Lugupeetud külalised, meil helistame siin täna saadet, milles me tutvustame humoristide ja üldse inimesi, kes tegelevad naljaga naljategemise ja naljakirjutamisega. Tänan humogrammi andjaks. Poola kirjanik satiirik Adam Ohotski. Kes viibib Tallinnas ajakirja piker külalisena ja on täna õhtul teie ja Raadio meelelahutussaadete toimetuse külaline. Kuidas läks teie reis? Küllaltki ja kaubandusküll aga vaat ei salgad reisib kõik rasked, aga siis Nõukogude Liidu piirist peale said nad ikkagi esimesse klassi. Lõpuks jõudsid metallina, kui ta ületas hüppe nüüd oma kodumaa piiri ületasid ühtlasi ka selle piiriguste oma loomingu aineala kõige kindlamini tunnete kast valmistusid ette selleks uueks alaks mingil moel õppisite tundma juba Poolamaal viibides Eestimaad. Piinles minu tutvus Eestiga ainult pikeri toimetaja Leo kergega sellepärast et möödunud aastal viibis tema Poolas karusselli niisugune nende satiiriajakiri kutsel ja siis, kui päeval olid kõik tööalased jutud juba räägitud, siis õhtuti nad üheskoos ajasid omavahelist juttu ja peamiseks, tutvustas Leo, kerkis ideest. Kas teie ettekujutus eestimaalast klappis siis sellega, mida te mõne lühikese päeva jooksul olete näinud siin ja, ja tundma õppinud? Mulle öeldi, et eestlased on nii pika mõtlemisega, et kui nendele rääkida näiteks esmaspäeval mõni naljakas lugu või anekdoot, siis nad hakkavad naerma alles laupäeval saunas ja minu meelest, kui ma neile midagi naljakat olen senini rääkinud, siis naeravad nad ikka otsekohe, mitte nelja-viie päeva pärast. Kus ta ise avastas endas selle võime rääkida naljakaid asju. Kui me 40 aastat tagasi hakkasin ajakirja juures töötama, siis ma kirjutasin niisugustest asjadest, mis elus juhtunud olid. Ja nüüd, 40 aastat hiljem, nüüd, kus ma olen juba kaua aega töötanud, siis ma sain aru, et need olidki kõige naljakamad lood, mis ma üldse ei ole kirja pannud. Et ei ole kunagi proovinud kirja panna midagi tõsist Jah, olen küll kirjutanud pühist, praegu parajasti kirjutan memuaare oma mälestusi sellest ajast, kuidas meie enne seda alustasime ja tegime tööd ajalehe juures. Minu meelest on see väga huvitav, eriti noortele ajakirjanikele. Meie minu naine ei mõista nalja, kui ma ütlen talle, et meile ei anta preemiaid, siis ta ei usu seda. Õde oli mees nii täpselt, et kes on, ta ei ole. See ei olegi päris, tegi mehed alati natuke armastajad fantaseerida. Minu mees kasutab ära kõik need kummalised juhtumid, mis minuga. Mid leiavad aset, kui ma käin kusagil turul või kauplusest. Tihti osteti sisseoste tegemas. Pani ka, mis teile rohkem meeldib teie mehe loomingus, kas lihtsalt lõbusad lood, huumor või satiir? Ta nagu vajalikud. Aga hoog on nagu ikka, huumor. Hea tervis. Ei. Naer on ju terviseks. Kuidas nüüd teie panna ise sellele vastaksite? Ma arvan, et tänapäev nõuab sat tirikult ikka eelkõige satiiri sellepärast et satiir, see on omamoodi võitluse relv. Ta on teil olemas oma kindel vaenlane, kelle vastu te võitlete. Vaenlaseks võib-olla iga inimene, kelle käid ütlemine kaldub normist kõrvale. Üks asi üks vaenlane on kapitali ja hoopis teine vaenlane on näiteks kaupluses ebaviisakas müüja. Ja me peame kasutama nende kummagi vastu erinevaid relvi. Erineva kaliibriga kahureid. Raske vastata, aga poola keeles