Vastupidi, üldisele arvamisele tuleb imesid ette ise kinni ja asjalik pulma ajal, nagu on Ameerika kaastlemattle, oli ime Georges rändi ja tema naine Me Ri vaesed muusikalinäitlejad, kes kunagi varem filmis polnud mänginud või seda alla kirjutada lepingule, mis andis neile osad firma A S U suures filmis inimesed ja hundid. Kes oli kurb, et naine talle truudust murdes ning arvas, et George rändi on Jon rännise kes oli korduvalt täispikkades filmides esinenud. Joodia Mary ei hakanud oma edu põhjuste vaagimisega aega viitma. Nad olid enam kui keskpärastes tingimustes nimelt 1000 dollari suurusest tasust lausa rabatud ning asusid kohe, kui avans käes oli, reisimoona, kui ostma. Sest oluline osa inimestest ja huntidest pidi filmitama kauges Kaanaldas. Sõbrannal hoiatasid Maryt, et Kanadas on kole külm ning ta muretses endale soojad kootud püksid ja mehele retuusid. Mis George'i puutub, siis tema otsis piipu, mis oleks väärt, et teda miljonitele inimestele New Yorgis, Roomas, Tokyos ja Moskvas näidata. Kestvate otsingute järel leidis ta piibu, mille peal oli hoopis isevärki asjandust. Pisikeste piludega kinnine kera. Sädemed kõva tuulega kahast välja ei lendaks. Piipu näidates ütles müüja, et see on mõeldud autojuhtide, lendurite ja meremeeste jaoks. Joodi meelest pidi filminäitleja olema nagu sõdur valmis iga minut vetesügavikku sööstma või õhku tõusma ning ta ostis viguriga piibu ära. Vagunis asus George stsenaariumi uurima ning peagi sigines diivani tikk riidele. Jahimees tamm. Seppanitsioodi pisarateni häldima ning ta andis naise õrna roosatava kõrval peale langenud juuksekihar ole suud. Kuid Mary jättis Tommy maha ja ähmi täis. George sosistas majori. Sa jätad mu maha sinirebase pärast? Sellele oli võimatu mõelda. Emotsioon ei suutnud mõista, miks olid inimesed nii kurjad. Miks lasksid nad George'ile 1000 dollari eest nõnda kannatada. Lahke südamega George puhastas jälestade suud jahipüssi. Kui näitlejad väikesesse iibeki linna jõudsid. Veenduse Mary, et Kanadas on tõesti kole külm. Jaamas oli neil, vastas režissöör, kes teatas rõõmsalt, et kõik on juba kohal. Isegi hommikuse rongiga on kohale toodud hundid. Dioodi sai tuttavaks oma rivaali saladavale Joega. Rivaalil oli seljas pees laama villane vest ning ulatas George'ile väärikalt oma nimekaardi, kus seisis Williams pauku filminäitleja New York, Los Angeles. Siis läksid näitlejad kelgusõitu tegema ning George'i, kes haistis tuulehõngu läitis lõpuks oma piibu. Tuli välja, et seal oli täpipealt niisugune, nagu müüja oli öelnud ning ükski tulesäde ei pääsenudki kaugemale. Sissesõiduhoovi toad olid palavaks köetud. Enne magama jäämist otsustas George et mitte iga kirjasõna ei peatäide minema ning sosistas õrnalt Maryle. Sinu pärast olen valmis hunti tapma. Sa ei jäta ju mind maha. Järgmisel hommikul olid nii õlekarva kindlad kui ka pees laama villane vest kadunud. Tamm sai ennast jäikades otsekui mammutinahast karvapükstes vaevalt liigutada. Tohutud tolgendavad kõrvaklapid varjasid ta nägu. See ei olnud muidugi mammuti, vaid jänesenahk. Kuid George pidas meeles, et kui jänes ongi argpüks, siis tamm ometi. Vapper mees. Tom ja Mary jõudsid väikese metsaonni juurde. Ümberringi oli ainult lumi, see rohetas päikese käes ja panin silmad valutama. Aga prille ei saanud ette panna. Prille kannavad