursi läbi teinud. Me võtame selle maketi kohe vastu, teeme ära. Ja nüüd veel Narva Aleksandri kirik, kes minu tagasihoidliku päringu peale teatas, et sõbrad, alustame töödega seitsmeteistkümnendal novembril, siis on meil Aleksandri hääle nimeline festival läbi, alustame töödega ja leiame maketile koha. No ootame, me oleme, me oleme Euroopa nutikad lahendused, Eesti, teeme ära. Ei, see kõik on väga tore, ma olen täiesti nõus, sellega ma kategooriliselt olen selle vastu, et määratleda praegu nii-öelda muuseumi või ka linnavalitsuse tegemist nõnda maketid, mis probleemi, nägemiseni, asi ei ole absoluutselt selles, et see oleks probleem, asi on selles, et me tahame head lahendust. Teeme ära, ka, võib minna, koristada prügi, võib teha igasuguseid asju. Tahad, hoki, hakkame homme peale, aga sellise maketi kultuuriväärtuse nähtusega ei saa tegeleda niimoodi, et me paneme ta lihtsalt kuskile. Kas või siis sinnasamasse Aleksandri kirikusse lihtsalt põrandasse augu, nii suure nagu vaja. Paneme klaasi peale, ongi asi vask. Võib-olla on see lahendus, ma ei tea, aga ma ei taha nagu otsustada selle pealt, kes ometi üks lahendus tuli, teeme ära nüüd. Reinold on selles mõttes õigus, et. Arutlused, kuhu võiks ja kuhu saaks, on viis kuni kuus aastat vanad, et praegu me peame tegelema tegelikult jumaketi päästmisega, sain ma õieti aru, Rein. No mina olen küll nii aru saanud, oleks Narva inimesed peavad täpsemalt, mis kuupäeval läheb Narva raekotta sisse remonti ja siis on vaja makett oleks kadunud ja eks vist ole ka niimoodi, ma ei tea, kas Narva mad oskavad kinnitada või mitte. Samas momendist, kui Narva raekojas makett kuhugi kokku pannakse, kaotab oma töö ja palgaga sansantsin nii et uusi makette enam ei sünnis. Kuulge, ma arvan, et narvastajatakse ikka rohkem väljaspool Narvat kui Narva siseselt, mina küll esimest korda kuulen, šanseni töökoht kaetakse, küsimus oleks mul see, et miks me üldse räägime oma keti päästmisest, ma sellest aru ei saa, et makett andma, see ei ole praegu kuskil, ma ei tea, vee all, et sa oled päästma peaks, tegelikult makett on täiesti tükkideks lahtivõetav asi, tehnoloogia ja selleks on olemas, kui sulle Johnsoni enda poolt välja tuletatud mul joonised kaasas, kui, kui raadio saaks näidata, on ja et selles mõttes ma, ma tõesti ei saa aru, kust saab paanika, tuleb et see on suur asi, ma olen täiesti Ivoga pärijat, nagu sellega sellistesse asjadesse peab nagu ajuga nii-öelda. Kuidas ma ütlen siis nagu peage suhtuma on ju, et, et siin ei tohi minna nagu mingisuguseks nagu Huld emotsionaalseks. Taastame maketti, mis tegelikult päästmist ei nõua, on ju siin ei ole päästmisest teemas ja teema selles, et me teame seda niikuinii tükkideks lahti võtma isegi kui paneme seda oma klaaspaviljoni kuskil nagu ühes kohas on ju sa ikkagi nõu magiti lahti, võtmest, maketti kuskil ladustamist, nii kaua kui on vaja ja siis maketti tagasi nagu kokkupanemist, on ju ometigi vabandust Ma ei tea, kas ma pean seda nii otsese tekstiga ütlema, aga ega linna nii-öelda linnaametnikud ei ole ka idioodid, onju, et me ju saame aru, et makett, kui on papist ja vineerist vineer, läheb vinti kui nagunii-öelda, õhutemperatuuri, õhuniiskus ei vastanud tingimustele ja nii edasi. Ega no ja üks asi, mida kõik vist unustavad ära, on see, et makett on tegelikult linna palliansis. Šansel saab linna käest palka, maketi materjalid ostetakse linna poolt, linn jällegi, no miks me peaks iseenda nagu vara lihtsalt nagu ma ei tea pätsu laskma ma sellest nagu loogikast aru ei saa või kas me tõesti arvame Narvast nii halvasti, et see on ka nagu mingi bränd või selles mõttes on? Rintsikul õigused, muidugi, see protsess oleks võinud minna kiirem ja, ja aktseleratsiooniga, aga lihtsalt praegu ongi see aeg, kus ongi see kultuuripealinnas ja nii edasi ja nüüd on see fookus läinud nii-öelda rohkem kultuuri peale. Nüüd sellega tegeletakse, et selles mõttes kuigi jah, võib-olla ma ei tea, ma ei ole nii kaua Narvas elanud, ma olen kolm pool aastat olnud siin tööle elanud, eks ole, et võib-olla see protsess tõesti nagu ütles, et 708 aastat tagasi, millal see mõtlemine või, või selline hakkas peale, aga üks asi ongi mõtlemine. Teine asi on see, et meil on aktiivne periood ja nüüd me tegeleme sellega. Ja kui me leiame selle lahendused, ühendame selle tulevikus tehtava linnamuuseumiga, siis linnamuuseumi tegemine võtab aega. See ei ole nii, et teeme 17, november, hakkame linnamuuseumit. Ja ka Aleksandri kiriku nagu põrandasse sisseraiumine on ju, tuletan meelde tega Aleksandri kirikus tegelikult praegu nii-öelda sellist täis kasutatavad õhuniiskus, õhutemperatuuri hoidmise lahendust ei ole ja ei tule ka mina ei ole teadlik, mingisuguseid ehitusprojektis me seda ette näeks. Mis tähendab seda, et ega Aleksandri kiriku lahkeni nii-öelda selline nii-öelda väljaastumine teeme nüüd on