Tere tulemast saatesse, 40 aastat kohtunikuna töötanud Helve särgava. Tere. Tere. Minu nimi on Haldi, Normet-Saarna tänade enam kohtunikuna ei tööta. No mainisite mulle, et ainult tänu hobidele ja perele olite jaksanud nii kaua seda kohtunikuametit pidada. Pere on teil teadagi tore, aga et see sari on nüüd pühendatud eelkõige hobidele siis teeme nii ka täna. Mesilased ja kanad on need, kes on teie hingele väga armsad ja kelleta te oma päevi ette ei kujuta. Sammas lööte osalise koormusega kaasa ka saida mahefarmis, kuid see on töömesilased ja Kanadaga hobi, aga kõigepealt no kuidas nad üldse tekkisid? Väga kena, te juba tegelikult siin alguseni öelda ütlesite ära, sest tõepoolest minu kohtuniku tööaeg on olnud kogu minu nii-öelda elu selles mõttes, et noh, elu kui sa töötad pikalt. Ja tõepoolest ma ise küll kindlasti arvan, et üks väga oluline mõjutaja, et ma nii pikalt noh, kogu oma elu pidasin, ma ütleksin siiski väga stressirohket ametit nagu kohtuniku amet ja et ikkagi seda ka lõpetades noh ma arvan, et täiesti igatepidi veel olen elujõuline inimene ongi tegelikult aidanud kaasa see, et minu sisemuses on hästi palju sellist looduslähedust ja mesilased kanad, nemad ongi ju tegelikult ka ühed nii-öelda looduse kingitused. Mesilased on mul olnud, no 25 aastat kindlasti ja nende saamislugu on äärmiselt tõesti omapärane, omapärane selles mõttes, et nagu me ju kõik teame, et 92. aastal meil lõpetasid tegevuse ju kolhoosid sovhoosid, aga tollel ajal oli niiet kolhoosidel sovhoosidel noh, olid ka enamikel olid mesilased. Aga kuna just minu maamajas peeti neid tühje tarusid ja kõik, mis olid siis nii-öelda tee läks sealt mööda, kuhu neid veeti, neid veeti lihtsalt kuskile kokku ja. Ma arvan, et võib-olla said nad, eks ole, tuleroaks koguni noh, ühesõnaga nad olid kuskil põldudel, aga kui eks ole, sovhoos lõpetas tegevuse, siis oli ju põllu pealt kahva ja kõik kokku korjata ja ära viia. Niisiis oligi nii, et ja minu maamaja aia äärde õhtul mad tulin alati suvine aeg loomulikult ikkagi kohel ka ruttat maamajja vaatama, mis ja kus mul kasvab ja vaatan, kaks mesitaru sinna kukkunud. Nii. Kõigepealt ma ei teadnud üldse, et mööda sealt veeti, muidugi. Aga siis hakkasin uurima, küsisin naabri papilt ette ja naabripapp ütles. Oi ja suur koorem oli neid mesitarusid ja kaks tükki kukkusid sinna maha, aga auto sõitis edasi. Ei mina jõudnud vana inimene järgi joosta, et öelda, et kaks maha head pappi ütleski, et ei, nendele tuleneb keegi järgi, et noh, need on lihtsalt kokku korjatud ja neid pole enam vaja. Ega midagi, jäid need nagu siis sinna ja siis läks mööda, võib-olla ma ei tea, kas siis tuli nädalavahetus paari-kolme päeva pärast ma lähen ja vaatan, et ühte tarusse käivad sisse, mesilased leidsid üles, leidsid ülesse. Nii järgmisel päeval, kui ma tulen, teise, käivad mesilased sisse, mina, kes ma loomulikult mesilastest ei teadnud, mitte midagi pehmelt öeldes veel väga kartsin neid. Mõtlesin, et mida teha. Et Utaga, et siis mõtlesin, et oot, ma uurin, et kas kellegil ümbruskonnas järsku kellelegil on mesilasi. Et tuleks inimene ja viiks ära nii ja rutasingi siis ühe papi ja mammi juurde. Räägin neile loo ära, nemad tulid vaatama. Ja siis ütlesid, et ei, tead. Meie ei võta