Tere taas, täna saame üht-teist teada sellest, kuidas elab oma erilist elu sisearhitekt ja mesinik Hannes praks. Pere ja minu nimi on Haldi Normet-Saarna. Kõigepealt tuleb täpsustada, et te olete kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja ja professor ning teinud ära suure töö selle osakonna kujundamisel oma näo ja põhimõtet järgi. Lisaks on teil kõikvõimalikud muudetud ettevõtmised veel nagu näiteks müstiline metsa kõlakoda ja rahvusvaheline suvekool soomaal ja teised rabavad ettevõtmised, mis avardavad mõistagi tudengite silmaringi. Aga et ma täna võin vist ettevaatlikult nimetada Teie põhifookuses, on kunstiakadeemia ja mesindus siis räägikski ikkagi alanud, saates neist kahest mesilastest ja nendega seonduvast räägiks seejuures paljusest. Saatesari ongi eelkõige meie külaliste hobidele pühendatud. Tegelemine mesindusega ja teemad, mida me kunstiakadeemias käsitleb, minu jaoks on nad üks tervik, et no nagu mainisite seda suvekooli looduses ja, ja erinevaid objekte, mida me oleme siin Eesti vabariigimetsa taris teoks teinud, minu jaoks asetsevad nad kõik sellises loogilises süsteemis ja see on selles mõttes tud loodusetunnetusega või siis ökoloogia mõistmisega laiemalt, et mul on ehk selle suuna vastu endal huvi. Ja no pedagoogilises plaanis ma pean seda ka enda nagu missiooniks nendele aspektidele siis tähelepanu pöörata ja ja minu jaoks saab ta tervikus ka laste kasvatamisel või siis nagu isana, et ka need hobid juua ja ka lastel nagu märkamata, et lapsed on samamoodi nii nii metsas kui ka mesilaste juures, siis ju kaasas. Et miks ja kuidas teie mesinduseni üldse jõudsite? Oma tegelikult nii intensiivse elu juures? Ma arutasin sedasama küsimust paar päeva tagasi ühe oma hea sõbraga, kellega koos me peame mesilasi vabariigi presidendi kantselei juures mainisin, et vikerraadios võib kõneleda mesilastest, et mida võiks kõneleda. Ja, ja mul on seepärast hea soovitus oli selline, et no ei ole vast mõtet erinevatesse klišeedest taas takerduda ja rääkida sellest kui millestki eriti võimsalt vaimsest jah, tõsi seal on need Te kindlasti nagu juures mitmed ja seal on, ta on ka suuremana platvorm ühe või teise teema nägu avamiseks. Aga vist võib ikkagi öelda või noh, soovitus oli selline. Et ütle seal raadiot, Sa tegeled mesilastega sellepärast et see meeldib sulle, see vastab tõele, tegelikult see tõesti meeldib mulle. Ja see traditsioon on tulnud läbi perekonna, kui ma nüüd siis eksi, siis ma olen neljanda põlve mesinik ja meesliini pidi on olles mitmeid põlvesid mesilastega tehtud, naljakal kombel ka haridusega ka tehtud, ma ise küll ei olnud õpetajaga mu vanaisal, õpetaja, vanaisa isa oli õpetaja. Nad olid sellised maasoolad, külakooli, õpetajad, kes mängisid viiulit ja kellel oli siis koolimaja taga ka paar mesipuud. Selline kena traditsioon ja mõtlen võib-olla isegi just nimelt siin meil Eestis, kus nii-öelda huumusekiht on hõredavõitu, tuia, põlvkonnaüleseid traditsioone väga palju pole, et ma näen seal kindlasti nagu väärtust ja see on ka üks põhjus, miks ma olen sellega nagu tegelenud, et see on side eelnevate põlvedega ja teine selline praktilisem põhjus, miks ma sellega tegelema, et see on üks väga intensiivne tegevus tegelikult. Võimaldab olla kohal kohalolu, et noh, ei saa eemalt tegeledagi eemalt tegeleda, et noh, ma olen ise oma isiklikus elus nagu märganud sarnasust sellise intensiivse ekstreempurjetamisega, kus samamoodi, noh, sa oled täpselt sellel kohal, ma ei ole selles mõttes küll mingisugune ekstreempurjetaja, aga ma olen nagu noh, nii-öelda proovinud seda sellega tegeleda, ma olen märganud lihtsalt seal sarnasust. Ja