ju, tegelikult tähendab seda, et riik või kirik või keegi, kes ei ole suutnud ka siiamaani raha leida, peab järsku raha saama kuskilt et seda asja ehitada ja siis selle ehitus võtab ka aega ja ressursse. Et see on väga tore öelda, et jah, paneme Aleksandri kirikus, aga tegelikult see on täpselt sama probleem, nagu linnal on, linn ka ütleb, et paneme kuhugi, onju. Aga siis, kui hakatakse uurima, et mis need detailid on, siis hakkabki see keerulisus välja tulema ja tegelikult Aleksandri kirikuga ongi sama teema, et aitäh lahke nii-öelda sellise pakkumise eest, onju. Aga mida sa siis nagu detailselt täpselt tähendab? Rääkimata sellest, et jah, et kui me lähme panemata nagu maa sisse ja mis ei ole niisama mingisugune, tead sa, tegelikult need tingimus, kui me seda praegu teeks, on ju, nagu sa praegu meedias kuuleb, siis oleks. Meie jaoks on veel halvem, kui see on tegelikult kuskil teises kohas. Vabandan, Rein, räägi nüüd, Reintsik. Ja vaadake, see pööraselt head plaanid on teil ja nüüd olekski paslik just nimelt teil Narvas, Narva võimudel, mitte ajakirjanikel kokku kutsuda kiirelt veel paari nädala jooksul üks kena konverents, kus osaleb nii Aleksandri kirik, ose põlevad Narva tegelased, kus osaleb ka autor, šansson ise ja nii edasi või, või näiteks, kui tahate kiirelt teha, siis kui Narva Aleksandri kirikus toimub selle suurejoonelise valgusfestivali avakontsert, on seal ka proua president, et äkki istute siis kõik koos maha ja arutate koos seda asja, et see oleks kõige mõistlikum, kutsub rahvast kokku, see on kahe nädala töö ja, ja võib-olla leiab selle aja jooksul ka võimalus näiteks härra siseminister Andres Anvelt Narva tulla, sest tema kui praegu Aleksandri kiriku esindaja saaks ka sõna sekka öelda kaks nädalat arutamiseks on piisav aeg, sest ma julgen hakata lausa eetris siin sõlmima, kihlvedusid, et kui makett pakitakse kuhugi ära, siis ta ta sinna jääb. Ma olen natukene küüniline, andke mulle andeks, aga ma olen natuke ka ilu näinud. Rein Sikk, ütle, palun, kas see on usalduse küsimus, et ei usaldata Narva linnavõimu või, või milles on küsimus, et miks sa arvad, et sa makett kusagile ära pannakse, sinna ta ka jääb. Ei, see ei puuduta üldse ainult Narva linnavõimu, siis see on, see on lihtsalt, see on reaalne elukogemus, mis näitab, et kui mingi asi pannakse ajutiselt kuhugi ära või pannakse ajutiselt püsti, siis nii see ka jääb. Palun, kommenteerige, jah, ma ütleksin lihtsalt seda, et ma hea meelega võtan selle rentsiku poolt pakutud kihlveo vastu, kui me saame tingimustes ajaperioodis ja kõiges selles kokkuleppele, sest mina esindajal Narva linnavõime vaid täpselt samamoodi muuseumid kes on väga tõsiselt huvitatud sellest paketist ja selle saatusest ja sellest, et oleks olemas. Küsimus on nüüd lihtsalt selles, et Rein Siku ettepanek on täiesti okei, muidugi võib kutsuda kokku laia aruteluringi ja jumal teab, võib-olla sealt tuleb ideesid lihtsalt, ma olen natukene skeptiline selles osas lihtsalt mida laiemale arutelule asi läheb, seda laiemaks aruteluga läheb. Et siin on praegu piisavalt palju minu meelest ka käinud läbi neid erinevaid ideesid, ega ei maksa ka arvata, et neid ideesid ülemäära nii-öelda uusi oleks veel võimalik tekitada. Ja mis ma tahaksin öelda veel selle, selles osas Reinsikule sele senise kogemuse põhjal arvata, et see jääb kuskile seisma. Jah, ma arvaks ka muidu niimoodi, ainult et siin praegusel hetkel on liiga palju huvitatud osapooli. Selles mõttes oleks see siis nagu ühe või kahe mingisuguse osapoole asi, et noh, vaatame, lükkame selle praegu pakime kokku, küll me kunagi vaatame, siin on liiga palju osapooli selleks, et see jääks lihtsalt kuskile seisma. Ühelt poolt osapoole, teiselt poolt on tõesti pinge koos selle nii-öelda kultuuripealinna teemaga me ei saa ju jälle juhin nagu tähelepanu asjaolule, et inimesed ei ole idioodid, on ju, et ma ei näe, kui palju kordama pean sulle nagu kordama, aga see, et sa nagu sisse läheks, on ju. Et mina olen küll avastanud oma pika, 31 aasta pikkuse nagu elu jooksul on ju tegelikult tavalised asjad, tehakse ikka läbi mõeldes ausalt öeldes vähemalt nagu linnavalitsuse poolt vaadates mina näen seda küll. Nii et mina arvaks seda ideid, palun ärge pakkuge, pakkuge lahendusi, mis on reaalsed, mis on tehtavad ja nii kiiresti, kui te ise nagu pakkuda, teha on ju. Et kui te räägite, et paneme nüüd siis Aleksandri kiriku sisse, öelge mulle, mis kuupäeval sel aastal ma seda ära teeme. Kui te ütlete mulle, et sa ikka võtta vastavalt, siis ma ütlen, tead, Peeter esimese maja. Me võiksime tekitada ka Narva linna nii-öelda selle muuseumi on ja on ka paari aastaga tehtud asi on ju nii, et siin on tegelikult me räägime praegu sarnast täiesti nagu samaväärsete kontseptsioonide vahel. Ma ei näe siin mingisugust sellist kiiret lahendust ja tulles tagasi nende 300000 ruutmeetri juurde