professorid, mitte jahimehed. Onni ümber varitsesid vaenlased indiaanlased ja hundid. Kuid kõige ohtlikum vaenlane oli valge mees. Jou. Tema vastu ei saanud isegi armsad sõbrad, kauboid. George vaatas elamise üle ja leidis, et onnis on siiski päris õdus olla. Meri keetis Tommyle suppi ja see oli hulga etem, kui New joogi söögimajades. Võis supikausi kõrvale lükata ja õrna roosatava kõrva peale langenudki haarad suudelda. Ja pärast sööki polnud vaja ahnete keldritega õiendada. Joudis oli näinud Mary seljas igasuguseid kirevaid, tuhandete läikivate litritega hilpe. Ent kunagi ei olnud naine nii ilus olnud kui praegu. Lihtne sitskleit seljas, juuksed siledaks kammitud nagu koolitüdruk, kul. Vaimustatud tramm sosistas. Mäe oli, ma armastan sind. Kameeril olid tammi pärast siiralt hea meel kuid Mary oli naine ja nagu iga naine, elagu ta siis New Yorgi pilvelõhkujate või Kanada metsades tahtis ka tema veel ilusam olla. Selleks puudusid tal kirev rätt, helmed ja väike peegel. Ja Tom otsustas, maksku mis maksab väikesele Merile head meelt teha. Onnistri viie tunni tee karusnahkade ülesostja tuntud petised Jessi poe juurde. Tambani kuus koera hanereas rakkesse ja läks. Lumi crolises, tuul puhus ja Peep töötas korralikult. Churchill oli kõik vajalik olemas, nii heleroheline rätik, peegel kui ka suured helmed. Kuid pätist öös tahtis oma kauba eest sinirebasenahka. Kuna too meil ei olnud mingeid nahku, siis ei andnud Charles Tomile rätikut, peeglit ega suuri helmeid. Tamm sõitis tagasi, lumi krudises, koerad haukusid, piip tossas ja vaene näitlejatsioon rändi, kes tihtipeale New Yorgi poeakende ees pidanud minema kõndima, sest tal polnud ainsatki dollarit, et naisele mõnda uut asja osta mõtles nukralt, miks ometi on inimesed nii kurjad? Miks ei võinud years? Onni tagasi jõudnud, suudles tamm naise roosatava kõrva peale langenud kiharad võttis püssi ja suusatas metsa. Metsas oli väga kole. Kuid tamm kiskus vapralt piipu. Talle andis kaua minna, enne kui ta lõpuks ihaldatud looma nägi. Tamm tunnistas ja pistis jooksu, et saaki kinni püüda kuid nägi lumel vait punast laiku. Tom ei lasknud ennast heidutada, vaid läks haavatud loomale jälgi mööda järele ja sattus mõne minuti pärast salakavalad jahu peale, kes hoidis käes sinirebast ja ühes sellega ka peeglit. Ühes sellega nukrammeeri naeratust. Tom teadis küll. Joe oli tema saagi üle löönud, kuid ta kortsutas vaid kulmu, pööras näo kõrvale ja kõndisime mööda. Ta mõtles, et Mary on ka ilma helmestest ilus. Ja kui ta oma mehele silma vaatab, ikka selles veenduda. Kuid onni tagasi minnes eksis Tom ära ja hundid tulid talle kallale. Algul ei tahtnud Quebeci Loomaaiast toodud vanad hundid kallale minna ja režissöör sai vihaseks. Pärastpoole ründasid nad siiski murdset koguni ühe koera maha. Tša lõi vähe araks. Kott tamm pidi olema vapper mees. Ta läitis piibu, tegi asjatundlikult lõkke üles ja pildus hunt põlevate tuhka kidega hundile ulusid saba jalge vahel nagu paha peal olnud koerad. Vastu hommikut, kui valgeks läks, leidis Tom lõpuks tee kätte. Kuid onni juurde jõudes märkas ta kohe, et oli juhtunud midagi halba. Uks oli pärani lahti. Muidugi oli see salakaval, kes Mary oli röövinud ja kes ennast muide petise kombel jobuks nimetas, sest George teadis, et tema jultunud rivaali nimi on Williams. Pauk. Jälle pidi tamm