Kui vahel öeldakse, et mees nagu orkester, siis minu tänane kaaslane on kindlasti naine nagu orkester. Tere tulemast saatesse moelooja teatri- ja filmikunstnik, Eesti kunstiakadeemia vanemteadur ning. Kosootliku disainilabori juht Reet Aus tere. Ilmselgelt jäi nüüd üht-teist nimetamata ka, kes te veel olete, aga past jõuame saate jooksul sellestki kuulda. Nii palju võiks nüüd küll ära nimetada, et täpsemalt öeldes te olete taaskasutusel põhineva moelooja ja tähtsaim põhjus, miks ma täna teid siia kutsusin, peitub hoopiski teie. Pubis, millega siis jõuate ja jaksate tegeleda veel kõigele lisaks, nõnda nagu see selle sarja külalistega. Puhul ikka on olnud niisiis teie liitusite lilleoru kogukonnaga ja siis oli aasta 2002. Ja tõesti, see on päris pikka aega tagasi põhjus, miks ma selle kogukonnaga liikusin, võib öelda siis isiklik või, või selline sisemine sisemine valik, sest üsna varasest noorusest olen teinud päris palju joogapraktikaid ja tegelenud võitluskunstidega ja mind on alati inimese sisemine areng väga huvitanud. Ja põhjus, miks see mind alati on huvitanud, on see, et me tegeleme hästi palju välise maailmaga, me tegeleme väga palju isegi oma autoga. Me käime hoolduses iga natukese aja tagant ja ja, ja vaatame, et meil oleks ilusad riided seljas, et meil oleks kaunis ümbrus ja nii edasi ja nii edasi, aga aga tihtipeale need oma sellise sisemise keskkonna natuke tähelepanuta. Ja noh, eks ühtepidi on see selline, võib öelda, et sõnakõlks, aga teistpidi noh, kasvõi kui vaatame depressiooni kasvu meie ühiskonnas, mis, mida ju kõik arstid ja psühholoogid teadlased praegu välja toovad, siis see on ilmselge märk sellest, et et oleks mõistlik tegeleda rohkem oma sisemaailmaga. Ja lilleoru on siis selline paik, kus inimesed tulevad, kui tegemist on mittetulundusühinguga ja kus on võimalik tegeleda siis sihipäraste praktikatega selleks, et tundma õppida oma sisemaailma õppida eristama protsessi, mis seal toimuvad ja siis õppida nendest vabanema. Ja see on, minu jaoks on see pigem selline elamise viis, pidev areng, pidev töö iseendaga ja kui sul on kõrvalinimesed, kes praktiseerivad või kelle selline sisemine eesmärk on sarnane, siis on väga hea vahetada kogemusi ja väga hea on, on seda niimoodi ühiselt teha ja loomulikult on seal ka teadliku muutuse kunstipraktikad ja nende õpetaja Ingvar Villido, kes on äärmiselt kogenud Teejuht. Ingvar Villido ongi siis see mees, kes selle lilleoru omal ajal lõi? Jah, mina selle alguse juures ei ole olnud, aga kogukond on ju tegelikult juba 25 aastat vana ja lugu on selline, nii nagu ma olen seda siis otsesest allikast kuulnud, et et tema kunagi ostis endale talukoha, et oma perega siin elama minna, tal on kolm last, nimelt ja, ja abikaasa ja siis õpilased tulite, aga sinna kaasa aitasid tal seal koristada ja korda teha. Ühel hetkel ta sai aru, et tema jooga õpilased on sinuga nii palju panustanud, et isiklikku kodudasin enam rajada ei saa ja nii loodigi MTÜ ja ja ta kinkis need maad tegelikult MTÜ-le. Teine põhjus, noh, mind on väga alati huvitanud ka selline keskkonnateadlik lähenemine üldse elukorraldusele ja üks näide sellest on ka ökokogukonnad, mis, ma arvan, on väga huvitavad nähtused just oma sellise sõltumatuse poolest. Ja on, et Eestis on lilleoru üsna haruldane näide sellest, kuidas tõesti nagu vabatahtlikkuse alusel üks grupp inimesi on tegelikult loonud suurepärase elukeskkonna ja võimaluse inimestel, kes soovivad laupäeval tegeleda iseendaga. Ka neil on koht, kuhu nad saavad minna, lilleoru on täiesti tegija ka maailma mastaabis on ka mingite muude ökokogukondade liikmeskonna sees ja lilleoru kuulub rahvusvahelise ökokogukondade liitu ja sel suvel toimuski seal ka rahvusvaheline