Vikerraadio Reporteritund. Tere eilset päeva tähistati kui rahvusvahelist laste päeva. Homme peetakse Tallinnas konverentsi, kuidas elad, Eestimaa laps ja meie lastekaitseliit tähistab novembrikuud juba traditsiooniliselt lapse õiguste kuuna. See on põhjus, miks me veel kord vaatame otsa sotsiaalministeeriumi ja Uuringukeskuse Praxis tööle lapse õiguste ja vanemluse uuringu 2018. Selle jaoks küsitleti nii lapsi kui lapsevanemaid ja alanud saates vaatame seda uuringut mõnevõrra teisest vaatevinklist, kui seni on tehtud. Nimelt me võtame fookusesse erinevused ja sarnasused, mis tulevad välja eesti keelt kõnelevad, täis ja vene või muud keelt kõnelevatest kodudes. Nimelt tuli laste küsitlemised välja, et erinevusi ei olegi nii palju, kui vaadata ta lapse sugu ja vanust aga erinevused tulevad rohkem välja koduse keele, see tähendab ka siis kultuuri ja kasvatustraditsioonide põhjal. Selle väga mahuka uuringu aruanne on 100 lehekülge suur ja et tänase teema fookuse juures sellest võimalikult täpset ülevaadet saada. Ma olen palunud stuudiosse eksperdid. Kõigepealt Pirjo Turk, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht, tere. Tere. Liigasvandlik on tervise arengu instituudi perede ja vanemahariduse valdkonna juht. Tere. Tere. Saates on Elmet Puhm kui tõendus põhise programmi imelised aastad. Grupi juht. Tere. Tere hommikust kutsumast. Elmet, rääkige, mis see tõenduspõhine programm, imelised aastad on. No esmalt tulekski hakata pihta sellest sõnast tõenduspõhine. Vanemlusprogramm imelised aastad on, ma julgen väita, Eestis üks esimesi, mis on tõenduspõhine vanemlusprogramm ja see mõõdab siis tulemust niimoodi, et kui vanemad tulevad meile gruppi, siis tehakse nendega testid ja pärast seda, kui ta on koolituse läbinud, siis mõõdetakse seda tulemust. Ja tulemused on üllatavalt positiivsed selles mõttes, et programm on ennast igati õigustanud. Kui pikk või põhjalik koolitus on? Kestab neli kuud. Kusjuures jah, et pilt läheb järjest paremaks. Et kui alguses nad tulevad sellise pisikese skepsisega, võib-olla siis kui nad näevad reaalselt, et pärast esimesi kordi ja, ja kodus läbi tehtud harjutusi on tegelikult sellest tulemused, et siis käiakse väga vapralt lõpuni. Ja saates on ka ajakirjanik Jüri Nikolajev Narva stuudios. Tere. Tere. Sina oled kahe täiskasvanud lapse isa olema ja oma lapse sõprade trennikaaslaste pealt sa oled näinud, mida peavad lapse kasvatamisel oluliseks eesti koduse keelega lapsevanemad ja siis need lapsevanemad, kes kodus suhtlevad vene keeles. Jah, minu lapsed, minu tutvusringkond, minu tutvusringkonnale, lapsed, kolleegid, no kõik on natuke abiks olnud selles suhtes. Mina olen saatejuht Kaja Kärner, Pirjo Turk. Räägime lühidalt ära, mis on uuringu eesmärk. Kuidas valiti küsitletavad? Seda uuringut viiakse läbi juba siis teist korda. Isiklikult oli mul au olla esimese uuringu puhul üks uurijatest, seetõttu ma tean üpris läbi ja lõhki seda uuringut. Ja tõepoolest, selle uuringu eesmärk on ühest küljest siis saada teada, kuivõrd teadlikud on lapsed oma õigustest. Ja alati tahaksin rõhutada, et kui me räägime lapse õigustest, siis me räägime ka kohustustest, need käivad ikka käsikäes. Samuti kui palju on teadlikud täiskasvanud sellest, et oli nii neid täiskasvanuid, kes ei pruukinud olla lapsevanemaid, keda uuriti, aga siis oli ka lapsevanemaid, et ka siin võib-olla vahel erinevusi hoiaku võttes ja lisaks lapse õigustele tegelikult käib siis käsikäes sellise hoiakuga lastesse ka vanemlus, et kuidas me oma lapsi kasvatame, kuidas me neisse suhtume. Nii et seetõttu uuriti siis ka seda, kuidas millised on need vanemlusstiilid, kuidas lapsi kasvatatakse ja seda niisiis tõepoolest nii laste kui ka täiskasvanute. Sest et seda mõlemad, et vaadet on oluline teada, et kuigi näha on uuringus oli ka näha, et sageli need kattuvad, need hoiakud, aga samas on olukordi, kus on näha, et lapsed näevad neid asju teisiti ja see on meile ka väga oluline informatsioon, et kui me kujundame seadusi või poliitikat, siis siis me peame lähtuma ka lastest, kes eriti mis puudutab siis nende elu. Kui paljusid inimesi te küsitlesite ja kuidas te nad välja valisite? Selles valimis oli üle, et kui ma nüüd ei eksi, üle 1200 lapse, keda küsitleti ja ka täiskasvanuid oli, ühesõnaga tegu on nii-öelda esindusliku valimiga, mida siis saab paralleele tuua kogu Eesti rahvastikule. Ma nüüd täpset numbrit või natukese aja pärast öelda ja küsiti siis lapsi, kes olid neljandast kuni 11. klassini ja täiskasvanuid ja siis natukene suurendatud valimist täiskasvanuid, kes on ka ise lapsevanemad. Kas oli ka probleemseid peresid selles osas, et sihikul, et me võtaksime probleemsed pered eraldi välja, niimoodi ei olnud, aga, aga loomulikult valimisse võib sattuda lapsi igasugustest peredest, et oli ka ju näha, et mitte, et ma tahaksin öelda, et need tegu on probleemsete lastega ka, et oli ka näiteks lapsi, kes ei ela kummagi oma vanaemaga, nii et siin võib olla kas siis tegu sellega, et vanemad mõlemad töötavad kusagil väljamaal või on ka siis asenduskodu lapsega tegu? Jüri, kas sa tahad küsida? Ma tahaks seda ka kommenteerida või küsida ka, võib-olla natuke, ma rääkisin oma kolleegidega eile sellest teemast ja ütleme lapsevanematega ja need erisused, mis eristavad eesti ja vene koduse keelega vanemaid lapsi. Et küsitakse kohe, et kas tõesti me oleme erinevad ja miks ja miks see nii välja tuleb ja kas ei ole võib-olla mitte viga, vaid ole põhjus selles, et võib-olla need küsimused, mida küsiti, olid liiga 1000, sest vaadake, ma olen sellega kokku puutunud ka vene meediat uurides, et tal on alati suur küsimus, kui ausalt inimesed küsimustele vastavad, sest näiteks vene taustaga ja nõukogude taustaga inimesed on väga hästi õppinud õigesti vastama. Et vastan nii, nagu nagu vaja on. Ja teisalt küsiti ka, et kas, kas eestlased oma selle luterliku traditsiooniga, et fassaad peab olema ilus ja perekonnaasju nagu välja ei tooda, kas seal ka nagu seda viga pole, sest Me kõik oleme näinud tänavatel, kuidas mina olen näinud, kuidas näiteks vene ema oma lapsepõlve näiteks karjub või karistab kohe tänaval, eestlane ütleb, et nii, nüüd lähme ilusti koju käest kinni ja siis kodus me räägime sinuga. Nüüd selline selline kommentaar jest. Me saame võtta tõesena neid vastuseid, ükskõik mis küsitlusega on tegu, siis loomulikult vastatakse seda ma nüüd