Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon korraldab täna koostöös keskkonnaministeeriumi ja Eesti põllumajandusülikooliga suure ettekandepäeva, kas elu ilma geneetiliselt muundatud organismid, et ta on võimalik ja üks selle ettekandepäeva korraldajaid ja ka seal ettekande tegija on põllumajandusteadlane, Viive Rosenberg, tere tulemast. Päevasedame saatesse. Tere päevast ka minu poolt. Mis niisuguse ettekandepäeva on tinginud. Noh, nagu me teame, et teadus ja tehnika arenevad väga kiiresti, ütleks, et tänapäeval kiirenevas tempos postsest, kui me vaatame, mis on toimunud viimase sajandi jooksul, siis võib nagu mõelda, et mida on inimkond teinud eelmised tuhanded aastad ja me oleme täna ühe tõsise fakti ees jälle, et meil on juba nii kaugele jõutud, et me võime suvaliselt, et muuta taimi ja loomi neile istutada juurde sinna pärilikkusaine kaudu selliseid omadusi, mis tegelikult looduslikul teel ei ole võimalik. Ja täna me tahaksime rääkida asjadest teadlaste pilgu läbi nende teadmiste ja ausustega nii objektiivselt kui võimalik. Et mis need on, mis nendega võib kaasneda, niipalju kui jah, meil informatsiooni on, sest see on küllalt uus asi. Ega me ei oska veel täpselt öelda, millist mõju ta avaldab, kas need hirmud on põhjendatud, nagu arvatakse, tänapäeval inimesele mõjuvad halvasti, keskkonnale mõjuvad halvasti või siis on hoopis nii, et teadvus igal juhul murrab läbi ja me ei pääse uuenduste eest. Nüüd muidugi, mis siin kohe võiks öelda, et ei maksa jah arvata, et, et see on ainuke väljapääs meil toitu toota Ta või, või veterinaarmeditsiinivahendeid või meditsiinis edasi minna. Sellepärast, et valikuvõimalusi on kindlasti rohkem ja me peaksimegi siis täna seda arutama. Toon väga lihtsa näite, näiteks et meil on võimalik õhusõit, et meil on võimalik maa peal ületada seal mitut-mitutsadat kilomeetrit aga näiteks paljud inimesed kasutavad ju jalgratas taid näiteks kes on käinud Hollandis või teistes põhjamaades, et tuhanded inimesed sõidavad ratastega. Ega nad ei ole sellepärast meist rumalamad või vaesemad inimese arukus, peaksin hakkama kuskil mängima, et kas me soovime nii või teisiti. Ja minu meelest on kõige suurem probleem praegu just niuke sotsiaalmajanduslik külg, sest toidu tootmine on ikka väga suur ärimaailmas ja me ei tohiks minna siin kergesti liimile, et, et lihtsalt, et need geneetiliselt muundatud organismid, mis on siis patenteeritud, veel maksavad kallist hinda, et ainult nendega on võimalik konkurentsis püsida ja neid kasutades on võimalik toitu toota. Et selline arutelu täna peaks olema, mis annab kindlasti palju rohkem informatsiooni meie inimestele, kui me siiani teame, sest me ei ole avalikkuses väga palju nendest asjadest nii mitme külje pealt rääkinud. Tartu teadlane ja Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes ütles ka täna hommikul vikerraadio intervjuus, et see keemiliselt muundatud, et kas toiduainete või või loom organismide. Kogu see areng on tegelikult suur äri. Viive Rosenberg, kes meil Eestis seda geenmuundatud organisme, seda ideed ja projekti kõige rohkem peale surub. Ma ei ütleks, et Eesti poolest, et oleks keegi väga huvitatud, aga nii-öelda väljastpoolt turule tulijad on sellest huvitatud. Kes teist mäletavad siin mõned aastad tagasi isegi ühe suurriigi suursaadik umbes näitas meile nii näpuga, et, et olete tagurlased ja, ja kogu euroopan tagurlane, kui ta neid kasutusele võtta, et, et uus teadvus murrab nagunii läbi ja me ei pääse sellest, aga tegelikult on ikka tagasi väga suur äri ja soov siis seda turgu omale. Kas eestlased on oma seisukohas ühtsed, et jääme nende liikide sortide juurde, mida Eestis on viljeldud, kasvatatud aastasadu? Kahjuks ei ole ja ma arvan, et siin on palju just tegemist sellega, et kuhupoole on inimesed kallutatud, me oleme ju tuntud sellised inimesed, kes kergesti võtavad, et kuulda ja, ja püüavad järgida väljast tulnud reegleid, ei usalda iseennast. Noh, selline tore sõna on nagu, et on paratamatus ja räägitakse, et see sõna on ainult eesti keeles, seda ei ole isegi teistesse keeltesse võimalik tõlkida. Et me lihtsalt oleme liiga kuulekad ja arvame nüüd tõesti, kui keegi just sinnapoole kallutab meile, et et me peame just seda kasutama neid sorte ja Rõuge, ütleme, mis on geneetiliselt muundatud, et ainult siis me