Tere siin stuudios on olnud kõige erinevamad ametitega inimesi, kes on siis mõtestanud oma elu just läbi hobide ja lemmikharrastuste, millega nad on aastaid tegelenud, aga seni pole olnud veel ainsatki ooperilauljat. Ning nüüd võib öelda, et täna on minu külaliseks on sopran ja muusikute toetusfondi looja Pille Lill. Tere. Ja minu nimi on Haldi Normet-Saarna. Kui tavaliselt on olnud siinsete külaliste huvialad nende elu kutsest üsna erinevad, siis teie puhul, mille võib öelda, et nad on ikka väga sarnased olles niisiis laulja ja laulupedagoog, lõiked suurest soovist aidata ja edendada eesti laulukultuuri sellise huvitava nähtuse nagu Pille Lille muusikute fond ja aasta oli siis 2003, no kuidas üldse sellise mõtte peale tulite, taoline fond luua? No need mõtted on imelikud, Eksnad kuidagi korraga sinule saadetakse ja siis sa hakkad nende mõõdetega tegutsema, aga, aga tegelikult, ja mind ikkagi lapsest peale on olnud mul väga suur vajadus inimesi aidata. Ma arvan, et see on väga paljudel inimestel, aga mõnedel võib-olla kes on emotsionaalsemad ja nagu muusikud ikkagi reeglina on ja üldse kunstiinimesed siis jah, see soov oli hästi varakult, ma tegelikult tahtsin saada üldse arstiks. Aga kuna mu õppimine ei olnud nii, ma ei viitsinud õppida ja tegin nii nii vähe kui võimalik, aga ikka niisugune nelja-viieline maalin. Aga tol ajal oli muidugi nii, et olid ju pallid sisseastumisel, sa pidid saama, eks ole, teatud hulk palle ja minul seal välja ei tulnud ja siis ma mõtlesin, et, et ah, ma ei hakka sinna, sest enamusel oli seal ikkagi 4,5 ja rohkem, eks ole, minul oli, ma ei mäleta, kui palju. Ja siis mu lauluõpet ta ja soovitas mul minna muusikaakadeemiasse, siis see oli konservatooriumi ja niimoodi ma sinna sattusin. Ja muidugi laulmine tegelikult tuli muhk hoopiski hiljem. Ja ma olin jah, 18, kui ma läksin õppima, esimene eriala on mul siis koorijuht, muusikapedagoog ja see tegelikult ka mind väga huvitas, mulle väga meeldis dirigeerida ja mulle väga meeldis õpetada ja olingi paar aastat ka õpetajana tööl, aga kuidagi see elu ikkagi liikus sinna laulmise poole ja 27 aastaselt, siis ma alustasin lauluõpinguid, mis kahtlemata oli natuke liiga hilja hilja just selle tõttu, et sa ei saa enam nii palju konkureerida konkursidel näiteks mu oma õpilased, üks on praegu just Antwerpeni õppimas ja ja mul on nii hea meel, et neli-viis aastat on talvel võimalik osaleda rahvusvahelistel konkurssidel, sest need on ikkagi niisugune võimalus, mis aitavad sul tiivad selga saada. Aga fondi niisugune loomise aeg ja noh, tol perioodil üldse ma laulsin hästi palju meie ooperis ja mujal maailmas ka natuke, et 90.-te lõpp ja, ja sajandi algus ja täpselt ja seal siis kuidagi on, mul ikkagi oli oma fännklubi. Et sinna koolis päris palju inimesi ja mul oli hästi hea meel, et ei laulda, sest ma teadsin, et esimestes ridades istuvad minu niisugused inimesed, kes ekstra tulnud mind kuulama ja ja mulle kuidagi see asi hästi meeldis, aga üks nendest fännidest oli siis tõepoolest inglise lord kes sattus siia Eestisse Laidoneri tõttu, kindral Laidoner lordide koolis, nad õppisid ajalugu ja teda hakkas väga huvitama see, miks kuninganna kinkis Laidoneri laeva või isegi vist kaks laeva ja ta tuli siis tutvuma selle Laidoneri, kes ja Eestis seda oli muidugi väga suur üldse metse teen seda, aitas selle Viimsi mõisa korda teha ja tegi Laido Merile Viljandisse niisuguse ausamba ja ja tema siis tuligi, pani mulle selle linnu pähe, et kuidas ma saan teid aidata ja, ja ma ütlesin, et ma ei oska endaga aitamise kohta midagi öelda, aga aga muusikud vajavad abi ja sealt on saanud siis 15 aastat järjest nende muusikutega tegeleda. Ühesõnaga, kuigi teil endal oli tööd piisavalt, et mitte öelda täitsa palju, et mitte öelda, et vahel lihtsalt üle pea teil ikka kogu aeg tiksus kuklas see mõte, et kuidas aidata noori, kuidas aidata noori. Et Te olite ilmselt ju ka ise raskusi näinud, polnud see teie elu ju ainult üks meelakkumine, kõike oli olnud ja see andis nagu seda hoogu juurde. Veel sellele mõttele ja seal oli isegi üks huvitav