vastan, sotsioloogina vastatakse nii nagu beat muidugi tahetakse tavaliselt olukorda näidata ennast paremana. Aga samas see on meile ka väga oluline indikatsioon, kas või kui me küsime seda, kas teie meelest laste füüsiline karistamine on teatud olukordades aktsepteeritud, tähendab siis noh, paraku on nii, et kui see, kui see hoiak juba negatiivne, siis on meil nagu väga noh, oleks naiivne arvata, et praktikas nad käituvad teisiti. Et selles osas hoiakud ja praktika käivad käsikäes, paraku hoiakud käivad ka samm ees, et tegelikult võib ka neid inimesi olla, kes ütlevad, et ma leian, et see ei ole aktsepteeritav, aga paraku võib-olla praktikas nad ikkagi aeg-ajalt libastuvad, aga vähemalt see on meile väga oluline, kas kuidas nad tunnetavad, kas see, kas see on aktsepteeritav käitumine, et et tegelikult see, mida inimene hoiakuna tunnetab, seda ta tegelikult üritab ka järgida. Yli kasvandik. Ja jäin mõtlema praegu, kuulates Pirjad selle peale, et tegelikult rahvusvaheliselt näitavad need uuringud seda, et isegi kui me saame selle füüsilise karistamise väiksemaks uuringute järgi, siis tegelikult see emotsionaalne vägivald jääb või isegi kasvab ja selle taga. Ma ütlen, olles ise rohkem kui 10 aastat lapsevanemate koolitusi teinud ja nendega kokku puutunud nende teemadega, siis selle taga on vanemlik stress. Ja see on asi, mida näiteks positiivse vanemluse programm, imelised aastad võtame Gordoni perekool aitab vanemal Sellega toime tulla, võtame nüüd siit uuringust lõikude kaupa. Näiteks toob uuring välja selle, et täiskasvanud vastajate puhul olid erinevused koduse keele lõikes kõige suuremad. Kõige rohkem erinevad Eesti ja muu koduse keelega täiskasvanud selles küsimuses, kas täiskasvanu peab austama last nii nagu laps peab austama täiskasvanud ja kui Eesti keelega kodus peab seda lapseõiguseks 90 protsenti täiskasvanuid siis muu koduse keelega inimestest 79 protsenti näiteks eesti koduse keelega. Täiskasvanud arvavad sagedamini, et kõigil lastel on ühesugused õigused, sealhulgas õigus arvamust avaldada, olla informeeritud ja kaasatud oma tervist puudutavate otsuste arutamisse, suhelda ja säilitada kontakt lahus elava vanemaga ja õigus oma vanema toetuse abile. Nüüd isad Elmet ja Jüri, kas need vanemad, kes ütlevad, et lapsel ei ole õigust oma arvamust avaldada, kas nemad siis lähtuvad sellest eesti vanasõnast, et laps räägib siis, kui kana pissib, ehk mitte kunagi. Helmed puhta. No ma ei tea, ma kõigepealt Sisvataks, ütleksin seda, et ma olen koolitanud ka venekeelseid ja kui ma nüüd vaatan neid venekeelseid vanemaid, noh, mis ei ole küll väga suur hulk, eks ole, et need on võib-olla tänaseks kogunenud sinna natuke alla 100 ja vaatan eestikeelset, ütles mina nagu nende vanemate puhul, kes gruppi tulevad, et ma ei näe nagu seal väga suuri erinevusi, ehk siis kõik tulevad ikkagi enam-vähem samasugust probleemidega samasugust arusaamistega. Nüüd miks on muutunud nagu eestikeelsetes peredes, siis ma arvan, et vaadake eestikeelsete peredega on väga intensiivselt tegeletud juba viimased kümmekond või rohkem aastat, meil on vanemate koolitust, dusi okei, imelised aastad tulid hiljem. Vaatamata sellele, meil on räägitud vanemusest, noh, selline mõiste on tulnud eesti keelde ikkagi päris hulk aega tagasi ja läbi selliste koolituste läbi selliste teadlikkuse tõstmise on see pilt eesti peredes, ma arvan ka muutunud, et vanemad rohkem teadvustavad seda lapse osalust, lapse õigusi ja nii edasi, nüüd jällegi selle vähese kogemuse põhjal venekeelsete peredega. Mulle tundub, et see probleem on seotud nagu teisedki teemad, ehk siis, kui meil ikkagi inforuum on suuremalt jaolt eestikeelne ja venekeelsete peredega nagu aktiivselt ei tegeleta nende enda keeles, et siis ka see teadlikkus võib jääda oluliselt väiksemaks veel aastateks, kui me sellega intensiivselt tegeleda. Aga uuringu tulemusi, et seal vahe on olemas, neid siiski usaldate. Jah, seda küll, aga ma ütlen ka, et seal on minu jaoks nagu põhjused olemas, et kui, kui ühe ühe osaga elanikkonnast tegeletakse väga aktiivselt, räägitakse sellest ja teine osa ikkagi on, elab nagu suuresti teises inforuumis, kus ei räägita vanemusest kui räägitav positiivsest kogemusest. Et siis ka on keeruline, nagu tegelikult oodata, et need sarnasused oleksid. Nii Jüri, kuulame siin. Oo jaa, laps räägib siis, kui kana pissib, mina olen selle teadmisega üles kasvanud, ausalt öeldes maid ja minu meelest vist eriti hea kasvatuse vahend ei ole. Ma ei mäleta, et oleks oma lastele niimoodi öelnud, et laps räägib siis, kui kana pissib. Aga see erinevus ütleme eesti-vene perede vahel, vaadake koolitusele tulevad ikka eesrindlikud pered ja need, kes ikka, kes üritavad, et selle ütleme ühiskondliku trendiga kaasa minna ja kas otsivat oma küsimustele vastuseid. Ja laiem erinevus võib-olla tuleb ka sellest ühiskondlikust taustast, see pole seotud isegi keeleliselt. Sest vaadakem, venekeelne elanikkond siin meie kandis näiteks Narvas Narva ümbrust, need on kaks tugevat ühiskondlikku tausta, millega eriti vanemad inimesed on üles kasvanud, esitakse õigeusu autoritaarne traditsioon, kus on väga tähtis roll kuuletumisel, kus laps jääb kuuletuma vaieldamatult oma vanematele. Isegi siis, kui lapsevanem räägib mingit jama. Seal see argument, et kui laps küsib, miks et koera nimi oli Riks, et mina tahan, niimoodi ei selgitata ja sellest selgituste puudumise eest see on selline võimu võimupositsioonil näitamine. Teine suurem ühiskondlik taust on nõukogude taust, kus oli selline, ütleme kus ühiskond või ühiskondlik grupp oli tähtsam mingi inimese arvamusest Makarenko pedagoogiline stiil, kus isegi grupp kasvatas last rohkem ja vot nende kahe kahe suurema ühiskondliku tausta see põhiühiskondliku taustaga põhjade muutuv maailm ümber sinu. Et sa näed vanemana midagi nagu muutub, aga sa ei mõista, mis see on. Ja nagu sellest uuringust ka selgus, inimesed hakkavad otsima abi psühholoogiatelt internetigruppidest veel kusagilt ja eestlased käivad jällegi selle uuringu põhjal rohkem koolitustel ja venelastel seda koolitust. Need võimalused on väiksemad. See koolitus on, kui ongi, ta on selline projektipõhine ja ühe inimese veetav ja kui rahale papp, kui ind lõpeb, siis seda koolitust pole ja inimesed lähevad internetti gruppidesse, lähevad psühholoogi juurde ja on muredega üksi. Nüüd seal selline laiem selgitused, et