see on kahtlemata meie tänases maailmas, kus me oleme ära olevat eemal olevat kas minevikus tulevikus läbi läbi meedia läbi sotsiaalmeedia, siis on kahtlemata üks väärtus. Et mõista seda, et on olemas ka hetk, on olemas ka olevik. Ja vaimselt on seal loomulikult väga toetav, et tehes intensiivset vaimset tööd akadeemias on hädavajalik, et on mingisugune siis tegevus, mis aitab sellest maailmast korraks korraks eemale tuua, et noh, ütleme selline tavapärane hüplev mõte ju käib ikka ja kogu aeg akadeemia ümber siis tudengite ümber või siis erinevate õppeainete nende arendamist ümber ja see väga intensiivne vähemalt ma olen väga intensiivselt seda ette võtnud ja, ja lihtsalt teda hajusaks veidikenegi puhkus, siis siis ma tõesti naudin neid hetki. Paljud inimesed, kes teevad väga intensiivset igapäevatööd, nad võib-olla valivad hobiks midagi sellist, kus nad saavad ennast noh, ütleme lõdvaks lasta midagi meelelahutuslikku ja nõnda edasi, teie hannes lähete ühe intensiivse tegevuse juurest teise juurde, no tõsi küll, talv jääb vist natuke vahele ja ei ole nagu te ise ütlesite kohal 100 protsenti keskendunud ülimalt sellele tegevusele, siis te võite mesilastelt nõelata saada. No kunstiakadeemias, kui natuke mõte läheb uitama, keegi ei tule nõelama. Mõnes mõnel. Võib saada nõelata ka seal, aga mesilastelt saab äkki mõnikord natukene valusamini või? Jah, see on muidugi suhtumise küsimus. Ma olen Kunstiakadeemiasse Volusamini, mesilaste nõel, see ei tee mitte miskit. Ja jah, ei, no ma arvan, et võib-olla on siis ka mesindus sellisest nagu eneseharimise programmist, et eks minul on ka mina näen seda kunstiakadeemia akadeemia tööd nagu tervikuna ka, et kui võimalust areneda, võimalust nagu õppida, et see on selline üks põhilisi motivaatoreid seda tööd teha. Ja. Ma usun küll, et ma olen läbi mesinduse ka väga palju õppinud, õppinud kas looduse tsüklisuse kohta olemas kevadel olemas suvi. See kõik on seal hästi selgelt näha, et ma arvan nii, et sellises tänapäeva linnainimene võib olla pruugigi neid aastaaegade vaheldumisi nii selgelt nagu tajuda. Seepärast, et kui me teeme tavalist kontoritööd, sest meil ei ole ju sesoonseid, tõid, et me teatud hooajal ainult prindime või teisel töö all saadame e maile. Aga mesinduses täpselt niimoodi on, et ta on mingisugused tööd, nii läheb konkreetsel aastal teha ja see on kõik inimesed, kes looduses või loomadega tegelevad, nende jaoks on see loomulikult elementaarne, aga need inimesed, kes sellisest pärimuskultuuris kõrvale kaldunud, nende jaoks on see üsna-üsna eksootiline. Ja endale mõjub see noh, nii palju, kui ma sellega tegelen, ikka ka väga värskendavalt, et mõista looduse tsüklisust, mesindus mõjutab minu valikuid ruumiloomes selles mõttes, kui ma mõtlen nagu mingitele materjalide kasutusele või veel erinevad talle siis meeleoludele või loogikatele siis ma näen niipidi küll päris suurt nagu seost. Aspekt veel, et miks mesindustegevusena nagu hea. Ta aitab mõista, et sa oled Ta ise kuidagi selline väike osakene mingist, sellisest väga suurest ja keerulisest süsteemist. Et teine mõte, mis kipub ju ka tihti tulema tänapäeva inimesel, kes elab oma sellises kajakambris sotsiaalmeedias oma mingisugustes tegevustes, et tema ongi maailma siis keskpunkti ümber tema kõik keerleb. Aga, ja minu jaoks on mesindus kindlasti vahendit. Ma mõistan oma selliste ebaolulisust või oma väiksust. Kui prooviks täiesti konkreetselt mõtestada, et mismoodi võib-olla mesindus üle kantud teie töös? See on tõesti selles mõttes teda nagu sellise kujundina väga palju kasutatud, et ta on üsnagi ju inimtegevusega mõneti nagu võrreldavaid, seal