Kreenholmis on vaadatud postide täis, need ruumid sead tegelikult arhitektuurselt konstruktiivselt ei tööta. See on sama probleem, mis on tegelikult Narvas igal pool. Miks raamatukogu väga ei sobimix, Kreenholm ta ei soovinud, miks ühtegi lasteaiad väga ei sobi, on täpselt see, et majade või hoonete konstruktiivsed omadused, miks kunstigalerii sobinud konstruktiivsed, seda nii-öelda ülesehitused lihtsalt ei võimalda seda. Jällegi, kui keegi tahab pakkuda varianti, mis lahendaks situatsiooni, nüüd on ju siis? No väga hea, teeme ära. Aga siis teeme nii, et tõesti nagu ei pea maketti viima kuhugi, ma ei tea, enam-vähem noh, ma ei tea, teise linnani, see transportimine on ka omaette selline väljakutse, ärge mulle külvelgijat nagu rekkas transportimine maketti, hävita, nii et selle suure arutelu asjus, no mine tea ja mina olen ka täitsa nõus sellega. Ivan Sergejev, lihtsalt täpsustan, et see, mis, mida me räägime, kui me räägime Aleksandri kirikus, tähendab seda, et siin Aleksandri kiriku põrandas raiutakse süvend ja makett pannakse sinna ja ma saan aru ja peale pannakse klaas. Ja alla pannakse kütte ja ümberringi pannakse soojustus ja, ja siis nii edasi. Muuseumi inimesena võin öelda, et ma olen nüüd viimase paari aasta jooksul käinud maailmas päris palju ringi ja vaadanud nii-öelda erinevaid arhitektuurseid lahendusi küll muust aspektist, mitte maketiga seoses, aga need, mis on klaasi alla pandud, ma ei ole mitte ühtegi kohta näinud, kus ei teki niiskusega probleemi, see klaas, niipea kui on põrandasse tehtud augu või nii-öelda klaasiga kinni pandud, on kohe probleemid ka kõige uuemates muuseumites hakkab vetikad kasvama ja nii edasi, et selles mõttes see on selge, et teised muuseumid on täpselt samamoodi, ei ole leidnud seda head tehnoloogilist lahendust, kuidas põranda sees klaasi alla panna midagi, mis ei hakka seal nii-öelda omas kliimas elama. Head sõbrad Narvas, lubage vahele hüüda. Mulle tundub, et meie mõtteviisides on väga oluline vahe. Vahe on see, et ükskõik mis plaaniga kasvõi meie lühikeses saates välja tulla siis teie leiate kogu aeg võimalusi, miks see plaan ei pea ma vaidlema, tuiskama ribi, tahad öelda, et asjad töötavad, kujutage ette, kas keegi täna aasta tagasi uskuda, et Narva tuleb kuuel 30000 inimest vaatama. Kreenholmis etendus ei uskunud, aga kui uskuda, et see asi saab tehtud, siis tehakse ära. Sõbrad, uskuge, et see asi on võimalik. Mina annan oma pilve oma tiivad ja paneme asja. 30000 inimest pandi ajutistele, tellingutele ja ajutises ruumis, millel ajutiselt taotlejate luba on ju, et see ei ole tegelikult ühe kultuuriväärtuse pidev nagu väljakolimine, kuhugi teise ruumi, seal nad ei ole võrreldavad. Ta saab, ma ütleksin ka, lihtsalt praegu seda, et see mõtteviiside vahe on ilmselgelt olemas lihtsalt ühelt poolt tundub, et asjad on väga kiiresti ja lihtsasti ära tehtavad. Meie vaatame siitpoolt, võib-olla seda, et millised on ette detailsed lahendused, millele tegelikult ei pannud tähelepanu, juhtis siis ükskõik millise lahenduseni hurraaga välja pakume. Sellega on seotud insenerlahendused, klimaatilised lahendused, ehitusasjad ja nii edasi, ilma. Mitte ühtegi asja ei saa panna püsti, lihtsalt ehitan maja. Tundub jube kihvt, eks ole, pane maja, aga siis hakkad vaatama, mis selleks kõigeks vaja on. Ei ole see lihtne, niisama. Mul on küsimus Ivo Posti Vancergeeeff, mille pärast ei sobinud kaubanduskeskuse Fama pakkumine. Room oli olemas väga selline inimsõbralik keskkond, turistid käivad, mis see probleem seal oli? Mina ei oska seda kommenteerida, siis vaata, see otsus oli vastu võetud, mitte meie poolt. Kuidas me saame kellegi teise, see oli volikogu, et ma ei, ma ei ole nagu väga kursis sellega isenesest main. Noh, puht põhimõtteliselt ma ei oleks näinud selles probleemi, sellepärast et inimesed oleksid seda näinud, lihtsalt ainukene küsimus olekski minu jaoks olnud see, et millal ma päris alguses viitasin, et noh, kõige ideaalsem on see, et ta on nii-öelda omas keskkonnas, seal oleks ta välja lõigatult olnud lihtsalt keset nii-öelda no okei, kaubanduskeskus oleks hea ajutine lahendus kuninganna. Kuninganna kuningad, toimuvad, konverentsid, koosolekud, mõttetalgud seal. Suurepärane, aga ma kuulsin volinikke sellist lauset, et ei sobi meie kuulsusrikas ajalugu. Kaubandus. Keskusesse ei sobi, no see on ilmselt selline natukene piibellik lähenemine, no võib-olla ja et see on omal vanal erialal muusika alal, ma mäletan ka seda, et kuidas ikka läheb mingeid ooperiaariaid kaubanduskeskusesse laulma ka tänapäeval tehakse, et tuleb oma kestast nii-öelda välja tulla natukene laiemalt mõelda. Puht põhimõtteliselt mina ei oleks selles lahenduses probleemi näinud, aga ma sain aru, et seal võib olla ka rahaline küsimus. Lihtsalt, et see raha, mis oleks kulunud vist 10 aasta peale, selle eest saaks juba tegelikult ja