Päeva südamele on tulnud täna külla Pikva orava külaseltsi juhatuse liige Kersti Jüriöö, tere päevast. Tere päevast. Et teil on Pikva Arava külaseltsiga niisugune plaan, et oleks tore kuskil koos käia, aga seda kooskäimise kohta nagu õieti ei ole. Et senikaua on meil nagu külaplats kasutusel, mis on tulnud sellel aastal valla Anija valla munitsipaali ja see külaplatsi peal on tegutsetud nüüd juba kolmas aasta. Ja seal on see probleem, et sedasama ainult ikkagi suvel kasutada ja selliseks talviseks kooskäimiskohaks on seal ühe külaelaniku selline kivihoone, kus me siis ikkagi oleme oma jõulupeod ja, ja vastlapeod ja sellised peod kõik ära pidanud. Aga muidugi, et see on külm ja, ja ei ole sellist soendus kohta seal ei ahju ega midagi sees, et see on lihtsalt üks vana hoone siis on tõsine probleem sellest. Ei taha nagu päris rahvast lageda taeva all ka talvel hoida ja tahame siis saada omale oma pärisseltsimaja, kus saab ikkagi ahju soojaks kütta ja, ja ma jõulupidu talvel pidada ja lastel hakata huvitegevust korraldama. Ja selleks on olemas üks selline tühi maja seal praegult, mis on juba mitmed aastad ühesõnaga tühi olnud ja selle omanikud on Vennad talistad, kes elavad tegelikult Ameerikas. Aga nende volitatud pärijad on perekond, sööd, kes elab Tartus ja nüüd meil on siis nõusolek, et nemad müüksid meile selle maja ära. Aga probleem on selles, et kõigi raha ei ole selleks, et on nüüd külaelanikega ja, ja kodukandiga seoses Harju ettevõtlus- arenduskeskusega räägitud, vallavalitsuses käidud ja otsitud võimalusi fondidest ja jääb puudu selline lause, et saab MTÜ osta omale kinnisvara ja kui külarahvas ikkagi on väga seda tahtnud, siin on kaasas mul ka küll selline juhatuse otsus. Kus siis MTÜ üldkogu otsustas, et ostame selle maja ja saame selle maja. Ja külarahvas on praegult teinud sellise otsuse, et rahvas laenab, laenab, mille raha, et me saaksime osta selle maja. Vot kuidas täpsemalt välja näeb, rahvas laenab, rahvas laenab oma isiksust taskust oma isiklikust taskust, et me saaksime osta, aga muidugi tegeleme ikkagi sellega ka, et otsime sponsoreid. Üks osa rahvast, kellel ei ole palju laenata, tahab olla ikkagi ka osanik seal ja on otsustanud, on ta sinna omaosaluse anda siis 100 krooni või 500 krooni või 1000, kellel on rohkem, paneb rohkem ja see on nagu meie selline sponsorlus. Meie tulevasele seltsimajale tuleb selline kuldraamiga plaat, kus kõik inimesed lähevad kirja. Et ka nende lapsed ja lapselapsed saavad pärast vaadata, et vot minu ema või vanaema või vanaisa on ikkagi ka seda maja ostnud ja sinna raha pannud. Aga seda me ei tea, palju meil seda kogub sinna nüüd täpselt ja, ja siis, mis meil ikkagi puudu jääb, siis on meil nagu konkreetsed inimesed, kes laenavad raha juurde. Jah, laen tuleb teatavasti tagasi maksta ja, ja need projektid, mis me kavatseme ellu viia, et me püüame küll hästi säästlikult teha, et sealt raha kokku hoida, millest tagasi maksta. Aga samas on ikkagi see, et see tuleb väga vaevaliselt tagasi, see on päris selge, sest kui me tahame seda renoveerima hakata, siis need summad on päris suured, mis nagu lähevad Te olete asunud nüüd sponsorraha koguma, aga enne kui inimeste poole pöörduda võib-olla paari sõnaga kirjeldaksite, mismoodi Pikva küla ja pikk varava külaselts välja näevad, missugused inimesed seal elavad. Kui palju teid on, kui agaralt koos käite? Meil on selline väikene hajaküla, ütleme aga samas ei ole meil sugugi mitte vähe inimesi, meil on umbes 160 inimest kogu selle Pikva ja orava küla peale kokku, see ongi nagu kahe küla koondküla. Keskmine vanus on meil 53, näiteks meil on täiesti noorenev, selline lapsi tuleb noori, noori on palju, vanad talukohad on kõik. Vist on