on üks konkreetne eesmärk ja seal on justkui nagu tegemist arhitektuuriga mesipuu sees või isegi nagu tootedisainiga. Kui mõtleme neid kärjekanne, kuhu korjatakse nektarit ja nii edasi ja siis on seal sellise kollektiivse tegevuse mudelina väga selgelt tegemist. Kindlasti ma arvan, et üks võib-olla selline kaldungi kohe klišeesid meil selle eest ka hoiatati, muidugi sellesse kalduda, aga et lihtsalt seda teemat avada, siis ma vist ütlen nii et, et et ühise eesmärgi nimel nagu tegutsemine, et võib-olla see on mingisugune üks selline tore kujund mesilaste nagu tegevusest või no mida ma tegelikult soovin või nagu proovin ka serva pidi tudengitele õpetada. Et taas mis on üsnagi individualistlik ja võib-olla isegi ka kunst nagu valdkonnana, kus ollakse individualistid. Aga teisest küljest jällegi see täpsem valdkond, kus ma ise tegutsen, projekteerimine ise eeldab kollektiivset tegevust ja koostööd siis erinevate spetsialistide vahel, siis ma arvan, et mesinduse nagu kujundine päris nagu tore, et, et noh, seal ei saa üksik mesilane vähemalt meemesilaste puhul ju hakata mõtlema, et ma korjan ainult seda sortiment pea nendelt Aased nendelt liitudelt või siis, et ma ei lähe üldse täna halvad ujuda korjale. Et see on võimatu ja noh, tegelikult kogu see mesipuusüsteem on ju nagu ülimalt ratsionaalne, et, et seal nii-öelda hinnatakse ikkagi ainult neid, kellel on konkreetne funktsioon, kes teevad konkreetsed, siis ülesannet täidavad ja on selline huvitav asi asjaolu, et kui mesipuus mõnest teisest mesipuus siseneb mesilane ja juhul, kui tal on kaasas mesi või siis, et ta on tulnud korjalt, tal on nii-öelda korvid täidetud, siis võetakse ta vastu. Aga kui ta tuleb tühjade kätega, siis tahetakse kohe minema, et, et selles mõttes on kogu noh, ma arvan, et see väga sotsiaaldemokraatlik nii-öelda mudel selle üle, et see on pigem nagu mõtlen, et kuhu poole siis võiks minna valimiste eel rääkida Reformierakonna poole. Kuigi ma ei ole kindel, et kõik need mesinikud on Reformierakonna nagu valijad, aga aga, aga see on selline väga täpne, ratsionaalne nagu süsteem, et see on ka tegelikult. See on jällegi, ma pole mingis mingites aspektides kuidagi valgustuslikud. Ühesõnaga, tulevaseid sisearhitekte õpetades olete aeg-ajalt ikka näiteid toonud ka mesilaste süsteemsetest toimingutega. Jah, eks ikka olen, et ega ma ennast muidugi mingisuguseks mesinduse professionaaliks ei pead, et ma olen selle küll mõnda aega tegelenud, aga jätkuvalt sellisel hobi tasemel selles mõttes, et ma kindlasti nagu mingeid näiteid aeg-ajalt olen toonud mõned tragimad või julgemad on ka mesipuude lähedusse jõudnud, tulnud assisteerima ja ma isegi tegelikult usun küll jätkuvalt, et ta on nagu platvorminna hea mitmete teemade nagu avamiseks, et need kõik, millest ta siin ennist rääkisin ja kuna ta oli just nimelt, et võib-olla sellise mudelina nagu hoomatav, mõistetav, et, et siis on tõesti hea selline nagu platvorm, et noh, kindlasti on taimekasvatuses või loomakasvatuses ka mingisuguseid muid valdkondi. Aga, aga mul on selline tunne, et oma sellises kompaktsuses ja terviklikkuse son, mesindus, sest nii-öelda õppevahendi mudelil on väga hea. Ma arvan, et teraviljakasvatus või näiteks loomakasvatus, see on ka kõik kindlasti seal kindlasti mitmed aspektid haridus ülekantavat nagu kujundajatena. Aga ma kahtlustan, et need on võib-olla natuke keerulised, et neid ei ole võimalik nagunii hõlpsasti nagu teha. Ja noh, kindlasti, mis on mesinduse puhul atraktiivne, on ikkagi see müstika ka, et noh, kahtlemata on müstiline see kõik seal, et noh, elada võib olla igapäevaelusloomi ikka näeme nagu