seik, ma olin Pariisis laulmas ja läksin Mont Maartley kirikusse esmakordselt eimiskipärast kuidagi üldse mulle muidugi väga meeldiv Pariis ja ja see kirik on erakordne ja ma kõndisin seal altarid nagu ümberringi ja ühe Al notari juurde jõudes korraga ma nagu teadsin, et ma pean siin seisma, jäävad seal kuidagi isegi tulivad niisugune mõte, et ma peangi hakkama annetama ja andma endast, et suure osa ma vist isegi sain seal aru, et poole endast nagu siis heategevusele ja nii ta tõesti läks, et see on uskumatu, aga, aga siiamaani ma olen ikka väga õnnelik kõige sellega, mis ma t see kirik oli seal Grecöör just. Tulite siis sellise mõttega iseenda ja teiste jaoks lagedale. Olite väga rahul. Aga sellest kõigest jääb väheks. Kuidas see asi arenema hakkas, millised olid esimesed rasked? Kodused raskused tulid kohe, sest ma ei kujutanud, sest lord loomulikult andis selle mõtte, tegi uhke vastuvõtu ja andis ühe pisikese panusega siis sinna fondi kassasse, aga, aga kahtlemata, aga kuidas edasi tegutseda, mul ei olnud õrna aimu. Aga kuidagi ta ikkagi hakkas, tekkisid jällegi inimesed, ma arvan, et üldse kuuldud. Ütlesite seda, et niisugune fond on loomisel ja kas leidub inimesi, kes soovivad panustada ja käis sega sedapidi. Natuke kuulutasime, sest ikkagi AK tegi sellest uudise, eks ole. Ja noh, raha ju ei olnud, et kuskil rohkem kuulutada, aga mõnelikke kutsusid kuskile natuke rääkima ka sellest muidugi ei järgnenud midagi. Ja ma sain aru, et see on tegelikult ma ei, ma ei oskagi öelda, vaat ma olen üldse selline tüüp, kes usaldan asju, mis tulevad minuni kusagilt nii-öelda ma ei ole isegi noh, see asi jah, et mu hinges oli see, su võib olla inimesi aidata. Aga kuidas, ma ei kunagi ei süvenenud, eks ole, kuidagi ekstra. Aga siis korraga see idee tuli, järgmine kohe tuli jälle uus inimene mu ellu oli Antana Swinkus, kes oli siin siis Leedu suursaadikuna tööl ja tema oli ka ooperis minu fänn. Ja kuidagi ta hakkas ka mind nagu toetama, selles mõttes just. Ta andis mulle võimaluse kohtuda inimestega ja tänu temale ma olin isegi meie presidendiga üks kord kaasas nagu visiidil Leedus stantana siseoli, leedukas ja, ja ma laulsin igal pool ja lõpuks siis Antanas küsis, et kuidas ma täitsa aidata, et te olete kogu aeg minuga koos. Vot siis sündis korraga see idee üks ilmselt viia kontserdid üle Eesti ja me alustasimegi siis üle-eestilisi kontserdisarju ja seal oli kohe selge, et on vaja toetada ikkagi mitte ainult lauljaid, vaid kõiki instrumente, sest oli näha, et vanema põlvkonna muuhulgas ei olnud enam nagu kedagi ühtegi viiuldajat, ühtegi tšellist ja ja sealt mul tekkis noh, niisugust solistina tegutsevate muusikute, eks ole, instrumentide näol ja sealt ma sain siis aru korraga, et on vaja ikkagi anda nagu sellist mingit impulsse või motivatsiooni või midagi kõikidele instrumentidele ja sellest ajast siis fondis on nii igapäevases töös, meiega on kuskil kolm, 40 muusikut aga loomulikult on väga suuri projekte, kus on väga palju, kuid, ja käime ikka endiselt üle Eesti. Oleme ikka käinud rahvusvaheliselt natukese ekspordivõimaluse loomine muidugi vajab hoopis teistsugust lähenemist ja ka riigipoolset teistsugust lähenemist, aga aga läheme ikka edasi. Teie fondi nimi kõlab nüüd niimoodi, et muusikute fond p l m F, mis on siis lühend Pille Lille muusikute fondist te annate kontserte ja ikka päris palju sellega te teadvustate ennast. Me oleme olemas ja me vajame tuge ja see, et inimesed, kes on tulnud kontserti kuulama, võiksid seda silmas pidada ja oma panuse, nagu. Jah, need väikesed kontserdid tegelikult, mis meil meil on tõesti üle 200 kontserdi aastas see on väga suur koormus, aga koolikontserdid on siis ka sealjuures me jätkame korraldama siis suured, niisugused, mis ikkagi viivad meid nähtavaks sellest väikesest kontserdist kahtlemata seal, ütleme, Iisakus või, või Obinitsas või ükskõik, kus me käime, eks ole, nad ei too nagunii palju tähelepanu sellele kohalikule vaatajaskonnale võib olla küll. Aga siis selleks, et olla nii-öelda pildis oleme me loonud muidugi neli festivali ja vot see on nüüd see