omaette. Just öelge palun, mis te arvate? On aastaga, see küsimus laheneb. Maketi eksponeerimise ja säilitamise küsimus on, no mina ütleks niimoodi. Tagumine sein on ju teada kultuuripealinna aasta? See lõpptärmin on väga selgelt teada. Omaette küsimus on, et äkki saaksime, Mul tuleb, kui me siis kultuuripealinnaks ei saa, siis võin ma selle kusagile pakki jagavad seal, mina ütleksin küll nüüd seda, et isegi kui Narva ei peaks saama kultuuripealinnaks, siis mina ei arva, et kõiki neid plaane ja ideesid, mis on välja pakutud, peaks nüüd prügikasti heitma. Me võiks ikkagi need ellu viia, ikkagi need asjad ära teha, see on juba auküsimus. Iseasi, kas nii-öelda riigi poolt ei tule seda kümmet miljonit, eks ole, millega teha tohutuid asju, aga väga paljusid asju saab ikkagi ära teha. Makett on kindlasti üks nendest, mille peaks igal juhul ära tegema. Rein, kas sind rahuldaks see viimane tähtaeg 2024? Ma ei seaks tähtaega, siis ma mõtleks selle peale, et tegelikult praegu kusse maketi teema on üleval ja kelle jaoks teravamalt kelle jaoks? Just praegu tegelikult Narvast inimesed, teil on võimalus, sest kõik Eestimaa peal ja ka Narvas on avalik, nad tahaksid seda lahendust saada, seega iga päev, mis asjaga viivitate on nagu teie kahjuks iga päev, mis te lahendusega edasi lähete, on Narva võiduks, seega seda tegutseda ja näiteks saama inimestega, ma olen rääkinud viimase nädala jooksul ja, ja nemad ütlesid, et me oleksime nõus täiesti asjaga uuesti alustama, leidma pinna kas või kohe ja nad tahaksid seda teha, Kreenholmi inimesed tahaks seda teha. Kirik tahaks teha. Teie saate palka maksumaksja raha eest, tegutsege, nii et maksumaksjad oleksid õnnelikud, et Narva võidaks. Ja ma, ma olen nõus igal hommikul ärkama ja hüüdma kõvasti üle kogu Kadrina, elagu Narva, kui te selle asjaga hakkama saate. Rein Sikk, mul on küsimus, ütle palun, mis on selle maketi väärtus? See väärtus on inimeste südameid. Kui ma kuulsin seda, et inimesed läksid selle maketi juurde, hakkasid nutma. See makett räägib meiega palju rohkem, kui ma ei tea, mitusada kilo pappi ja paberit. See räägib meiega meie kogu Eesti ajaloost selle tõusudest ja mõõnadest ja lisaks ta räägib meie jaoks ka meistrist suure tähega. Ma pean härra Johnsonit silmas, et tegelikult Sandsin oma tööga on meie jaoks. Maailma parim näide võimalikust integratsioonist ja, ja selle mittekasutamine maailma parimal moel. See praegu on tõesti natuke kuritegu, sest mina kujutan ette seda, et tõesti härrašanssoniga koos tegutseks Narvas maketi firma, andke talle abi laskuda paneb selle püsti, mis toodaks makettidena mitte üksnes vana Narvat, vaid toodaks marketite kogu Eesti jaoks Eesti külasid, eesti talusid eesti hooneid. Tema on mees, kes oskab näha maailma ja tõesti nimetate vaata foto peale ja ta näeb seda kohe juba kolmemõõtmelise, noh seal Narva unikaalne rikkust, mida tuleb hoida, arvestades seda, et prantslane ei ole ka esimeses nooruses tõesti iga viivitatud päev, iga viivitatud sekund on kuritegu, tuleb tegutseda. Ega mul ajakirjanikuna maarjainimtegevus, ega ma ei hakanud sellepärast seda asja keerutama, et mul oleks mingit skandaali vaja. Minu vanaema ütles ka, et kui sa vihastad, siis ole koledaks minagi koledaks minna. Mul lihtsalt süda valutas, sellepärast seepärast, et selle ette võtsin. Ja praegu ma arvan, et üle Eestimaa on tõesti sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, kelle süda valutab, need on tegelikult kõik Narva sõbrad, võtke nad kokku, tehke ära. Suur tänu sulle, Rein Sikega, rohkem sind vist telefonil ei hoia, sa oled oma sõna öelnud, ma loodan, et see asi hakkab vaikselt liikuma, aga lihtsalt ütlen raadiokuulajatele ja stuudiokülalistele, et niikaua, kuni me mõtleme, see makett kasvab, Johnson teeb uusi ja uusi asju. Ja mida rohkem me viivitame siis, kui ta teeb seda rohkem, ta teeb seda suuremad ruumid, peame hakkama otsima, et see asi vajab lahendamist. Aitäh, Rein. Aitäh ja läheme Narva inimestega, me räägime edasi natuke veel, et ma ütlesin, ma loodan, laheneb ja ma olen kindel, et see laheneb, ei saa lahendamata jääda. Teine asi on ka tulekul, suurem kultuurisündmus, Aleksandri kiriku taasavamine, taasavamine kontserdiga ja mul on tekkinud peas imelikud mõtted, kui räägiti varasemalt väga palju sellest, et kirikul ei ole raha selleks, et talle õla pidada. Kirikul ei ole funktsiooni selleks, et seal tegutseda. Krik vajaks, kas multifunktsionaalsust raamatukogu veel midagi, Eesti kontsert või Kontsert inimesed rääkisid sellest, et pole mõtet hakata vedama Narva kontserte. Kirjutan järsku kõik olemas. Kirik on avamisel. Kontserdid tulevad, mida teie tajute, mis on vahepeal juhtunud või mis on vahepeal muutunud Kremli ööbikud, kultuuripealinna väljakuulutamine ja Narva kõva töö viimase 10 aasta jooksul nagu korda teha, see on see, mis on juhtunud ja lõpuks nagu ühe