Operatiivraadio Alutagusel. Operaalan väike Pungerjal käinud juba peaaegu et veerand aasta ringi. Sellesse aega on mahtunud talve suurim tuisk, kevadine poriperiood ja nüüd neile lisaks ka selline toredaim suveilm. Ja iga kord on Alutaguse suur ehitusel oma nägu töökas alati, kuid siiski hetkemeeleolu variandiga. Seekord on ta heatujuline looritatud noore rohelusega. Tarvitseb vaid end keerata pool ringi võrra peahoone fassaadilt sihvaka Kasesalu poole. Ja sa loodad, nagu kuulda karjakelli, näha metsavahivormis meest oma hoolealuste kasvudakseerimas. Laanekuru idüll kestab aga ainult nii kaua, kuni lõpeb lõunavaheaeg. Siis koputab keegi haamriga vastu terast. Keegi vilistab kõvasti, kusagil tuursetab tööle esimene diisel. Minuti-paariga pole õhus enam ruumi muule kui ehitussümfooniale. Ent kuidagi heatujuline on täna seegi. Jutuajamine momendi kõige oktuaalsemale objektil üheksanda kaevanduse ehitise direktsiooni, pea, mehhaanika, pööning, oleme järjekordselt katlamaja juures ja see on nähtavasti tähtsama objektina olnud teie silmis juba tükk aega. Sel aastal on katla kõige tähtsam objekt, sellepärast et selle aasta talv. Me peame hakkama, saamasid soojusenergiat. Ja me oleme sellest juba visanud korda kaks rääkinud. Kas olukord on nihkunud ja kuhu suunda. No olukord on viimase kuu jooksjal eriti väga palju paranenud. Ütles täna on meil katlamaja monteerimisel küllaltki tähtis päev on käsil praegu teise katlavundamentide tõstmine. Ja tõstmine, see on küllaltki suurtööd, ettevalmistustöid oli selleks teha väga palju. Paar sõna võib-olla sellest, mida praegu seda tegema siin kujutab, kui raske kartul on ja nii edasi kõik katelt tõsta, tähendab, selleks tuli meil maapinnast tuli tugevdada, et suur kraana sinna peale kõigepealt panna katla tõstmiseks. Kattelise koosneb kolmest osast ja iga osa umbes kaalub 20 tonni. Kujutage ette niisama maapinna peale panna kraana, siis ta oleks vajunud sisse sellepärast ette unis tööd küllaltki suured selleks. Ja tõstmine ise. Praegu, kui me vaatame, vaatame neid, avasid, Gustada läbi tõstetakse, see on tõesti nagu kaamelit läbi nõelasilma ajada. Nojah, see peab täpselt, tasid nendest avadest aknaavadest läbi pihtima. Nii, ja nüüd siis sellest tänasest päevast paikapanemise momendist. Millal te loodate hakata sellelt katlad saama soojusenergiat? Kauge tulevikumuusika? Sellest katlast võib soojusenergiat saada muidugi mitte varem kui oktoobrikuus. Mis tähtsuselt teine objekt võiks olla teine objekt, on meil praegu antud momendil tähtsam rikastusvabriku peakorpus. Seal on tööd juba tükk aega küllaltki pingerikkalt läinud ja võib öelda, et tulemused on küllaltki head olnud siiamaani. Tehnoloogilistest seadmetest üks liin on juba peaaegu asetatud vundamendile on seal kaks, sõlm on veel lahendamata, ainult praegu monteerimine teist liini. Võib arvestada, et kolmanda kvartali lõpus meil kaks tehnoloogilist liini peakorpuses on vundamentidel. Siia juurde tuleks lisada, et iga tehnoloogiline liin peakorpuses tähendab sama hästi kui mõnda tavaliselt väiksemate Aafrikat. Aga kui korraks veel siia katlamaja juurde tagasi tulla, mis teile pahameelt teeb siin? Katlamaja juures kerkib väga suur küsimus kütuseandmisega, sellepärast et projektiga muidugi ette nähtud, et meie kasutame oma kaevanduse kütus. Aga kaevanduse käikulaskmine ette nähtud tuleval aastal sel aastal põlevat jäljendi kaevandust ei saa. Tähendab, me peame hakkama kütust vedama naaberkaevandusest, see on kõige suurem probleem selle asja juures on juba niisugune hea naaber välja vaadatud. No kõige lähem naaber on muidugi meile 10. kaevandus, siis järgmisel võib kõne alla tulla seitsmes. Ja varud on seal niisugused olemas, et nad neile anda