pildil olemine ja see on see, mis nagu toob siis selle toetaja ka natukene nähtavale. Et me ikkagi saame sinna reklaamidele panna nende logo ja me oleme muidugi südamest kõikidele tänulikud sest ilma tegelikult selle toetuseta meid ei oleks olemas, see on täiesti selge. Aga muidugi, suurimad toetajad on ikkagi riiklikud omavalitsused pluss, eks ole kultuurkapitali ja ministeerium, et need festivalid ja mis me oleme loonud, vot see on nagu siis teate, kui ma päris aus olen, ma ei ole ühtegi asja nii nuputanud, et vot nüüd teeme festival, tähendab see kõik kuidagimoodi iseenesest nagu voolab, mõtted nagu tekivad, sest kui juba terve aasta olime ära tegutsenud Eestimaal, eks ole, käinud ringi ja muusikutega siis ma ju nägin, kui andekad nad on, see hulk ikkagi neid muusikuid, kellega me iga päev töötame. Need on suured anded. Sellest kahtlemata. Ta on ju väga palju muusikuid, Eestis, aga ikkagi neid, kes on võimelised oma kõike energia pühendama ühte fokusseerima nagu ühte kohta, see tähendab seda, et sul on töökus, sul on see anne, sulase sarm, millega seal laval, eks ole, publikut köitavad, see kõik peab olema nagu ühes kimbus. Ja neid ei ole palju. Teil on siis kindel arv muusika, inimesi, interpreet, kes ongi ainult muusikute fondiga teel MF seotud või on seal siiski ka loojaid, kes on ka mujal hõivatud, aga nad löövad hea meelega kaasaga fondis. Kas mujal hõivatud, sest meie ei ole võimelised ikkagi tagama neile niisugust, et nad saaksid sellest meie tegevusest ära elatud. Meil on stipendiumide süsteem, mille on riik meile võimaldanud ja neid stipendiume saame eraldada neile siis aeg-ajalt oma niisuguse kontserttegevuse ettevalmistamiseks üldse loominguliseks ettevalmistuseks, sest see tegelikult, et sa teed selle kontserdi, nõuab ju igapäevast tööd. See on väga suur töö. Ja seal on kõva annus heategevust ka esinejate endi poolt nad oma soovist aidata löövad kaasa. On niisuguseid momente ka loomulikult, kus nad tulevad, aga põhiliselt nad ikkagi saavad selle stipendiumi ja siis neil on jälle põhjust ennast nagu nii-öelda üles upitada ja ennast hoida vormis. Need kõik need muusikud töötavad kusagil, aga jah, on tõesti üks osa muusikuid, kellega me oleme siis juba 15 aastat koos ja ma julgen väita, et et osad nendest võib-olla ei oleks täna karjääris, võib-olla ei oleks täna solistidena tegutsemas oleks saanud teie raames esineda just, sest esinemine on ikkagi iga kunstniku jaoks, eks, see on eriti muusiku jaoks, sa pead pead olema laval. Sest kodus harjutamine lihtsalt selleks, et giidiki kutsub kuskile. Seda juhtub väga harva, hea küll, sa võid aasta aega nii olla, sa võid kaks aastat, aga kui sulle ikkagi ühtegi kutset ei tule, siis sa lihtsalt ei jaksa enam nagu hoida ennast vormis ja vormishoidmine on ju muusiku puhul nagu sportlasel keelt, sa oled iga päev harjutamas. Muusikute fondiga on seotud sellised nimed nagu Oliver Kuusik Helen Lokuta, René Soom, Priit Volmer ja nõnda edasi. Need on nüüd kõik preemia saajad, sest mul on olnud väga suur õnn, et härra Tunne Kelam tuli korraga minu juurde, päris alguses me eriti ei tulnudki. Tuli ütles, et tal on niisugune soov, et toetada ja lõime siis sellise preemia saamise võimaluse igal kammermuusika festivalil. Üks nendest muusikutest nad ei olnud keegi siis veel tuntud Oliveri ei teadnud mitte keegi, kui ta sai selle Helenit, ei teadnud veel mitte keegi, kõik need Priit ja need, kes on saanud preemiad, neid ei olnud tegelikult veel pildis täna nendest saanud suured tegijad, Risto Joost, Mihkel Poll, Pärt Uusberg. No need on need niisugused, kes võib-olla juba natukene olid, aga just see esimene ots seal, mis hakkas pihta kahe tuhanded mitmendal aastal 2005., ma arvan, oli see esimene preemia ja muidugi, mis veel nende preemiate juures ikkagi oli, väga oluline oli see, et selle preemia sai iga kord inimene, kes seda tõesti väga vajas. Lisaks andele oli tal sellel hetkel nagu praegu näiteks õpib Antwerpeni siis Kadi Jürgens on, kellest ma loodan väga tugevalt tähte, lausa maailmatasemel tähte ja ta ei saaks üldse Antwerpeni, siis ta