aastaga on hakatud tähele panema. Jah, ma olen ka nõus. Selles mõttes, et see oli täpselt seesama, mida ma enne ka rintsikule kommentaarina ütlesin, et, et praegu on päris paljud mõtted ei ole enam võimalik mõtetena hoida, see rong liigub ja noh, mingi tärmin on, tuleb see kultuuri peale või ta ei tule. Fookuses Me oleme niikuinii, tuleb tegeleda sellega ja väga erinevate ideedega, lihtsalt ma pean ka ütlema seda, et mind tabas täiesti ootamatult paar nädalat tagasi või millal me selle avamiskutsutud tänaseks õhtuks sai. Ja, ja minu viimane teadmine oli see, et kuna see ehitaja, eks ole, skandek oli vist seal peal, eks ole. Teeb meil linnuses ka, eks ole, siis ma kuulsin, et noh, et selle seoses firma mehed seal midagi teevad ja minu teadmises, et ju nad siis seal konserveerivad midagi panevad, et nagu kokku ei kuku, eks ole, sisuliselt. Ja nüüd siis tabas mind täiesti ootamatult see oi, aga see on ju valmis. Et ma tõesti ei tea, mis seal nagu vahepeal, kust need rahad tulid, kus kogu see protsess niimoodi pauguga käima lükata, et see on, ma olen väga rõõmus, et see, see toimub. Aga aga samamoodi vabandust, et samamoodi ma ütleks ka seda, et isegi veel rohkem kui see, et, et see praegu, see nagu täiesti ootamatult valmis huvitab mind see, et noh, mina, kui ma oleksin seda projekti vedanud, mina oleksin alustanud ka sellest, et teha mingisugused analüüsid selle kohta, et millise funktsiooniga ta siis ennast välja veab, sest on selge, et tänapäeva maailmas ei ole isegi kultuuriasutusel võimalik rippuda veskikivina ei kiriku, ei kohaliku omavalitsuse või riigi või ükskõik millise omaniku kaelas. Järelikult pidi olema mingid analüüsid, mis vahepeal justkui tõestasid ära selle, et näed, tegelikult on võimalik kontsertsaali teha, küll inimesed käivad ja nii edasi või siis oli see vabalava tehti hulgaga vaba lava tõesti, et äkki tõesti on siis meie Küll ei teinud, aga äkki läheb, õnneks, tulevad, ei tegelenud, ma peaksin kohe nagu sekkuma. Et jah, tõepoolest see nii-öelda Aleksandri kiriku taasavamine kõlab nagu väga tugevalt on ju tegelikult, millega me praegu kokku puutume, on ühe ruumi, mis näeb välja täpselt samasugune, nagu me oleme seda viimane kord näinud, on ju öelnud, et selle nii-öelda krohv on natukene nii-öelda korda tehtud ja mõned praod on korda tehtud ja pandud on ajutine, ainult mõnikord töötav nii-öelda soojuspuhurite näol siis selline soojus, mingi asi on ju või kuidas ma ütlen siis nagu küttesüsteem, see on ainukesed asjad, mis muutunud, tegelikult on asi täpselt sama seis, nagu ta oli. Et tegelikult me räägime praegu konkreetsetest üritustest, mis toimuvad konkreetsetel kuupäevadel, millele peab eraldi taotlema lube ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult me ei räägi praegu siin korda tehtud majas, mis on nagu siin järsku kolme nädalaga korda tehtud saanud, on ju. Ja millega, nagu siin aastaid on vaeva nähtud, et nagu no mis me ikka teeme. Et tegelikult praegu on selles mõttes käidutud, aga mutikalt vot see on see hea eestikeelne sõna on ju nagu seda maja korda teha ja pidevalt nii-öelda, et sa oled kütet sees hoida, on tõesti, on tohutu, on ju, need on kõik need küsimused, mis sina praegu siin nii-öelda rääkisid ivani, et et kui palju see maksab ja mis seal ikka teha ja nii edasi on ju eksanalüüs on ka tehtud, eks ma saan aru, et mingisugused töögrupid on ka loodud on ju ministeeriumite siiani, et mis peavad seda nii-öelda long term või nagu nii-öelda seda pikkaajalist plaani välja mõtlema. Aga praegu on tehtud selline kergelt nagu telliskivi lähenemine on ju, et nagu on, üks maja võiks kasutada, kasutame, praegu kasvatame ajutiselt, teeme nii, et jah, et väikseid asju nagu toimub kogu aeg on ju. Aga see ei tähenda tingimata seda, et nii-öelda kogu hoone on järsku nii-öelda oma funktsioonist lukku pandud. Ühesõnaga siin on tõlgendamisvõimalusi veel ja tegelikult see töö on ju see on praegu jookseb, töö ei ole lõpetatud kindlasti. Ühesõnaga. Ses mõttes on väga kihvt lahendus. Ma olen ka sellega rahul, lihtsalt mul täpselt sama, samuti nii-öelda kõrvaltvaatajana tekkis mulje, et nüüd säki kirik paugust valmis. Aga selline nii-öelda nagu selles Telliskivi lähenemisega kasutuselevõtt on ka väga hea. Ta lükkab sinna elu sisse, see muutub ka fookusesse, tuleb uuesti ja võib-olla see annab lisavõimalused, aga see ei tähenda muidugi seda nagu noh, me rääkisime, mõtlesime mõlemad juba need analüüsid Tuleb igal juhul selektsioon siis lõpuks on ja selles mõttes see töö nii-öelda lõpp. Selline lõpptöö on siiamaani praegu tegemata. Ta on ju aga see, et ruumi seisan lihtsalt niisama ja tilgub, mingi, ma ei tea vihmavett läbi, vaid ta on kasutusel kasvõi osaliselt kasvõi mõnikord kasvõi nii et hoc on ju, see on tegelikult täitsa nagu lahe, mina, mina olen küll igatpidi nagu poolt on ju tegelikult seesama tendents, muide