üks, ainult, mis on tühi üks tühi maja, kus ei ole nagu üldse peremeest, praegult aga vanaemad inimesed, kes on noh, kas siis läinud manalateed või või siis ära kolinud laste juurde kuskile kaugemale, need on maha müüdud ja sellel aastal on nüüd jälle meil üks noor pere juures kolme noore lapsega. Ja rahvas hakkas koos käima. Kolm aastat tagasi oli alustati sellist küla seltsingud. Aga siis seal oli ikkagi nagu üks inimene Maire Kruusamägi, kes nagu ainult eesotsas üksinda seal toimetas ja, ja selliseid suviseid kokkusaamiskohta siia, seda külaplatsi ja see on kõik nagu tema, teine et seda rahvast hakati nagu organiseerima kooskäimiseks, et nad saaksid need kaugemad küla inimesed ka kaugematest majadest, et saaksid ikkagi teada, kes meil siin teisel pool küla otsas elavad. Ja siis kaks aastat tagasi otsustati seltsing ringi teha mittetulundusühinguks siis valiti sinna viieliikmeline juhatus ja siis meil on juhatuse esimees. Ja nüüd me siis oleme asjaga nii kaugele jõudnud, et seda seltsimaja ja asja ajama ja, ja tahame oma elu edasi arendada. Siis selleks tehti ka sellel aastal siis arengukaramell. Ja siin on nüüd suuremat sorti plaanid kõik sees, kuidas seda renoveerida. Ja, ja mismoodi me oma elu nagu tulevikus näeme, Anija vallavalitsusega on käidud mitmel korral rääkimas ja arutamas, et meil ei ole ette näha mingisuguseid suuri investeeringuid selles suhtes, et meile tuleks sinna mingisugune tehas või võivabrik või, või noh, mis hästi palju tööd pakuks, sest tööd on külas väga vähe töökohta, just. Et ikkagi rahvas käib väljas tööl autodega, kas Kehras, kosel Tallinnas ja selliseid kohapealseid ettevõtmisi on üsna vähe, neid on, ütleme kolm sellist firmat on kakski, tegeleb loomakasvatusega ja üks tegeleb siis haljastusega kogu valla piires ja siis on noh, kes on siis FIEd ja ja nüüd selle vallavalitsusega nagu läbirääkimiste tulemusena on selgeks saanud ikkagi see, et et sellist tööd ja, ja arengud nagu üldse edaspidiseks ette näha on turism ja ka selleks on meil nagu võimalused olemas, sest Jägala jõgi, ilus, seal seal on ilusad kaldud kalamehed. Seal on olemas selline laagriplats praegult juba, kus saab korraldada selliseid üritusi. Erna retk on meil läbi käinud paaril korral ja, ja on mõte selline, et võiks, võiks ikkagi seda turismindus arendada, sellist kanuumatkasid, näiteks teha, meil on täiesti sõidetav. Ja, ja noh, et kuidagi selles vallas nagu, nagu edasi areneda. Ma saan siis aru, et täiesti elujõuline küla ja ainus probleem on see, et seda kooskäimise kohta niisugust küla seltsimaja ei ole ja selle sponsorraha leidmiseks on teil nüüd omad plaanid? Jah, selleks on meil tõsiselt omad plaanid kuulates, kui keegi kuulab, selline investeerija ka sponsoreerida, et kes tahaks meie külaellu. Sekkuda, et meil on tõsised traditsioonid juba mitmendat aastat nende jaanipäevade suhtes ka sellel jaanipäeval ootame sponsoreid, ootame vana külarahvast, kes on kunagi siin elanud, kes tuleks oma koju tagasi vaatama, mis siin praegu toimub, missin, tehakse. Et selleks on kõige sobilikum aeg, on 23. juuni kell üheksa ja püha jaanipäev kell seitse hakkab meil külaplatsil tõsine ürituste sari, seal on mängud, jõukatsumised, seal on siis selle arengukava tutvustamise siis on arengukava vaja vastu võtta, siis meil tuleb külavanema valimine ja selline tõsine suur üritus, selle aasta kõige kõige suurem üritus, aga see ei ole ainukene. Kõik suvekuud on millegiga sisustatud ja pikk varava küla. Kuidas sinna sõita? Sinna saab vast kõige lihtsamini sõita tuleb Peterburi maanteelt, keerab Kehra peale, sõidab Kehrast umbes kuus kilomeetrit mööda otse Kose poole ja seal on kohe tee ääres on näha suur külaplats. Sealt me siis ootame kõiki.