miks, miks on see erinevate koduste keeltega inimestele, vot selline selline erinevus sellest uuringust, mis välja tuleb, asi pole isegi keeles, asi on selles ühiskondlikus taustas. Kõik Tallinna stuudio saatekülalised noogutavad. Pead, Pirjo, Turk ja, ja ma, esiteks olen ka kindlasti nõus, et need, kes senini on käinud vanemus koolitustel, on ilmselt teadlikumad, vanemad tahavad tegelikult teada rohkem, kuidas olla parem lapsevanem tõttu kindlasti ka see seletab, miks Elmet ütleb, et et tema pole näinud väga suuri erinevusi. Aga ma lihtsalt ütleksin, et tõepoolest, kui praegu seni on olnud võib-olla seal vanemlus koolituste pakkumine, projektipõhine, siis nüüd me oleme riigi poolt siis just nende imeliste aastate vanemuskoolituse jaoks just ida- ja Kagu-Eestile rohkem toetust jagamas selle jaoks, et saaks vanemluskoolitusi kui ta rohkem seal ja see oleks see rahakotile ka lihtsam sellele kohalikule omavalitsusele liigasandikas nendesse gruppidesse ida- ja Kagu-Eestis on järjekorrad. Tänase päeva seisuga saab öelda, et veel järjekordi ei ole ja ma just tahtsingi siia juurde lisada selle, et tegelikult käib selle vanemlus koolitustele tulemise, et selline teadlikkuse tõstmine ja mulle tundub, et seda veel selles vene keelt kõnelemas kogukonnas peaks tegema, et see tunduks normaalne, et ma lähen piima siis natukene ikkagi on, nii nagu siin eelpool öeldi, eks ju, et tuleneb kuskilt sealt meie isade-emade ajast, et see on teema, millega ei minda kohe kuskile suurde saali arutlema vaid seda tuleb lahendada oma kodus, on see siis halvimal juhul füüsiline vägivald või saadakse mõnede tõhusamate vahenditega hakkama. Aga et just seda teadlikkust tuleks tõsta, et see oleks norm, et ma lähen, õpin ja arutlen nende teemade üle, mis tekitavad mulle lapse kasvatamises probleeme ja kuidas saada paremaks vanemaks. Elmet Puhm, aga kas see on paha, kui lapsevanem, kes tunneb, et ta vajab toetust, ei tule koolitusprogrammi, vaid pöördub psühholoogi, psühhiaatri Internetiportaalide poole? No mina ütlen selle peale, et alati on ju parem abi otsida kui üldse mitte otsida, nüüd ma ei oska nagu hinnanguid anda selles mõttes, et kõik sõltub ju sellest kvaliteedist. Noh, internetiportaale ma ausalt öeldes jah, tark vanem, seda ma usaldan, aga, aga seda, mida loevad siis venekeelsed pered või millistes portaalides nad abi otsivad, mul ei ole seda informatsiooni, aga, aga seal on riskikoht, et, et võib-olla noh, ma tean oma venekeelsete sõprade hulgas olen küll kuulnud, et mõnedes gruppides arutataksegi ka sellest samast füüsilisest karistamisest, mis tegelikult see ongi nende jaoks okei, et miks mitte. Selles mõttes ma jah, ütlen, et parem ikkagi otsigu abi kui üldse kutsemat, aga seal on need riskid, et kõik sõltub sellest kvaliteedist, et kui kvaliteetne spetsialist on või, või mis portaaliga tegemist. Ma olen tähele pannud, et väga populaarsed on need suhtlusgrupid sotsiaalmeedias vanemate seas, seal arutatakse väga palju neid asju, kuidas lapsi kasvatada, kas lüüa, mitte lüüa, mis on see õige käitumisstiil lapsega, et ja just see ongi, et inimesed otsivad abi igalt poolt, et see näitab, see on selline ärevuse tunnus. Et midagi toimub ümberringi ja ma ei saa aru, mis see on ja ma ei oska lapsega enam olla, sest ka kool muutub. Isegi vene kool muutub, sest Vene kool on väga selline väga pika, sellise autoritaarse traditsiooniga veel praegugi, aga uued õpetajad tulevad peale ja need mudelid, mis varem sinu kooli ajal toimisid, et enam ei toimi ja sellepärast vanemad otsivadki vastuseid Sa ütlesid eile telefonis Jüri, et see autoritaarsus kandub kodust koduse kasvatuse juurest ka kooli. Ma ei oska öelda, kus sa nüüd kas kandub kodust kooli või koolist koju. Sest ma olen tähele pannud, et näiteks oma töös lastega vesteldes vanemate klasside lastega, et Eesti lapsed on rohkem, arutlevad vene lapsed vanematest klassidest, nad otsivad alateadlikult, aga mis see õige vastus on. Tulnud siis koolist mingi direktori õpetaja suunisega rääkida, nii nagu peab või mina ootan neilt midagi nii nagu peab, et seal on sellist sisemist kahtlust rohkem ja kas see tuleb nüüd perest või see tuleb koolist. Vaat seda mul raske öelda, kindlasti nii siit kui sealt, aga kool muutub, kool muutub just uute pedagoogide tulekuga, kes on saanud selle kasvatuse, kes on saanud koolituse ja hariduse Eestis? Seal see asi muutub ja koos sellega peavad kindlasti muutuma ka vanemad. Kui laps muutub, kool muutub. No mis mina vanemana lehin rihmaga ikka veel 21. sajandil selle füüsilise kasvatuse juurde, kohe jõuame. Karli kasvandik ja mul oli üks kommentaar siia juurde, mis võib-olla natukene märgiline, aga on pärit siis minu enda töötamisest vene ja eestikeelseid lapsevanemaid koos ühendava grupiga ja kui me rääkisime teemale, tegelikult me kõik oleme inimesed, mina ka vanemana eksin, mul on kodus neid kaks tükki ja, ja ma arvan, et mõlemad võivad rääkida lugusid, kus ma olen ka teinud midagi, mis on neis tekitanud paha tunne, et oluline on, mida sa pärast teed ja me rääkisime vanematega, arutasime seda, et see on täiesti normaalne paluda vabandust oma lapse käest. Ükskõik kui vana ta on ja selle peale üks vene keelt kõnelev ema jäi väga tasa ja tuli pärast selle kohtumise lõppu minu juurde ja ütles, et see ei ole normaalne. Paluda vabandust oma lapse käest. Siit minule tekkis see küsimus, et kas me ikkagi saame võtta need kultuuriruumid ja need eellood on sarnased. Et mulle hakkas nagu järjest rohkem sealt huvi pakkuma see, et kui tugev on olnud see autoritaarne kasvatus, eks ju eesti peredes aegu tagasi. Versus kui tugev see tegelikult on olnud vene keelt kõnelevatest peredes ja ma ei tea seda päris. Et tal oli nii tugev sisemine barjäär just Elmet ja siis Jüri Ma ausalt öeldes mõtlen küll seal või olen nagu mõelnud selle peale, et tegelikult ega me ju tuleme suuremalt jaolt kõik samasugusest ühiskonnast ehk siis kui me räägime sellest nõukogude ajast, kus valdavalt oligi autoritaarne kasvatus ja mu enda seisukoht on küll ikkagi see tegelikult, et jällegi eestikeelsete peredega on kui intensiivsemalt tegeletud, nendel on olnud kättesaadavad igasugused materjalid ja kas see vanemate teadlikkus on natukene tõusnud, et venekeelne elanikkond alles muutub, et noh, oodata ka nendelt, et täpselt samasugust käitumist nagu meelt, ehk siis eesti keelseterilt peredelt, et et