konverents, kus tõepoolest ma arvan, et üks 700 inimest üle maailma tuli kokku selleks, et vaadata siis tulevikku, vaadata seda, kus me praegu oleme vaadata, millised on siis need alternatiivid, mis meil, mis meil jäänud on. Ingvar Villido on teadliku tuse kunstitehnikate looja ja terve see lilleoru on siis paik, millega liituvad inimesed, kes seda vajavad, kes vajavad siis oma ellu hoopis teistsuguseid vaimseid tuuli, hoopis teistsugust, ellusuhtumise õpetust, noh seal on väga erinevaid inimesi, seal on inimesi, kellel sugugi ei ole oma tavapärase eluga probleeme ja neid on väga palju. Ega noh, mina ei ole ju selline minu käest tihti küsitakse, et miks sa käid seal, et et millega te seal tegelete. Tegelikult see kõik on hästi lihtne, see kõik taandub teadlikkusele ja sellele, et me tegelikult saame aru iseenda tegevusest, sellest, millised on minu kui üksikisiku tegevuse tagajärjed, et me suudame teadvustada kõiki neid protsesse, millega me kokku puutume, kuskil, mille sees oleme. Et see seene kõik on ikkagi tingitud inimese sügavast huvist mõista protsessi, mõista iseennast, selleks ei pea olema depressiivne. Noh, loomulikult saab ta ka kui ja väga hästi aitab, et kui inimene on ikkagi sattunud emotsionaalsest ummikseisu, siis emotsioonide vabastamine kahtlemata aitab selt inimesel välja tulla, aga aga ikkagi tooks välja selle ühe märksõna, milleks on teadlikkus ja mida me kõik inimesed kasutame igapäevaselt. Küsimus ongi selles, et kuidas me õpime teda veel paremini kasutama ja veel paremini rakendama kõikides oma tegevustes, mis me teeme, kuidas see teie puhul need on olnud, nagu siin saate alguses öeldud, kes te kõik olete taaskasutus. Kütusel põhineva moelooja ja teatri- ja filmikunstnik ja kunstiakadeemia vanemteadur ja jätkusuutliku disainilabori juht ja. Kui te nüüd lilleoruga ühinesite, on teil tuua selliseid huvitavaid näiteid, kuidas äkki lõi pildi ühes või teises valdkonnas tükk maad selgemaks ja elu läks lihtsamaks. No muidugi, kui isa saad aru, mis seal sees toimub, siis sa oskad ju ka seda muuta ja eks selline vana hea kõneleja, et mis seest väljas ehk siis muuda iseennast ja maailm sinu ümber muutub. Eks vastab minu kogemusel see tõele ja seesama sisemaailmaprotsesside teadvustamine aitab korrastada loomulikult ka välismaailma ja ja ma arvan, et üks väga suur asi, mida, mida mina olen ka õppinud läbi sellesama teadlikkuse suurema kasutuselevõttu, on süvenemine. Et mul on ka akadeemiline taust. Ja tõepoolest see on üks väga suur väärtus, ma arvan, mida mul varem ei olnud ehk tõesti võimelised Jäneda ja mõista süvenemise väärtust. Meie elu on nii kiire ja, ja info on hästi pealiskaudne, mida me tegelikult tarbime, et aga aga kui sa tahad või teemaga sügavuti minna, siis sa pead õppima seda tegema ja teadvustamine on just nimelt see viis, kuidas ta teha, et sa, et sa vaatad kogu aeg järjest sügavamale järgmise kihi alla järgmise kihi alla ja leiad siis sealt üles need infokillud, mis sul puudu on. Ja teadmised, kuidas oma elu planeerida või kuidas võtta kasutusele intuitsioon, mis on ka üks selline väärtus, mis kindlasti on mul päris palju arenenud aastate jooksul ja mis mind ka. Kuna ma olen ka ettevõtja, siis mind näiteks ka äris väga palju aitab sest vahest, kui sa teed midagi esimest korda, siis sul ei olegi võimalik kogu infot kokku koguda, enne kui sa tegutsema hakkad ja siis tihtipeale ma arvan, et siin seda mõistavad väga paljud äris tegutsevad inimesed, sinu edukuse ikkagi määrab see, kui intuitiivne sa oled, et kui kes ütleb kõhutunne. Aga seda intuitsiooni on võimalik arendada. Ja seda on võimalik isegi väga hästi arendada ja see annab sulle kindlasti ka kiiruse, et üks asi, mis nagu teadlikkuse