neid, noh, nendel olid mesilased, meie ei võta neid endale. Et vaat et meie oleme sellised vanainimesed ja teame, kuhu mesilased tulid, siis seal nad tahavad olla. Ja see ei ole kõige parem, kui meie nad ära viime. No mis te ise arvate, mina, kes ma nendest mitte midagi ei tea? Ei, et ära muretse. Et nii palju me lubame, meie siis hoolitseme nende eest, aga et nüüd oleks vaja kuidagimoodi need tarud siis ka nii-öelda aeda sisse viia ja meie hoolitseme. Ja vot seal niimoodi algasid minu mesilased said alguse, no aga abikaasa ja pere olid ka osavõtlikud ja abiks või kuidas sellega oli ja loomulikult, aga no täpselt samamoodi ega minu abikaasa, eks ole, kes on küll ekspõllumajandusliku haridusega, aga noh, tema, tema teab, eks ole, kuidas remontida kombaini traktor, doktorid tolleks ajaks ta juba teadis lehmadest palju ja kõik, vot sellist, aga mesilased talle ka ja tema oli ka minuga ühel nõul, et tõepoolest noh, katsume nendest noh, selles mõttes nagu lahti saada. Aga noh, ega siis midagi siis oligi nii, et kahekesi siis nii-öelda naabri pappi andis meile maskid ka esimest korda panime pähe lohistasime siis muidugi need, õigemini küll tõstsime need tarud siis juba aeda, ikka oli suur hirm ka kogu aeg. No loomulikult oli hirm ja muidugi oli hirm novot. Ja noh, siis olid juba tarud meil aias, siis naabrid aitasid siis kõik seal sees panid sinna kärjed, millest ma midagi ei teadnud, meie vaatasime siis abikaasa oli mul julgem, tema nägu läks ikka lähemale, mina olin seal mingisugune viis meetrit kaugemal nii-öelda keldri juurest siis vaatasin, tegid kõik, sättisid ära ja ütlesid nii. Ole nüüd täiesti nii, nagu öeldakse, rahulik, nii, kõik on tip-top ja siis oligi niimoodi, et saabus kuskil juuni lõpus, siis nad ütlesid. Oi nüüd me tahame vaadata. Nii ja juba vaatamise tulemusena oli minul ka juba paar purki mett. Ja siis ta enam ei kartnud. Ei kartsin, kartsin, kartsin ikka, kartsin ikka jaa, siis mõtlesin, et hea küll, olgu praegu. Aga talveks tuleb nad ju nii-öelda ette valmistada. Nii, noh, aga siis ma mõtlesin, tutte, ta loeks nagu kuskilt raamatust midagi, siis ma leidsin nii-öelda, kus on kasutatud raamatut, eks ole, siin Tallinnas leidsin ühe venekeelse Chiyalavotsestava vene keelt ma nii palju täiesti oskan, lugesin siis seda venekeelset raamatut. Abikaasa luges ka ja siis mõtlesime, et aga teeme otsustused, mis meil nendest mesilastest saab. Kui nad kevadeks on ikkagi talve üle elanud, siis vaatame, mis saab nii. Ja oligi nii, et muidugi minu võrratute naabripapi ja mammi ja kõik sättisid nad siis talvituma. Kenasti kevad saabub. Mõtlesime, näis, mis saanud on. Nad võtavad meilt arvud lahti, mesilased lendavad rõõmsalt ringi, olid ka kenasti talvitunud. No ja siis ma mõtlesin, et ei, ei, ei kuule, kuule, kuule Helve, et praegu ei ole ikka neist õigus enam lahti saadad. No kas sa ikka tõesti oled siis nii juhm, et proovime, et kaotada pole midagi? Noh selles mõttes, et see oli ju puhtalt minu hobi, eks ole, leiva tõi ju laua peal, eks ole, minu töödega, et see on mu hobi, et aga ma proovin, vaatame, mis saab. Niimoodi sai. Et noh, järjest aastat aga läksid ja ei kujutagi ette Pole mesilasi ja täna on seda väga tore meenutada. No need olid siis varasemad 90.