natukene pisut rutakas ka, ma olen Jüri Nikolajev ka nõus, et need muudatused tulevad ja tegelik probleem ongi selles, et kuivõrd või kas need vanemad tahavad abi otsida ja kas neil on keegi, kes suudab üldse neid nõustada ja ta soovib nõustada, et olles ise ka nüüd viimased, et seitse aastat Ida-Virumaaga natukene intensiivsemalt seotud läbi nende samade vanemlusprogrammidega, et siis mulle tundub. Aga see on küll, tundub, et venekeelsed perede hulgas on ka ikkagi selline laialt levinud hirm, et nad ei julge ka tunnistada seda oma ütleme siis probleeme noh, selles mõttes, et nad on lapse kasvatamisega hätta jäänud, et et seal võib-olla kardetakse ka seda, et nad on ära hirmutatud, siin mäletame, kui lastekaitseseadus välja tuli, et siis ju räägiti, kuidas hakatakse lapsi peredest kohe kiiresti ära võtma ja noh, venekeelset kahjuks läbi nende erinevate portaalide sattusidki veel suurema hirmu all. Et mulle tundub aeg-ajalt ka seda, et, et ka kardetakse seda abi otsida, et noh, kaks üks on selline valehäbi, et ma vanemana olen äpardunud noh, ja teine on siis pluss see, et kui me räägime sellistest keerulistest peredest, et et jumal, jumalad tulevad ja võtavad mu lapse ära, kui ma lähen avalikult, räägin, et mais oma lapse kasvatamisega hakkama Jüri, mida sinu ajakirjaniku kogemus ütleb ja see on see inforuumi küsimus, tegelikult mina olen veendunud, et iga inimene teeb ise omale, koostab isamaale inforuumi aga see, ütleme viimase paari-kolme-nelja aasta teema, mis läbi Vene meedia jookseb, on see kõige hirmsam sõna jubenaalne õigussüsteem, kus laps võetakse ära sellepärast et ma olen laksu vastu tagumikku andnud. Tuuakse need näited sealt Soomest, Norrast ja muidugi tekitab alateadliku sellise ebameeldivustunde või hirmu, et ja isegi pole viha, mis nemad seal Euroopast lastega teevad ja ei oska nemad lapsi kasvatada ja kas tõesti, mina lapsevanemana ja see on see nüüd see venekeelne värk, et vene värk, et kui mina olen sind sünnitanud, siis on kõige tähtsam toiming meie elus. Järelikult on mul piiramatud õigused sinu elule ja kas ma tõesti seda ühte väikest laksu või kahte või kolme laksu anda ei tohi. Kuradi Euroopa, lõpetage ära. Kas on niimoodi? Kes soovib kommenteerida seid Beria? Silmet mina tahaks kindlasti öelda, et mis siit välja tuli, et see oluline sõnum on, et see lapsevanem, kes läheb abi otsima või näiteks lastekaitse töötajaga, võtab ühendust. Ma tunnen, et ma vajaksin vanemuskoolitust, et seda kindlasti ei peaks see lapsevanem tundma, et nüüd ma siis tunnistan, et ma ei saanud hakkama, et vastupidi tahaks seda sõnumit öelda, et kui te lähete abi küsima, kuidas last kasvatada, see näitab pigem nagu teie hoolivust. Et tõepoolest muidugi see on ühest küljest seotud sellega, et meil on lastekaitse töötajaid puudu palju ja nad on väga ülekoormatud, aga noh, tegelikult me tahaksime. Ja eesmärk on ikkagi see, et lastekaitse töötaja on selline toetava funktsiooniga institutsioon, issand kui palju sõnu. Aga ühesõnaga, et lastekaitse töötaja tõepoolest on see inimene, kes pakub tuge ja aitab enne seda mitte, see, kes tuleb kontrollima, ütleb, et nüüd, kui sa juba tahad vanemas koolitust, siis äkki peaks täitsa laps ära võtma, et see ei ole kindlasti nii, et seda tuli tegelikult ka eestikeelse koduse keelega inimeste hoiakutest välja, et ikkagi jätkuvalt eriti meesterahvaste poolt on see arvamus, et probleemidega, mis on seotud siis laste kasvatamisega, tuleks ise toime tulla. Jah, muidugi meile endale lapsevanematena on vastutus, kuid kui on selliseid küsimusi, millele ise ei oska vastata või siis abi otsida, ei ole absoluutselt vale. Et see on kindlasti oluline sõnum ja mida me peame kindlasti ka venekeelse elanikkonna seas levitama, et vanemas koolituses osalemine ei tähenda, et sa ei saa hakkama, et vastupidi. Mul ei jää muud üle kui nõustuda selles mõttes, et noh, mis on näiteks hästi huvitav kogemus mul, ma arvan, et see kusagile seitsme aasta tagusesse aega, et kui ma tööasjus hakkasin rohkem Ida-Virumaaga suhtlema, Ida-Virumaal käima, et siis mulle täiesti suure üllatusena tuli, et kui siin põhja pool või ülejäänud Eestis räägiti lastekaitsetöötajatest siis sealses regioonis töötasid veel lastekaitseinspektorid. Ja noh, töötades iga päev nagu SOS lasteküla Eesti ühingus me peame selliseid pere toetusprogramme erinevates Eesti piirkondades Ida-Virumaal me oleme kõige suuremini esindatud ja kõige pikema töökogemusega ja seal ka väga hästi erisus joonistus välja, et kui läheb meie töötaja perega rääkima olles, siis mõned korrad juba seal käinud sellise usaldusliku suhte tekitanud, et siis tegelikult sealt palju rohkem välja kui lastekaitse töötaja puhul näiteks kahjuks ja võib-olla on ka ressursis lihtsalt, et lastekaitsetöötajal ei ole piisavalt aega, et sellega teemaga süvitsi minna, et et aga, aga jah, see erinevus on nagu selles mõttes ütles, et paraku võib-olla on ka eestikeelsete peredega selline tendents mingites piirkondades levinud, aga aga Ida-Virumaal, mulle tundub küll, et ei usaldata seal kahjuks ikkagi neid inimesi, kes peaksid toetama peresid. Liigasvandlik, ja ma hästi nõustun sellega. Ta on olnud Ida-Virumaal tegelikult keeruline üldse näiteks selle positiivse vanemluse programmiga imelised aastad, et alustada ja sellepärast me võib-olla ka just nimme võtsime nagu kõige esimeseks kohaks selle Ida-Virumaa, kus alustada. Sest programm oli tolleks hetkeks juba Venemaal tegelikult vene keelde tõlgitud ja oli võimalik siis minna meie venekeelsete elanike juurde sellega ja saime ka täpselt seda tagasisidet, millest meil siin oli hetk tagasi juttu. Ehk siis vanemad viskasid toru ära, kui meie gruppi jõusid, helistasid neile, saime teie kontaktid, kust te saite, mis asjast helistate. Vot meil on selline programm klõps ja selle peale oli side katkenud, eks ju, ehk siis see hirm oli seal nii suur. Täna mulle tundub, olles just osalenud Meie järgmisel programmigrupijuhtide väljaõppel, kus oli ka Ida-Virumaalt inimesi, et siis nemad olid väga positiivselt meelestatud ja ütlesid, et tegelikult nende kui psühholoogide ukse taga on järjekorrad ja inimesi oleks võtta. Aga võib-olla see laht, see punkt meil neli aastat tagasi, see, et me läksimegi selle lastekaitsesüsteemi kaudu ja erinevalt sellest eelpool räägitust, et meile ei tulnud need vanemad, kes ise tahtsid, vaid me otsisime vanemaid, et siis me saime ka selle tagasiside ja kuulsime seda nagu seal, et sealtpoolt, eksju kohe, et ei, mitte mingil juhul, see on hirmutav, see on kole. Siis te võtate lapse üldse ära või siis hakata nagunii palju minu elust segama, et ma ei saa enam üldse elada, eks ju. Mulle tundub, et täna on natukene nagu seda ikkagi vähem. Jah, ma pean ka lisama, et, et kui seda oma praktikat meenutada 2014.