Ajakulg on paratamatu, absoluutne ja inimlikus mõttes halastamatu. Ning kui siin on midagi lohutavat, siis, et inimesest endast jääb ikka midagi järele jäävad tema teod tema elutöö. Aga tänapäeval võib jääda veidi rohkemgi. Hääl, mida neilt kuulete, on lindistatud aastaid tagasi ja ei kuulu enam elavale inimesele on selles mõttes asendamatu. Kui meie läksime Kadriorgu meelerinud vaikides, laulsime revolutsioonilise laule ja töölised kõik mõistsid need, kui me läksime, siis me justkui tundsime, et kui suur jõud on mees. Seekordne rongkäik oli väga suur ja võimas. Me läksime Kadriorgu ja Kadri orgus roogiaid peatus Russalka juures. Russalka juure, sagedasti organiseerisime meie töölised rongi käiku ja nimelt sellepärast, et seal oli looduslikult kaunis koht ja Russalka oli väga heaks tribüüniks. Punased lipud koondati, Russalka ümber. Kõnelejad asusid Russalka peale, seal oli sõlmest Laarisnemmerlimenti, kägu ja palju teisi. Paraste kui keegi kõneles, lisati lippude juure vägidkonn, mis susiseb seal paukus, aga inimesed ei saanud aru, milles asi seisab. Jäi mulje, nagu oleks mere poolt temast huntide peale lastud. Ja osa inimest sattusid paanikasse, hakkasid ära minema ja mõned heitsid maha sellepärast et ei teanud, mis seal eespool sünnib. Kuid Silmes kägu Ühidis oma rahuliku häälega, et see on provokatsioon ja töölised varsti kohe jäid rahulikuks ja kõnelejad jätkasid kõnelust. Kuid järsku oli kuulderbul rebauk. Mere poolt tuli see asi juba lasti töölise kuuliga, taheti lasta maha sõlmes kägu, kes parajast kõneles keediski rahva poole, praegu vihises mu kõrva ääres müüda kuul, kuid õnneks ei tabanud. Töölisnoored hakkasid otsima laskjat, kuid ei leitud ja rongikäik suundus tagasi. Tallinnasse kellaajal oli Viktor Kingissepp juba meie korteris varjul. Õhtu tulime korteri jäänudki, Reoks jutustas siis, mis seal vahepeal oli sündinud. Jaan Kruus oli sel ajal põranda all Dairy keskkomitee liige ja muidugi oli tema üks rongiga koordiniseerijaist. Lincostiga läksid nemad vaatama, kuidas rongikäik kulgeb. Nuhid tundsid Jaan kri ukse ära, hakkasid tema peale laskma. Jään kirju, kes oli tuntud väga külmaverelise seltsimehena, ta ei kaotanud kunagi pead ja nii ka seekord. Jaan krõhukest hüppas liikuvale rongile ja niimoodi pääses. Kuid Lincost jooksis ühte hoovi Narva momendil teda võeti seal kinni ja arreteeriti. Kolmanda mai ööl arreteeriti juba Viktor Kingissepp ja meid ka. Reetur Lincorst ostis omale elu töölisklassi reetmisega. Kuigi ma ei kujuta ette, mida nisukesi eluga peale peab hakkama, kui elada reeturina oma rahva hulgas. Kuid mis meil oli veel suurem, niisugune uhkusetunne ja monoliitsed tunne, et vot meie oleme suur jõud ja korjame siiski selle kuramuse korrad, kukutame. Erutus esimest korda ma kohtusin silmis. Juljana Delman iga 41. aasta alguses siis kui mind määrati öelda palgalisele komsomoli tööle. Ma pean muidugi ütlema, et mina olin sel ajal ju Ega ma ei taha öelda, et minu kaasvestlejad vanad on, aga tol ajal vanad olid, aga, aga täiesti noh, mina olin tol ajal täiesti veel väga suhteliselt noor noormees ja komsomolitöö kogemusi neid praktiliselt mul peaga ei olnud ja vot ja seda aega meenutades mulle tulevadki meelde säravad tema hääl, mida me äsja kuulsime. Noort rohelist poissi komsomolitöö alal õpetas andis nõu, kuidas ühte või teist küsimust lahendada. Mina Juljanat Helmanist olin kuulnud kaks aastat varem, kui ma teda tegelikult ise tundma õppisin. Nimelt