mida on ka Kreenholmis näha ta, et kõik need Kremli ööbikud ja Station, Narvat ja kõik need muud asjad on tegelikult täpselt sama. Lähenemise näitajad on ja see on tegelikult see, millest siin Reinvere rääkis, on ju, et lihtsalt lähme teemiana jah, ja ongi mindud tehtud. Aga no vaata, siin on oluline, on tähele panna. Pidev, see on, see ei ole püssilahendusse, on ajutine lahendus, on nii-öelda, on isegi termin olemas, vahekasutus on ju, et et aga see püsilahenduse leidmine ning Kreenholmi kui Aleksandri kiriku kui Narva maantee ja puhul on tegelikult nagu selline tõsist. Stuudios rääkisid Vana-Narva maketi võimalikust käekäigust Narva Muuseumi juht Ivo Posti, Narva peaarhitekt Ivan Sergejev ja Maalehe ajakirjanik Rein Sikk, Kadrinast. Aga läheme saate teemaga edasi. Ivo Posti ja Ivan Sergejev rääkisid ka Aleksandri kiriku taasavamisest või siis üllatavast taasavamisest, mis tabas isegi linnavõime ootamatult. Et kuidas siis nõnda alles oli suletud ja varisemisohtlik. Nüüd aga remonditi küttega ilmatuma uhke valgusinstallatsiooniga ja neli päeva kestva eesti ja vene muusikute kontsertseeriaga. Näiteks täna esineb kirikus kontsertsarja Aleksandri hääl raames Kalle Randalu koos Narva linna sümfooniaorkestriga ja homme Eesti rahvusmeeskoor, politsei ja piirivalve orkester ja Moskva uue ooperisopran Natalja Kress. Lina. Tõeline ime. Aga mis saab ülehomme, kui kontserdid lõpevad? Edasisest räägime Narva Maarja koguduse õpetaja Urmas Karileediga. Need kontserdid. Mis need toimuvad sel nädala Narva Aleksandri kirikusse aru, et jah, et selleks ajaks saab küte sisse, selleks ajaks saab publiku kindlasti sisse. Tuleb president, mis saab pärast kirikust, kuidas seepärast töötama hakkab funktsioneerima kirikus on hetkel pluss 15 kraadi seal on küte ja mida on võimalik kasutada ka aasta ringi. See küte on küll selleks perioodiks, kui kirik veel ei ole renoveeritud, meie kirikusse tuleb ka Narva linna küte, mida me torniosas kasutame ja tulevikus saab see olema kasutusel ka suures saalis. Aga need kontserdid tõepoolest on sellel nädalal ühekordsed. Järgmisel nädalal neid ei ole, aga meie loodame väga, et see on ilus algus ja ka edaspidi on võimalik kasutada seda selle kiriku suure saali unikaalset akustikat erinevate kontserdite korraldamiseks. Mis küll jääb pärast seda nädalat on püsivideoinstallatsioon, mille nimeks oleme pannud taevas Narva kohal kutsume inimesi kirikusse selleks, et nad saaksid pöörata pilgud taeva poole. Ja kiriku kuppel, lae 520-l ruutmeetril on võimalik näha videolugu helis ja pildis vanast Narvast ja muudest olulistest sündmustest, mis esimeses selles programmis või presentatsioonis on kokku pandud, aga hiljem me sooviks, et oleks erinevate teemadel erinevaid lugusid näidata, aga jõuluajal jõululugu ja, ja nii edasi. Ja milline on teil plaan, kuidas seda kirikut edasi võiks kasutada järgnevatel aastatel kõige loogilisem ja, ja tõenäosem kasutusvõimalus sellele Aleksandri kiriku suurele saalile oleks kirik kontsertsaal muuseum, et siin säilib kirikufunktsioon, aga et siin on võimalik korraldada kontserte ka, kui aastal 2005 2006 oli tehtud selle kiriku renoveerimise projekt, siis oli ka niimoodi ette nähtud, et see on kirik kontsertsaal. Ja seda projekti saame võtta aluseks ka edasistes tegevustes ja lisada siia-sinna veel erinevaid funktsioone, nagu muuseumifunktsioon, mis ka praegusel hetkel on kirikutorniosas lisaks ka muid näiteks seesama videoinstallatsioon sellel hiigelsuurel kiriku kuppellael, edge seegi on üks kasutuse võimalusi. Paigaldajate sõnul on see unikaalne kogu Ida-Euroopas, et ei ole teist sellist kohta, kus nii suurel pinnal oleks püsiv projektsiooni lahendus paigaldatud. Kui kallis on selle kirju külapidamine, kui palju see nõuab raha ja kust see raha võtta? Tõepoolest, sellele väikesele kogudusele käib selle suure hoone ülalpidamine üle jõu. Oleme väga tänulikud Narva linnale, kes on andnud meile ka viimastel aastatel tegevustoetust, mis võimaldab, et selle kiriku torniosa ekspluatatsiooni kulud katta kommunaalkulud. Sellega saame toime. Kui nüüd lisandub ka suure saali ülalpidamise kulud, siis teeme uue eelarve ja, ja otsime neid võimalusi, kuidas me saame ka need kulud katta, aga mina olen väga positiivselt meelestatud ja vaatan väga lootusrikkalt tulevikku, et loodate just nagu ma aru saan, publikule, kontsertidele ja paljudele erinevatele tuluallikatele, sealhulgas ka, aga ka ka toetustele. Ka kiriku kordategemine on midagi sellist, mille jaoks peaksid seljad kokku panema ka Eesti riik ja Narva linn ja kaasata ka ka Euroopa liidu vahendeid ja kiriku renoveerimise projekti järgi on ette nähtud selle kiriku suure saali remont, kapitaalne remont, eelkõige siseremont. See on üks kõige suurem kuluallikas lisaks kui me kasutame seda kontserdisaalina, siis on vaja esinejatele ruume ega tehnilisi ruume ja