ei oleks saanud isegi sinna minna, kui ta ei oleks seda preemiat saanud. Antwerpeni konservatoorium on päris kuulus koht, kus nii mõnedki meie inimesed on õppinud, nii et see muusikute fond, see on tegelikult väga oluline tähis Eesti muusikamaailmas ja see on tõesti üsna vaimustav, et ta niimoodi lihtsalt teie huvi ja hobi korras ilmavalgust näinud. Ja tegelikult, et teie energia ja pealehakkamine on tõepoolest tähelepanu väärne veel selle poolest, et see muusikute fond koosneb nagu siin on ka vilksamisi jutunud erinevatest üksustest, nagu sellest ta üldse olemas on, veel väheks. Üheks näiteks huvikool Academia Nova omaette pillifond ja siis vast ühel hetkel räägime ka heateoprojektist, tõsta pilk ja ava süda, mida kujutab endast huvikool Akadeemia nova Academia Nova on tegelikult kogu selle fondi algmõte ja ma jõudsin selleni alles, kui 15 aastat olime juba tegutservjuudeks sellel Eesti maastikul, aga sellest koolist ma loodan väga palju praegu hetkel ta on loomulikult väga algusjärgus ja sellest saab talentide kool ja mitte ainult muusika talentide. Loomulikult oleme me alustanud muusikaosakonnaga just selles mõttes, et meil on ikkagi instrumentide õpet, et erinevad ja mis on vapustav, mille me oleme üldse ei tulnud kunagi vaid needsamad muusikud, kellega ma 15 aastat oleme koos kõndinud, sellel väljal on nüüd seal õpetajad. Sest ega siis Muusikaakadeemia ei saa ikkagi paljusid võtta õpetajateks loomulikult ja teiseks õpetada Anne on ka niisugune, et sa pead saama kogeda, sest kui mind kutsuti näideks õpetama. Ma ei teadnud, kas ma oskan õpetada. Mul ei olnud mingit kogemust, ma tulin Inglismaalt, eks ole, tagasi Londonist ja, ja tõesti, mul oli väga suur tänu, et Muusikaakadeemia kutsus mind ja ja alles ma arvan, kuskil 10 aastat olnud pedagoog, ma hakkasin aru saama, et äkki mingi väike Anne on selle õpetamise peale. Et selles mõttes akadeemia noova muidugi praegu kõige rohkem võib-olla täidab seda lünka, mis Eestis on, et ikkagi sa saad alustada seal oma õpet Ta ja oskuste väljakujundamist, sest õpetaja Anne on täiesti erinev anne muusiku instrumendi mängija andes, need on kaks erinevat asja. 11. aastal tekkis siis muusikute fondi bee Ellemmeff juurde pillifond selle siis eesmärk toetada eesti interpreet kvaliteetsete pillide soetamisel. See on ilmselt ka no ülioluline asi, sest pillid kuluvad ja pillid on kallid. Nojah, see tuligi otse jälle vajadusest, ega keegi seda, ma ei osanud seda välja mõelda, eks vaid töötades ikkagi juba muusikutega siis mingi viis, kuus aastat, siis meil oli näiteks muusid tšellist, kes on täna muidugi väljapaistev tšellomängija Andreas Lend, kes mängis hiina pillil, Hiinas tehtud pill maksis 1000 eurot, ühel kontserdil läks tal seal pooleks, hiinlased saatsid kohe uue ja kui me siis saime sellest aru, kui me nagu käisime teda ikkagi näitamas, ta oli väga noor, kui me alustasime. Ta on praegu noor loomulikult, aga, aga ikkagi, kui ma ta leidsin, sest ma leidsin ta, Muusikaakadeemia bakalaureusekontsert. Ta oli. Ja seal ma nägin, et see on ikkagi silmapaistev täiesti tegija. Ja Me käisime teda näitamas ja siis korraga sain aru, et see pilli kvaliteet, vaata laulja puhul on see pill instrument Ta on minu sees. Ja ta on nähtamatu ja, ja see nagu on kingitus. Sest kui ma õppisin näiteks doktoriõpingute raames Jaakko rühaneni juures, kes oli maailma üks tipp. Mind kogu aeg nagu panime. Ta ütles, et sellele on maailmahääl. Ja ma, ma nagu ei olnud kunagi yldse nii mõelnudki, et mis see tähendab. Ja tõepoolest tähendab see, et sa oled sündinud nii-öelda selle kvaliteediga, mis on võimeline siis maailmas läbi lööma, see on kõige alus. Sest koleda häälega või mitte selle kvaliteediga häält, eks ole, inimene ei tule ju kuulama. Ja muuseas, sama on ikkagi instrumentidega, et see inimene, kes selle instrumendi taga istub selle tšello taga. Ta võib olla üliandekas ja, ja väga meisterlik. Aga kui see pill jääb alla ja maailma tipptasemel tegijatest see, millel ta mängib, kui see ei ole meistripill nii-öelda siis sa jääd ikkagi konkurentsis tahaplaanile ja sellest