kihutama kuus hanereas rakendatud koerakelgu ees. Ja siis juhtus õnnetus, mida sellistel akenditega tihti ette tuleb. Koerad keerasid Tommy lumme kummuli. Ta jäi sinna kauaks ja külm võttis tal jalad ära. Enne kui pätist years Ta juhuslikult üles korjas. Yours pakkus Tommyle viskit ja muigas ise kelmi kombel. Ning tamm saia. Arrow Charles teab, kus salakaval tšau praegu viibib. Ta katsus Jersey käest välja pinnida ent petis tegi teist juttu ja muudkui valas Tommyle viskit. Kes teab, millega see kõik oleks lõppenud. Kuid tamm poleks märganud leti peal sinirebasenahka. Nüüd lõi ta nii ähvardavalt rusika lauale, viskipudel ja klaasid põrandale lendasid. Ning Charles, kes oskas kelmi kombel muiata, näitas, et ta oskab niisama väljendusrikkalt väriseda. Petis tunnistas üles, et Joe oli müünud sinirebasenaha ning sõitnud koos raha ja ühe naisega. Quebeci. Ta sõitis üksipäini öise ekspressiga. Mary ja salakaval Joe puhkasid sel ajal juba võõrastemaja Aleksandria salongis. Kui jahimees tamm karvapüksid jalas võõrastemaja peegele klaasist pöördukse vahel ringiratast hakkas laskma siis puhkesid naerma kõik külastajad, juhuslikud möödujad ja isegi šveid sära, kes oli oma elus näinud paljusid inglise Lordleja, California jõukaks saanud hulkureid. Kõigi naersid, vaene tamm, jänesenahad ümber, püst kramplikult. Teos oli siin pöörduste, suitsetamissalongi, pronksilaevakompaniide kuulutuste keskelt. Tõesti naljakas. Kõik naersid, sest kõik mõistsid, et Mary, kes parajasti 60 kaheksandas salongis salakavalad jov seltsis pikutes ei lähe enam iialgi hommiga tagasi metsa. Viletsasse hurtsikus, kus pole ei tallipoiss ega moosekant. On vaid lumi ja hundid. Churchill oli väga valus, et inimesed tema lihtsa armastusele naersid. 300 ukse hulgas leidis tamm tolle ühe ja ainukese sest tal oli rinnus süda, mis seal oli küllalt tugevdada Kanada metsatehnikust välja tooma, kuidas sinirebasel ei lasknud ja ära oli eksinud. Selle ukse taga pidas salakaval Joe neeriga lusti ja uksel seisis number 68. Tom nägi ära, et uks on lukus. Kuid ta oli mees, kes mõistis metsas raiutud puule õlga alla panna. Ja peagi hakkas uks kägisema. Tomi kõrval seisis režissöör ja palus näitlejad jorändite ta rahulikuks jääks. Filmi tähtsamaid kaadreid ära ei rikuks. Kui George ei vajanud seesugust õpetust. Ta oli kõva kui kivi. Tossutas muudkui oma piipu ja teadis, mis teha. Tal oli hästi meeles, et meri ei ole sinirebane. Ukse maha murdnud, nägi George midagi hirmsat. Palju hirmsamat, kui oleks võinud arvata. Meeerry istus Williams paugari põlve peal ja jultunud näitleja suudles õrna, roosatava kõrva peale langenud kiharad. George, kes oli jahimees tammi kogu vaprust omal nahal tunda saanud. Ei võinud kõhelda. Ta vajutas ainult hambad tugevamini piibu pitsi. Sihtis hoolega mööda ei läheks ja tulistas. Käis kõva pauk. Williams veeres maha ja George irvitas rahulolevalt. Samas nägi ta, et see jõhkard lõõritab oma kollaseid ilgeid seasilmi ja säästitab meeriga edasi. Selle peale viskas George kõlbmatu püssi nurka ja asus nagu metsmees muiste Williamsit kägistama. Kuid režissöör ja teised mehed tirisid ta eemale. Nad karjusid, et hulluks läinud ja et talle tuleks hullusärk selga tõmmata. See käis joodisel rändil üle mõistuse. Miks lubasid kurjad inimesed näitleja põukaril tema naise ära röövida ja