-te, eks ole ja, ja kui see asi kõik tekkis jah, see võis olla 93 94 sellepärast, et noh, ma selle järgi nagu praegu tagasi väntan, et te olite nii innust. Tunud ja teis hakkas tekkima hasart ja kõik, kõik, mis ühele inimesele ühe tõeliselt südamesse mineva hobiga kaasas käib, kas natuke hakkas nagu kohtuniku tööd ka kuskilt? No ütleme, keset istungitega Ki tabate ennast mõtlemast oma mesilastele või midagi sellist ei saa kõne allagi tulla, aga nad kuskil istusid teil kuklas ja võib-olla tegid olemise kuidagi rahulikumaks või. Kuidas sellega on, no päris kindlasti kohtunikutöö on selline, et vaat selle kõrval ei saa sa küll mõelda piltlikult öelda mitte kellegile, mitte kuskile, mitte mitte hetkegi. Sellepärast et kui sa oled seal kohtuniku laua taga istud siis on ainult mõte, on ainult, kas tähendab, see on kohe 100 100 protsenti, et isegi kui sul on laps haigena kodus palavikus, eks ole, siis sa ka enne, kui sõnu hommikul veel muretseda, helistad, kuidas sul on ja kuidas sul on ja ja noh, siis kas sa laua tagant püsti tõuseb, jällegi, eks ole, tuled ja et seal sa oled ikkagi täiesti T noh, nagu öeldakse, pühendunud sellepärast et vastasel korral olgem ikkagi ausad, kui sa ei pühendu seal siis need, kes istuvad seal barjääri taga, nemad siis piltlikult öelda mängivad sinust lihtsalt üle, sel juhul. Aga kui sa, kui ma tulin nii-öelda trepist alla suvel, vaat siis käis küll alati mõte peast läbi, et huvitav, et ei tea, et kui nüüd, eks ole, täna noh, sülelesid tähendab selles mõttes, et, et pagan, et no loodame, et nad ei lendand ära, et et ma ei tea, kas abikaasal oli ikkagi aega käia vaatamas, et ma nagu, kuidas öelda, palusin teda, et mine ikka päeval käiga vaatamas, et kus üleleva hakkavad dekatsusisse mesilaspere nagu öeldakse, kasti korjata ei tea, toimub endale kohe helistama, et kas ta ikka käis ja siis kui sa ise sõitsid, eks ole, jõudsite, eks ole, siis maamajja ühel hetkel siis oli igavesti hea meel, küljed huule, õunapuu otsas ripuvad, järelikult nad ikka mind ootasid, aga noh, eks neid, kes nagu öeldakse, minema plagasideks, neid ka oli, nad jõudub mind lihtsalt ära oodata. Kas mingid, no kuidas seda nüüd öelda, sellised riskantsemad protseduurid viis ikkagi läbi teie abikaasa või olite ise ka juba järjest enam julgust kogunud ja? Ei, seal oli ikkagi niiviisi, et noh, eks me mõlemad kogusime julgust mõlemad kogusime julgust ja noh, ikkagi siis tegime koos. Nii et mõlemad abikaasaga, nii et ei, ei seal enam, noh ma ennast jäätsamaks ei pea kaugeltki mitte desse, mõlemad lihtsalt järjest tekkiski. Vaat see ongi nii naljakas, et kui sa siis nagu tunned, et jah, et vot neid ma tahaksin küll pidada ja siis ma peangi ütlema veel, et see oli mõned aastad tagasi kui ka meil ju neid põldusid ikkagi ju väga palju kasutatakse mürkkemikaale ja oli ju siin kellel, eks ole, need mesilased hullult bussid ja ma kirjutasin isegi ühe artikli ühe arvamusloo, väikese mesilase võitlus. Selles mõttes aga just et, et kujutada ette, et ühel pool, noh, mul nagu mõte peas käiski, et ühel pool on see väike mesilane, eks ole, ja teisel pool on need suured mürgipütid, et kuidas tema vaesekene peab siis võitlema, et jääda veel ellu. Noh, nagu alati, kui sa nagu midagi, eks ole, teed