oli vajadus teha pillifond ja me saimegi, ostsime Andresele tema esimese meistripilli ja kogusime selleks vahendeid, saime ikkagi. Seal oli päris kallis, oli väga kallis, nii et ma väga tänan kõiki, kes muidugi meid on aidanud ja pärast on loodud tegelikult juba Eestisse ka õnneks pillifond, nii et võib-olla see meie seeme, mis nii-öelda sai alguse sellisest eraalgatusest pani siis seemne külvama, et tõesti täna meil on pillifond olemas ka riiklikul tasandil nüüd alles just lõppes meil talvefestival ja selle raames ka meie jällegi kogusime nagu natukene vahendeid, aga praegu meil ei ole fookus nii tugevalt, me proovime aidata lihtsalt niisuguseid odavamaid Pille odavamaid, aga noh, ikka kvaliteetsed, aga kui me räägime näiteks trump pätist või flöödi, siis need summad jäävad seal kuskil 1000 kuni 5000, eks. Aga noh, tšello või viiul, need on 30050 100000 juba poogen üksi maksab viis kuni 15000, et selles mõttes need, need hinnad on jah, väga-väga kõrged ja ja mul on hea meel, et riigis ikkagi on olemas üks niisugune suur suurem, siis ettevõtmine, sest mina sellega tõesti ei jaksakski võib-olla rohkem praegu tegeleda. Rääkides jaksamisest, siis kas võib öelda, et nii-öelda lõviosa teie aurust lähebki tegelikult selle fondi peale ja teie loominguline elu võib selle all kannatada või kuidas nende asjadega on? Teate, see on ka üks huvitav asi, sest kui ma lõin selle fondi 2003 siis tegelikult natuke ennem seda algas ikkagi üks niisugune omapärane periood, kus nagu mulle väga palju ei pakutudki enam tööd ooperilaval ja nüüd muidugi tagantjärgi tol ajal oli, see ikka on niisugune väikest omamoodi krahv, eks ole. Aga kuna tuli see fon peale, siis mul oli tööd ikkagi nii tohutult palju ja siis ma muidugi oma seda rõõmu nagu ei kaotanud, aga mingi küll oli hästi kurba. Aga nüüd ma saan aru, et loomulikult see oligi puhtalt selleks, et kui sa tahad ja, ja, ja tegelikult Eesti vajas seda fondi, ma tean, seda tähendab ja seda on mulle ka muusikud öelnud ja ma olen selle eest väga väga tänulik neile, et nad nagu mõistavad, et selle fondi olemasolu ikkagi on midagi erakordselt sellel muusikamaastikul, mis meil siin täna on, eks ole, ja tegutseb. Et jah, see on huvitav, et mul nagu tõmmati see mingisugune kuidas me seda nimetame siis mingi voog, eks ole, mis viis mind tõepoolest selle laulmise tee pealt võib-olla kuskile natuke tasasemale pinnale? Kahtlemata ma oleks võinud veel võib-olla laulda ooperis, aga siis seda fondi ei oleks olnud. Külas on ooperilaulja ja muusikute toetusfondi looja Pille Lill. Tulles ikkagi tagasi teie interpreedi juurde, siis nüüd on teil kontserdid nii-öelda fondi tiiva all või? Enamasti fondi tiiva all ja vot see oli nüüd ka hästi huvitav, sest ega siis, kui ma lõin fondi, ma ei arvanud, et see saabki olema see üks koht, kus ma ikkagi saan ennast vormis hoida. Sest kui me just rääkisime, eks ole sellest, et, et tippmuusik peab olema laval kogu aeg pidevalt. Jälle ma tsiteerin oma õpetajat, Jaakko Rihaneni, kes ütles, et kolm väljakutset nädalas peaks tegelikult olema selleks, et hoida ennast kogu aeg tippfarmis kolm väljakutset nädalas ja tänu sellele fondile tõesti ikkagi ei ole mul tulnud lavahirmu, sest üks niisuguseid asju, kui sind laval ei ole pidevalt, siis on see hirm, et publiku ette minna, sest see ei ole lihtsalt niisama, et sa lähed sinna ja teed, sula, hakkad laulma. Kui paljud tyypi interpreedid ja tipplauljad, Maarjo, Lanza ja väga-väga paljud on kirjutanud oma elulugudes, et see oli kohutav, et seal olnud täiesti meeletu hirm, mis need on vallanud ja et sellest üle saada, siis selleks on, ma ei tea, mida tehtud ja väga paljud on isegi loobunud. Et selles mõttes jah, mul on nagu hea meel, et ma ikka siin nurga peal ja seal nurga peal ja ja ikkagi panen ennast nagu muusikute juurde ja kõrvale, et kui ma näiteks esitlen kuskil kultuurimajas, ütleme kas y kuulmanni või neeme otsa või, või Virgo Veldilt või ükskõik keda siis ma ise ka seal laulan, võib-olla paar laulu sõidan nendega kaasa, esiteks ma saan nendega ikkagi olla ühenduses, ega ma kogu aeg loomulikult