selle üle koguni naersid. Aga kui ta oma naist tagasi tahtis võtta, sest Mary pole ju Rebane rabasid Maltal kätest kinni, kukkusid hurjutavad. Kui diood ja meeri ekspressiga kodu poole sõitsid. Ei olnud enam ei tammi ega jahipüssi. Meri oli oma andetu mehe peale tige ega lubanud tal õrna roosatava kõrval peale langevad kiharad suudelda. Peagi hakkasid paistma New joogipilvelõhkujate kaljuseinad. Ja miski ei meenutanud enam unustusse jäänud hunt, kes kusagil Kanada metsade sulusid. Isegi viimased dollarid, mis teatud määral nende ulumisega seostasid, olid haihtunud. Algas töötu näitleja argipäev. Kui diood kättesaamatute restoranide eest mööda juhtus jalutama siis meenuta seda tihtipeale igatsevad seda maitsvat leent, mida kaunis meieri armsas onnis jahimees tammil oli keetnud. Kuid Mary läks aina tigedamaks tigedamaks. Ta tahtis saada kleiti, kaelakee, ted, rõõmo, peegli, Nüüd nuttis Mary ilmast ilma ja heitis mehele, et see on kehv näitleja kes ei oska filme ja elu vahel vahet teha ning läheneb kunstile armukadeda mehe armetu vimma. George sai aru, et ta on süüdi ja tõotas, et on edaspidi targem. Töötu näitleja pikad päevad läbida. Aina mõtles ja mõtles ja tulin mõttele, et kõik, mis ümberringi toimub on kas heade või viletsate firmade filmid. George valmistus põhjalikult uuteks võteteks ja nüüd oleks kasvõi parim firma või Vii võinud temaga lepingu sõlmida. Kuid inimeste ja huntide lugu oli olnud kõigis Ameerika ajalehtedes. Ja kui George'i oma teeneid pakkus, siis naer teda üle. Andetud George'i aga statistik sokutada. Meri lahkus hommikul ega tulnud kaua tagasi. Vastu õhtut läks juba muretsema hakanud George talle järele. Taukar elas seitsmeteistkümnendal korrusel. Ooteruumi akendest majade kaljuseinu vaadates mõtles George, et firma Vii režis oskab igasuguseid trikke kõike ja mõistab osavasti linna järele aimata. Kuulnud mürinat, mis sarnanes filmiaparaadi müraga otsustas George. Ettevõtted juba käivad. Ja läks ooteruumist kõrvaltuppa. Tõepoolest, ta polnud eksinud. Mary istus Williamsi põlve peal. Nad suudlesid äärmiselt loomutruult, ilmutades sealjuures head kooli igavesti, kui oleks arvanud, et nad teevad seda tõemeeli. Kuid George tundis filmikunsti kõiki peensusi. Armastusstseen meeldis talle sedavõrd, et ta ei pidanud vastu ja hüüdis braavo. Täiesti või vii tasemel. Siis pis ehmunud Mary kleidi eest kinni ning läks kardinate taha peitu. Ja maruvihane Williams pauk äiges George'ile vastu põske, teatraalselt küll, aga ka väga valusalt. George'i mõtles, et on ikka naljakas stsenaarium ja pidas aru, on see komöödia või draama ja mismoodi tema peaks talitama, kaldunud arvama, et Williams Mary mängivat raamat lõida solvaja vastu. Selle peale võttis Williams põugel kapist kaks püstolit andis ühe neist George'ile, oli päris selge, George'i polnud eksinud ja et see oli tundeküllane draamateod säilitas täieliku rahu ning teadlased filmis teevad püstride püssid, ainult pauku ilma kedagi tapaksid, sihtis ta moe pärast, püüdes seda teha nii efektselt kui võimalik. Varises maha, niisamuti nagu Aleksandria võõraste majaski. Ent seekord ei kõrritlenud oma kollaseid silmi. Ja Mary ei naeratanud, vaid karjus muudkui mõrtsukas ning puhkes valju häälega nutma. Varsti tulid politseimundris statistid viisid George'i minema. Majas, kuhu ta edaspidiste võtete