noh, see on juba mulle emast ja isast öeldud, et alati nad ütlesid, kas sa midagi võtad ette teha, tähendab, siis tee seda, tee seda. Ja, ja noh, kui sa tunned, et ei ole tegijat, siis, Ära tee, no selge on see, et sel ajal, kui toimus kohtuistung, tee mesilastele eriti ei mõelnud ei kuulnud ka kuskilt, et justkui sumiseksid üldse ei mõelnud aga mingi mõju mesilastega tegelemisest teie kohtuniku tööle midagi niisugust, mis te mesilastega tegeldes õppisite ja mis võis kasuks tulla teie töös kohtunikuna. Ma arvan, et kogumina igal juhul tuleb iga hobi, ma arvan, kasuks juhul kui sa teed mõnda väga stressirohke tööd, sellepärast et kui sa üldse ei suuda ennast sellest stressist välja lülitada noh, siis ikkagi sa põled väga kiiresti läbi ja fakt on see, et igal juhul, kui sul on selline hingelähedane hobi, nagu minul tõepoolest oli, see oli ja on mesilased, siis igal juhul ütleme, et kõik see aeg, mis ma, eks ole, nendega tegelesin, vaatasin tähendab tegelikult see maandas stressi täielikult, nii et igal juhul minu sellele ametile, kohtunikuametile just igal juhul mesilastele ma pean igatahes suure tänu ka ütlema, et ma panin vastu seda ametit pidades nii pikalt ühest küljest see maandas stressi ja teisest küljest te kogusite sealt energiat, mida läks oma põhitööl vaja? Absoluutselt õige täpselt nii. Aga vastupidi, kohtuniku amet kuidagimoodi aitas teil nutikamalt oma hobiga tegeleda? Ei kindlasti selles mõttes muidugi sellepärast, et noh, kohtunikuna, sa pead olema nii korrektne, nii õiglane kui vähegi üldse sinu sisemuses on aga täpselt samamoodi ega mesilastega, kui see ei ole korrektne noh, piltlikult öelda, kui sa ka nendega ei käitu ja nii nagu vaja, siis täpselt samamoodi ega nemad, nemad küll siis kuidas öelda ei ole oma nõelamisega väga kitsid. Aga sellega nad annavadki märku, et sa oled midagi teinud kiirustades. Vaat, kiirustada kiirustada ei tohi. Noh, aga kohtunikuametis on ka, kui sa hakkad kohtuotsust kirjutama, sa ei tohi seda teha kiirustades, vaid sa pead lõplikult läbi mõtlema väga õigesti sõnad paika panema, et jumala eest, kõige suurem patt on ikkagi see, kui kohtunikuna nagu öeldakse, mõistad süüdi inimese, kes tegelikult ei ole süüdi. Aga täpselt samamoodi sa ei tohi kiirustada mesilastega, kui sa seal kiirustad oled, noh, kiiresti nagu kergelt närvis. Kas ma jõuan veel ruttu ükstaskõik, kas sülemi tagasi nii-öelda panna, eks ole, tarusse või, või siis seal puhastan kiirustades mesilased, kohe saad seda aru ja noh, nagu ma ütlen, et siis nemad ei saa kõnelda. Aga nõelamisega nad annavad sulle kohe märku, et totot kui sul on kiire, siis ära tegele meiega praegu tegele siis, kui sul on aega. Nii et tegelikult nagu öeldakse, väga, väga sarnane, väga sarnane tegevus kohtunikuna seal otsuse kirjutamine ja ütleme näiteks mesitaru puhastamine või noh, ükskõik millised nii-öelda tööd seal Külas on 40 aastat kohtunikuna töötanud Helve särgava, kes räägib oma armastatud hobist. Me oleme siin mesilastest neist väärikatest olevustest rääkinud täitsa palju ja räägime veel, aga vahepeal tekkisid mingid kummalised, armsad kanud. Nojah, vaat nemad tekkisid nüüd nii et noh, samamoodi jälle mitte nii et ma oleksin mõelnud, et võta mingit karvaste või sule õliste