Juljana, Saalomoni Atelman said üldtuntuks siis, kui Kingissepp arreteeriti ja kui need juba rahvale tutvustati. Kui Kingisseppa varjajaid. Aga isiklikult temaga tuttavaks sain, ma alles ongi majas, kaks aastat hiljem Coment kah arreteeriti. Ma olin mõistetud juba eluks ajaks sunnitööle saadud ära, Valka-Valga oli sunni naiste sunnide vangla telmarid istusid seal Valga vangimajas juba aasta, ennem seda olid nad juba seal ja Valga vangimajas siis 1000 925. aasta detsembris toimuski siis me esimene kohtumine. No see oli ka põgus, sellepärast meid ei paiguta mitte ühte kongi, vaid nemad istusid. Sest kui ma ei eksi vist viiendas Neljandas, neljas oli väike, oli see neljandasse koridori lõppu oleks ja, ja me olime siis just üle koridori seal vastas. Ja vange hoiti ikkagi hoolega eraldi, aga ometigi oli sarnaseid juhuseid, kus vahetevahel nii kokku põgusalt saine, aga pool aastat hiljem siis media paigutati ühte kambrisse ja hiljem 14. aasta jooksul oli mul korduvalt võimalus temaga ühes kambris istuda ja teda lähemalt tundma õppida kui suurepärast inimest ja eriti vangimajja oludes hindamatut kongikaaslast, sest tema oli sarnane inimene, keda ei jätnud huumorimeel mitte kunagi maha kõige raskemates oludes suutis tema ikkagi leida midagi koomilist ja kongikaaslased naerma panna. Mina pean. Kemayuljanna telmanni kohta seda et õieti ja hästi tundma sain mina teda kaks aastat enne surma, kuigi ma teda tundsin juba 23.-st aastast, kui mind arreteeriti ja me Vene tänaval ühes oli. Minu meelest on nii, et väga paljud inimesed, iseäranis kommunistide iseloom tuleb ilmsiks just nimelt siis, kui Ta peab ära andma selle kõige kallima, mis inimesel on elu, mille eest ja paremaks muutmisel on tema võidelnud iga südamed uksega kogu eluaeg. Ta oli nii kogutud nii nii oma energiaga, nii paigal, et jäi mulje, et surm taganes mitu ja mitu korda, enne kui ta temast jagu sai. Mina sirvisin hiljuti seda kogumikku trellide taga ja seal on ka palju fotosid ja paljud neist on tehtud just sel ajal, kui te kõik noored olite, ma tahaksin ühineda seitsmendast halvastega. Seltsimees Vaarmani seltsimees Lauristini kohta ei saa. Ei tulegi niisugust aega, millal saaks üldse öelda alati tõepoolest jäätegi nooreks see ilmselt on ka ekskommunisti omadusi, aga siis tõepoolest täiesti nooret neiukesed, kenad fotod, et vaadata mis ikkagi jah, sundis ühenduses Juljanat Helmaniga temaga teid niisugusel teel astuma. Et noh, nii palju aastaid vanglas istuda. Ma tahaksin tuletada meelde oma muljet siis kui prokurör külastas vanglat kuidas ta noris, kuidas ta vihane oli, vaat sellega seoses, kui te ütlesite, et kõik noored ja ja noh, mõned meie seast tulid tõesti kenad, nüüd seda ei saa öelda, et ei olnud ja, ja mina mõtlesin siis, et et sa ka noormees, mis saamitigi põrnitseb ja mis saamidki raksud sind, mis viha sul meie vastu nii eriti peaks olema nii edasi. Vaadake nüüd ma saan sellest aru. Sest nyyd kui siis ei oskanud mina üldse ette kujutada, inimesel võib olla niisugune elu nagu minul, ütleme praegu aga temal oli ju siis juba niisugune ellu ja vaata, tema sai aru, et meie võtame ära temalt selle eluga ja ta vihkas meid niisukese vihkamisega, et ta tuli ja sõimas ja pani kartsa ja raksus nii mis hirmus atakke, aga meie olime siis selle eest väljas, et kõikide elu paremaks muuta. Et paremaks oks muutunud ka tema kurja looma elu me sugugi ei hakanud, nii et Watkimi ainult meie ainult oma elu eest võitlema ja