siis lähemalt või kaugemalt, aga ütleme, sellist putukat kogukondliku, elukuud putukate, sellist pesa lähedalt me ikkagi igapäevaselt ei näe ja see kõik selle mõttesse süsteemne nagu liikumine tallates kõigest, sellest helist ja lõhnast see on, see on kahtlemata müstiline. Ja see lisab selles mõttes kindlasti sellist nagu väärtust juurde ja noh, seal noh taas, et seal on võimalus muidugi najal sõita ja rääkida seda juttu, kõike veel müstilisemaks. Aga samas ta tegelikult on ka piisavalt atraktiivne, et inimestel nagu tähelepanu nagu köita ja ma usun ka seda missindusega võimalik tegeleda ülimat ratsionaalselt, et mõeldes välja kõik need nagu sekundid, mis siis ja ühe või teise protsessi jaoks nagu kulutad ja mõeldes jäänud võib-olla tootluse peale. Aga, aga seda võib pidada ka siis filosofeerida, siis lihtsalt võib-olla inimelu nagu olemuse üle. Ja mulle meeldib kahtlemata siis see, et, et võib-olla isegi on niimoodi, et ma olen kuidagi viimasel ajal jõudnud sinna poolelt, et see, meie tootmine on isegi natuke selline tülikas nagu lisa külge, et võib-olla peaks selle meetootmise üldse nagu ka mitte sellele nagu keskenduma, et minu jaoks on kamisindamine ilma mee tootmiseta päris piisav põhjus selle teemaga tegelemiseks esinevate tülikas vahel seal kõrval mesinduses ütleme niimoodi, et rõhuda sellele et sealt tuleks nüüd võimalikult palju toodang, mul ka vist ma ei ole ka mingeid väga suuri nagu, nagu tulemusi selles mõttes nagu üles näitanud, loomulikult seal tekib mõni selline sportlik nagu huvi ühte või teist liigutust ja siis on siis meie taotlus ka suurem, väiksem jällegi taas on see kõik ülekantav nagunii haridusse kui ka ettevõtlusesse. Et ühes faasis mingisuguseid otsuseid saad sa siis nagu järgmises faasis tasu või siis sa ei saa tasu. Ja see aspekt on muidugi huvitav, aga Ma ei teagi, kuidas seda valdkonda siis üldse nagu siis nagu nimetada, et millega mõned, kas teil on seal nagu päris nagu mahemesindus, aga see on siis teoreetiline mesindus või selline hariduslik mesindus, et mul võib-olla ma pean natuke nuputama, et mis oleks nagu kena kõlaväljad selle asja siis iseloomustamiseks. Arvan, et mesindus on selles mõttes võib-olla isegi nagu võimsam nii-öelda ametina või sisseõpitud amet. Külas on sisearhitekt ja harrastusmesinik Hannes praks. Vähe sellest, et hoolitsete presidendi kantselei juures oleva mesila eest koos oma sõbraga teil on ju ka maakodu juures mesila. Tegelikult suvel läheb ikka see teie elu kohe eri intensiivseks, te peate ju mõlema eest hoolt kandma ja küll talvel tõmbate selles osas hinge natukene mõtlete niikuinii oma mesilaste peale kogu aeg ja toote paralleele igasugustesse, oma tegemistesse ja filosofeerite mesilaste pidamine annab selleks piisavalt ainest. Aga suvel, kuidas te jõuate lihtsalt puht füüsiliselt? No kahtlemata on päris keeruline seda kõike seda tasakaalu leida ja kuskilt alati keegi kannatab, et kas jälle mesilastarud piisavalt hästi hooldatud või on mingid muud tegevused pilla-palla? No õnneks need mesilad ei ole väga suured, et nii see koduaia mesila kui ka presidendi kantselei mesilane suhteliselt nagu väiksed. Presidendi kantseleid kuna ma ise ka elan, olen tallinlane, siis seda on võib-olla isegi lihtsam hooldada. Suvekodu asub paari tunni autosõidu kaugusel, et seal on küll vahest, et sinna nagu jõuda ja nendega kõikidega igatsed tegeleda, sellega on kahtlemata probleeme. Jah, ma olen kuidagi seda järjepidevust hoidnud, seekord ma tegelenud mesi lasteaiaga nagu rohkem kardan suuremat etud kord väiksemalt, aga no põhimõtteliselt ikkagi olen jäänud üsna väiksesse halasse. See vist on alati