tarvis paigutati. Oli palju ühesuguseid numbritega uksi nagu Aleksandria võõraste majaski. Ent see oli väga ebamugav maja ning George sai seal häda ja viletsust näha. Ainus sõber, kes ta näguripäevi mõnevõrra kergendas, oli piip. Ta suitsetas piipu ja imetles seda kui suurepärast teaduslikku leiuta dist. Tõsi küll, majas, kus ta viibis, ei olnud tuules, on kugi. Kui George pidas meeles, et ta peab nagu sõjamees sõjas olema, valmis iga hetk vette sööstma või õhku tõusma. Päev läks päeva järel kurvaks. Teda sunniti mängima väga igavas filmis, mida silmnähtavalt väljavilistamine ootab või vii osutus ootamatult viletsaks firmaks. Lõpuks asus režissöör järgmist stseeni filmima. Koos George'iga mängis hulk statiste kohtunikku, mütsid peas. Näinud saalis Maryt, kes mängis teisejärgulist rolli, hüüdis Tšaadi meri. Ma mängin sinu pärast. Mul on väga raske. Või v on mõelnud välja kohutavad tingimused. Mary ei kostnud musta ega valget. Ta oli oma osasse sisse elanud, varjas näotaskurätiga ja pööras pea kõrvale. George'i vili jälle kehva võõrastemajja. Ning ühetaoliste päevade rodu venis edasi. George'i ei pidanud vastu ja kirjutas firma või FIE režissöörile, et pikad pausid võtete vahel mõjuvad talle masendavalt ning et ta nõuab töötempo kiirendamist. Režissöör jäi nõusse ja laskis valvuriks riietatud vingus näoga statisti suu läbi edasi öelda, et homme filmitakse viimane episood. Vaene näitleja George'i brändi teadis, et nüüd püsita nõutaval tasemel ega paku üle. Kui teda tuppa talutati, hindas ta kohe dekoratsioonide, suursugusust ja ilu. Lagedad seinad. Kolm ebatavaliselt võimsate elektrilampi suur tugitool, mis natuke meenutas hambaarsti tooli. Kui teil märksa keerukam ja mõjuvam. Mõistis, et firma Vii puhul ei jää tõepoolest ükski asi kulutuste taha pidama. Peale dioodi võtsid stseenist osa Velgaks teisejärgulist näitlejat. Üks mängis pastorit, teine üleni mustas riides. Esitas mingit rolli, milles George päriselt aru ei saanud. Ta mõistis, et mängib ebatavalises filmis, mida näidatakse miljonitele vaatajatele New Yorgis, Roomas, Moskvas ja Tokios. Ta võttis kõrgest tugitoolis Maiesteetlikult istet. Korraga meenus talle, et kunagi pidi ta väikese tähele panemata seetõttu äärepealt filmi ära rikkuma. Kurvalt võttis ta lõpuni suitsetamate piibu suust ja lausus. Võtke, see suits võib näo ära varjata. Ta. Ta istus ja mõtles, et nüüd saab Mary, kõik, mis ta tahab. Ja Mary tuleb jälle mahajäetud jahimehed jommi juurde tagasi. Nad sõidavad ära kaugele Kanadasse metsa, kuhu olid jäänud vanad ära unustatud hundid. George'i mõtles, et hundid on paremad kui inimesed. Neile ei ole niisuguseid raskeid filme. Ja kui vool juba suure näitlejad jorändi selga puudutas, sosistas jahimees tamm veel kord. Mäery, tuled sa minu juurde tagasi? Autojuhtidele lenduritele ja meremeestele määratud piibu võttis endale mälestuseks teisejärguline mustas riides näitleja, kes oli mänginud mitte päris mõistetavat osa. Peagi sõitis näitleja Picardjasse kus käisid suured sõjavõtted. Seal ei mänginud ta kaua. Terveks jäänud piip sattus minu kätte. Mis minusse puutub, siis mina mängin veel. Seda täiustatud piipu suitsetan ma tihti täielikus tuulevaikuses. Kuid firma Vii režissöör võib-olla muretu. Ma ei riku filmi ja hõikan parajal silmapilgul, võtke see ära. Suits võib nägu varjata.