jalgadega kanada sellised tuttidega kanad vaid nagu ikka, et noh, lapselapsed on tihti noh, sulle nagu täiesti nii-öelda kadee juhatada, et ajad ja minu armas pojatütar Bianca tema siis hakkas, vanaisa oli minu abikaasale kõnelema tema vaatas mingid raamatud ja selles raamatus olid sellised hästi suured Ghanadiat, siis olid neil jalad, olid ka veel nii sulelised, nii karvased olid vanaisad, aga järsku sa ehitaksid ühe väikese kanamaja. Ja võib-olla et siis saaks ka osta kaks või kolm kana sinna. No vanaisa küll esimese hooga ütles, et no jah, et siis me peame ju ikkagi isaga kõnelema, et kas ta siis noh, siia korterisse selle kanamaja, et kas see mahub talle ikka siis ka teile sinna, dub pae ära, no ei, Bianka ütlesid, ei ei, et noh, terve ei, ma mõtlesin ikkagi, et teie oma siis sinna sellesse suvemaja juurde, et ma kogu aeg käin siis seal ju ja niikuinii käin ju teil kogu aeg külaasias suvel koolivaheaegadel ja no igal juhul. Nii palju ta kõneles, et loomulikult lastelaste jaoks oled sa kõigeks ka samamoodi valmis palju rohkem kui veel lastele omal ajal. Nii on see elus. No vaata, jaa, oligi ühel päeval vanaisal kalamaja valmis nii nagu kanamaja valmis, niisiis ma hakkasin lappama, kust leida, kust leida selliseid ja millised need kanad siis on novot ja leidsingi siis kõigepealt see oli Spraama tõug, need on tõesti hästi niisugused hästi suured kanad, nad on ka erivärvilised ja tõesti hästi kohevad, hästi kohevad jalad, pikad suled jalgade küljes ja niimoodi noh ja vaat niisama kuidas öelda, täiesti väga proosaliselt muutusid, need koheldakse Bianka alust tud kanakesed muutusid järjekordselt, no minu nagu teiseks, teiseks hobiks, et täpselt samamoodi, et noh nagu hästi ei kujuta ette, vähe sellest minu ega nüüd on juba abikaasa hobiks ka muutunud, et täpselt moodi huba mõlemad mõlemad vaesed, me naerame, et noh, me oleme täiesti nii nagu lapsed, et vaatame ka ja siis ma jälle uurinud, oi, kuskil on jälle selline kanatõug, vaatan internetist, et oi-oi, et vaat et selline suure tutiga, vot see oleks ka väga ilus ja niiviisi tihti saavad sellised hobid oma alguse. Aga noh, ma arvan, et kõige selle nagu eeldus on ikkagi see, et et noh, kas sa oled ikkagi nii-öelda avat tutt looduse vastu jätta. Ma arvan, et see on nagu see eeldus Kas pean ka täna ka kanakest vastu huvi tunneb või nüüd on nad saanud teie omaks ja teie lasteaias, kui nii võib öelda oma muu laste rohkuse kõrval ja lastelaste rohkuse. No nagu ikka kõik see tihti elus niimoodi on, et noh, ma mäletan nii, nagu oli oma lastega hullult tahame koera, tahame koera algul, koer oli ikka väga, nende omapärast oli ikka ema-isa koer. Aga ei, Bianka Gabraat loomulikult käib ja, ja vaatab, aga arusaadav on see, et, et ikkagi nüüd juba peab ütlema ikkagi, et ja nad on ikka juba natukene rohkem, on ikkagi juba vanaema ja vanaisa kanad eelkõige vanaemaga muidugi. Jaa, kanad siis omakorda andsid selle oma panused, tulles tagasi teie raske töö juurde. Te saite ka sealt energiat ja sellist helgust ja selgust oma meelde, kui te läksite jälle oma rasket tööd tegema, nii et ka kanadele tuleb siinkohal. Aitäh jah, päris päris selge, sellepärast noh, teisipidi noh, nad on nagu öeldakse niivõrd sõber kanadelt, et noh, kui