tõusuga tekib, on sinu tegutsemise otsustamise kiirus. Et loomulikult sa muutut ikkagi vähemalt mina võin öelda, et ma olen muutunud kordades kordades produktiivsemaks. Et ma ei mõtle ja ei märmutani palju teatud asjade üle, vaid et kui mul on küsimus, mis vajab lahendust. Ma vaatamisinformatsioon mul on ja ma otsustan ära ja lähen edasi ja, ja samamoodi ka oskus oma sellist füüsilist aktiivsust tõsta, et asju ära teha ja sest kui sa tead, mis sul viga on, siis on võimalik sellega tegeleda. Te ütlesite, et intuitsiooni on võimalik arendada, kas on mingit pidi võimalik seda ka seletada? Ta ta natukene, kuidas seda intuitsiooni on võimalik arendada, et milline on teie kogemus? Noh, me oleme nii väga harjunud mõtlemise protsessis olema kinni, aga ju kõik inimesed teavad, et on olemas ka selline koht, kus mõtteid ei ole, et kõik, kõik me oleme seda kogenud ja ja see ongi see koht, kui sinna kinnistuda ja seal lõdvestuda, kus ilmnevad inspiratsioon ja intuitsioon ja sellised väärtused, mida me tihtipeale arvame, et need vahest külastavad meid, see on kõik meiega kogu aeg olemas, pead lihtsalt õppima neid kasutama, et et meil on tegelikult nii, noh, naljaga pooleks öeldes inimestele üsna võimas tuul box kaasa antud küsimus on lihtsalt palju, me oskame neid kasutada neid erinevaid potentsiaali, mis meile antud on ja kui hästi me oskame seda kogemust korrata või kui hästi näos, kas me oskame nagu näiteks inspiratsiooni ise esile kutsuda. Et Mati Unt kunagi ütles väga ilusti, et et mis inspiratsioon, kese ootab inspiratsiooni, tuleb istuda laua taha, hakata tegema tööd ja siis tuleb, et tegelikult see täpselt nii on, et kes teavad, kus see koht on, kasutavad seda teadlikult kogu aeg, aga see on meil kõigil olemas, meile kõigile kättesaadav. Aga siis inimene peab olema avatud, et inimene peab olema piisavalt selguses. Jah, tähendab, midagi peab ikkagi eelnema, lihtsalt tahtmisest jääb väheks või lihtsalt tahtmisest jääb väheks, tööd tuleb teha, tuleb ikkagi oma sisemaailma puhastada. Esimene asi, millest mõistlik vabaneda, on ikkagi segavad emotsioonid ja segavad mõtted, et eks ta on mõtete taga. Jah, kui kui sees on segadus ja müra, siis sa loomulikult ei leia seda üles, sest et need on natuke sellised peenemad kohad, õrnemad kohad. Ja need on need asjad, mida Ingvar Villido õpetab just seda tõpetabki, kuidas sulle teadvele, kuidas oma sisemaailmas orienteeruda, kuidas vabaneda siis emotsioonidest. Teadlikkuse õpe tegelikult võiks olla meil kooliprogrammis, et oleks äärmiselt kasulik meile ühel hetkel ma arvan, et küll ta on ka, sest et see on üks väärtused, mida ma arvan, et need inimesed, kellel kogemus on, saavad aru, et inimeseks olemise juures on see äärmiselt ja väärtus. Mingi seltskond, võib-olla, kes teid enim tunnebki moe järgi? Teie disainitud riideid on siin-seal müügil selliseid keskkonnateadlikke ja rohelisi riideid ütlen mina nende kohta. Tegelikult on ikka päris huvitav teada, et kuidas lilleoru kogukonnas olemine ja seal. Selliseks väga teadlikuks liikmeks muutumine, et kuidas see on teie moeloomingut mõjutanud midagi muutunud selles ka? Ja kindlasti väga palju on mõjutanud ja ennekõike seesama soov mõista kõike protsessi ikkagi algusest lõpuni ja süveneda, et nii inimesena kui disainerina mina küsin ikkagi igat otsust tehes, et kuidas see otsus mõjutab mitte ainult mind, vaid ka ümbritsevaid inimesi ja keskkonda. Ja seda küsimust küsima igapäevaselt tööd tehes ja, ja see on üks põhjus, miks miks meie oma ettevõttes teeme asju nii, nagu me teeme. Lihtsalt, et ei ole võimalik teha teistmoodi, sest et kui me teeksime teistmoodi, siis me põhjustaksime selliseid tagajärgi millega ütleme siis nii, et mina isaks inimesena