vaadake, meie olime niikuinii-öelda niisuguse ika niisuguse ja südamliku pilguga. Mis puutub jah, Juljana Delman lihtsalt tema ju pärines töölisperekonnast, ema töötas Lutheri vabrikus, isa käis juhuslikud Kell töödel ja lapsed ju ka varakult hakkasid tööle, kalender tuli kaheteistaastaselt juba minna maale karja 15 aastaselt, asuda vabrikusse. See oli niisugune elukool, mis tegi klassi teadlikuks. Ja kui siis seitsmeteistkümnendal aastal puhkes suur revolutsioon ja töölisklass tuli võidule ja võimule siis Juljana Delman, nii noor, kui ta siis kah oli, mõistis seda kogu südamega, elas sellele kaasa ja sealt vastigi oli sellel asjal ka juba ideeline teoreetiline jälle alustala, küllaldane, et asuda täiesti kindlalt sellele teele võitluse teele selle uue ühiskonnakorra eest. Ja siis, kui ära võeti kogu hingega ja oli ta valmis andma elu selles võitluses, et seda ikkagi rahvas Eestis ka ikka võidule välja jõuaks. Ja see vanglaperiood oli ju pikk ja kangelaslik ja kui lugeda mälestusega Juljanat elmanni omi, siis, siis ta oli seal tõesti ikka väga vabatuber ja väga materjali ja ega neid kartsas istumise päevi vist ei olegi keegi kokku lugenud. Palju teil võib olla ka temal oli, ta oli seal üsna tihti. Tihti, et ega need kartsa päevad ei olegi nüüd see kõige hullem seal, sest kogu see elu oli siiski kartser, sest me olime Kuu taga onilt, kust õhtuni. Kui meid lasti kolm korda päevas sellest vangikambrist välja, otsiti meid uksel läbivangi kambri uksel ja siis me pääsesime koridori kaudu pesemisruumi pesemisruumist tagasi tuli, otsiti neid jälle, läbis supi järele, lasti või jalutuseks pooleks tunniks välja, otsite jälle läbi ja õhtaks kelguks pandi luku taha, siis veidike võtmedki minema juba koridori selle valveposti käest ja seal sa pidid olema kuni hommikuni ei pääsenud seal mingi hinna eest enam välja ka isegi nii, et teinekord oli midagi meeleheitlikku kohe koputad, palud, kas ei saaks. Aga isa, isa, ja niimoodi nelja seina vahel kitsalt koos ei tohtinud teadagi mitte midagi, mis kõrvalkambris seltsimehed teevad, kuidas nemad elavad. No see oli ikkagi seesama, mis kartsa, rände tuli valgus sees, kartul oli pime, jalutada, jalutada saime nüüd pool tundi ja seal ei tohtinud kah ei taevasse vaadata, ei seltsimehele naeratada, vaata tähendab oma eelkäijale kuklasse, see oli kõik kindel. Aga kui nüüd ära ja kui teise sõnavahetust või kedagi teretasid või vaatasid ringi juba selle eest oli ettekanne ja sellest oli sisse pime kartser karistuseks. Ja niisugustes tingimustes jah, et 14 aastat 15 aastat vastu pidada, see mitte kerge. Kusjuures oli vangla administratsioonil, kui nad nägid, poliitvangid püüavad omale elu teha nii talutavaks ja sisukaks sellega, et nad õpivad, see oli väga suur moraalne tugi oli just sellest õppimisest siis hakati karistama neid õppimisvõimaluse äravõtmisega, karistati lugemise kirjutamise keeluga, võeti ära kõik raamatud, ajalehed, et kambris tohtinud ühtegi trükitäht olla, samuti pliiats ja paber ja niuete kuude viisi. Ja üks kangelaslik episood, mis on ju ka ajaloost teada, ongi vapper, see naiste ettevõtmine, seal olid ka mõlemat telmanit, põgenemine, põgenemine sest see nõuab ju ka ikkagi väga suurt otsusekindlust ja vaprust ja meelekindlust kõiki. Ja tung vabadusse on nii suured, läbi seina välja minna, see oli ainult rõõm. Kuigi muidugi soli kariskeerimine, nagu Liana pärast jutustas, neil tuli viienda maja korruse kõrguselt alla laskuda. Tema oli