nii, et mida rohkem ettevõtted, seda rohkem jõuad. Ja ma ei teagi, ma ei tea, kas see nagu otseselt tajuga nagu mingit kohustus sellega nagu tegeleda. Aga kahtlemata vastutusega seotud, see on suurepärane, nagu selline platvorm enda vastutustunde kasvatamiseks hädavajalik see mu enda isiklikust nagu arengust, tajunud seda, et see miski, mis kuidagi kasvatab nagu vastutust, loomulikult on see kõik tudengite õpetamiseks. Meil on ju vastutus oluline ja laste kasvatamisel. Aga kuna mesilased on võib-olla indikaatori nii kiired nagu reageerida, et kas seal on ikkagi mingisuguseid, nagu valesamme on tehtud või need Me ei ole üldse tehtud, siis see nii-öelda tulem on sedasama hooaja käigus nähtavad selles mõttes, see on kuidagi noh, see tuletab meelde, et sa pead vastutama oma tegude eest, et nendel on tagajärjed. Millised tagajärjed, mesilastele hukkumine, kõige sellisem, kurvapärasem, kurvem nagu juhtum, et neid, eks neid ikka nagu selles mõttes nagu juhtub ja noh, alati saan neid asju nagu karguga. Moment, et saab nagu analüüsida oma samme ja siis on väga hea jälle kõik aeda looduse nagu või siis taimemürkide või ma ei tea mille iganes nagu kaela. Aga väga huvitav, väga huvitav selles mõttes, kui on tegemist sellise nagu äpardusega, et keda siis süüdlaseks nagu pidada meil üldiselt ikkagi pean ikka iseennast. Aga see muidugi Hellega taas isiku kasvamise osas nagu selline, ma ei tea, kuidagi enda jaoks nagu harjunagu aspekt. Ja ma üritan niimoodi tegeleda mesinduse ka, et ma tegelen nendega siis nagu mõõdukalt praegu muidugi elukaares on ka selline, et kui siis lapsed on väikesed, kus on ka paljud protsessid, ei ole etteennustatav maad ja see on ka mis, mis te võib-olla keeruliseks, aga aga noh, ülimalt positiivne selles mõttes nagu lapsevanemana mesilastega tegeleda on võib-olla sellest aspektist vaadates, et saab nagu lastele näidata ühte terviktsüklit, et kuidas nagu eeltöö ja protsessprotsessile järgneb tulen. Et noh, vastasel juhul ostaks kauplusest riiulist purgina, aga kui meetootmine on terve tsüklitena läbi käidud, siis võiks avada silmi ka teravilja tootmise või mis iganes muu aine tootmise osas toiduaine tootmise osas, et see on kahtlemata väga-väga sümpaatne. Ja ma arvan, et meie võtmise päevad on ka tegelikult üsnagi nagu erilised ja üha enam enamus lapsed nagu seal Gabis ja kui nad on selles mõttes nagu tavapärasest rutiinist sessi selgelt, nagu välja astuvad päevad kus on palju tossu, mesilasi lendab ja Burgeib ja värsket mett tuleb ja see riik on selles mõttes kuidagi omamoodi eesti ürgne omamoodi müstiline ja selline kuidagi väga haarav, et ma olen tähele pannud, et lapsed kuidagi reageerivad sellele päevale väga kuidagi eriliselt, et nad isegi võib-olla ootavad laeva. Kui öelda selle kohta etendus, kas pisendakse lõpetada? Ei, see pesenda sugugi, see on täpselt etendus ja täiesti nõus sellega, et see on nagu suurepärane etendus ja millal me oma siis selline hariduslik mõõdega juures üritanud mõõdet seal taas näha. Te olete rääkinud vilksamisi siin ja seal ikkagi, kuivõrd palju see mesindus on toonud teid loodusele lähemale. Kas on olnud ka mingi selline plahvatuslik ärkamine teise inimese tunne? Senisest erineva Hannese tunne on teile peale tulnud. Jajah, no tegelikult ma muidugi arvan, et see inimese areng on ikkagi väga kompleksne, et see kõik, et mille peale see tuleb või mida sa avastad, sõltub ju sellest, et kus sa elad ja tegutsed ja milliste inimestega sa suhtled. Ja noh, loomulikult on hobidel intensiivsetele hobidele eriti sellel ka väga suur kaal ei oska nagu otseselt nagu mingit sellist avastuslik aspekti välja tuua, aga