Toomemäel põliste pärnade vilus paelub pilku toomkirik elamise Öelda, et varemed aastakümnete jooksul on siin töötanud nii Poola kui meie restauraatorid. Sakraalehitis hakkab praeguseks omandama sellist väljanägemist, nagu oli 19. sajandi algul, kui arhitekt Krause projekteeris sinna alma materi raamatukogu. Ainult et põlispuud olid toona väiksed ning panoraam joonistus selgemini välja. 2001. aastal aga tekkis Tartu ülikoolil mõte restaureerida toomkiriku mõlemad tornid ning ehitada ülesse vaateplatvormid. Paljudele tundus toona see utopistlik ettevõtmisena. Tänaseks on kõik teoks saanud ning suvise Tartu külalised saavad imetleda kaunist vaadet igasse ilmakaarde. Ajasin juttu ülikooli ajaloomuuseumi projektijuhi Urmet Paloveeriga. Võtsime Alttorni väravate juurest täpselt 100 trepiastet ning olimegi üleval. Teekond tasus Urmet Paloveeri sõnul end ära. Vaade on ilus, näeb Tartut ja mitte ainult Tartut, vaid ka Tartu ikka päris kauget ümbrust. Mis siis ajendas toomkiriku tornide restaureerimist ette võtma ja siia tegema vaateplatvormil? Linnarahva ja ka turistide huvi külastada neid unikaalseid tarne ja seda ehitist. Ehitis ise on ka tegelikult enne restaureerimist võib-olla varisemisohtlik ja valija ja muidugi oli vaja teda teha inimestele kindlamaks, et siit mõni kivi näiteks pähe ei kuku, et takistada unikaalse objekti säilimist. Samas avada siia ülestornidesse vaateplatvorm, kus siis inimesed saaks heita pilgu kaunile Tartu linnale ja ka Tartu lähiümbrusele. Meie oleme praegu ühel platvormil, aga tegelikult saab neid olema kaks, teise juures töötajal jätkuvad. Noh, tegelikult need tööd ütleme, peaksid valmima täna või siis äärmisel juhul homseks, et siin lihtsalt ilmaga oli veidi probleeme, et lihtsalt põrandakate nagu kuivanud võib-olla päris õigeks ajaks ära, et ta ei kannata võib-olla kohe korraga väga palju inimesi, aga kui paar inimest sinna peale lähevad, siis tegelikult võib juba täna seal kõndida. Igal juhul neid trepiastmeid ma lugesin ära, oli 100, nii et päris kenakese võhma saab siit kätte, kui hakata siia torni tippu tõusma ja kui palju ta nüüd prognoosite, et külastajaid hakkab siin käima tartus sellel suvel toimub ka päris mitu rahvarohket tähtüritust. Täpselt ei tea, et palju tõesti tulla võib, sest et noh, huvi on näha, et on päris suur, et siin näiteks kui ehitajatelgi vahel uks jääb lahti, siis nad on kogu aeg öelnud, et juba tulevad külastajad sisse, tahavad teada, et kas torni pääseb, aga meie muuseumi kassades on käitutud küsimas, et kuidas pääseb torni ja millal pääseb mingil määral järele, saab võib-olla takistavaks see, et välisturistide grupid väga palju nendest gruppidest on pensionäride grupid, kellel on tõesti võib olla raskusi siia torni ronimisega, sest tõesti kõrgelt nad ikka tõepoolest 100 astet ei ole naljaasi. Ka noh, tahaks loota, et ikkagi see arv tuleks sinna päevas võib-olla kuskil nii 40 kanti vähemalt inimesi. Leedus Lätis on ka neid torne ja kui tahad tippu jõuda, siis tuleb mööda kitsukesest treppi katta minema. Lifti. Tulevikus ei ole plaanis siia panna. Kunagi mõni aastat tagasi isegi sellest juttu oli. Aga lõpuks jah, ikkagi lifti siia otsustati mitte