-st aastast, siis kui me esimese grupiga Narvas alustasime ja õnneks tulid inimesed kohale, aga ja pärast esimesi kohtumisi tekkis selline olukord, kus tegelikult inimesed käisid hea meelega seal. Ja kui me lõpus rääkisime, võtsime asjad kokku, kui programm oli läbi ja viimane kohtumine, kus tunnistusi jagati, meenutasime asju ja, ja tõime välja siis need head ja vead, siis nii mõnigi vanem tunnistas, et kuna tegu on ka veel ameerika programmiga, mis siis, et Venemaal ka seda kasutatakse, siis nad alguses tulid ikkagi sellise skepsisega. Et noh, kas nüüd tahetakse ajusid pesema hakata või siis tahetakse ikkagi lapsi ära hakata võtma. Aga muidugi, mis on jällegi positiivne, ongi seesama teema, et mis mind hämmastas, et kui meil oli esimene grupp Narvas ära olnud siis teise grupi täituvusega polnud mitte mingisugust probleemi, nii et ma olen nõus, et muudatused toimuvad ka seal ja annaks lihtsalt rohkem aega ja ressurssi sinna piirkonda, et üha rohkem rohkem vanemaid saaksid osaleda, et see suhtumine mulle tundub, et muutub järjest paremaks ja paremaks. Enne kui me läheme sõnakuulmatu lapse füüsilise karistamise juurde, küsin, kas Narva soovib kommenteerida? Usalduse küsimus on väga tähtis, eriti peale neid hirmsaid lugusid laste ära võtmisest ja me siis vene inimestele sobimatute kasvatusmeetodite kasutamisest Euroopas ja et usaldus ja et kui usaldus on võidetud ja kui need programmid jätkuvad, et see ei ole nii, et homme ära lõpeb, kunagi enam ei tulda. Usalduse järjepidevus. Elmet Puhm kui me eile rääkisime telefoni, siis te ütlesite kõige valjemini helisev äratada tus kell, mis sellest uuringust välja tuli, oligi just nimelt vägivald ehk lapse füüsiline karistamine, kui ta sõna ei kuula. Ja uuringu järgi kuulub see ligi viiendiku lapsevanemate siin on need kokku võetud nii eesti kui venekeelse koduse keelega lapsevanemad ligi viiendiku lapsevanemale distsiplineerimine võtetesse, kuigi kaks kolmandikku vanematest teab, et see on seadusega keelatud. Lapse füüsiline karistamine ja sellesse karistusviisi suhtuvad sallivamad mehed tuleb uuringust välja ja need, kes on ise lapsena füüsilist karistust kogenud. Elmet Puhm, mis te selle uuringu tulemuse laiemaks näitlikustamiseks? Et nagu ma eile ütlesin ka telefonis, siis tegelikult minu puhul nagu tekitas muret see, et kuna ka eelmine uuring on tehtud, eks ole, et siis tegelikult need muudatused ei ole väga suured olnud, noh võib-olla ka video sotsioloogina pärast parandab ja ütleb noh, et nad ei saagi tulla väga kiiresti ja, ja et need numbrilised näitajad noh, ei pea muutuma nii palju, et, et see protsent hakkaks langema või tõusma vastupidi, eks ole, et siis see mind tõepoolest üllatas, aga paljuski mina ise nagu ikkagi seletan jällegi seda, et meil panemad enamus vähemalt kui ma nüüd räägin nendest, kes tulevad sinna gruppi, nad kurdavad, et noh, kogu see see füüsiline karistamine, see ikkagi toimub suuresti sellest, et inimesed tunnevad, et miski muu ei toimi. Et ta ei saa sellega hakkama. Ja siis ühelt poolt siis seal emotsioonide kõrgpunktis käibki see käsi ära teebki lapsele haiget ja pärast hakatakse selle asemele, mida võib-olla oli sisse tõi, et selle asemel, et vabandada no läks niimoodi, mitte et ma õigustaks, mina ei õigusta kunagi füüsilist karistamist selle asemel püütakse õigustama hakata ja kõige klassikalisem ongi ju siis see tegelikult. Aga mind on nii kasvatatud. Minust sai tore inimene ja see on täiesti aktsepteeritav, nagu jällegi, kui tulles nad sinna positiivse vanemlusprogrammi juurde, siis seal tegelikult me tegelemegi mulle nii meeldis see, kuidas eile veel mul eile õhtul grupp jälle üks ema ütles, et teate, et masendus, sain aru, et lapsega tegelema, vaid ma pean iseendaga tegelema. Ja see oli väga ilus sõnum. No kui teil koolitusel tuleb lapsevanem, kes ütleb, et kui jutt ei mõju, aga laks või löömine mõjub, siis kuidas teie teda ümber seina? No eks ma räägi ikkagi laste tunnetest ja noh, meil on oma selline teoreetiline lähenemine ka, et et öeldakse, kas viimati, Me arutlesime grupis just seda, et kui me räägime nagu sellest distsiplineeri strateegiatest, et siis distsiplineerinud strateegia töötab siis kui seda teha järjekindlalt. Ja kui me siis oleme näiteks grupis välja toonud, et järelikult, kui te eelistate karistada last füüsiliselt konkreetselt teo eest, et siis see tähendab seda, et te peate järjekindlat karistama füüsiliselt, aga õnneks vanemat nagu saavad aru, et see ei ole hea mõte. Ja lisaks sellest me räägime laste tunnetest tegelikult ja jällegi tulles tagasi sinna oma lapsepõlve või siis natukene hilisemasse perioodi, siis tegelikult ju kogu see probleem ongi ju selles, et see oli kunagi aktsepteeritav ja väga paljud võtavad seda sealt oma minevikust ja ütlevad, et see on okei. Nii Pirjo Turk ma tahakski öelda seda, et füüsiline karistamine võib tunduda väga efektiivne, aga see on üldjuhul ka erinevad uuringud on näidanud, et see on selline lühiajaline. Et laps võib-olla siis tollel hetkel tõesti ei käitu nii, nagu see vanem ei soovi. Aga ta ei ole selline pikaajaline motiveeriv käituda nagu sellise käitumise ärahoidmine ja ikkagi väga paljud uuringud on välja toonud seda füüsilise karistamise tulemusena. Need lapsed on ise sageli agressiivsemad, nad hakkavad ise konflikte lahendama füüsiliselt, et mõtlengi, et kui vanem lööb laksaks oma lapsel ütleb ära löö teist jaga ise, lüües siis mis nagu sõnum Lenumise laps sellest saab, eks ole, ja samamoodi on siis uuringud välja toonud seda, et need lapsed, keda füüsiliselt karistatud, nendel on rohkem ärevushäireid, depressiooni ja nende usaldus oma, lapsevanem aga on palju väiksem, et see laps võtabki seda, et noh, see on minu vastane on ju, ta teeb mulle haiget ja see on alandav ju. Oma sõpra ei löö, kui me oleme eriarvamusel, kui meil on ikkagi see hoiak lapse suhtes, et ta on kompetentne isik ja me peame endast lugu, siis me ju ei käitu nii ükskõik kellelegi oma kolleegiga või sõbraga. Mul