rahulikult õhtul voodis ja mine magama jääda, õnnelik olla, et et seesama läbipaistvus, sama teadlikkus kõikidest protsessidest, mida sa oma elus oled algatamas või algatanud ja läbi viimas, äärmiselt oluline. Aga rääkige siinkohal veidi täpsemalt oma tööst. Meie kaubamärk on selline, mis tegelikult on alguse saanud minnes täitsa tõesti tagasi aastasse 2002 koma oma esimese stuudio avasin ja, ja alustasin tegelikult tööd, praegu on uuskasutuskeskus, siis ta oli lihtsalt suguse nimega. Hakkasime. Ma olin just lõpetanud magistriõpingud ja ja olin aru saanud, et see viis, kuidas maailmas asju toodetakse ei ole just kõige mõistlikum ja kõige ütleme siin jätkusuutlikum ja hakkasin otsima võimalusi, kuidas asju teistmoodi teha. Ja see on ka põhjus, miks väga pikalt tegelikult üldse teatris kostüümikunstnikuna tegutsesin, sest et. Ma olin üsna veendunud, et et sellisel moel olles moedisaineri haridusega, ma sellesse moetööstuses osaleda ei saa ja ei soovi. Aga ühel hetkel oma teatriloominguga tegeledes ma hakkasin järjest rohkem ja rohkem ka kasutama olemasolevaid materjale. Ja siis ma hakkasin testima, et kuidas seda sest moedisainis võiks olla rakendada ja väga toredad koostööd tegin sama uuskasutuskeskusega siis kollektsioone kasvatatud rõivastest, jalutasin vaikselt tööd siin Eestis ka väiksemate tootjatega, tehes siis tootmisülejääkidest rõivaid ja sain aru, et see kõik on nagu huvitav ja väga tore ja seda võib teha, aga noh, ega tal mingisugust suuremat mõju tegelikult ei ole. Ja siis ma alustasin oma doktoriõpinguid, mis keskendu siiski sellele, kuidas sedasama väärtustava taaskasutuse printsiipi viia masstootmisse. Ja noh, nüüd aastal siis 2019 toodame me mitmes paigas maailmas ja toodame siis suurtootmise ülejääkidest, ehk siis meie tegevuse eesmärk on vähendada keskkonnamõju selles tööstusharus. Ja üks põhiline komponent seal ongi seesama kogu protsessi teadvustamine ja läbipaistvasse või tõesti, teame, kus need materjalid tulevad, kust tuleb toormaterjal mis kaubamärkide ülejäägi need on, milline on meie toote keskkonnamõju, kui palju me vett kokku hoiame, kui palju me viimase kuue aastaga me just tegime aasta lõpus arvutused, oleme säästnud üle 70 miljoni liitri, et siis tehes asju sellisel moel nagu teeme ja, ja päästud siis prügimägedele minemast. Ma ei mäleta täpselt 12 13 tonni kangast. Et ehk siis me proovime teha asju selliselt, et selle tegevus oleks positiivne mõju sellele keskkonnale, mitte negatiivne mõju ja ma arvan, et et mõelda niipidi, et ma teen natukene asju paremini, ei ole piisav, et tuleb, tuleb teha asju nii, et ja on võimalik teha asju nii, et see mõju keskkonnale ja teistele inimestele. Kui ta ei ole positiivne, siis ta vähemalt on neutraalne, mis on ka täiesti realistlik igas tööstusharus ja iga ametit pidades. Need lahendused on meil kõik maailmas olemas, et asju nii teha. Et ka osa sellest, millest te olete rääkinud, et seoses lilleoruga on toimunud suur kvaliteedi muutus teie loomingulises elus ja töös. Ja, ja see puudutabki seda sedasama teadlikkuse kasutuselevõttu ja, ja ütleme siis niimoodi, et kui sa saad aru, miks sa midagi teed, siis siis ka sinu tööst saab midagi muud, et sinu tööst saab kas sinu missioon või, või siin hobi. Kuidas me seda nimetame, tegelikult mitmest elust kokku joonistub üks elu, et, et kui me siin täna räägime ka hobist, siis noh, kui ma tegelikult oma elu vaatan, siis sest mul tegelikult ei ole hobisid, mul on, ongi üks elu, see kõik on põimunud ja see kõik liigub sellise ühe eesmärgi nimel. Et areneda ise ja protsessid oleksid läbipaistvad ja teadlikkusega luua, siis ütleme nii motiivi selle kõrvale, kui seda läbipaistvust paraku ei ole ja seda on väga palju. Aga