Minu töökoht on vetsupaberis. Nii vastan ma tavaliselt juba 23 aastat, kui keegi küsib, kuidas ma leiba teenin. Nimelt nii kaua, olen juba töötanud WC ja puhastustarvikute hulgimüügifirmas. 36 tundi nädalas, esmaspäevast neljapäevani kaheksast kolmveerand kuueni. Vahepeal kolmveerand tundi lõunapausi. Sellest 20 minutit kulub võileiva ja õuna söömiseks, misjärel teen 20 minutilise jalutuskäigu röökialeni ärikvartalis. Viis minutit enne lõunapausi lõppu sätin ennast uuesti töölaua taha ja vaatan, kas meilikasti on tulnud uusi tellimusi. Vastas laua taga töötapeerend, kes ennast firma finantsbossiks nimetada. Ta kirjutab arveid välja. Mõni meeter edasi istub Mariike direktori sekretär. Direktoril endal. Härra Herthoogil on omaette kabinet, pähklipuust kirjutuslauaga. Kui Herthock kabinetis uusi kliente vastu võtab, libistab ta käega üle laua ja ütleb. Ilus, eks ole. Ehtne pähklipuulaud kuulus tema isale härthosseniorile, kes ikka veel kord nädalas kontorisse ilmub, et oma Aifouni näppima hakates endale tähelepanu tõmmata, silmis pilk, mis ütleb, et vaadake vaid, kuidas 80 aastane siin ajaga kaasas käib. Reedeti on mul vaba päev. Siis lähen oma kolme parima sõbraga golfi mängima. Minu nimi on Arthur off. Olen juba 24 aastat elanud korralikus ridaelamus 80.-te aastate uuselamurajoonis tüürmerendis. Meie maja ehitati ajal, mil autovabad sisehoovid kõvasti moodi läksid. Minu naine afra oli toona väga vaimustatud, siin võivad lapsed paari aasta pärast julgelt õues mängida. Ainult et lapsi ei saanudki. Püüdsime kogu hingest aastate kaupa, aga tulutult. Sugulises läbikäimises esineb mõningasi pingeid, rääkis afra suhteterapeudile. Ainuüksi need kaks sõna teevad minust impottidendi. Terapeut noogutas mõtlikult. Noogutused moodustasid kõige väärtuslikuma osa tema panusest mehe vestlusse. Arvutasin ükskord välja, kui palju madala iga noogutas, eest maksma pean ning tulemus polnud sugugi rõõmustav. Pärast veel mitu aastat kestnud jändamist selgus uuringust, et afra munarakkudel on midagi viga ja ta ei saagi lapsi. Sellega oli ära langenud kõige mõjuvam põhjus elada püürmerendis vastuvõetava hinnaga autovaba hoov. Otse ukse ees. Panin mitu korda ette kolida ära röökialeni, kus leidub samuti kenasid rida maju, mis asuvad minu töökohale tubli tunni võrra lähemal. Aga Ahvra ei võtnud tuld. Ma olen tüürmerendi absoluutselt kiindunud, kallis, kuulutas ta. Kiindunud kiindunud, mis sõna see jälle on? Ega mina ju röökialeniga kiindunud pole, vaidlesin vastu just sel põhjusel meid peagi röökeleni kolima, vaid ilusti siia jääma. Ise astusin ämbrisse. Ja et siin asjad sinnapaika ja nüüd sõidan 20 kolmandat aastat järjest neli korda nädalas hommikul püürmerendist röökeleni ja õhtul prükkelenist püürme rändi. Häid sõpru mul tegelikult palju pole. Õigupoolest ainult kolm. Stein, youst ja vahuta. Tunnen neid keskkoolist peale. Oleme omavahel jaganud nii häid kui halbu aegu ja vahel ka mõnda tüdrukut. Stein on keskkoolis saksa keele õpetaja ja siiamaani oma klassi kõige tublim poiss. Täpselt nagu varemgi ta meie golfiseltskonnas õieti nagu kaasa jõlkuja. Teda lihtsalt talutakse, sest ta on alati meiega olnud Sõber pigem harjumusest kui veendumusest. Johust on hoopis teistsugune. Tema pole sugugi tubli advokaat, kelle rohkearvulise klientuuri hulka kuuluvad petturid maksudest kõrvale hiilivad ja valgekraadist kriminaalid. Ta sobib oma