on pärale veel lisaküsimuse, et sellest uuringust tuli välja, et eesti koduse keelega lapsevanemad sagedamini püüavad konflikti lahendada nii, et nad julgustavad last õigesti käituma. Kas niisugune kasvatusviis on tulemuslik? Ja see tegelikult on üks rõõmusõnum siit uuringust minu jaoks ikkagi see, et 98 protsenti julgustab oma last ja see ongi see, et vaata, kui sa nii käitud, siis see motiveerivam ja sa selgitad, miks, miks see on parem, et see ei ole ainult et minu, lapsevanema, selline jonn, mida ma lapsele ajan haid, kui see kogu aeg selgitada, siis tegelikult tõesti lapsed kuulavad ja saavad sellest aru. Analüüsivad ise, et see on ka tegelikult lapsele sellise analüüsioskuse andmine, aga ma lihtsalt lisaksin seda, et meil oli siis kaks nädalat tagasi soomlastel ka konverents, kus nemad rääkisid oma teekonnast siis füüsilisest karistamisest, kunid, sellise positiivse vanemluse võteteni. Ja nendel Ma nüüd üldse ei taha õigustada, et minu jaoks olid need tulemused ka ikkagi murettekitavad, aga, aga nendel on võtnud 30 aastat aega, et seaduses keelustamisest on nüüd see hoiak peaaegu nullilähedane, et füüsiline karistamine on, ei ole aktsepteeritav. Aga soomlased rääkisidki sellest ka, et nemad on näinud, et ainult see sõnum, et ära löö, last ei aita, sest et tegelikult neil on kasvanud siis selline vaimne vägivald, just see, et lapsi ähvardatakse, et kui sa nüüd nii ei tee, siis ma siis ma annan sulle vitsa. Et sellepärast me peame tegelikult kogu aeg rääkima paralleelselt pigem lahendustest, mitte ainult sellest, et see on seadusega keelatud, et mis siis need on, need alternatiivid, kuidas ma saan oma last käituma nii nagu sa ei tahaks, et ta käituks, et sellepärast mul on väga hea meel, et siin on ka Helmete liigesse oskavad täpsemalt ka neid soovitusi anda liia siis. Nikolajev selle positiivse märkamine ja tunnustamine on positiivse vanemlusprogrammi üks alustalasid, ehk siis me õpetame Helmetega nendel koolitustel seda, et vanemad märkaksid, mida nende lapsed teevad juba hästi sageli, kui nad tulevad sinna gruppi, siis nad ütlevad, et meil ei ole mitte midagi, noh, ma ei näe mitte midagi. Ja ometigi peale seda, kui me hakkame nagu üksipulgi vaatama, et mis on see, mida sinu laps teeb siis ta paneb tähele küll. Ja selle siis kohene tunnustamine eesmärgiga, et see käitumine suureneks ja soovimatu käitumine väheneks. See on tegelikult see võti, mis toob muutuse ja ma olen hästi nõus sellega, et me ei saa öelda käskivas kõneviisis seda, et lõpeta füüsiline karistamine, kui me ei anna sinna asemele uusi oskusi, see on nagu mingi vahendite äravõtmine, mida ta on võib-olla siiamaani väga edukalt kasutanud ja siis me ütleme, et see on lubamatu, seadusega lubamatu, aga me ei anna sinna midagi asemele. Sellepärast vanemad peaksid saama õppida kõik vanemad, kes vähegi soovivad. Jüri. Mnjah, mul tuleb meelde üks nõukogude aegne lastefilm, väga populaarne Deniss Korobljovi seiklused, kaks noort lapsevanemat lapsega ulakust peab karistama hakkama, kuidas sa karistad ei oska, siis võetakse riiulist Makarenko raamatut, mis Makarenko selle kohta soovitab? Makarenko soovitus oli anda tosin kukla mükse ja niimoodi niimoodi edasi mindigi. Mees karistajana jahvad, umbes aiman, miks see on sellepärast emal lastega püsti hädas, lapsed endale kukile ei oska endaga midagi ette võtta, siis tuleb lõpuks ometi mees töölt ja annab need õnnetud laksud ära ja kõik on jälle rahu majas. Vanemad ei oska lapsi karistada, mina ei oska lapsi karistada, ka lapsi peab karistama, see on selge, et kui me räägime sellest juttu, et laps ei tohi lüüa ja midagi asemele tõesti ei paku kuidas neid lapsi siis karistada, siis sealt need jamad tekivadki. Ja teine probleem on see, et et lastele ei osata ju rääkida. On olemas neid terve hulk müüte, näiteks poisi teinud. Ta nendega keegi ei tegele, nad peavad iseendaga hakkama saama. Lastega suhtlemisoskuse puudumine, teadmatus, kuidas lapsi karistada peaks ju tegelikult, mis on, see rihma asendus. Ja siit tuli ka välja, et nendest eelmisest jutust üks suur probleem, mida mina olen näinud. Emotsionaalne vägivald, jah, mina last ei löö, aga mul on rihm rippuv seina peal ja lastele ma näitan, vaadake, seal on rihm. Kui midagi läheb valesti, siis sate rihma siis sate rihma vene keeles ma olen kuulnud isegi neid väljendeid, mis eesti keeles mõjuvad hirmsatena, aga vene keeles on kuidagi normaalne. Ma tapan su ära, maa, tapan su ära. Lapsed sellega kasvavad. Ja see on ka üks kasvatusmeetod, selline. Mitte füüsiline, vaid emotsionaalne vägivald. Mis sellega teha, ma ei tea. Kas helmed, tead? No. Mina soovitan ikkagi neid strateegiaid, mis meil selles vanemlusprogrammis on, et tegelikult tuleb märgata seda head käitumist, aga kus siin nagu see murekoht meil on, mis võib-olla kaudselt seondub, sellega, on tegelikult see, et on ühiskond väga oluliselt muutunud, võrreldes sellega, mis oli aastaid 30 tagasi ja kahjuks kui me näiteks räägime vanematega, kui võtame sellesama vanemlusprogrammi, et siis üks nendest tegevustest, mida vanem peaks lapsega tegema, on, et leida iga päev 10 minutit tema jaoks 15 minutit mängida temaga ja uskuge või mitte, meile tulevad ikkagi grupi vanemad, kes ütlevad, et tal nädala jooksul seisund päeva jooksul tal ei õnnestunud leida lapse jaoks mitte iga päev seda kümmet minutit. Et kui me räägime sellest lapsega rääkimisest, et nii nagu ka Jüri Nikolajev ütles, eks ole, või selgitama, sest et, et noh, siis ju tegelikult, et selle kiiruse juures sul ei jäägi muud üle, kui võib-olla siis panna selline rihm sinna kusagile rippuma ja näidata selle rihma peale, et see on nagu parim lahendus, selle asemel, et et aru saada üldse, mida laps sinult ootab või, või mis on tema, mõtled sa koos mängitama. Laps vajab kasvamiseks raame. Kui see ei ole vits kapi otsas või rihm ei ripu seina peal, siis mida tänapäeva kasvatusteadus raamidena mõistab? Raamidena veel klassikaliselt sellised reeglid, näiteks milles lepitakse kodus kokku, millest kinni peetakse, kas meil on nagu see, et näiteks see on uskumatu, mida vanemad võib-olla ei ole märganud siiamaani, aga mida programm välja toob, et kui palju korraldusi lastele antakse ühe tunni jooksul päevas ja, ja kui palju tegelikult seal sisutuid korraldusi ja ja kui palju on neid korraldusi, mida lapsed tegelikult siis tänu sellele, et ainult niipalju