kui on läbipaistvus ja kui on teadmine, siis on võimalik asju muuta. Ja see on hea teada, kas vahel teeb meele mõruks ka see, et ega see kiirmood ju ei kao kuhugi ja terve rida täiesti muudel alustel olevat moetoodangut ega ka mitte kuskile. Ja mitte kõik inimesed, kes tegelevad loomingulise tööga, ei mahu ära ka lilleorus. Ja ühesõnaga, et vahel ei teki sellist tunnet, et ah, ma olen ju tegelikult tilt kookeanis. Noh, siin võib ju ka öelda nii et iga tilk on üksikindiviidi ja, ja see sealt see muutus alguse saabki, et ma olen ikkagi väga jõuliselt seda meelt, et kõik saab alguse üksikindiviidist. Noh, seda on ajalugu meile korduvalt ja korduvalt tõestanud, et nii see on, et ei ole olemas mingisugust midagi ebamäärast, kõik, kui sa vaatad, ükskõik kuhu sa sisse vaatad, sa näed, et asjad on väga konkreetsed, kui sa taandate näed, iga asja taga on üks inimene, üks mõte, eks üks tegu. Ja nii ka sellega ja loomulikult vahest muidugi tekitab sellist frustratsiooni, aga õnneks on olemas teadmine, kuidas emotsiooni vabastada ja, ja siis läheb see mööda. Ega see, Ma arvan, et meil üldse väga ülehinnatakse sellist emotsionaalset poolt meie igapäevaelus, et kui me vaatame, mida need emotsioonid meile tegelikult pakuvad või, või kas, kui me räägime ka sellisest nagu ostlemise teraapiast, mida ju paljuski tegelikult viljeletakse, aga soovitatakse, siis võib ise teha juristi, et kui sa lähed, ostad endale uue kampsuni. Kui kaua siis sellesse hea tuju sul kestab? Kui päris aus olla, siis on see umbes mõned sekundid või mõned minutid, et hetke pärast oled sa tegelikult, kuidas te selle juba unustanud ja vanade murede juurest taga ja et ega see selline emotsionaalne motiveerimine või endale hea tuju, nii et noh, see on niisugune, ütleme nii, et see ei ole väga jätkusuutlik tegevus reaalselt, et et sellised jätkusuutlikumad tartlased on natuke teistsugused ja, ja kui sa neid üles leiad, siis see teadmine või see, mis te välja tõite, tunne, et oled nagu tilk ookeanis, siis noh, seal sa tead seda muidugi ei me tagatipuks oleme me niiehknaa kõik üksinda ja ja inimene ikka peeglisse vaadates saab aru, et ta on üksi ja ega tal kuhugi väga mujale vaadata pole, et see sõltub, kuidas sa seda kõike võtad, et ma arvan, et seda kindlasti ei peaks vaatama sellise negatiivse tõdemusena, vaid vastupidi mitte tilk ookeanis, vaid Pärnu ookeanis näiteks näiteks ja väärtustada ennast üha enam. Kas selline mood nagu teie reet seda disainid, kuivõrd on kogemused, et laia maailma analoogidega, et seda on ju mujalgi keskkonnateadliku loodussõbraliku taaskasutada kuidasmoodi ja muidugi on ja jätkusuutlik disain on tegemas väga-väga suurt arengute kasvu, viimase ma arvan, üks seitsme viie kuni seitsme aasta jooksul on jätkusuutliku disainiturg kasvanud ikkagi mitmekümnekordselt, et noh, seda näeb lugedes uudiseid käies moenädalatel, et ma väga loodan, et me kõik hakkame sellest aru saama, et see ei ole üks mööduv trend, vaid et see tegelikult ongi elu ja uus normaalsus, et me teame tegelikult, et väga jõuliselt mõtlema keskkonnateemade peale, sest et seal on ka turvalisuse küsimus ja see on ka tegelikult nagu turvarisk väga reaalselt, kui meie keskkond ei suuda pakkuda meile elamiseks sobivaid tingimusi ja, ja noh, väga paljudes planeedi maapiirkondades ja nii on. Et kui me räägime kas või nendest piirkondadest, kus meiega toodame, siis on see juba aastaid ja aastaid, kui mitte aastakümneid niimoodi ja selle kõige nägemine loomulikult, et muudab väga palju sinu fookust, millega sa igapäevaselt tegeled. Ja need probleemid ei ole ka Euroopast sugugi mitte kaugele, et joogivee probleemist me räägime siinsamas, papa seeski rääkimata siis tööstuspiirkondadest, et