panna. Nad kindlasti oleks ehituslikult veidi keerukas olnud seda liftišahti siin varjata, mida tegelikult nagu nõue on, et selliseid kaasaegseid rajatisi väga siin torni tipus nagu näha ei tohiks olla. Samas ka muidugi liftipanek oleks nõudnud täiendavaid lisakulutusi momendil jah, nagu lähemas tulevikus seda lifti plaani vähemalt teostada ei ole plaanis. Kui rääkida nüüd veel torni külastamisest, siis kas inimestel on vaja ka ette registreerida, aeg kinni panna või saab lihtsalt niisama astud uksest sisse ja kiigata siis seda imekaunist Tartu panoraami? Tegelikult on jah, mõeldud niimoodi, et kui inimene lihtsalt siit mööda kõnnib, pea tekib korraga tahe, et läheks, käiks, vaataks, et milline on siis Tartu siis pilvepiirilt välja paistab, et siis ta lihtsalt tuleb astuda läbi ülikooli ajaloomuuseumi kassast aastase piletit ja siis ta pääseb Kitaarni, et siin nagu eelnevate provineerimiste vaja, nagu teha, ei ole. Mis kell siis juba väravad lahti tehakse? Tornid saavad olema avatud siis iga päev alates kella 11-st ja jäävad avatuks õhtul kella kaheksani, et selline võib-olla veidi hiline aeg on seepärast, et, et näiteks Tartu enda elanikud, kes on õhtul kella viieni tööl ja siis võib-olla mõtlevad, et läheks jalutaks peale tööd Toomemäel ka ringi ja tekib soov minna tornides ja näiteks avastavadke tornid on kinni, et siis saigi mõeldud, et ei panegi tarnega kell viis kinni, vaid tõesti kell kaheksa, et ikkagi oleks inimestel võimalik ka peale tööd näiteks käia siin puhkamas vaatamas Tartu linna. Nõks tänapäevane muuseum peabki olema interaktiivne ja tahes-tahtmatult ülikooli ajaloomuuseumi üheks osaks ongi nüüd need restoran häiritud toomkiriku tornid ja tema vaateplatvorm. On teil nüüd mõtted ka juba selles osas selginenud mingist üritusi võiks hakata siin tegema kasvõi väikeseid kontserte või näiteks suveõhtul tulla ja vaadata imekaunist päikeseloojangut. Tuleb tunnistada, et selliseid ideid on siin läbi käinud küll, et noh, praegu midagi konkreetset lubada oleks ennatlik, aga kindlasti kui midagi huvitavat toimuma saab, siis muuseum annab sellest kohe otse teada. Kas muuseumirahvas on nüüd ühe nii-öelda verstapostiga rahul, tornid on nii-öelda restaureeritud, aga kesklöövi osa on ikka veel varisemisohtlik. Millal restaureerimisega sinnakanti jõutakse? Tegelikult põhjalöövi restaureeritakse juba praegult ja need tööd siis peaks jätkuma selle suve jooksul, kui ikkagi kõik lepingut ja saad sõlmitud, millal need päris täpselt nagu ajaliselt lõpule jõuavad, seda on nagu päris keerukas öelda, sest need on ikkagi suurt raha nõudvad tööd ja ega seda raha ei ole ju kohe võimalik ka Niirutu leida. Ja muidugi ka lõuna lööb, on vaja veel restaureerida. Ühes võime olla kindlad ja rahvast üles kutsuda, astuma, kui toomemäele satute, siis siia toomkiriku torni ja suunduma üles vaateplatvormile. Vaade on seda väärt, mis avaneb. Jah, kindlasti, et igaüks peaks tulema ja tõesti veendumised, siin on tõesti ilus vaade. Tornide taastamine läks maksma kokku 14 miljonit krooni. Toomkirikus jätkuvad perspektiivis nähakse seda kontserdisaalina. Hansapäevade ajaks on ülikoolilinn saanud juurde taas ühe atraktiivse turismimagneti.