väikest kasvu ja seal ei olnud niisugusi niisugusi Tredelidki meile mööda minna, vaid ta tuli ühelt kui mingisugust pulga pealt teise peale hüpata. Sest see vahemaa oli pikem kui tema. Kas valges ei oleks julgenud, valges poleks seda tavalises olukorras. See, kes neid aitas põgenedes, see on Tallinnas elus, kui ma seda raamatut kirjutasin, ma käskis, läksin sinna kesknäidata, sest minagi saanud kuidagimoodi aru, mismoodi ta need kuus tüdrukut sealt alla tõi. Ja siis ta ütles, et kell 12 algas kell kolm lõkkesse põgenuitset eelmi niinepark oli kõige viimane ja kõige raskem suur, teised olid ikka kõik väiksemat kasvu ja kergemad. Ja kui ma siis mõtlesin, et nüüd me tuleme mõlemad sealt Kosakil alla. Aga ta laskis tüdrukud oma aiaseina vahel libisedes alla järgmise selle noh, niisuguse raudpoldi peale, mis vanasti olid hoidnud seda korstent üleval. Selle raudpoltide vahe oli kaks meetrit ja selle vahel, tema hoidis isi ülevalt kinni, laskis tüdruku oma aiaseina vahel alla. Kui ta jalad said selle järgmise peale. Natuke poolteist ja see oli ikka tõesti noh, enneolematu. Enneolematu põgenemine. Jah, ega need kodanlik politsei valvas oma aega, need põgenemisi. Ei sealt sellest majast ei olnud, ainult ükskord olid põgenenud kriminaalvangid kolm meest siis nad olid võtnud läbi lagesid ja põrandaid vist seitsmes kaheksas kohas läinud välja. Pikal tänaval oli Kanaaria kauplus ja selle siis selle akna olid siis viimaks ja Saidsid, aga see oli meeste vangimajast sellest naise poole, sellest ajal ja pärast seda ei olnud. D keegi kunagi naistevanglast polnud üldse keegi põgenenud. Ja siis ta oli väga sihikindel. Hakkasime õppima, temal oli tal ja saanud ainult neli Talvet koolis käia, tundis oma suuri lünki oma hariduses hästi ja nüüd kasutas siis vanglas kõik võimalused ära, selleks, et õppida, õppis ta suure püsivusega noh, algul nii-öelda algkoolikursuse ulatuses, aga siis hakkasime juba õppima alge Brat geomeetriat. Aga keeli inglise keelt, vene keelt, vene keelt ei oska muidugi aega sugugi, ennem aga vanglast välja tulles juba valdas vene keelt võrdlemisi vabalt. Ja pani oma vanglas töötamise õppimisega omale ikka niisuguse aluse peale vabanemist. Veel juurde õppides oli tal võimalik eksternina keskkool lõpetada püsivus ja sihikindlus ja see oli üks tema tugevamaid. Ja kollektiivsustunne ka kindlasti see oli teil kõikidel. Juuli, meil üldine niisugune teist hoiti ja vaadati ja kui oli võimalik teist kartseris päästagel elunud tervis oli halvem, siis kohe julgesti keegi teine aastuse asemel ütlesin, see on minu kiri või minu tehtud, ütleme Edgar tavaliselt nende salakirjade pärast, et näeksime ka seal oma põrandaalust ajalehte välja. Vanglahäält juhtus niisugune eksemplar sisse. Kui me siis muidugi oli jälle kartserikaristus, mäletan ühte juhust, just istusime tol korral telmanniga ühes kambris, meid oli siis selles kambris, kui ma ei eksi, kuus Helmanid kahekesi, mina. Ja kes seal veel olid, ei tulegi praegu meelde. Igatahes meie kambris oli siis nii-öelda trükikoda, meie seda lehte siis trükkisime, selleks puhuks saime kaastööd teistest kambritest kah, see käis kõik salapostiga ja salaja. Vanglakambri ukse sees oli ju luuk, klapp, millest kogu aeg valvur meie tegevust jälgis ja piilus, nii et seda ajalehte tuli kirjutada nii et üldse ei märkagi keegi, et sa kirjutad. Mingi käsitöö on laual ja selle all on siis varjatult lehekene pisikene pliiatsi ots näpu vahel ja nüüd trükid ja need