on niisugune vana, sina lööd vastu lauda ja käärid kärisevad. Et sageli on niimoodi, kirjutad millegi konkreetse pihta, aga vastukaja on hoopis suurene laiali. Kas te usute, et see aitab pisut parandada ühiskonda ja, ja neid väärnähteid, mis on olemas ja mille vastu teie? Kui ma ei usuks, et sellest kasu on, siis ma annaksin kohe, avaldas siis, et mind tänab, vallandataks ja viidaks karni liha raiuma. Pärid sõbrad. Lubage ma tutvustan teile meie külalise ühte satiirilist pala nimelt mäe. Soleltsak oli vaikne ja tasase loomuga isegi kui ta end purju jonni ei kukuta lõugama kärplema, vaid libises sujuvalt toolilt maha ja jäi õllesaali põrandale magu sassi magama. Soletsak oli solvunud vaid ühe ainsa inimese oma ülemuse peale, kes hurjutas teda kõigi kaastöötajate ees hilinemiste ja märjukest armastuse pärast. Korpestis Solentsak mässu ja otsustas ülemusele näkku öelda kõik, mis tal südamel, pakitses erutusest värisedes seisistamas solvaja ette ja hakkas mingit sissejuhatuseta heitma kibedaid sõnu. Täis valu ja kaua vaoshoitud pahameelt. Ma pean. Ma pean teile näkku ütlema kõik, mida ma teist arvan. Te olete türann, kes inimväärikuse jalge alla tallab. Te, käitute minuga bootlikult, alandati mind. Ja see on tänu minu korralikkuse minu andumuse eest. Solentsak hakkas läkastama tammus kohal ringi, et mõtteid koguda. Tänu minu eneseohverduse eest just eneseohverduse. See lehtedest siis alandategi mind kaastöötati. Miks te alati muikat irooniliselt, kui mina midagi öelda tahan? Miks te andsite käsu mind mitte pühapäevasele ekskursioonile kaasa võtta? Sõitis ju kogu meie asutus ekskursioonile ja ainult mina üksi jäin koju. Teil pole südant, õiglustunne on teile võõras, te olete lihtsalt, te olete lihtsalt psühhohuligaan ja närakas. Ülemus vaatas teda vaikides. Ta siledaks aetud näol ei liikunud ükski lihas. Solentsak aga, ootamata tundepuhangu järele tasakaalu saavutanud, astus lähemale ja ütles juba rahulikumalt. Te arvate, et kui te olete ülemus, siis on teile kõik lubatud? Sugugi mitte. Ka mina olen inimene ja ka minul on oma auülemus, vaatas talle otse silmasuled, saki pilk oli karm ja läbitungiv. Debaikite, jätkas ta. Teil pole midagi öelda, Jahaa, te teate isegi, et mul on õigus ja nüüd alaga hilja. Nüüd tuleb teil vastutust anda. Ma teatan teile, ma teile näitan. Oodake, ma, ma teile, te olete üks õnnetu logard. Äkki kostsid koridorist sammud? Soletsak võpatas, kiskus kiire liigutusega kirjutuslaua sahtli lahti ja viskas sinna rutakalt enda eest seisnud ülemuse foto. Aga kas teie mäletate kõiki neid lugusid, mida te ise olete kirjutanud selle pika aja jooksul? Hea sellepärast ma muidugi oma teoseid kõiki mäletan ja kui ma kusagil neid vähekese moonutatuna kuuled, siis ma tapan ära kohe plagiaadi ja mu meelest on see kõige suurem kuritegu kõikidest kuritegudest. Kus te ammutate selle materjali elust või, või saab inspiratsiooni teiste humoristide loomingust või lihtsalt kombineerite Nüüd subjektil kušetil, muidugi, eelkõige on see kontakti küsimuse eluga, aga elu ei anna kunagi niisugust nähtust tervikuna või sellisena nagu Peab olema kunstilises teoses ilukirjanduses kirja pandud ja siis, kui ma elus leiad inspiratsiooni või sattus mõnele faktile, siis ma loomulikult