nad ei jookse mitte kuskile, kuidas öelda ära, kui sa nendele lähened seal aias, kus nad on ja jah, kindlasti täpselt sama täpselt sama moodi, et nii nagu mesilased, nii on need ka kanad, mul on nagu öeldakse, tõeline, tõeline, tõeline. Hobi, aga siis, kui teil ei olnud veel ei mesilasi ega kanu ja te nagu öeldakse, vehkisid tööd teha kas siis ei olnud hetketi selline tunne, et kui mul nüüd midagi lahedalt kõrvale ei teki, et siis ma lihtsalt põlen läbi? Heakene küll, mul on tore pere, aga siis mingit kõrvaltegevust. Et äkki, kas see tõukas, et, et mul on midagi veel vaja. Jama isegi arvan, et mesilaste puhul see tõenäoselt isegi võis niimoodi olla, et kuigi ka tõepoolest, et noh, me ka siis ikkagi noh, ma tean, et ka õhtuti, laupäeviti, pühapäeviti noh, me käisime ka väga palju seenel marjul mitte nüüd ainus mitte eesmärk ei olnud nüüd see, et vot meil väga tore oli ka neid hoidiseid talvel ka süüa, eks ole, aga ikkagi ka, et noh, on mingisugune teine selline, kuidas öelda tegevus, et noh, kus ma saan nagu selja taha korraks selle päeva tööjakk Ta ja tõepoolest noh et me sellest päevatööst nagu noh, kodus ei kõnele vaid eks ole, noh, lapsed olid veel ju siis veel täiesti väikesed seal võib-olla, et seal seitsme, kuue või, või seal neljaaastased ja sana katka siis ikkagi selline noh, nagu looduses käimine. Kindlasti see nagu andis sellist sisemist jõudu. Ja noh, oli kindlasti ka üks väga, väga tugev nagu mõjutaja, heas mõttes mõjutaja. Et hoida ära, eks ole, seda just nimelt seda läbi läbipõlemist. Sellepärast et vahest ma isegi praegu olen mõelnud, et kas tõesti, ma töötasin selles ametis nii pikalt, kas tõesti, see on võimalik? Jah. Paraku on see olnud võimalik nagu paljud teie kolleegid ja ka see töö tuleb ära teha, muidu lendab ühiskond uppi. Selline ühiskonna alustala. Nojah kõik tööd tulevad ära teha, et ega ükski töö ei ole loomulikult vähem nii-öelda tähtis kõik tööd, aga noh, ma lihtsalt, et mitte, et tahaks ma alahinnata mõningaid testitöid, aga lihtsalt see kohtunikutöö on just nimelt väga stressirikas ja selle tõttu noh, seal see sõna otseses mõttes kokkukukkumine on väga-väga reaalne selles mõttes, et et noh, kui sa ainult stress, stress, siis loomulikult noh, lihtsalt inimene nagu öeldakse, vajub kokku. Mina olen ühel päeval. See on elukutse, mis on õigusteaduses üks rängemaid maatüdrukuna oleksite võinud oma elukutseks valida midagi põllumajandusega seonduvat ja seda enam, et see asi on teile ka tõesti südamelähedane. Ja ometi läksite juurat õppima. Jah, võibki selline mulje tõesti jääda, et täpselt nii, et üks lihtne maa talutüdruk ja ja nüüd, eks ole lõppude lõpuks kogu elu pidada sellist ametit, kus maaelu ja loodus ongi mulle väga lähedane, et kuidas nii aga vot vahel ongi niiviisi, et võib-olla nagu pealtnäha on inimene nagu väga selline pehme ja looduslembeline, nagu ma olen aga sisemiselt, et noh, ma olen tegelikult päris selline kõva juurikas. Ja tolle pärast ma arvan, et minu enda jaoks noh oma mõtete järgi oli see kindlasti noh, mul väga õige otsus, sellepärast et ma olen selline küllaltki noh, ma ei ütleks, et halvas mõttes allumatu, aga tähendab, et mul on oma mõtted, mul on omad otsustused, mind noh, ei ole võimalik niimoodi kallutada. Ta