kastid olid siis nii kauaks selle jagatud kambrikaaslaste vahele, need siis hoidsid oma käes, et kui nüüd peaks äkiste valvur midagi märkama ja sisse murdma, et midagi sisse ei kukuks. Ja ükskord oligi tõesti selline juhus, midagi valvur märkas. Nemad hiilisid viltkingades nii tasa seal koridoris, et kui koolivalve meil ukse taha pandud ei märkanudki, kui nad olid sinna kogunenud trahv, trahv, tehti uks lahti, Nad tulid sisse. Neid oli vaja tingimata päästa, härrased kaastöö, seepärast oli iga igaüks oli oma käega selle kirjutanud, järelikult tervet rida meie seltsimehe ähvardas kohe kartserisse sattumine ja kajastamist Juljana käes oli, temal oli selle otsekohe suhu ja guugistas selle alla. Ja niisama üks teine, kellel kelle käes varjul oli ikkagi sedasama, nii et mitte keegi ei saaks kannatada. Karistati meid siis juba tervelt kollektiivselt, kogukamber. Samal ajal kollektiivsus aitas teil ka need pikad aastad vastu pidada. Kahtlemata ühtegi juhust, kamber oli karistatud, see oli just see Kambergustelmannid, olid nemad, olid siis Elmarit ja seal oli niine Pärk ja kes võis seal veel 400 404 kestrid kambris? Tähendab Cameroni karistatud nendele ei antud väljast seda nõnda nimetada pada. Ja nii nad ei saanud. See oli Valgas, oli Tallinnas, see oli just Tallinnas, juba me olime karistusvangimajas ja nüüd naaber Canberzai midagi ja tähtis sellele kambrile siis kahanda, kus telefonid olid, kes midagi saanud. Leppisime siis kokku jälle kuidagi seal koputamise teel, andsime neile teadet, vot peidame teile sinna pesuruumi sinna kuhugile nurka natukene seda padajänni SAISis peetud üks seal vorst ei jää midagi muud, mis seal veel oli. Ja nüüd nemad siis käisid seal oma korra seal pesuruumis ära, said selle kätte, tulevad need kambrisse pärast, siis nad jutustasid Kunelises olime, tulid kambrisse ja nüüd on hirmus hädas, et kuhu see nüüd oma kambris ruttu peita, et tuleb valvur sisse ja leiab, nendel läks seal vorsti, midagi muud niisugust asja võis olla ja ei tohi. Niine Berg paneb, näri taha, see julla ütleb, et ära sinna pane, rosina, pane sealt kohe nad leiavad. Siis püüab teise koha leida, kas kuidagi sinna laua või pindi vahele. Ära pane, ära pane, sealt kohe leiavad ja teate niimoodi väikene paanika, kuhu peita. Seal ütleb rahulikult äkiste Salamonia Delman. Sööme ära. Mis siin enam sõita ei saa enam köidjate lahendada ja siis, kui saabus vabanemine, kuidas siis Juljana edasine tee läks rikkaks. No nagu meil kõigil kohe järgmisel päeval juba sai ühisel koosviibimisel seal niuke teie õhtu korraldasid siis ametiühingud meile kõigile selles töölisvõimles seal sai juba siis äravalitud põrandaalune büroo hakkas põrandale tegevus kohe peale. Ja väga-väga muidugi esimeseks ülesandeks kohe, mis me saime viiulianaga koos oli just mootori tegevus nimelt kõik, mis me, kes me vanglast ikka välja tulime, ligemale seal 100 inimest, enamus ikka istunud juba 10 ja 12 ja 15 aastat kaotanud oma lähemad omased, kaotanud kodud, ühesõnaga nihukest. Täiesti purupaljad oli tarvis neid abistada, seltsimehed olid juba eeltööd teinud, oligo seal riided ja ühte ja teist ja oli ka teatud toetussummad olemas. Nüüd oli siis meie ülesanne see inimeste vahel vastavalt vajadustele ära jagada ja hoolitseda, et igaüks leiaks omale ka korteri ja koha ja moodustasime niukse mopri komitee, sina siis kuulasin mina Delman ja üks seltsimeestest ja selline esimene töö kohe esimestel nädalatel ja kuudel, mis me siis