mõtlen, kuidas seda kirja panna, kuidas anda talle üldistuse tase. Nii et ma ikkagi kirjutan mitte laest, vaid nendest sidemetest, mis mulle eluga Te ütlesite, et te olete 40 aastat olnud ajakirjanik, on see parim elukutse selleks, et eluga kursis olla. Tões probleem, takid lossis. Muidugi ajakirjaniku elukutse on küll üks selliseid ameteid, kus kõige parem paremini võib eluga kontaktis kursis olla, aga eelkõige puudutab see neid ajakirjanikke, kes töötavad päevalehtede juures. Aga et ma oma 40-st aastast ligi 30 aastat olen olnud päevalehe juures toimetajaks ja ainult 10 12 viimast aastat elukutselise sateerikuna töötan, siis ma pean ütlema, et just nendest eelmistest 30-st aastast on kasu väga suur. Kas töö vastutava sekretärina suurima satiiriajakirja juures ei aheldada liiga palju puht professionaalse ajakirjaniku töö juurde, nii et see kontakt võib-olla selle võrra siis kipub hõrenema? Kiindunud ka vastutava sekretäri töö on väga kasulik, sellepärast et ma pean lugema ka kõik need palad läbi mis ei lähe trüki nii, et mul siis on kahesugune õppus üks see, kuidas ei tohi kirjutada ja teine jälle, kuidas peab kirjutama. See on üks moodus õppida muidugi, aga kas neil on olemas mingisugune juhis ka selleks, kust võib õppida, ütleme lihtsalt niimoodi, inimene, kes ei tööta praegu veel professionaalse satiirikuna ja kes võib-olla alles proovib oma jõudu sellel põllul See on mingi omasugune tsoon see huumori ja satiiri seos, mis peab olema inimesel kaasa antud sündides võib õppida paremini kirjutama või halvel jääda siis salvema taseme juurde, aga seda omandada ei ole niisamuti võimalik kui näiteks maalikunstnikul ei ole võimalik õppida maalima, kui tal ei ole seda vajalikku sooned kestnud. Aga paraku sellest ei saa kõik arumine. Juba ammu plaanitses kirjutada kinost stsenaariumi. Nüüd sai ta mul siis lõpuks valmis. Siin ta on. Valvuriputkavabriku väravas, valvur ise loeb ajalehte. Kaamera teeb ruumist panoraami. Peale sõit kellale, mis näitab 14, null viis minutit. Sisse astub noormees Oren toimetusest, tahaksin vaadata teie ruumi. Mul on seda olukirjelduse jaoks tarvis. Kas teil luba on? Ma tulin ju ainult siia ruumi vabriku territooriumile astuma. Jalagagi. Mul kama kõik. Ilma loata ei tohi siin olla. Kaamera saadab noormehe lubade büroosse uuesti valvuri ruum. Ajakirjanik tuleb luba näpu vahel. Valvur paneb prillideta taadioško, vallik ja teie pass. See jäeti lubade büroosse. Töötõend jäi sinnasamasse. Andke siis mõni muu isikut tõendav dokument. Taga, pilt peal oleks. Muud pole mul kaasas. Tooge aga kodunt, kus ma muidu tean, et teie just teie olete. Kaader pimeneb pärast seda, suur plaan kellast, mis näitab 15 15. Sisse astub ajakirjanik näitab ametiühingupiletit. Valvur paneb prillideta miniametiühingu pile. Oh, ohoo. Teil on kolme kuu liikmemaks maksmata. Ei lähe läbi, see pilet pole kehtiv. Ajakirjanik väljub ja läheb tasuma liikmemakse. Õhtu seesamavalvur. Nüüd ajab ta mõnusalt juttu, tuletõrjuja ka. Kuuldub tungiv auto signaal. Valvur väljub, avab värava ja laseb sissesõiduauto. Seejärel tuleb valvur putkasse tagasi. Auto sõidab vabriku lao juurde. Kaks meest väljuvad masinast ja toovad laost kaks kasti kastid suures plaanis. Mehedlevad lattu tagasi ja 1002 kotti. Kotid suures