noh, piltlikult öelda, et kui on suur tuul, et see lükkab, eks ole, pajuoksi siia-sinna siis mind ei lükka see küll nii, nii et ma arvan, et oma moos sisemiselt olemuselt see amet oli mulle tegelikult väga-väga õige amet, mille ma valisin. Et ma ei ole kunagi kunagi seda kahetsenud, et see oli just minu sellisele nii-öelda sisemusele täiesti vastav amet ja nüüd seda ametit just mul aitasid pidada nii kaua täpselt see minu koor, vaat see koor ongi täpselt nii, et minul nii-öelda looduslähedus, vot siit need mesilased ja, ja kanad, et nemad, mul aitasidki siis seda tugevat sisemust just esile tuua. Tulles nüüd tänaseks. Päeva juurde, siis nagu juba öeldud, töötajate saida mahefarmis, aidates seal päris paljude asjadega, loomulikult õigusliku poolega teete ekskursioone ja, ja mida kõike veel jätkuvalt on hobiks ikkagi kanakesed ja mesilased, aga kas need ei teki vahel tunnet, et töö ja hobi kipuvad siiski kangesti sarnaseks, kas muutuma, et puudub see engine kontrast, mis võis ju omamoodi täiesti põnev? Ei, ma ei ütleks, et see niimoodi on, sellepärast et jah, tõepoolest ma nii-öelda oma, kuidas öelda osalise energiaga või osaliselt, et jah, seal farmis ja, ja, aga too on ikkagi ta on minu töö selles mõttes, et ta ei ole, noh ta ei ole ikka kobida minu töö, sest tõepoolest meil farmi külastab hästi-hästi palju kõikvõimalikke ekskursioone ja et nii-öelda nendega seal meierei, kes käia ja loomi vaadata ja ja noh, jah need õiguslikud probleemid ja mis seal on, nii et et ikkagi see on puhtalt töö, see ei ole, see ei ole ikkagi hobi, kuigi ta on lihtsalt teistsugune töö. Noh, loomulikult see on töö, mida ei saa võrrelda, arusaadav, kohtuniku kohtunikuametiga ei saa seda kuidagimoodi võrrelda. Aga noh, samas mulle sellele noh, nii-öelda tööle ju lisandub veel see, et noh, ma siin vahest mõtlen, kuidas ometigi et kuna ma olen ka Tallinna volikogus revisjonikomisjoni esimees ja noh, seal on väga palju ja noh, väga väga igasuguseid probleeme. Nii et, et noh, kui ma panen ikkagi ühele nii-öelda riiulile puhtalt selle revisjonikomisjoni nii-öelda tegemised ja sinna samale riiulile, siis eks ole ka oma osalise tegevuse farmis noh, siis ikkagi täiesti eraldi riiulil on ikkagi minu näed, et hobid. Sellepärast et kui ma nüüd realistlikult võtan, siis on ikkagi niimoodi, et hobid mul jäävad alati. Aga vaat seal teisel riiulil olevad asjad need täna on. Aga need noh, ülekantud mõttes homme ei pruugi olla, aga hobid täna on ja need on ka Eks ole homme ja ülehomme ei ost, kuivõrd olete oma sumisevad ja sulelist seltskonda põhjalikumalt jälginud, noh, kas ehk istunud maha ja jälginud või on sealmaal nii palju tegemist, et oi, ma teen oma toimetused ära, et ma hooldan need koduloomakesed ära ja, ja vaatan, et neil oleks kõik hästi ja siis hakkan jälle muid asju tegema, peenrad tahavad rohimist ja, ja mis kõik on vaja maal teha. Olete te vahel vaadanud tohu, et sellel kalal on vot selline iseloom ja mitu teil neid, Canon kanu on 26. Ja mesilaste puhul ma ei tea seda ilmselt natuke raskem jälgida, aga igal juhul alustame kanadest, te olete midagi sellist kärimiselt jälginud oma hoole alla. Olin päris kindlalt, suvel on päris mõnus, kui istud, kas siis, eks ole õues pingi peal või veranda