ma arvan, et see on üks selline tunnetuse muutumine küll võin väita seda, et ma olen ka kasvanud üles tegelikult linnas, tõsi küll, nagu väikelinnas Viljandis, aga ikkagi paneelmajas, et mitte nagu looduse keskel ja mesinduse, kui ma hakkasin intensiivselt tegelema üks mingi 15 aastat tagasi alles, et ennem seda noh, perekonnas küll mesilasi peeti. Aga noh, eks lõige kaaslasel jõudumööda, aga mitte väga intensiivselt, et ega nii väga isegi ei huvitanud, võiks öelda seda nagu lapsepõlves ja võib-olla ka nagu nende valikuteni, milleni ma jõudsin nagu oma erialases töös ja võib-olla ka pedagoogitöös, et need on kuidagi kõik nagu omavahel liitunud ja võiks öelda jah, et need tervikuna on kindlasti nagu mõjutanud, et mõnes mõttes ma arvan, et ma olen nagu sellele teele sattunud üsna nagu juhuslikult. Aga ma praegu tunnen küll, et oma tänased valikud ei ole enam juhuslikud, nad pigem nagu süsteemselt liiguvad mingis kindlas suunas, aga noh, võib-olla see on ka tegelikult kui inimene saab täiskasvanuks, siis keskealisena Slongi tegelikult noh, sellist selget suunda pidada siin tundub nagu noh, väga eluterve või peaaegu et tegelikult ka ainuvõimalik, et üldse kuidagi eluga hakkama saada. Et püüda erinevaid, siis hobisid ja tegevusi ja kohustusi liita. Ja, ja nii see seis nagu praegu hetkel on, et noh, kindlasti on loomulikult, et kas saan aru, võib-olla tegelikult sellist nagu mõnes mõttes looduse tugevust ja samamoodi looduse õrnust. Et kõik need kvaliteedid aspektid selles mõttes selle tegevusega saavad kahtlemata selgeks Te koolitate erinevaid seltskondi, põhiliselt küll tudengeid, aeg-ajalt siin-seal rahvusvaheline suvekool, soomaal, näiteks metsa kõlakojad tähendab kolme hiid ruuporit, mis võimendab looduse hääli ja need on need erinevad sündmused. Jah, need on erinevad sündmused, et kõigepealt need kõlakojad, need on üks selline kunstiakadeemias aastaid jooksnud stuudioprojekt, mille käigus me siis RMK ka koostöös Eesti loodustaristusse panustame ja oleme rajanud erinevaid objekte, see, mis siis loodust mingit pidi võimendaksid ja see metsa ruuporid oli esimene ja võib öelda kõige edukam projekt. Seal asuvad need asjad Võrumaal Pähnis, et üsna seal Läti piiri kandis. Ja pärast seda me oleme teinud veel mitmeid objekte tudengitega projekteerinud, valmis, ehitanud Emajõe suursoos tuhu rabasse. Aegviitu, et neid objekte on olnud päris mitmeid, et omalaadne, selline omalaadne matkarada on juba tegelikult nendest nagu valmis saanud ja neid objekte tuleb veel, et võib-olla kõige selles tuules mingil hetkel ajasime ka selle rahvusvahelise suvekooli kus me toas siis mitte nüüd enam kunstiakadeemia tudengitega, vaid erinevate ülikoolide tudengitega erinevatest riikidest, ehitama 10 päeva jooksul mingit sorti objekti loodusesse, mis jääb siis taas puhkate vabasse kasutusse, aga selle käigus tegelikult käime läbi taas sellised nagu põhiväärtused, et alates siis nagu ruumiloome, looduse looduse ruumi tasakaal, et need on need sellised aspektid, mida me siis seal selle käigus nagu analüüsime. Et üritan teha võimalikult nagu tundlikult ja mõeldes ka sellele kindlasti, milline tegelikult loodustaristu Eesti vabariigis üleüldse olla võiks, et ma arvan, et siin on päris palju veel sellist arenguruumi, et Eestile meeldib ju väga ja ma olen sellega nõus rääkida meie sellisest puhtast loodusest. Aga noh, enda eriala seisukohalt näen, et on oluline ka mõelda sellele, et seesama taristu, et seesama, kõik need pingid ja laudteed ja, ja need erinevad hooned, et need on ka tegelikult võimalused, ütleme siis seda mõtet väljendada või rääkida nagu siis Eestist mingit