selle jaoks on selles projektis ette nähtud ka kirikule välja ehitada maa-alune osa, kus oleksid siis need vajalikud abiruumid, mida varem kui kirik ei olnud kasutusel kontserdisaalina, siis ei olnud selliseid ruume vaja, aga nüüd tekib nende järgi vajadus, et see on see peamine esiteks kordategemise kulud ja teiseks hiljem juba ekspluatatsiooni ülalpidamiskulud ka võib-olla ütleme, et eeskuju meie jaoks on Peterburi Jaani kirik mis on riigi ja kiriku koostöös korda tehtud ja, ja toimibki kirik-kontserdisaalina. Et kui suurt abi riigilt oodata nii suurt, et selle kirik saaks korda tehtud ja, ja hiljem üleval peetud praegusel hetkel konkreetseid numbreid ei ole me veel välja arvutanud, see saab olema siseministri poolt moodustatud Töörühma üheks esimeseks ülesandeks ja ka kultuuriministeerium on siin juba alustanud ja ka oma panuse osutanud, et tellinud ülevaate selle kohta, et kui palju see kiriku kordategemine võiks maksma minna. Üks asi on kordategemine, ülalpidamine kas riik on ikka valmis ülalpidamiseks raha andma? See on juba hilisemate läbirääkimiste küsimus, kuidas me need seda korraldame, aga aga kõike siia Aleksandri kirikusse tulevad ka sellel nädalal kontsertidele, videojutustust vaatama, et ka nad kõik näevad, et see kirik vajab kordategemist. Et see oleks üks sõnum meile kõigile, kellele meetrid, keda me siia kutsume, et näha, et nad omalt poolt aitaksid kaasa igaüks oma võimalustega, kas või soovides seda head ja head soovid. Neil on tendents täidetud minna, need hädapärased tööd, mis on tehtud selleks, et tänase kirikult samatut saaks publikule. Kes neid toetas, leiaksin nendest, maksis mingi, tegime taotluse vabariigi valitsusele, samuti tegi taotluse Narva linn ja, ja see oli kokku üle 600000 euro ja sellest osaliselt nagu võiski lehest lugeda, et vabariigi valitsuse poolt on eraldatud Narva Aleksandri kirikule 200000 eurot nende hädapäraste tööde teostamiseks ja ka selle videoinstallatsiooni väljatöötamiseks ka ajutisi küttelahenduse paigaldamiseks. Kui tõsine on see ettepanek, et paigutada kirikusse Vana-Narva makett? Me otsime seda võimalust ja üks võimalik lahendus oleks selline, et Narva suure saali keskel võiks olla see makett sellisel sobival kõrgusel, et seda oleks võimalik vaadelda ümber, selle oleks võimalik käia ja näeks täna vaid näeks ülevalt ütleme, meetri kõrgusel näiteks võiks ta olla, aga ta võiks olla selliselt plokkidest koosnevalt, et teda oleks võimalik lahti võtta erinevateks osadeks, need kontserdite ajal näiteks need paigutada rõdu alla ja pärast uuesti tagasi tuua, seal võiksid olla rattad all näiteks nii et seda oleks võimalik kerge vaevaga taas kokku lükata ja lahti. Ja praegusel hetkel on meil küte on sees, kirikus on soe, need tingimused oleksid tagatud, valgus on, et kõik tingimused oleksid tagatud, küsimus on nagu soovis. Vestlesin Aleksandri kirikust, Narva Maarja koguduse õpetaja Urmas Karileediga ja veel üks lühiintervjuu Eesti Kontserdi juhi Jüri lehitaniga. Pannakse ju suuri lootusi kiriku edasises tegevuses just kontserdisaalina. Väga pikalt on vaieldud selle kiriku võimaliku funktsiooni üle, et kas see võiks olla madja kirikus, raamatukogu kirikus, kontserdisaal ja alati räägitud sellest, et kontserdisaalina ei tasu ära. Nüüd tuled siia kontserte tegema, mis on vahepeal muutunud? Ega midagi olegi muutunud ja ega ma ei saa ka täna öelda, nüüd ütleme hetkel Eesti kontserdijuhina, et me siia nüüd nii väga tuleme kontserde tegema. Minu soov ja idee, kui me seda kõike algatasime, oli see, et see kirik tõesti lihtsalt ei seisaks tühjalt. Tegevuseta. Aga ikkagi näete te tulevikku Aleksandri kirikukontserdisaalina. Ta kindlasti ei ole nüüd kontserdi saadan kirik eelkõige, kui ma nüüd toon siin võrdluse Eesti kontserdikogemusest Peterburi Jaani kirikuga, siis loomulikult on eelkõige kirik ja siis siis kontserdisaal. Aga tänane fakt on see, et Peterburi Jaani kirikus toimub kuskil 80 90 100 kontserti aastas. Kindlasti nüüd võrrelda Narvat ja Peterburi on natukene ebavõrdne ja, ja kindlasti ma ei usu esialgu seda, et need Narva Aleksandri kirikus saab selline püsiv kontserdi noh, et, et siin on nagu, ma ei tea, iga nädal kontserdid. Aga mis siin võiks nagu olla minu arusaamise järgi erinevad kirikupühad. Nii luteri kirikupühad kui ka miks Neinte õigeusu kirikupühad, kus rahvas on liikvel, kus rahvas tähistab midagi nendel hetkedel võiksin olla siin kontserdid ja see iseenesest juba täidaksin vaat juba mitu kuud sellise muusikaga selle, selle saali ma olen ise teinud ettepaneku siia, mis näiteks Eesti kontserdikoha pealt võiks pakkuda selliste programmiliste ürituste, et siin võiks olla näiteks suve võiks venitada kahe-kolme kuu peale rahvusvahelise koorifestivali, mitte koorifestival, mis on viis päeva jutti. Aga näiteks nädalalõppudel, et ja koorimuusikaks anda nagu ideaalne koht meil