loomulikult see ei ole mitte homne päev, et see tänane päev ja sellega tuleb aktiivselt tegeleda ja inimistasin, Infot tuleb jagada ja noori tuleb õpetada, kas võib öelda nii, et huvilist see arv ikkagi kasva, olete kunstiakadeemias jätkusuutliku disainilabori juht, et mis elu seal laboris elatakse ja ma saan aru, et see on sellise põhi päine kõrvalt. Ja mete põhiliselt teeme tööd magistrantide ka meil on selline jätkusuutliku disaini kursus mis on iga aasta me teeme koostöös siis mõne, kas avaliku organisatsiooni või mõne ettevõttega viime läbi sellise praktilise tootearenduse projekti ja tegevuse eesmärk ongi anda tudengitele selline reaalne kogemus ja arusaam koostööst just mõne suurema organisatsiooniga. Ja alati siis meie selline fookus on taaskasutusel väärtustaval taaskasutusel, et minnakse sinna organisatsiooni või ettevõttesse, kaardistatakse ära need ülejäägid. Selleaastane projekt oli meil PPAga ja siis pakutakse välja ideed, kuidas teha uued tooted nendest ülejääkidest, mis, mis ettevõttesse jäänud on, et väga selline praktiline reaalne projekt ja nüüd et magistrantide ka, kes see aasta on, läheneme nüüd järgmine nädal oleme India tehases nädal aega praktika, nemad on kaks nädalat praktikale Moody kogu jäätmeanalüüsi tootmisanalüüsi ja ja tõesti, noortele disaineritele on siis võimalus minna sellise noh, Eesti kontekstis ikkagi üsna suurde tootmise näha, kuidas seal kõik protsessid käivad, et meil siin Eestis aga seda võimalust ei ole. Kui ma praegu kuulan, siis mulle tundub, et tegelikult see on täiesti ideaalne kombinatsioon. Te olete väga palju selliseid sisemise muutumise tarkusi saanud lilleorus, te olete muutunud. Analüüsivamaks ja oma emotsioonide intuitsioonile inspiratsiooni peremeheks ja samas kõik ütleme selle jätkusuutlik taaskasutusmoeloomise seisukohast, et inimene, kes loob moodi taaskasutuspõhimõttel, mida rohkem ta süveneb ja mõtleb ja arutleb nende maailma asjade üle, selle kestvuse üle, et seda paremini ta tegeleb selle moega, noh, kui teha näiteks kiirmood Või midagi muud, siis see justkui nõuaks seda. Ei nõua muidugi, sest et süvenemine ei ole seal ka vajalik, et ta on lihtsalt täiesti teistsugune ärimudel, et siin me ikkagi räägime väga suurest ärist. Ja 2018. Ei mäleta peast, mis raport soli, mida ma siin lugesin eelmisel nädalal toob välja tõi ka, et kui me vaatame globaalset moetööstust, siis need, kes tegelikult teenivad suurema kasumi, 20 ettevõtet, aga kui me vaatame turgu, siis kui palju meil tegelikult on? Mu ettevõtteid? Külas on moelooja teatri- ja filmikunstnik ning lilleoru kogukonna liige Reet Aus. No me oleme siin piisavalt rääkinud sellest, kuidas lilleorus olemine on mõjutanud teie loomingut, Reet, aga kas on ka vastupidi, et kas looming mõjutab kuidagi teie eksistentsi lilleorus seal ju elu käib täie hooga, et ei ole ainult nii, et on loengud vaid näiteks ja puhul olete tootearenduse juht ja majanduskoja liige ja mida see kõik tähendab? See tähendab seda, et et teatud osa oma tundidest pühendama selle kogukonna arengule nii palju, kui see praegusel hetkel ja praeguses ajas võimalik on, loomulikult. Kuule, see kogukond põhiliselt ikkagi toimib vabatahtlikkuse alusel, siis meil on seal väga selgelt on valdkonnad ära jaotatud, kes millega tegeleb ja eks ma panustan siis selles valdkonnas, kus, kus võib-olla mul teadmisi ja kogemusi ka jagub ja hetkel praegu on tegemisel ka rohelise võtmesertifikaat uuele koolimajale, mis seal sel suvel valmis sai, et, et see on üks selline pikem protsess ja taaskord hästi hea protsess, et väga põhjalikult vaadata kõik protsessid läbi, mis, mis selle majaga seotud on kõik sisendid, väljundid, energia, vesi, kõik paberi kasutus, et kõik asjad, et