sorti lugu, et seda võib teha väga klassikaliselt neid kõiki objekte lahendada, aga seda võib teha ka võib-olla kaasaegsemalt ja otsides siis seda oma riigi spetsiifilist vormikeelt, et sellepärast, et meie üldriiklik narratiiv on ikkagi selline, et meil on nagu, meil on loodust, aga meil on ka nutikust, et ja noh, võib-olla siis nende, nende objektide nagu eesmärk ongi siis selle nutikust ja, ja vormikeelt ja loodust omal uuel moel lõimida. Ja kui te selliste väga toredate väga ägedate loodusprojektidega tegeleb, siis ta ilmselt igal hetkel ei mõtle oma mesilaste peale, aga kuskil kukla taga nad tiksuvad võib-olla alateadlikult. Kõigi teie tegemiste juures. Kab tiksuvad jah ja loomulikult, mida tihedamalt neid jälle vaatad, seda intensiivsemaks kõikjale taas läheb, et just eelmine nädal saigi nendega tegeletud, siinsamas Kadriorus. Kontrollisime mesilasperede talvitumist ja paigutasime neile siis sellist talvist sööta ja siis korraks hetkeks Eeess hetkeks pidime ka Mesipuu korraks avama, et see oli muidugi väga liigutav. Näha selliste kenasti kobardunute mesilasperesid, kes olid talve korralikult nagu üleval. 20 protsenti õliga talvekadu, et üks pere oli kahjuks lahkunud, aga noh, see on ka selles mõttes selline tavapärane statistikat loomulikult see jällegi mitte nüüd just meelt mõrudaks, aga paneb mõtlema, et kelle viga see siis oli, et kas jäi siis midagi nagu tegemata või, või on seal mingi muu faktor, mis seda nagu siis põhjustas. Ja selle korreleegis tegelikult arusaamatuks, et, et ei saanudki täpselt aru, mis nagu täpne nagu põhjus oli. Aga jaa, taas jah, selles mõttes tõesti, et nagu mesilaste liikumise lõhna ja kogemine, see tõesti toob nad kuidagi selgemalt meelde ja, ja nad loomulikult tiksuvad kuklas. Kui vaadata korraks Eestist välja päris kaugele välja, siis maailmakuulsat kunstnike suurt ühiskodu Pariisis nimetada ehitati eelmise sajandi alguses Mesipuuks. No see nimi on mõistagi jäänud, kus siis lisaks kallile ja modiliaanile ja sadadele teistele kuulsustele viibis ka näiteks Konrad Mägi, Friedebert Tuglas käis seal ja ega ta ise kogemata seda mesipuud ei ole külastanud. Mina kahjuks ei ole seda külastanud, aga jaa, kujundina on ju ühte sumisevad üksust. No mitte ainult kunstnik, ühiskonna, need väga paljusid tegelikult nagu selles mõttes ettevõtmisi, institutsioone, kus midagi justkui toimub, midagi toimub, nagu süsteemselt siis mesipuuga võrreldud. Kui mõtlen, kas kunstniku eduühiskond ongi parem nagu mesipuuga võrreldes pärast kujutan ette see tegevus jah, on küll ühiseluline aga ikkagi üsna individualistlik, et seal võib olla tegelikult päris suru olemuslik, nagu vahe, et mesipuu küll sumiseb, aga mesipuu tegelikult sumiseb väga süsteemselt. Ja tegelikult see sumin, milles nagu räägitakse, mida võib-olla ka siin kunstnikud ühiskoduga võiks võrrelda, on ju tegelikult see hetk, kui mesipuuna avatud ja siis on tegelikult ikkagi juba häireolukord, et kui tavapärane tavasituatsioonis töötav mesilaspere sumiseb väga vaikselt ühel kindlal madalsageduslikku toonil ja ma eeldan, et üks kunstnike ühiskodu on võib-olla oma tegevuses kas nüüd kaootilise, ma ka ilmselt ka, aga, aga ma arvan, pigem ma mõte liigub nagu sinnapoole, et kui seda Mesipuu kujundit kasutada, siis selle peale võib-olla korra mõelda, et see valjusti sumise ja lendavate mesilastega avatud mesipuud ei ole tavaolukord, et see on selles mõttes nagu mesilaspere jaoks. Kuigi häireolukord Marc Chagalli mälestusi, siis sellest mesipuust seal Pariisis on väga huvitav lugeda teie õnnesbraks kuulutega Eesti mesinike liitu. Jah, ma kuulan küll, ma ei ole küll väga aktiivselt