peal uks lahti, jood kohvi või teed ja siis ühesõnaga noh, täiesti niimoodi vaatadki, et ahhaa, et vot see, eks ole, ise nii väike, vaatate tooni, väike kana, nii väike ja teine andas poole suurem. Lihtsalt nii-öelda läheb külmalt ja haarab tema käest, kas seal kärbse või, või vihmaussi või mingi ära, et mõtled, et ahaa, et vaest mul abikaasa ütleb, just seal on üks on selline väike Kemust hästi karvane, aga selline väga kõva ja nii-öelda iseloomuga, nii et kui tema juurde paned, noh, täiesti palju suurem, aga nagu võõrama kana, siis korja ruttu ta ära, sellepärast et ta ikkagi annab talle siis täiesti korralikult nokk nokaga, mitu korda pähe siis abikaasa mulle noot. Vot sina oled täpselt samasugune väike must karva kana, meil on, et selline noh, sellised tugeva noh nagu iseloomuga ja hästi tugev tugev Anu niisukese tüübina. Nii et surmkindlalt kohe mesilaste puhul lihtsalt ma alati mõtlen seda, et mõtle, kui väiksed nad on. Ja vaata, kas nad tassivad kokku, et kui sa hakkad mõtlema, et nii tillukesed nad ei saa tuua ju, kuidas öelda ei tea, mis kogust korraga. Et pagan võtaks, et kui me kõik inimesed ka oleksime nii usinad, siis oleks meil vist juba kullast ja hõbedast nagu öeldakse, majad ehitatud, et noh, niimoodi siblivad edasi-tagasi ja siis sa võtad sealt hulga mett, mida nad ja vähe sellest nad ju toovad. Aga sellest peab ju veel selline mesi saama, mis meile on ju kõlblikega. Ega nad siis ei too seda valmis, Mekt. Ja mis küll ma olen vaadanud, et teinekord just ka nädalavahetusel, et kui õhtul suvel, kui hästi soe mõnus, siis kõnnid seal, kui lähed nagu tarude vahel, noh siis ma ise arvan niiviisi, aga noh, ma ütlen, kuna ma jumala eest mesilastest, eks ole, ma ei tea, võib-olla ma tean, viis protsenti kogu nende kogum esindusest siis vahest arvan, et aa noh, niisugune nagu hästi hea selline mee lõhn, et ahah, et järelikult neil nüüd meepotid keevad ja noh, nüüd nad nii-öelda keedavad siis seda mett valmis, nii. Mõtlen mina hobi korras, et kui mõni mesinik praegu kuulab, mõtleb, et mis jutt selline, aga noh, see on minu puhtalt hobimesiniku mõte ja see on siis selline tõesti mõnus lõhn. Nagu te ütlesite, et hobi on midagi sellist, mis jääb. Tõepoolest nii ongi, et, et väga palju on seda, mis võib kõrvalt ära kaduda. Aga see ei kao, kui sa seda ise ei taha. Minu arvates iga inimene on tegelikult väga mitmekesine inimene ei ole ainult nii-öelda konkreetselt sihitud ühele konkreetsele tööle igas inimeses on noh, väga lai spekter, milleks ta on tegelikult kas siia maailma loodud või me lihtsalt väga paljudel juhtudel arvame ja võib-olla ka inimesed ise arvavad, et see ongi minu, nagu öeldakse, noh, kuidas öelda elutööjaht. Tõepoolest see põhitöö ongi inimese elud. Aga selleks, et inimene saaks seda elutööd niimoodi teha. Et kuidas öelda, teda teatakse ja seda tööd teatakse ka peale seda, kui seda inimest enam pole. Kindlasti seda aitavad väga palju kaasa just nimelt need hobid, mis, nagu ma ütlesingi inimesel see elutöö on tema sees head hobid on koor tema ümber ja vot niiviisi inimesed sammuvadki ükskõik milliste muredega kurvastustega tegelikult läbi elu. Suur tänu Helve särgavasaatesse tulemast. Veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.