kuni selleni välja, et millise puhastusvahendiga ameed lauapinda puhastama, et kõik sellised selgust toovad protsessid on, on väga head ja aitavad teadvustada just nimelt kõiki olulisi asju, nii-öelda väikseid asju, millest koosnevad meie iga päev. Mida see tootearendus veel tähendaks, toodate ka veel midagi? Meil on seal üks väga hea grupp inimesi, kes on erineva kompetentsiga ja siis teevad erinevaid asju, meil on seal ehtekunstnike, meil on seal puutööinimesi, et üks väga suur valdkond, mis lilleorus on, on ravimtaimed, meil on mahe, sertifitseeritud mahe põlupidamine seal ja, ja väga ma võiks isegi öelda, et kuulsad on lilleoru ravimtaimeteed, see on üks selliseid suuremaid tootearendusi, mis seal aegade jooksul on olnud ja ja millega ikka aeg-ajalt jälle natuke tegeletakse ja keraamikat ja maali, graafikat ja pilte ja et selle kogukonna liikmeteks on väga paljud kõrgema kunstihariduse saanud inimesed ka. Ja paljuski nende väljund on ka see, et nad teostavad ennast. Sealtkaudu teevad ma kunsti ja see läheb müüki ja just nii, noh, kaubandus on alati olnud selline nagu finantsi tekita sektor loomulikult ja et see ikkagi sõltub konkreetselt juba inimesest ja, või, või siis loojast, tegelikult lilleoru kauplus toimib väga klassikalisel põhimõttel juurdehindlusega ja igaüks saab oma honorari ja midagi jääb sinna, et seal on nii pisikene osa sellest tegevusest seal, aga aga see vaikselt areneb. Pisike, aga põnev osa lilleoru, kaupluse absoluutselt tootearendus on väga, väga huvitav ja ja eriti erinevates valdkondades jääb ja, ja meie eesmärk on ikkagi teha ka kõik tooted, mis me valmistame noh, jätkusuutlikult ja läbipaistvalt ja see on teatud valdkondades ikkagi väga suur väljakutse. Väga paljusid asju teha ei saa. Liitusite te nagu juba öeldud, lilleoruga 2002. aastal sellest on möödunud nüüd 16 aastat natuke peale võib-olla mäletate ka, et kuidas teie arenemine hakkas toimuma, kas äkki olid mingisugused sellised plahvatuslikud, selguse hetked, et ahah, nüüd ma tean seda ja nüüd ma tean teist jääd kui raskelt või võib-olla hoopis kui rõõmsalt ja kergelt see kõik see teie vaimne rikastumine toimus nende aastate jooksul? Noh, mingis mõttes võib-olla isegi võib öelda, et mitte rikastumine, vaid vaid vastupidine protsess, et ega siis kõige keerulisem võib-olla ongi jõuda sellise nagu lihtsuse juurde, kus, kus sa saad aru. Et mitte ei ole oluline asja juurde saada, vaid, vaid oluline on võimalikult vabaks saada just sellest, kuidas endale kokku oled korjanud. Ma ei räägi siin materiaalsetest asjadest, vaid ikka ikka sisemaailmast, et ah, see on olnud selline jätkuprotsess, ma tegelesin ka joogaga pikalt enne seda, kui ma lille olgu läxine. Aga võib-olla üks väga suur põhjus oli ka see, et ma ei olnud leidnud tegelikult usaldusväärselt inimest, kes oskaks vastata küsimustele ja, ja sealt ma sellele siin selle võimaluse ja ma arvan, et see on ka üks äärmiselt oluline. Nii nagu kui sa lähed kooli, et kes on see õpetaja, nii on äärmiselt oluline, kui sa käid siis sellist nagu sisemise puhastuse teed. Et sul on teenäitaja, kes on selle tee ise läbi käinud ja oskab sind seal juhatada, sest et ka nii nagu elus, väljaspool, nii ka sisemaailmas tekib päris palju takistusi, millega sa oled ühel hetkel silmitsi ja kus sa siis pead läbi minema või millega sa pead hakkama saama. Et see on olnud äärmiselt huvitav ja kindlasti väga rikastav retk just mõista inimeseks olemise võimalusi. Ja keskendumisvõime on väga oluline kõigi uute tarkuste omandamisel. Mõni inimene sünnib väga hea keskendumisvõimega, mina ütlen ausalt, minul ei ole olnud loomu poolest väga head keskendumisvõimet, mina olen seda ikkagi pidanud harjutama. Mõni inimene eluaeg