kaasa löönud, aga põhimõtteliselt kuulane. See saab novembris vast juba 27 aastaseks ja võib-olla tõesti on hea. Seal on terve hulk inimesi, kellel on täpselt sama huvialahobi, mis teil läheb, kõik peavad mesilasi, hoolitsevad mesilaste eest, mõtlevad mesilastele, nüüd talvel, siis toimubki see ilmselt rohkem mõttetöö tasandil. Aga kui olulised on nüüd need inimesed teie jaoks kuivõrd kohtute vahetate mõtteid? Ja kindlasti kahtlemata loolased mesinike liit väga tublit tööd ja alates kõikidest õppepäevadest seminaridest, mida liit korraldab. Ma leian see loomulikult väga oluline selles mõttes, et ühe kultuuri arendamiseks ja ma olen ise ka ikkagi mitme mesinike liidu liikmega olnud tugevas kontaktis, just võib-olla tooksin Aleksander Kilki välja, kes on olnud ka meil presidendi kantselei mesila rajamisel mentoriks ja nõuandjaks ja noh, selles mõttes, et tema puhul on tõesti tegemist väga erilise inimesega, kellel on issiks entsüklopeediast, teadmised mesindusest ja kes alati lahke sõnaga on kõigile telefonikõnedele vastanud ja kohe varnast võtta, aga lahendus, et see on, see on imeline, nii et ma arvan, et selline liidu tegevuse siis tuulik, tegevus on väga tähtis, et just nagu informatsiooni nagu vahetamiseks ja kultuuri arendamiseks. Inimene on juba töiselt nii hõivatud nagu teie olete. Miks tal peaks olema veel hobi nii nagu teil on? Ah ikka tasakaalu leidmiseks, et vahepeal ka fookust muudele asjadele siis nagu viia, et kui minu fookus oleks ainult pere või ainult tööakadeemias siis võiks, ma kardan, et see ettevõtmine ikka kreeni vajuda ja kuna see tegevus on väga intensiivne nii perega kui akadeemiaga, siis mul ongi vaja ühte väga intensiivselt tegevust tasakaaluks, et need kaalukausid siis tasakaalus pisikesed ja olete ka ise tasakaalus. Ma üritan olla tasakaalus ise see minul nagu selline üks kõige suurem nagu missioone enda sellise sisemise ja välimise tasakaalu leidmine, et see ei ole absoluutselt ka kerge. Aga ma arvan, et pigem mesindus, lamba tunnen, ma usun seda selgelt, et mesindus on kindlasti üks tegevus, mis mis aitab mul tasakaalu leida. Mis maitsega on koduste mesilaste mesi? Koduste mesilaste mesi on kahtlemata väga maitsev. Kadri ori meie maitses domineerib näiteks pärn, mis tundub, et ta just nagu on mingi siin lillemaitse aga tegelikult on see pärn ja mis teeb sellise nagu? No tundub niimoodi, et just nimelt, et Kadriorg, Roosiaed lapse rooside pealt tuleb, aga roos iseenesest ei ole väga suurt meeandja ja minu kodumesila Viljandimaal dominant steteks taimedeks on põdrakanep ja vaarikas, et see on siin metsvaarikakreemi sees on küll sealt nagu nagu tajutav ja ma arvan, et seal on kindlasti väga suur selline emotsionaalne aspekt, et mul üks hea sõber hakkas minu mahitusel ka hiljaaegu mesilasi pidama. Muuseas, Tallinnas kesklinnas, Pelgulinnas suisa. Ja siis tema rääkis pärast oma esimest hooaeg, et no küll, mina olen ikka elus mett söönud, aga vaat nii admet kui see minu mesi ei ole veel saanud. Et seal on kindlasti ma arvan, et selline psühholoogiline moment juures, et samamoodi võiks ju rääkida, et noh, eks neid lapsi on igasuguseid, andekad, aga nii andekad kui minu lapsed. Yitvat ei ole tõesti näinud, et ma kahtlustan, see on üks väga emotsionaalne tegevus ja see emotsioon natuke, võib-olla kipub ka pimestama seda maitset, aga mis siis, las ta pimestab ja kahtlemata kuidagi emotsioon oli ka siis vürtsitatud mee maitsevesi meetunne. Olgu siis nii ja Marna, et ta ongi eriline. Suur tänu sisearhitekt ja mesinik Hannes praks saatesse tulemast. Meelelit stuudios Haldi Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.