klientidega hästi kokku ja esimene vale ei jäänud tal kindlasti mitte kurku kinni. Te olete tegelikult ainukesed, kellele ma tõtt räägin, tunnistas ta hiljuti. Vähemalt suurema osa ajast. Paljude äriliste kontaktide puhul tuleb mul peamiselt tegeleda tõe varjamisega ja kui see enam ei õnnestu, siis püüan võimalikult tõelähedaselt valetada. Aga oma naisele küsis, käin, oo tema vastu olen samuti alati kristalselt aus vastasjõust muiates. Stein vaatas kahtlustavalt ja, ja. Ja Houston, osav mängur, kes end vahel probleemidesse mässib, aga peaaegu alati õnnestub tal neist kenasti välja tulla. Minu kolmas sõber, vauter pole ka mingi kullatükk kuid tema asjad on alati kindlalt korras. Tal on mingisugune informaatikafirma. Püüdsin kord aru saada, millega ta täpselt tegeleb, aga selle küsimuse peale lõi ta käega. Programmeerimise värk, mida sa ei jaga nagunii. Seal on vägagi tõenäoline. Autoril on tähtsuse järjekorras ilus naine, ilus maja ja ilus auto. Ja oma kallites rätsepaülikondades näeb ta alati laitmatu välja. Tuleb ka märkida, et niisuguse eluviisi harrastamise vältimatuks eelduseks on palju raha. Kui palju täpselt, jätab ta enda teada. Ütleme nii, et üsna piisavalt, kõlab tavaliselt vastuseks, kui keegi küsib. Aga mina ise. Ja ma olen alati tahtnud elada suurejoonelist ja meeliköitvad elu, kuid miskipärast pole sellest püürmerendis elades ja röökelenis WC-paberi hulgimüügifirmas töötades midagi välja tulnud. Minu meelest oled sa liiga laisk, et lennukalt elada, tähendas jõust eelmisel nädalal. Või liiga arg või mõlemat. Oleksin tahtnud vastu vaielda, aga mul ei tulnud nii kiiresti midagi pähe. Ka paar päeva hiljem sellele tagasi mõeldes mitte. Olen tõesti üsna laisk Argvast, mitte nende äärmiselt ettevaatlik, küll. See närib mul pisut hinge. Ise oleksin ma 50. sünnipäeva parema meelega tähelepanuta jätnud, aga afra käis mitu korda peale, et mul tuleb seda pidulikku sündmust suurejooneliselt tähistada. Sa ei saa seal ju lihtsalt niisama mööduda lasta, ütles ta. Millepärast? Sellepärast nii raudkindla argumendi vastu olen võimetu. Ah et pere parim naljahammas jälle? Jah. Sa võiksid kordki teiste inimestega arvestada. Nendel ei meeldiks siin päikesepaistega ümbritseda. Ma kaalusin, kas öelda, et eelistan juba aastaid päikese eest varjus olla. Kui teisiti ei saa, siis kasutan päikesekreemi, mille faktor on 50. Inimeste vastase päikesekaitsefaktor kahjuks ei aita. Aga siis oleks afra öelnud küll, meie oleme ikka vaimukad. Ja olime kord vaimukad. Mul ei tule meeldegi, millal ta mind viimati naerma ajas. Tookord, kui ta klapp tooliga tagurpidi täispuhutavate basseini lendas. See oli tema parim nali läbi aegade ja tundus mulle kohutavalt naljakas. Tema oleks võinud parema meelega sinnasamma lastebasseini ära uputanud. Ei afra huumorimeelega pole mul just vedanud. Imelik, et ma suhte algusaastatel seda ei taibanud. Tähelepanematus tutvumisel võib nii mõnelegi paarile hiljem hukatuslikuks saada. Mis mu juubelit puudutab, siis andsin lihtsalt järele. Järgmisel nädalal tuleb mul aiapidu, õigemini Afral. Esimestena kutsus ta naabrid. Mitte et nad just toredad inimesed oleksid, vaid selleks, et võimalikke kaebusi lärmi pärast juba eos lämmatada. Järgmisena kutsus ta oma joogakaaslased oma perekonna, oma matkaklubi kaks töökaaslast ja siis veel ka paar minu tuttavat. Jaust Stein ja Walther olid tal nii-öelda meelest läinud. Ta ei