Pille Lill ükstosca rolli lauljatest, see ei ole teile esimene kord seda rolli laulda ja ma olen seda laulnud Tartus Mikk Mikiveri lavastuses ja on väga suur õnn, et ka Estonia teater võttis seal tavasse seda oskama on ikkagi üks tõesti niisuguseid uhkemaid? Panen, ma arvan üldse kogu maailma aprilli tuuris, kas see roll Vanemuise jaoks keeld tuli teil endal üksi ette valmistuda või oli kusagilt võtta ka mõni hea kogenud pedagoog, kes on seda rolli varemgi laulnud ja teinud? Kui me räägime praegu sellest oskaja ettevalmistusest, siis rääkida ainult ülivõrdes, sest tõepoolest lavastus on toodud ja kaasatud väga palju siis lauljale tähtsaid inimesi. Esiteks toodi teatrisse Ivo Sillamaa, kes siis valmistas ka, et muusikalise materjali, mis oli väga-väga tähtis siis lavastusbrigaad ära pani joonisega eesotsas on muidugi täiesti uskumatult tugev ja ma olen väga õnnelik selle üle niisugulgse lavastajaga. Siiski tekkis võimalus töötada dirigendi kõik see, mis toimub toodika õudus Itaaliast, kes on aidanud itaalia keelega, nii et minu arvates see ettevalmistus on tõesti peaaegu maksimumi lähedal. Taustarollis on peale teie veel kolm lauljatari, noh, me teame, et Estonia lõpetab õige pea juba oma hooaja. Ka neid etendusi väga palju ei tule. Kui tihti te üldse seda rolli saate tulevikus laulda ja ma usun, et see jääb juhu jaa, repertuaari tähendab repertuaari ja kui teater avab uksed, siis ta hakkab jooksma, nii nagu meil väga paljud ooperid jooksevad ikkagi läbi hooaja ja ja muidugi tuuakse rahva jaoks kindlasti külalisi, mis on ainult teretulnud, aga ma olen täiesti veendunud, et oma lauljad, niheli Veskus, kes tõesti teeb oma esimese suure rolli ja, ja väga tublisti teeb ja on näha ikkagi selle laulja, niisugune tõesti suur potentsiaal, tegemaks niisuguseid suuri kangelannasid mängimaks, suuri kangelannased, nii et ega neid väga palju ju täiesti väikese rahvuse juures ei saagi kunagi olla. Ja teiseks kõik need noored tenorit, kes praegune, see tohutu. See on täiesti niisugune suur sisemine rõõm, et, et Eestimaa pinnal kasvavad niisugused noored, kenad lauljad, viljaga. Kuidas mõjub laulja psüühikale see teadmine, et ühte lavastusse tuuakse väga palju külalissoliste rollidesse laulma ja pahatihti on niimoodi, et meie oma solistid saavad tänu sellele suhteliselt harva lavale tuli, see on nii ja naa armastades oma eriala, ei armastuses seda muusikat, mida me ju oleme tulnud edasi andma publiku jaoks. Ma arvan, ei oma see väga suurt tähtsust, kui palju sa saad seda rolli teha, vaid tähtis on see, et sul ikkagi see võimalus on olla selles muusikas ja ja kanda seda muusika sõnumit siis nii hästi oskad. Adremaisuraatse ütles, et temale oli väga suur rõõm tulla siia Cavaradossid laulma sest kõik need, kellega ta siin koos töötas, alates dirigendist Arvo kolmerist, jätkates lavastajaga, siis keelekonsultandiga. Kõik on tema sõbrad. Ja sõpru ei tohi alt vedada. Kas selline heatahtlik sõpruskonna kokkuhoiutunne oli ka proovidest tunnetata? Oli küll. Pean ütlema tõesti, et siis on ja teatris praegusel hetkel on väga meeldiv õhkkond. Ma ei saa küll midagi öelda millegi kohta, sest loominguline töö on väga põnev ja huvitav ja kui asjad teevad oma ala professionaalid, siis kahtlemata see õhkkond põhimõtteliselt soodustab selle loomingu teket. Ja loomulikult kõik need külalised, kes meile tulid. Oksana näiteks, olin temaga koos kõikides proovides ja kui armas on näha tõesti väga andekad noort inimest, kes proovib oma esimesi hinge värelusi Sis anda laval see on, see on tohutult suur nauding ja seda kõrvalt näha. See on niisugune tore kogemus, et ma usun küll, et see on praegu meie peadirigendile väga suurt rahuldustpakkuv.