plaanis. Kõik see kraam pannakse autosse. Valvuri ruum, valvur vestleb tuletõrjega, kuuldub tungiv auto signaal. Valvur väljub, avab värava ja laseb auto. Väljavalvur tuleb tagasi. Kes need olid pärit tuletõrje. Küllap keegi juhtkonnast kuulsid ise, kuidas masin signaali andis. Soliidsed inimesed kohe näha. Üks nendest lehvitas mulle isegi kätt. Hüvastijättu. Me tunneme Poola huumorit ja satiiri üsna hästi meie enda arvates üsna hästi, sest meil on üsna palju teie satiirikute humoristide eriti lühilugusid, Perioodika silmunud. Kas Poola satiiri ja huumoritase teie arvates on küllalt kõrge? Siin on. Kahtlemata ei ole Poola satiir ja huumor viimaste hulgas, seda võib öelda, et meil on väga palju häid eeskujusid juba minevikust näiteks põles pluss aga samuti kogu sealt kapsi, teine, aga samuti ka kaasaegsed, keda praegu vaatame Howski nimetus. Ja sellepärast me muidugi võime öelda, poola Chatiilikud on, on andnud ja töötanud välja oma koolkonna, oma näo. Aga ikkagi muidugi me oleme tänulikud headeli. Siinsamas lauas istub Leo kergem kui nüüd niimoodi Kahepäevase tutvuse või õigemini siis pikema tutvuse pinnal ja loomingulise tutvuse pinnal ja loominguga tutvumise pinnal võrrelda seda ainevalda. Kas tundub teile ka niimoodi, et näiteks sama Satiiri objekt nii Poolas kui meil üldiselt ainevallana on enam-vähem üks ja see sama? Peab ütlema, et aine Vallo sorteeri objektide sarnasus on. Tihtipeale üsna hämmastav problemaatika, võib öelda, on üsna omane kõigile ja üsna sarnane. Mis teie arvates paneb inimesed naerma, see huvitab meid kui teie lugejaid ja kui teie kuulajaid täna õhtul eelkõige ludioiš. Mogompoduaalseiskotku kadedus, funktsiooni muinasTonioonimisest, otsadest inimesed naeravad kõige meelsamini verenetesse puhul. Ja kui nad kusagil puutuvad kokku satiiriga, siis esimene reaktsioon on, et see ei ole mina, see on nemad. Kui seal peaks olema ka seotud konkreetselt nende nimega, siis pean ütlema, et see ei ole teisi, sean basspill. Aga kus on see piir siis nagu ma aru sain, te püüate kirjutada nii, et inimesed tunneksid sellest niisugust nalja, rõõmu ja naeraksid. Aga kus on see piir, kus on see mõõt, millega te seda mõõdate? Millal te viskate loo sahtlisse, et ei, see ei tulnud välja, sest see ei aja naerma. Vihkama midagi sahtlisse sahtlisse, vihkama, siis iga minu peatoimetaja leppima peab sellega, et kui näiteks kaks inimest ütlevad sulle, et sa oled purjus siis sa pead seda uskuma. Kui ütlen üks, siis see ei tähenda veel, et sa peaksid voodisse heitma. See on ka minus väljetonidega, et kui üks ütleb siin veel ka kusagil ja siis ma veel ei ütleb seda ka veel teine siis ma pean mõtlema, et viga on minus. Muidugi ma väga väga arvestada, on abikaasa arvamust, asi on nii, et kõigepealt annan muidugi temale lugeda, siis kui ma näen, et juba natuke nagu köhatab naerda, siis mul on selline hea rahulolutunne, aga kui ta gripsutab nägus, siis ma tean, et asi ei ole päris hästi. Ma isegi kuritarvita teinekord temani, kust tema teda. Kuulge. Mõnikord juhtub isegi nii, et keset ta äratab mind üles ja küsib, et kas sa lugesid läbi selle, mis ma sulle lugeda tantsida, aga ometigi mina ei ole ju öösel ärgates võimeline millestki rääkima, isegi mitte meie tütarettevõttes on küsinud.