saavad. Katlamaja just väga palju ei võta, kindlasti katla jaoks läheb kolmas sort. Ja selles küsimus muidugi ei tule, küsimus tuleb muidugi transpordis idena, aga ilus ilm. Kas on näha ka, et niisuguse ilmaga edeneb meestel paremini kui rihmaga või lumega, nagu siin talvel oli? Kindlasti sellepärast et praegu põhimõtteliselt on siiski veel välistöid on väga palju ja teiseks meil korpustel ei ole veel, katused ei ole täielikult lõpuni tehtud. Nii et muidugi tööde tingimused. Sellise ilmaga on väga head. Üheksanda kaevanduse projektist võib välja lugeda, et esimese kolme aasta jooksul rajatakse aherainemäed 78 hektari suurusele alale esimese 10 aasta jooksul 151 hektari suurusele alale ja edasi kuni kaevanduse sulgemiseni veel 456 hektari suurusele alale kokku umbes 600 hektarit. Tulime küsima Trusti, Eesti põlevkivi, tootmisosakonna juhataja asetäitjalt Vambola välimalt. Kas pilt tõesti nii jääbki? Ega ta vist niiviisi ei jää, sellepärast et kui projekt tehti, siis. Paekivil ei olnud turgu, aga nüüd on tulnud välja, et paekivi saab kasutada väga edukalt teedeehitusel ja arvatavasti nii suurt maa-ala paekivimägede alla ei võeta. Kas praegu on näited selle kohta olemas, et teedeehitajad nõuavad juba? Irene Kivi jah, võrdlemisi suur nõudmine on paekiviteede ehitamiseks isegi meie praegu veame välja Moskva oblastisse ja Kaliningradi oblast spagi. Muidugi, ma paluksin nii-öelda tõlkida need hektarid, mitte midagi, ütle, tähendab, ütlevad lihtsalt pindala suhtes nii palju metsa läheb kaduma sellesse keelde, mitu tonni mitt raudtee rongi ööpäevas hakkab tulema. Kaevandustäisvõimsusega tööle on läinud, kui kaasaga täisvõimsusel töötamist, ta peab andma üles umbes 34000 tonni mäemassi, sealhulgas 15000 tonni. Paekivi on siis seitse, seitse, kaheksa rongi koosseisudes selle äravedamisega. Oletan, et tarbijaid on ja oletame, et tarbijad on ka väljaspoolt vabariiki. Raskus ei tule. Eks muidugi, raskus on küll, aga kui arvatavasti see küsimus saab lahendatud aja jooksul, sellepärast et paekivi põlemisdefitsiit. Ja veel üks küsimus. Nähtavasti mõningad uurimused on killast selle kohta tehtud kas sügavalt maa alt välja võetav paekivi on enam-vähem sama kvaliteediga, teedeehituse mõttes, nagu on tavaline killustik tehtav kivi? Maa alt välja toodud paekivi on olnud katsetamas Tallinna Polütehnilises Instituudis ja ja katsetulemused on võrdlemisi head. Üllatavalt isegi head, nagu rohkem, kui me ootasime. Võib-olla tuleksin korraks siiski tagasi selle arvu juurde, mida ma projektist välja lugesin, tähendab, umbes 600 hektarit läheks, kui tarbijad ei oleks paekivi alla. Millest niisugune suur pindala, sest et siiamaani me oleme harjunud nägema paekiviaherainemägedest rikoonikates, see on tingitud sellest. Paekivi, mis toodetakse maalt, on halb omadus, et ta võib ise süttida, nagu näitavad vanad elektroonikud Kohtla-Järve linnarajoonid piirides ja sellepärast tulevikus aherainemäed planeeritakse mitte nii kõrged, vaid märgatavalt madalamalt ja sellega pindala suureneb. Kas isesüttimine on tingitud põlevkivilisanditest paratavatsionäärik? Kahtlemata ka see, kuid kindlaid tulemusi veel ei tea, ei teadlast ei elanud veel oma lõplikku otsust selle kohta. No muidugi läbi rikastusvabriku käinud aherainebaas on nähtavasti bestutvuda. Teeb vestlusprodukte ilma põlevkivita selles suhtes on, võib kindel küll olla, aga siin osa teadlaste arvavad, et isesüttimine on tingitud püriidi sisaldusest paekivis. Kõrgeitärikoonikuid niisiis Väike-Pungerjal ei tule. Ja kui paemäed metsa vahele, olgu siis alaliseks vajutiselt kerkivadki vulkaani kombel tahmavaid künkaid nende hulgas pole. Ladestamis paksus on selleks parajalt valitud. Minu operaali kolleeg Voldemar Mikson ütles naljatades, et olla siiski leidnud minivulkaani kes isegi une ajal purskab mõtteid kohtumisest see endale niisugused muljed. 