tegime? Ja eks ta selles mõttes üliraskete biit hästi kiiresti kohanema. Mul on meeles veel teie mälestustest, et lõbuks, kui tõesti nii pikki aastaid olete vangis istunud nagu võõrdunud vabast elust isegi trammi peale tahtsite valesti? Mul oli niimoodi ja poodi minnes hirmus piinlik, küsib mis leib maksab ja siis hakkad seda raha vaata. Sest kui nüüd inimene on harjunud juba reha suuruselt näeb ära, aga siis ma pidin iga raha pealt vaatama, mis ta siis nüüd on ja kui suur ta on ja mõtlesin, et nüüd iga üksik mind vaatab, et kes see niisugune on ja kust ta tuleb, nagu oleks mul kohe otsa peale kirjutatud. Vangimajast tulen ja mul oli väga hea meel, kui ma veendusin varsti, et ei, mul ikka niisugust lõhnad juures ei ole ja ei märgata, et ma olen päevale Songimastunud. Jah, ja sellest hoolimata kohaselt ikka väga kiiresti ja, ja siis, kui teie, seltsimees Dolbast juba seltsimees telmaniga kohtasite, siis ei saanud kindlasti seda kuidagi elukaugeks nimetada, kes oleks elus nii kaua eraldatud olnud. Vastupidi, ma mäletan, siis eelkõige keskkomitee bürool. Siis oli, kes Tarpe oli? Ja veel teised seltsimehed, nendega kohtumine oli juba minu jaoks nii-öelda väga-väga suureks elamuseks. Ega ma ei oskagi praegu päris hästi öelda, kui suurt osa on Juljana Delman omanud minu kui kommunisti kasvatamises. Ma tahaks öelda, et helmel oli piiramine, omandus vist temas suur kohusetunne pääl aina kas süda, kui ta midagi ei olnud teinud juba paar päeva ja kui ta midagi eksikombel oleks pidanud tegemata jätma? Vaadake, mul tuleb meelde, ükskord kutsuti meid kuskile kooli ja mina istusin juba vagunis, mul polnud aimugi, et Delman läheb tarjaama edasi järgmisse kooli ja rong hakkab liikuma ja ma näen, et Delman jookseb liikvel rongile. Aga see oli ju alles nüüd üks poolteist aastat tagasi. Ja mina jooksen sinna välja ja hull peast. Ta ütleb, aga muidu ma oleks maha jäänud, sest mina olin seal eemal selles uues selles ja mõtlesin, et see rong läheb sealt ja viimasel minutil ma sain aru, et see rong läheb hoopis teisest kohast ja siis ma hakkasin jooksma, ma ütlen, no ja kui sa olekski, kus Saul sellega ei maha jääda või tegemata jätta midagi, see ei olnud Juljanna iseloomust, temas oli väga arenenud ja suur vastutus ja kohusetunne. Ja kui teda määrati muuseumi direktoriks oli talle täitsa uus ala, siis püüdis ta selle tööga võimalikult paremini kurssi minna. Kui muuseum näiteks organiseeris seal ekskursiooni töökat tutvunemiseks teistesse liiduvabariikidesse, kus oli suuremate kogemustega juba muuseumid töödes, niiviisi siis ikkagi julalise initsiaator, Marta käis kaasas seal ja oli täitsa kormoran, jutustas, siis oli mõned aastad juba töötanud ja seal oli siis isegi vestluses nende selle ala töötajatega saba riigis Nendele jäänud algul mulje, et tema on kohe selle ala öelda vastava ettevalmistusega inimene ja nats, kuulsin, sõidan hoopis vana revolutsionäär, kes on oma elu lõpupoolel sellele tööle suunatud, siis nad olid üllatatud. Kui võtta selle tööga siiski on kurssi läinud ja kuidas ta selle siis tööst on huvitatud ja ta kaasa elab? No üks tema jooni, mida ei saa märkimata jätta, olid siiski Juljana Delman suur otsekohesus. Oma arvamust ütles ta julgelt välja. Igaühele, kui ta nägi, kus on vaja midagi kritiseerida või laita, siis ta sellega välja tuli. Ja sellepärast muidugi oli meil kõigil, kes tol ajal komsomoli tööle tulid, oli ääretult raske lahkuda julanaga väga eani töötada temaga koos.