olnud selline, et ta istub Toas, kus seitse last lärmavad ja ta loeb rahulikult raamatut. Unilised sünnib paremate omadustega kui teine. Teine peab ikkagi tegema tööde, nägime vaeva, et saavutada selline nagu keskendumise võime. See kõik on lihtsalt küsimusega, sisemine muskel on täpselt samasugune nagu nagu see Muskil, mis on väljaspool keha küljes, et tuleb teha trenni, tuleb harjutada ja keskendumist on väga lihtne harjutada, lihtsalt saad endale eesmärgi ja treenid seda. Ja ühel hetkel sa saad aru, et tõepoolest. Ja tõesti jah, ma, ma teen tööd, et mul mul ei ole tõepoolest eriti vahet, kus kohas ma istun, ma võtan, istun, ma olen joonistanud kavandeid ka Tokyo rongijaamas, kus on suur lärm ja inimesed ümberringi sagivad lihtsalt oma oma kohvri otsas. Sest mul oli 35 minutit aega ja ja see ongi seesama paindlikkus, see ongi seesama nagu kohanemisvõime, mis, mis on äärmiselt oluline selleks, et sama aega saaksid ka kasutada. Kui sul on mitu last, siis paratamatult õpid ka väga hästi aega kasutama ja sa hakkad aega teistmoodi väärtustama, et igal viiel minutil on tegelikult väga kõrge hind või sa tead, et seda aega sul väga palju käes ei ole, et et eks siin on palju asju kui ka kindlasti. Ega teine asi on see, et ega need emotsioonid kuhugi ära ei kao. Oluline on lihtsalt see, et me oskame neid nagu ise hallata ja vajadusel, kui nad on ikkagi elu, häirivad nad ka vabastada. Sellest saavad kõik aru, et ega viha või või armukadedus või ka need negatiivsed emotsioonid ju meile hästi ei mõju, ega me tegelikult ei soovi neid nii väga, et kui ka vihahoog peale tuleb, siis vererõhk tõuseb, siis on mõistlik sellest vihast vabaneda. Et seda on mõistlik minna, õppida teadliku muutuse kunstikursustel. Aga ma arvan, et üks selline hästi hea ja lihtne harjutus on, on seesama selline teadvustamise harjutamine, mida mina ka ikkagi tihti tee, need, vahest ka mõte läheb ekslema, siis toodama teadlikkuse välja ja, ja õppida eristama ja tegelikult me eristame iga päev, aga me lihtsalt ei tea seda, et et seesama, kui sa oma tähelepanu mingile ühele objektile hoiad, seda seal ühesekundilise viidi järgmisele objektile hoiad seal ühe sekundis, ühel hetkel sa saad aru, et see vahele tekib üks ruum ja, ja sa õpid eristama ja ja see ongi see, kus sa tegelikult alustad või siis seesama keskendumisharjutused, sa vaatad ühte objekti viid oma tähelepanu sellele ja proovida seda vaadata, siis tõesti iga kord, kui mõtlemine hakkab sind segama, siis võid jälle tähelepanu sinna tagasi sellele objektile, sest see on sinu ülesanne, et nii nagu jõusaalis inimene teeb harjutust, noh, seal on täpselt samasugune treening. Mõtlemine on kõige sellisem, tavalisem protsess, mis meil tuleb ja selle keskendumise ära segav, et mõtlemine on lihtsalt hästi lähedal ja me oleme väga harjunud seda tegema, et aga aga teil mõtete vahel on ka paus, mis on äärmiselt oluline. Selline ja mõtete taga on vaikus, et kui, kui see vaikus üles leida, siis siis need mõtted ei tundu enam üldse nii olulised. Ja sellest, kui olulised on kõigi nende tarkuste kõrval ka teie kaasteelised oli juba alguses vilksamisi juttu. Ja loomulikult, et kogukonna puhul on alati väga oluline kogukonna liikmed, see on alati, on väga hea toetav teadmine, et on üks hulk inimesi, kellega sa ühte osa oma elust jagad. Ja ka need inimesed mõjuvad vahelinspireerivalt muidugi ainult õpetused, sest et noh, parim parim eeskuju on ju tegu ja inimene ise on ju, et teadlikud inimesed on üldjuhul väga huvitavad vestluskaaslased. Sedasama võib öelda ka teie kohta moekunstnik ja lilleoru vaimse kogukonna liige Reet Aus. Suur tänu saatesse tulemast. Aitäh kutsumast. Veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.