on, jätavad tegelikult täitma. Et me näiteks soovitame ka seda, seda korralduste arvu tuleb vähendada. Ja, ja kui on korraldus antud, siis korraldustavad lõpuni viia. Kui nüüd rääkida sellistest karmimatest meetoditest, siis positiivne vanemlusprogrammi imelised aastad on, kui tegelikult selline, see kõige karmim meetod on niinimetatud aja maha võtmine rahunemiseks, mis tegelikult ei ole ka karistusmeetod, vaid on ikkagi nii-öelda distsiplineeriv strateegia ja seal siis õpetatakse lapsele lihtsalt aega maha võtma. Ehk siis ta läheb ja rahuneb kusagil maha ja õpetatakse ka kuidas maha rahuneda. Mitte lihtsalt, et paned istuma sinna tooli peale kusagilt. Liigkasvandik ja Helmet võttis mul sõnad suust, praegu ma tahtsingi tuua näitena mõned meetodid, mida me vanemlusprogrammis imelised aastad õpetajana, aga toon siis selle paralleeli, et tegelikult on ju erinevaid vanemlikke käitumisstiile, et see autorit tarne on ainult üks, me tahaks, et meie käitumine vanematena oleks enamasti autoriteetne ja siis on veel kõikelubav ja üldse mitte sekkuv last nagu hooletusse jätta, et see kõikjale lubab. Minu jaoks on hästi selle autoritaarse vanemliku stiili vastand, mingil määral, et ma luban, hästi palju. Aga samas on seal ka soojust. Tegelikult ja ei ole nagu ühte puhast musta või valget head või halba, et seal igal asjal on, nii nagu siin eespool rääkisime tegelikult selle autoritaarse stiili puhul siis tegelikult vanem võib-olla saavutabki selle, et ta ei pea seda 10 minutit üldse panustama, ta näitab näpuga, et tal on vits kuskil kapi otsas, eks, ja ja ta niimoodi saavutab mingi korra. Aga küsimus on, et kui kauaks tõesti? Ja teiselt poolt siis see kõikelubav, et kui kõike lubada, siis lapsel tekib soov kogu aeg katsetada edasi, kus need piirid on. Ja sellest ei saa mitte 10 minutit, vaid sellest saab 24, seitse, mis sa pead siis kogu aeg olema nagu lapsele tähelepanu pöörama seks ja nii et kõige tervislikum, nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kasvatusteadlastena ütleme, on ikkagi püsida seal autoriteedi kasvatusstiili juures ja saavutada lapsega suheldes selline olukord, kus ta peab lugu sinu räägitust, kuulab sind ja sina kuulad teda. Hiljuti kuulasin Tallinna Ülikooli, sest ettekannet Karmen Toroselt ja ja olin tegelikult murelik, peale seda, kui kuulsin, et uuringud näitavad, et meie vanemad ei oska kuulata. Nad arvavad, et nad kuulavad, aga nad tegelikult ei kuule, mida laps räägib. Ja meie lapsed on targad, nii et neid tasub kuulata. Ja kui me seda kuulamisoskust vanemlusprogrammis õpetame, siis see on üllatav, kuidas vanemad ütlevad, et, Klaps kodus. Muidugi kestab see kõik nii kaua, kuni laps oma autoriteeti vahetab. Kodu ja perekond ja vanemad ei ole enam autoriteet, vaid autoriteediks saavad kaaslased ja hoopis mingid muud institutsioonid. Nüüd üks asi, uuringust Pirjo Turk, millele ma tahaksin veel saates tähelepanu pöörata, on lapse enda hinnang oma igapäevaelule. Uuring toob välja, et need lapsed, kes räägivad kodus eesti keelt, on muu koduse keelega lastest oluliselt sagedamini elu iseenda ja sõpradega rahul ja vene või muu koduse keelega lapsed tunnevad rohkem väsimust ja tunnevad üksildust ning seda, et neil pole oma murega kellegi poole pöörduda. Ameti uuring ju ka näitab, et vene koduse keelega lapsed käivad rohkem trennis, nad käivad rohkem huvialaringides kui eesti lapsed. See tähendab, et usaldusväärseid täiskasvanuid peaks nende ümber rohkem olema. Kuidas see vastuolu. See vajaks pisut selgitamist? Jah, kahjuks uuring ei vasta sellele küsimusele, et miks see nii on, aga see on ka meile selline murekoht. Me oleme täna siin juba palju rääkinud, et siiski on kultuurilisi erinevusi ja see, kust me tuleme, on olnud erinev, et võib-olla see võib-olla see põhjus, et see võib ka olla selline kultuuriline, et võib olla muu koduse keelega lapsed ongi ka, tunnevad võib-olla nendel kultuuriliselt, et nad on rohkem kurvad või üksildased ma ei oska sellele vastata kindlalt, aga samas vaadates ka täna hommikul veel läbi uuringut, mis on need erisused siis Eesti ja muu koduse keelsega laste vahel. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et, aga võib-olla jällegi ma ei saa kindlalt väita, aga võib-olla need vanemlusstiilid, et ikkagi jällegi vanemad tunne vaate venekeelse koduse keelega vanemad suhtuvad oma lastesse rohkem kui haavatavatesse sellistesse naiivsed, sest see võib-olla on ka sellel oma roll seal mängida, et need lapsed tunnevadki selliseid võimusuhteid rohkem koduses keskkonnas, et ma arvan, et see on teema, millega me peame kindlasti edasi tegelema. Meil on kavas, kuna see uuring, ma arvan, on hea alus nii sotsiaalministeeriumile, aga ka näiteks õiguskantsleri lasteaia noorteosakonnale kellega me saame nüüd järgmisel nädalal, kui ette rääkida, kuidas edasi siit minna haridus teadusministeeriumile, lastekaitseliidule, et siin on, ma arvan, paljude jaoks neid olulised teemad, millega me peame igal tasandil tegelema ja uurima, miks see nii on tõepoolest, Jüri, mis mõtteid sul tekitas? Ma umbes aiman, mis probleem seal on, no see, et lapsed on veidi õnnetumad, võib-olla tullakse sellest suuremast koormusest seal üks kasvatusmeetodeid, lapsel väsitamine, kui sa paned lapse kolme trenni ja veel mingi kahte huviringis on lapsul õhtuks nii väsinud, su kukil enam ei istu. Ja teine mure on ka see, et venelastel on rohkem sellist alateadlikku hirmu lapse saatusele tänaval autod, pedofiilid, kes iganes, mis ta seal tänaval tõlgendab, mingu parem trenni. Et ühelt poolt siis see hirm lapse käekäigu pärast ja teine on siis lapse väsitamine, ma tean seda väga hästi. Et kui väsitud laps ära õhtul ta koju heidab magama, super, mul rahulik õhtu. Helmet. Ma pean jällegi nõustuma siin selles mõttes, et, et mulle tundub ka, et jällegi, tulles nüüd tagasi sinna päris algusesse, kus ma ütlesin, et, et noh, selle ka puhtad võib-olla keeleoskusega pärast, eks ole, on natukene venekeelne elanikkond on sammu võrra maha Eesti mäletate meie 90.