püsime konkurentsis, ainult see on meie tulevik. Siis kardan, et eestlased liiga kergesti võtavad selle omaks. Ja peaksime väga arukalt siin mõtlema seda, et miks siis mujal ollakse ka mitte nii altilt seda vastu võtta. Ma näiteks Euroopas on praegu väga tõsine liikumine, kus juba 4000. piirkonnas on tehtud ettepanekut erinevates riikides, et kuulutada need paigad geneetiliselt muundatud organismide vabaks. Ja siin on ka varem toonud ja minu idee on olnud ka see, et me võiksime Euroopa liidule pakkuda ühe sellise geneetiliselt muundatud organismide vabaoaasi, sest me oleme nii väike riik, meie põllud on nii väikesed, et see on ehk sama suur kui mõnes suurriigi väike piirkond ja miks me ei võiks seda teha sellepärast et ega me ei pruugi minna siis Brüsselisse või kuskile võitlema, et meile, need ei tuleks need geenmuundatud organismid, vaid teeksime kena läbimõeldud ettepaneku positiivses laadis. Ma arvan, et see oleks täiesti võimalik. Kuidas Eesti põllumehed sellesse ideesse suhtuvad, et, et vältida sorte, liike, muundatuid, mis oleksid kahjurivabad, haiguskindlad ja suure sahaga? Meil on ka põllumeeste hulgas erinevaid arvamusi ja üks asi on see, et ega kui vaadata, mis on toimunud, ei saagi väga loota nüüd Eesti põllumeestele, sest meie põllumaad on väga palju välismaalaste käes ja see on minu meelest üks selline probleem, mida, mida tuleb tõsiselt jälgida, et ega kui kellelegi teise riigi kodanik tahab siin näiteks geenmuundada tutte rapsi kasvatada suurel pinnal, siis temal on see võimalik, kui me midagi ise selle vastu ei tee. Ja see võib tõsiseid tagajärgi tuua, näiteks rapsile pannakse sisse selline geene, mis teeb rapsi vastupidavaks kõige armimale, ütleme umbrohutõrjevahendile preparaadi nimi on ronk, seda teavad ju paljud ja siis ülejäänud umbrohud, kõik hävivad, kraps ise ei hävi ja raps muutuda ise selliseks umbrohuks ta tolmune Prapsilon sugulastaimi meie umbrohtude hulgast ja me võime sattuda sellisesse olukorda, aga me peaksime seda ette nägema. Ja mis muidugi meil on, Eestis on see, et kes soovivad ikkagi kasvatada mahetoodangut, siis need küll on selle vastu. Ja muidugi, kõige raskem küsimus on see, et kui naaber ei ole mahetootja, MINA, OLEN, et mis see loeb, kui meie põllud külgnevad, et üks või teine kasvatab teistsugustest, tunneme, toimub, segunemine toimub ja nii on maailmas väga palju probleeme, eriti Ameerikas, kus juba farmerid on kohtu alla antud selle tõttu, et nad kasutavad ilma omaniku loata ja talle maksmata Ta vilja, kus on juba küllalt palju sees geenmuundatud, et sorti ütlema või vormi ja vormeli ise näiteks ei teagi seda. Aga, aga trahvi vahet juba maksma palju selliseid probleeme on, aga just nendest peame me teadmist damage oma põllumehi, oma inimesi ja meil on ka täna kavas kuulata ära Eesti Tarbijakaitse Liidu arvamus, mida meie tarbija arvab. Kas ta soovib edaspidi, et Eesti põldudel kasvatatud toit oleks siis meile omane? Ei oleks geenmuundatud või ta on, sellega pärineb täna kõikide nende küsimustele tahame nagu tähelepanu pöörata. Väga palju ettekandeid ja väga palju väärikaid kõnelejaid on tänasel ettekandekoosolekul, keda tahaksite veel esile tõsta? Väga meeldiv on, et põllumajandusülikooli rektor Alar Karis, kes on üks vähestest, kes üldse näiteks loomadel geenülekannetest midagi teab ja on tegelenud sisse ka tehnikaülikooli professor Erkki Truve, kes tegelikult ka selle asjaga kuigi palju on tegelenud ja ka teab selle nisukest teoreetilist ja teaduslikku poolt. Ja muidugi väga tähtis on, et esineb meie sordiaretuse Instituudi direktor Mati kop bell, kes ka objektiivselt teab, mis tähendab siis nii-öelda sordiaretuses üldse see tavaline ristamine või, või geen ristamine. Selles mõttes on meil oma arvates otsitud kõige paremad spetsialistid, kes Eestis võiks üldse nendest asjadest rääkida. Kuidas see, mida täna ettekandepäeval räägitakse, jõuab nendeni, kes asjade üle otsustavad? Me soovime muidugi, et nad ka osaleksid ja kuuleksid neid ettekandeid ja on vastavatel ministeeriumitel kutsed saadetud ja samuti võtab osa sellest ju ka keskkonnaministeerium, kus see toimub ja kelle eestvedamisel ka see toimub. Aga meil on kavas välja anda ka kogumik nendest ettekannetest ja seda võimalikult palju teada, et saaksid inimesed lugeda edu teie ettekandepäevale, aitäh.