väga vähe, ma saan kaaslaseid. Aga see võimalus ja nüüd on mind kogu aeg vormis, et. No teie repertuaaris on olnud ooperioratooriumi ja kammermuusikat ja te olete laulnud peaosi ligi 30. ooperis inimesed vast mäletavad teie krahvinnat Figaro pulmast donna annat on Jovannist ja Pamiinat, võluflöödi-ist ja miimid, poeemist ja nõnda edasi. Et need praegusel ajal lisaks fondile noh, aeg-ajalt tuleb ka midagi muud ette. Aeg-ajalt tuleb ja aeg-ajalt ma ikka käin, olen käinud siin rootsis laulmas ja olen käinud Soomes, muidugi tihedamini ikka tuleb, aga noh, nad ei ole niisugused suurprojektid, aga kui ma päris aus olen, siis ma ei ole veel visanud pilli põõsasse. Mul ikka on niisugune tunne veel, kuigi aeg-ajalt tundub küll, et seal utoopiline ja mõned inimesed kindlasti, kes kuulavad, mõtlevad, et on ikka küll ka veel midagi, loodab, aga aga ma ei tea, miks, aga mul on selline tunne, et ikkagi midagi võib veel tulla. Ja selle nimel ma olen kogu aeg töötanud ja niisugused dramaatilised rollid, mida tegelikult maailmas väga vähesed laulavad, näin, ma vaikselt harjutan ka, aga enam ei ole nagu seda, et kui siis seda ei tule, et siis ma oleksin, eks ole, kuidagi löödud või murtud või midagi, sest ma olen ikkagi nii palju oma elus teinud. Aga kui tuleks, siis see oleks suur. Boonus, te olete professionaalne ooperilaulja, nii et ma olen täiesti kindel, et väga palju on veel ees, aga nüüd jälle selle fondiga seoses, see on tegelikult teie esialgsest hobist kasvanud missiooniks ja on selline, nagu juba öeldudki sai, väga oluline tähis Eesti muusikamaailmas. Kas teil vahel sellist tunnet ei tule, et, et see hakkab teil kuskil üle pea kasvama, et on nii palju sellega tegemist ja vaat võib-olla tõepoolest tahaks midagi harjutada mingi mõtet kuskil peas niimoodi hellitada, et võib-olla kuskil tekib mingi võimalus, eks ole, anda solistina kontsert või mis iganes, aga see fond nagu neelab kogu teie energia? Vahel selline tunne või siiski mitte? Ikka on? Tähendab, mitte selles ei ole tunne, nagu, et ta mind neelaks midagi, vaid lihtsalt seda kõikani palju, sest ega ma ei tegele ju ainult selle fondiga, ma olen ju niisugune aktivist öelda veel, et ma ikkagi tegutsen ka teiste asjade juures, ma olen ju Eesti kultuuri koda juhtimas ja ma olen Eesti-Soome kultuurifondi juhatuses ja need kõik on ju ikkagi tegevused, eks. Et seda on hästi palju. Teie Muusikafondi kohta võib lugeda, et tegu on ainulaadse kodanikualgatuslikku nähtusega ja mitte ainult Eestis, vaid rahvusvaheliselt ka. Sest et sarnast missiooni, eks ole, luua arengueeldused kõige perspektiivika patele solistipotentsiaaliga muusikutele, no seda võib kohata ka, ütleme, Inglismaa fondides, aga seal siiski arvestatakse väga selgelt vanusega ja ühest hetkest alates apse, vanus, piiranguks ka muusikute fondi PL MF puhul on asjad hoopis teisiti, et teie eesmärk on siis astuda muusikute ellu sel hetkel, kui nad seda väga vajavad. Ja näiteks võib-olla ka siis, kui mingisugused noort projektide toetusallikad on juba oma ukse kinni pannud, vot siis tulete teie areenile ja ulatati oma abikäe. Nojah, see on nüüd viimastel aastatel, eks, sest kui me ikkagi alustasime, siis me muidugi põhiliselt need muusikud, kes meiega koostöösse tulid, olid, olid väga noored loomulikult 15 aastat tagasi, sest täna nad on kusagil 40 aastased ja Pealt neljakümmet, aga loomulikult kogu aeg on siia kõrvale tulnud ikkagi nooris. Üks viimaseid on siis ämbri Sibo kelle annet ma nagu väga kõrgelt hindan ja ja Neid noori ikkagi siit vaikselt sedasama. Kadi Jürgens teeb mul esimesi niisuguseid, aga mis ma olen siis selle peaidee mõelnud, et ma ei jätagi neid üldse kuskil, et need, kellega alustasime helistest aastat tagasi. Et kui nad ikkagi on soovivad jaguneda, Nad on valmis, siis me ikkagi leiame neile jälle võimalusi esinemisteks festivalidel kindlasti ja ja seda maailmasõjale. Sest loomulikult maailmas on, on niivõrd palju suurem võimalus, näiteks kui sa elad, oled sündinud Saksamaal tegutsenud Saksamaal. Ja mul oli just siin üks tenor Korea päritolu, kes oleks praegu