muuseas koorifestivali ja rahvusvahelise koorifestivali üleliia palju ei ole, nii et tegelikult, et see võiks olla selles hoones üks Narva tulevikku, noh, mingisugune selline eredam pärlikele. Teiseks on nüüd selgunud töö käigus, et meil on tegemist seda lae, videoinstallatsiooni pinda arvestades on meil Ida-Euroopa kõige suurema videoinstallatsioonipinnaga tegemist 520 ruutmeetrit ja selles mõttes on see installatsioon kinos täiesti uudne ja huvitav lahendus. Ja mulle tundub, et see saaks, võiks ja peaks olema ka eeskujuks teistele sellistele sakraalehitistele, mis nii-öelda jutumärkides vaevlevad tegevusetuse käest, kas majandab ennast ära, mis te arvate? Ma ei ole väga suur spetsialist kirikuhoonete majandamise küsimuses ja kogu ma ei usu ka, et see kogudus sind ja ehkki ma tean, et see kogudus kasvab ja asjad lähevad paremuse poole, et ma ei usu, et see kogudus siin täna väga suur ja rikas on. Ma usun, et see hoone on ikkagi sedavõrd tähtis. Asetseb väga tähtsa koha peal, me oleme ikkagi istume siin praegu euroliidu piiri peale ja minu meelest arendamata nüüd mingisugust sügavmõttelisemalt juttusid sellest, et minu meelest lihtsalt selline hoone võiks olla avatud kaunis ja ikkagi aeg-ajalt võiksin midagi toimuda. Sisu määrab ära ikkagi kohale tulev publik, kui palju siin Narvas publikut, kui palju ta piletikese eest jõuab maksta, et ega siin nagu siukest väga tasuta lõunaid ei ole, et ka kõik see, mis seal kirikusse pandud, on ka see installatsioon, mis ta küll sellest peaks ka ikkagi ühe tulevikus Eurokese küsima ikkagi selle töö ja vaeva eest, mis siin on tehtud. Et keegi peaks selle nimel palju tööd tegema, et kui me arvestame seda turistide voogu Narva silla, mis on siin, ma usun nii talvel kui ka suvel. Et sellest turistide voogust võiks ikkagi mingisugune osa inimesi keerata korraks niimoodi Venemaa poolt tulles vasakule ja Tallinna poolt tulles paremale ja astuda siia kirikusse sisse. Nii et, et ma arvan, et eeldused selleks, et Narvas on väga eriline koht väga kvaliteetse akustikaga kokku väga huvitava ajalooga kohta. Et see koht on eriline, ehk siis nüüd aeg ja inimesed siin Narvas kirjutavad selle ajaloo üles, mismoodi see hoone tööle hakkab ja ma arvan, et seal tegelikult ikkagi väga suur signaal ka Narva omavalitsusele väga tõsine eesmärk ja ülesanne nüüd vaadata edasi, kus need festivalil siis siia tegelikult ikkagi tekivad. Jüri Leiten jõusutlusega on reporteritunni väitlused, intervjuud kuulatud? No üldiselt peaks ütlema, et kultuuriteemadel pole Narvas kunagi nii palju vaieldud kui viimase aasta jooksul mil Narva kursi Euroopa kultuuripealinnale võttis. See ongi tore. Narva läbib praegu kiiret kultuurikoolitust ja ka laiemalt Eesti kultuuriruumi kuuluva linnakoolitust kus probleemidele võiks ja peaks leidma kiireid ja nutikaid lahendusi. Ja mitte lootma, et ehk asjad kunagi Euroopa Liidu rahakoti abil iseenesest toimuvad. Vana-Narva maketi Aleksandri kirik on sel teel parajaks pähkliks, sest ühiskondlik surve nende kultuuriväärtuste säilitamiseks, eksponeerimiseks ja kasutamiseks on ikka päris suur. Aleksandri kirik on ju näide sellest, kuidas julge pealehakkamisega abistajate toel võib midagi ette võtta. Küsimus on, kuidas seda pealehakkamist nüüd pikemale ajaperioodile üle kanda? See on see kurikuulus kasutusfunktsiooni ja edasise majandamise teema. Ja selles suhtes on Vana-Narva maketi juhtum sama keerukas, sest üks asi on maketile ruumi leidmine. Teine teema on aga Vana-Narva koopia. Säilitamine, millest praegu veel eriti mõeldud ei ole, aga peaks, on see, et pabermajad on valmistatud käepärasest materjalist ja üsna varsti peab hakkama Cashansse nii vanalinna remontima ja taastama. Narvas on juba kõlanud hääli, et võiks ju kolm teeprinteri appi võtta ja pabermajakesi tasapisi kestvamate Jautentsemate koopiatega asendama hakata kuid kas masina tehtud koopiatest säilib ka meistri käte soojus ja hing? Just Fjodor Johnsoni nägemus Narva vanalinnast, et kas sellist vanalinna, mis lõpuks tahamegi? No ei tea. Küsimusi ja väljakutseid on ikka palju nii kiriku kui maketi kohta ja võib-olla selgub šanssini teosest midagi täpsemalt esmaspäeval Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimuval maketi teemalisel arutelul, kuhu kutsutakse kõiki huvilisi Vana-Narva koopia kohta ettepanekuid esitama ja kaaluma esmaspäeval kell 18 Narva kolledžis. Ja ehk tulevad ka poliitikud sõna sekka ütlema. Te kuulasite reporteritundi, mille Rahvusringhäälingu Narva stuudios pani kokku Jüri Nikolajev. Saates rääkisid Maalehe ajakirjanik Rein Sikk, Narva muuseumi direktor Ivo Posti, Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, Eesti kontserdijuhataja Jüri Leiten ja Narva Maarja koguduse õpetaja Urmas Kari. Leet. Ma tänan tähelepanu eest ja kuulmiseni. Report. Tere tund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.