-te siis tegelikult ma arvan, et, et ma ei tea, kas Pirjo ütleb, kas tookord mõõdeti mõõdetud, aga ma arvan, et mingi aeg ka eesti lapsed tundsid ennast üsna üksildasena just sellepärast, et seesama eduühiskond ja ma olen nõus, et et mulle tundub ka, et vene pered tunnevad laste pärast suuremat muret nende tuleviku pärast, eriti Ida-Virumaal jällegi kus. Mul on üks isa just kunagi ütles, et kui me püüdsime talle selgeks ja palun ära tee seda, millest Jüri just rääkis siis ta ütles, et temast saab narkomaani komandör sinna trenni saada, et siis siis temast saab narkomaane, et et ja, ja noh, ma imesta siis selles mõttes, et kui tõesti vanematele jää lapse jaoks aega ja noh, kui palju sa treener seal temaga tegeleb või õpetajad või lapse ümber teised olevad isikud, et noh, see on ka küsitud, et lõpuks on ikkagi kõige olulisem inimene, lapsevanem kes peaks tema jaoks aega leidma ja natukene temaga rääkima. See on selle jällegi natuke eduühiskonna tulemus ka, võib-olla et, et need lapsed üksildase ennast tunnevad. Pirjo jah, Helmet juba hakkas teda nagu seostama sele vanemlus, aga ka just seesama teema, et me selgitame, me kaasame lapsi, arutleme, et siin ikkagi uuringust tuli välja, et seda on venekeelse koduse keelega vähem või, ja arvata, et laps peaks kaasa ütlema või arvamust avaldama, et see võib olla üks üks põhjus minu meelest koduse keelega välja ei tulnud, seda, et vene keeles koduse keelega lapsed tunneksid rohkem, et neil on liiga suur nagu koorem huviringide siis, et neid on liiga palju, et tegelikult väga paljud lapsed minu meelest, mis oli minu arust positiivne uuringust, mis tuli välja, Ta ikkagi tunnistasid, et nad saavad tegeleda kõikide nende asjadega, mis nad tahavad, aga tõepoolest, teades ka ise lapsevanemana vahel seal laps tahabki käia miljonis asjas ja ta ise ei tunneta seda ära, et et mul tegelikult ei jää üldse seda aega olla iseendaga ja tegelikult on ka tänapäeval oluline see, et lapsed peaksidki vahel ka tundma igavust ja et kogu aeg ei pea käima äkki siin nii-öelda jah, paraku meil need nutiseadmed on tulnud nagu võtnud hästi palju seda igavuse aega ilmselt ära, aga et just et ka lapse oma fantaasia areneks, et kui ta tunneb igavust, et siis ta võib-olla hakkab mõtlema, et oh, mida nüüd vahvat teha. Jah, nüüd ma läksin küll teemast kaugemale. Ja liigasvandik, ma saan aru, et riigil peab olema rohkem rahalist ressurssi ja oskajaid inimesi, kes neid vanemaid suudaksid koolitada, sest vajadus tundub, on suurem, kui riik suudab pakkuda. Kas onni. Ja ma arvan küll, et see on nii selleks, et kui me tahame muutust saavutada ühiskonnast nendes teemades siis selleks me peaksime ikkagi teatud hulka vanemaid suutma toetada. Ja see hulk, keda me täna oleme suutnud toetada, on ikka kordades väiksem, kui see, mis hakkaks muutust tooma. Mul on väga hea meel, et meie valitsuse tasandil on tegelikult otsustatud siis seda vanemluse toetamist ka rahaliselt toetada ja me nelja aasta perspektiivis siis saame praegu mõelda tegelikult antud juhul siis vanemlusprogrammi imelised aastad toetamisele ja laiendamisele tervise arengu instituudi poolt, aga on veel teenuseid, mida siis riigi vaates laiendatakse. Et toetada meie lapsevanemaid, peresid ja seeläbi ka siis lapsi ja noori. Jüri on sinul ettepanek, mida teha, et lapsed ei tunneks ennast üksildasena ja murerlikuna ja et vanemad ei tunneks, et lapse käekäigu üle tekkiv stress viskab mõnikord üle ääre. Oh issand, kui me seda vastust teaksime, oleksime kõik õnnelikud. Ma tõesti ei tea vanematega rohkem tegeleda see meie kandi vanematega, sest huvi on olemas, arusaam olemas, midagi peaks nagu ette võtma, ärevust on piisavalt selleks, et midagi oma perekonnas muuta. Sellest uuringust ma üks, üks lause, mis mulle silma jäi, eriti, et vene perede lapsed teavad paremini kui eesti lapsed, et vägivald kasvatusvahendina on keelatud. Ehk siis vene lapsed teavad, mis neile muret valmistab. Nüüd kas me jõuame hästi lühidalt öelda, Pirjo Turk, mis siis nüüd edasi saab, kui me oleme nende uuringu tulemustega varustatud, et te lähete tuleval nädalal õiguskantsleri laste ombudsmani juurde. Kuidas uuringu tulemused ja see teadmine rakendada. Praktikas ühest küljest, see uuring on meile ka selline tööriistad, et hinnata, kuidas senine töö lasteaiaperede poliitikas on läinud teistpidi ja see annab suunised meile tulevikuks. Nagunii juba mainis siis selle osas on hästi hea meel, riik on neljakordistanud seda vanemlusprogrammide rahastust, et see ei ole enam nii projektipõhine nagu alguses singa mainisime, et mis võib sellist ebakindlust ja mitte järjepidevust soodustada. Ühesõnaga nüüd koostame uut laste ja perede arengukava ka ja see on meile kindlasti selline oluline tööriist, kuidas edasi minna. Praegu on veel vara öelda täpseid asju, aga, aga ma arvan, et see ei peagi kõik olema ainult seaduse tasandil muudatused, et selles osas siin on koolidele lapsevanemad, telesiin tuli ka tegelikult, mida me täna ei käsitlenud abi vajava lapse märkamise teema ja see, et väga paljud lapsed ja täiskasvanud ei tea, kuidas käituda, kui nad näevad abivajavat last. Ma arvan, et siin tuleb meil mõelda selliseid võimalusi, kuidas näidata või anda juba konkreetsemaid juhiseid, kuidas käituda, et, et igal tasandil hakkab meil töö muidugi käima selle uuringu tulemuste põhjal. Liigasvandikule lõpusõnad. Ja ma korraks panin ennast jälle ainult lapsevanema rolli ja mõtlesin, et kust mina siis lapsevanemana peaksin alustama, kui ma nüüd kuulasin seda juttu ja mõtlesin kaasa, kust ma siis ennast arendada saaksin. Ja täna ma saan vastata siis tervise arengu instituudi poolt, et see programm imelised aastad, mis on mõeldud kahe kuni kaheksaaastaste lastevanematele selleks, et teha seda tõelist õnnetusteks ja laieneb ja seda on võimalus mul lapsevanemana küsida oma kohalikust omavalitsusest, kus meil grupid toimuvad, toimuvad, kas ma saan liituda, mis tingimustel ma saan liituda. Ja kui ma olen nüüd see vanem, kes tahaks kohe lugeda mingeid materjale, mul on mingid keerulised teemad lapsega arutleda vaja, siis vaatan, tark vanem ei lähe peale, kust on võimalik leida lapse hea elukaare lõikes iga aja kohta olulisemad teemad. Nii eesti kui vene keeles. See oligi tänase saate mõte, et kui lapsevanem kuuleb, missugused võimalused on ennast arendada ja missugused on head ja tulemuslikud kogemused juba olnud, siis on see saade oma eesmärgi täitnud ja saates rääkisid Pirjo Turk sotsiaalministeeriumist liigasvandik, tervise arengu instituut, study'st koolitaja, vanemlusprogrammi imelised aastad Grupi juht Elmet Puhm ja ajakirjanik Jüri Nikolajev. Tänan teid kõiki. Uus reporteritund on eetris juba homme kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.