Saksamaal töötamas ooperiteatris. Sul on seal 90 ooperiteatrit? Ma ei tea, kas täna enam nii palju on, aga noh, ütleme 70 kindlasti meile on praktiliselt üks. Sest kui me räägime Vanemuises, siis Vanemuine täna muusikaliteater, eks, et sul nagu puudub see võimalus ja julgus ka, kui sa oma maal ei saa ikkagi väga proovile ennast panna. Meil on ju ka konkurss, ma olen loonud ka vabariikliku vokalistide konkursi, sest see, kuidas näha teiste kõrval ennast ja kuidas saada tagasisidet, väga keeruline on Eestis, sest ma olen näinud konkersete raames, kuidas noored on solvunud mu peale olnud, et nad ei ole võitnud. Aga mina ei otsusta, seda. Otsustab žürii, eks ole. Ja mul on väga keeruline neile öelda. Et vot seekord on nii, et keegi oli sinust parema, hinnati sinust, mitte isegi paremaks, aga tol päeval saalid nii ja naa, et see, see riigi väiksus tegelikult tingib selle, et ma tõepoolest suure rõõmuga tegutsen kõikide nende muusikutega edasi, ilmselt ka viie, 60 aastaselt, et nad säraksid oleksid eeskujudeks meie noortele. Sest kui oluline on näiteks spordis kas või Erki Nool, kes on loobunud juba või Kristiina Šmigun või, või veerpalu või ükskõik kes meil siin on, need suured sporditähed. Tähtis on, et Herkki on olemas Eesti jaoks, mis see tähendab, eks ole, sa laps näeb teda, tal on suured silmad, ta teab, et ta on olümpiavõitja. Muusikas on täpselt sama, et kui sa ikkagi näed neid eeskujusid sisemotiveerib lapsi, motiveerib ka vanemaid. No 2006. aastal avardas tegelikult teie fond oma tegevust veelgi, et siis sai alguse heategevusprojekt tõsta pilk ja süda see on suunatud abivajajatele, aga nad ei pea olema tingimata Jah, see oli üks huvitav periood minu elus ja on tegelikult võib-olla vaikselt siiamaani, et ma nagu ei mõista seda, et arvatakse, et muusikud on kuidagi, ah, nad on klappidega, nad ei näe midagi teadnud, kogu aeg harjutavad oma pilli ja ja mis on, see pole mingi elukutse, eks ole, õpiga, eks õige tee ja nii edasi. Ja ma kuidagi tundsin, et ma nii väga tahaksin seda kuvandit muusikust luua kui väga kõrgel vaimsel tasemel olevast inimesest. Sest selleks, et luua muusikat näiteks kas või enda puhul, kui ma õppisin neid roll, kui palju ma pidin lugema, kui pallima pidin, analüüsime mängida näiteks kuningannat, valin kuninganna Elizabeth, eks sa pead kogu selle ajastu läbi töötama või mängides jaapani väikest, seda käis saate, eks ole, mis nad ei saanud üldse on, ma pidin ju kõige sellega ennast viima kurssi jaapani ajalooga, selles. Sama teevad kõik instrumendid, kui nad esitavad Bachi või Haydni või Beethovenit, sa ei saa mängida seda heliloojad, kui sa ei ole tausta uurinud. Sa pead ennast nagu sügavuti sisse viima ja see kahtlemata arendab seda inimeseks olemise. Kuidas öelda sellest pinnast? Et ma väga armastan muusikuid just selle tõttu, et nad näevad kõik muusikud ongi need, kes püüavad kogu aeg ühiskonnas ikkagi Pattaya kunstnikud üldse. Et see on see, miks ma selle tõsta pilk ja ava seda, kuidas ta toimib, see projekt, tõsta pilk ja seda, mismoodi tegutsemine välja näeb? No teatud aastatel me suudame seda natukene rohkem teha teatud aastatel vähem, sest lihtsalt liiga palju tööd on kogu aeg, aga ta toimib ikka nii, et siis piletitulust ta muidugi enam ühe osa, eks ole, 25 protsenti vahest natuke rohkem anname sinna sellesse heategevuskampaania niisugusse, seal ma mäletan, kui me seda toidukaubikut nagu toetasime, see oli nii suur rõõm, kui need suurpered said, eks ole, selle endale või siis muusikatera perioodid seal Käo puuetega käisin ise seal palju laulmas ka ja ja nad said ikkagi välismaale minna ennast, eks ole täiendama. Noh, need on niisugused, võib-olla mitte väga suured asjad, aga, aga piisk piisa haaval see maailm toimibki, et paned väikese, et äkki see siia ja väikese heade sinna. Ja seal ikkagi tekib sellest heategude jadas nii-öelda niisugune vaike tulem ja see tõstab pilke oma süda on minu meelest hästi ilus ja ja ma loodan, et see läheb aastaid edasi. Mis me oleme nüüd kuulda saanud, teie muusikute fondist p Ellemmeff on olnud etapiti, huvitavad, pingelised, rõõmsad