65 meetri sügavuses Alutaguse põlispuude all pikenevad päev-päevalt alma käigud. Mis seal erilist, võib mäemees küsida. Igas uues kaevanduses rajatakse Streke ja kilomeetrite kaupa. Kuid siiski see väike pungeri ja vesi peenpõlevkiviga segunenud sogane paiguti päris vaks puder ja Strekide mõõtmed ka. Käigud on kõrgemad ning lisaks veel salakavala laega. Siin nõuab iga vahetus IGA PÄEV läbindajatelt täit mõõtu. Üheksanda käikulaskmise tähtaega ligineb. Üheks lüliks, kelle teod kinnitavad vastutusest arusaamist. On Georgi Litvinenko läbindajate brigaad. Georgi Litvinenko soliidse tööstaažiga läbindaja. Mees tegi endale nime juba seitsmenda kaevanduse rajamisel ja kui see käiku läks, oleks ta võinudki sinna põlevkivi tootma jääda. Kutsuti keelitatigi. Selliseid läbindajaid võetakse alati ja igal pool kahel käel vastu. Kuid Litvinenko jäi truuks ehitaja värvidele. Üheksanda avarus meelitas võimalikud isegi tõenäosused, ootamatused maavara uue tööstusliku kompleksi ettevalmistamisel ahvatlesid oma uudsusega. See on õige tegevus võitleva juurdleva vaimuga mehele. Brigadiri novaatorliku sellest räägib järgmine näide. Läbindatavas trekikõrguseks on 3,65 meetrit. Proovisel puurida ülemisi puurauke rinda või kinnitada poltidega lage. Mees katsus nii ja naa. Lõpuks võttis kasutusele võrgust. Riiulivõrk on muidugi lapik rauast ning parajasti nii tihe, et sealt läbi ei kuku. Ülemiste aukude puurimine ja lae toestamine võrgult on mugavam, kergem. Samaaegselt toimub võrgu all mäemassilaadimine laadimismasinaga ning mitmed operatsiooni üheaegsus ja nende kergendamine andsid brigaadile uusi lisameetreid kuu ülesannete ületamiseks. Seitsmendast läbindati Streke laadides mäemassi vagunetidesse. Üheksandas nõndanimetatud pütte ei ole. Konveiertransport e rinnas crap konveier edasi lintkonveierid. Stregieerinud liigub kogu aeg edasi. Kuid crap konveierid lõpmatuseni pikendada ei saa. Kuni 100 meetrini ta veel veab. Edasi ägiseb ülekoormuse all. Siis tulebki crap konveier lahti monteerida, ajami pea Stregeerinda tassida ja seal üles monteerida minimaalse jupina tühjale kohale. See on endise crap konveieri asemele pikendatakse lintkonveierid. Crap konveieri raua kolakaid annab tassida. Brigadir leidis lahenduse. Kahe mootoriga raske ajame, pea on nüüd ratastel. Samasse komplekti on ühendatud Kalinud konveieri pingutus, pea samuti raske kolakas. Kõik ühes tükis veetakse nüüd laadimismasinaga uude töökohta. Lihtne lahendus. Kuid kui palju vähem kulutatakse töövaeva konveieri edasi paigutamisel. Brigadirid on teisigi uuendusi ja neid tuleb aeg-ajalt juurde. Ühesõnaga juurdlev mees. Iga töömees teab, kui närune on lugu siis kui pole käepärast kangi või parajat mutrivõtit. Mehaanikatöökoda pole käe-jala juures. 65 meetrit vertikaalselt üles, kuid kui palju astmeid teeb mööda kallakut? Rutkaveldaga. Litvinenko ei salli silmaotsaski lolli higi. Tema tööriistakomplekt on rikkalik, korras ja alati käepärast. Lohakust ja ükskõiksust juuri mees järjekindlalt välja. Georgi Litvinenko brigaad on alatasa olnud paremaid kaevanduste ehitusvalitsuse number kuus Mäedsessis. Esimeses kvartalis tulid nad esikohale. Georgi Litvinenko oskab õiglaselt nõuda, oskab inimestega ka heaga läbi saada. Ta tunneb inimeste muresid ega häbene nõrkus. Ega ta asjatult valitud Mäedsessi ametiühingukomitee esimeheks. Ja lõpuks väike teade, nagu tähelepanelikud kuulajad võib-olla juba ise märganud olme järgmine operaal kavas juba järgmisel laupäeval. Täna olid Väike-Pungerjal Voldemar Mikson ja Hans Kiiver kuulmiseni. Operatiivraadio Alutagusel operaal.