ja ärksad. Jaga ometi tee, on teil olnud midagi eriti põnevat, võib-olla eriti ehmatavat ja eriti mingit õnnelikku töö etapi, no mis siiski vaatamata sellele, et kõik väga tore ikkagi kuidagi on esile tõusnud. Ma arvan, et ikka kõige tähtsam on see muusikut anne. Semin nagu vaimustab kõige rohkem. Et kui ma ikkagi näen aastaid järjepidevalt olles muusikutega koos. Et kui ma näen seda nende pühendumist ja seda, et nad hoiavad ennast, sest kõikidel on tõusud-mõõnad väga paljud on oma muusikuteel, kellega ma olen siin koos olnud on olnud soovi lahkuda sellelt teelt ja Sõltuvused need kõik, ma olen olnud siin kõrval ja ma olen püüdnud meid kõiki ikkagi hoida ükskõik mis olukorras, et ma arvan, need on nagu minu jaoks kõige tähtsamad, et ma täidab, tõusevad püsti, et inimene on nii võimas. Et sa kuidagi jah, et kuna sa armastad nii väga seda, mida sa teed. Ja ma ei arvagi, et see peaks olema, kui sa armastad üldse elu, kui sa armastad oma oma pere, oma lapsi, muuseas, alles hiljaaegu ma sain aru, kui tähtis on, on ma olen loomulikult alati lapsi armastanud oma peret, aga aga korraga mul tekkis välgatus, nagu, et mis see tähendab. Et see tähendab tegelikult, et sa ei muretse. Sa oled olemas oma pere jaoks, sai sa toetad neid lihtsalt, saates neile pidevalt, et armastust. Et ma ära need seenega on kõige suurem võimalus, mida me saame teha, sest mure, retseme või kui ma hakkaks oma muusikute pärast, eks ole kas või ka muretsema, ma tean, et tal on raske seis ka praegusel hetkel on paar muusikut, kellel on keeruline olukord. Ma ei saa muretseda, mul on ainukene võimalus pakkuda neile, eks ole, omapoolset tuge kontserdite näol olla nende jaoks siis olemas, et nad nagu tunnetavad, et nad ei kaota mind läbi selle või ütleme seda võimaluste esinemisteks ainult saat armastust, et ma arvan, et sa armastuse tunde saatmine teistele. See, mida ma tunnen, nagu võtku ma istuma istun ja praktilised festivalidel kõik kontserdid, kogu aeg, ma olen nendega koos ja ja ma mõtte ainult saadab neile armastust, et meil läheks hästi, ma arvan, et see on üks, mida, mida, võib-olla me inimestena unustame. Sellel planeedil on viste armastusse kõige tähtsam võtmesõna, sest võib-olla kuskil mujal süsteemide seal mingit muud. Aga meie oleme siia tulnud ikkagi oma armastust jagama. Ja kui me hoiame oma südamed lahti ja muusika muidugi aitab seda aitab hoida seda südant lahti, tulge kontsertidele ja ja ootan tõesti alati alati mahub igale poole inimesi juurde, nii et ma olen väga tänulik. Kui ma tavaliselt küsin siin saates oma külalistelt, et kuidas teie elukutse on kaasa aidanud teie hobi edenemisele ja vastupidi, kuidas hobi on mõjutanud teie elukutset, siis Teie puhul on tegelikult terve saade juba vastuse meile andnud. Aga hobi kui nähtuse kohta on teil siiski veel üht-teist öelda? Minu meelest heategevus on kõige suurem võimalus teha hobi. Sest et seda on võimalik kogu aeg teha. Ma tean, kuidas elades Inglismaal näiteks, kui paljude prouadega ma kohtusin ja ma olen tahtnud siin Eestis ka mõned prouad nagu, kellel mehed on, ütleme, suurärimehed ja proual ei ole vaja, eks ole, käia tööl. Et ma nagu ei kujuta ette, et siis nad istuvadki seal kodus, eks ole, ja teevad oma isakese ja nii edasi. Aga paljud neist ka pühenduvad ennast kusagile, kas nad on siis varjupaik, aga teie juures või laste mingite toetusfondide juures, tähendab, on vaja leida hobi, mis pakub su hingele. Sest lihtsalt hobi, ütleme, kui sa käid seal trennis sellepärast peenikeseks vaata või, või sellepärast, et ütlevad, pead käima. No siis sulle ei meeldigi, eks ole, aga sa pead leidma endale mingi sellise hobi, mis sulle tõepoolest, et sa tuled sealt ära ja su hing laulab. Su hing on rõõmus, su hing on vaba, et see hea tegemise soov ja see hea tegemise tegu on kindlasti see, mis võiks olla igale inimesele abi. Ja kui teil jääb mõtetest puudu, siis tulge mu juurde. Suur tänu ooperilaulja ja muusikute toetusfondi looja Pille Lill saatesse tulemast. Suur tänu kutsumast ja ilusat päeva. Veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.