pea neist palju, nemad kutsusin ma pärast golfimängu ise. Mida lähemale see jõuab, seda kõhedamaks läheb. Kui pidu juba käib, hakkab see sulle veel meeldima, julgustas jõust ja kui mitte, siis lõpeta otsa, enne kui arugi saad. Rööpkelleni poole teel olles on mul ummikutes piisavalt aega põdeda. Viimasel ajal andun sellele järjest enam. Mul ei lähe meelest jõusti väide, et ma olevat liiga laisk ja, või arg et suurejoonelist ja meeliköitvad elu elada. Tõsi ta on, et kahekümneselt tehtud plaanidest pole suurt midagi välja tulnud. Maailmast pole ma peaaegu midagi näinud, mul pole olnud metsikuid seiklusi ega laialdast, huvitavate ja toredate inimeste sõpruskonda. Tol hetkel, kui oma meeliköitva eluga pihta tahtsin hakata, armusin Afrasse ära kõrvuni. See tõmbas plaanidele teatud mõttes kriipsu peale. Afro ütles toona, et talle meeldib reisida. Meie esimene ühine reis oli Egiptusesse. 10-st päevast viis pidi afro WC's istuma. Järgmisel aastal läksime Mehhikosse ja juba teisel päeval rööviti tal käekott turul ära. Umbes nädala jagu pidime asenduspassi ootama. See andis tema armastusele kaugete maade vastu surmahoobi. Miks peaks minema nii kaugele, kui siinsamas lähedal leidub nii palju asju, mida pole näinud, laitis ta sestpeale kõik seiklused maha. Ja siinsamas lähedal all ta mõtles Beneluxi maid, võib-olla ka Saksamaad. Prantsusmaa oleks ka väga tore, aga see keel, mis nad seal räägivad? Nii rändan ma juba aastaid septembrikuust Trentesse luksemburgi võis Schwartz valdi. Pärast hooaja lõppu on kõige parem, siis on kõik odavam ja rahulikum. Ma tahan tegelikult minna patakooniasse lapimaale, Jaapanisse, Hiinasse, Hafrasab kuuma hoo ainuüksi pulkadega söömisele mõeldes. Ummik on hullem kui tavaliselt. Veerand tundi seisan juba voolen Tammeri Kalapoe kaubiku taga. Reklaamlause sellele ütleb, et kala, see on hõrgutav pala. Tõelised poeedid, need kalakaupmehed. Viimasel ajal laekub minu meilikasti üha enam soovimatut reklaami näiteks trepilifti invaskuutria kusepidamatuse mähkmete kohta. Mingi arvutiprogramm on minu internetikasutuse põhjal aru saanud, et hakkan juba kohtuma. Postkastis on muide ka palju matusekindlustuse pakkumisi. Nemad seal ei tea ilmselt, et afra on juba kõik ära kindlustanud, mida vähegi kindlustada annab. Nii on meil korduvreisikindlustus Trentes ja ümbruskonnas ringi liikumiseks juhuks, kui peaksime ööbima muinasaja kivigalmes. Eelmisel aastal teatas üks afra sõbranna kindlustusele. Kämpingus varastatud telefonist aga hüvitist ei saanud, sest firma sõnul pidanuks tal telgis olema lukustatav laegas, kus oma Nokiat hoida. Tookord kaalus afra korraks reisikindlustuse ülesütlemist, kuid leidis lõpuks siiski, et iga nurga taga varitseb liiga palju õnnetusi. 11 aastat tagasi kohtasin ma esimest korda estrit. Tema töötas firmas, mis tarnis paberkäterättide ja tualettpaberiautomaate. Ta asendas ühte esindajat, kes ületöötamise tõttu kodus istus. Kiilaneva ja vuntsidega hallpea asemel marssis kontorisse lõbus blond lokibamakas. Tere. Ma otsin härra offi, ütles ta. Mul jäi suu vist natuke liiga kauaks ammuli. Ma asendan härra Sultsi, kes on väikese läbipõlemise tõttu ajutiselt töölt eemal, lisas ta selgituseks. Umbes midagi sellist, ma ütlesin. Mitte just kõige andekam avalause, aga ester naeratas selle peale. Ka, järgmine lause polnud briljantne. Minu töö kohta on juba 12 aastat vetsupaberisse, aga kunagi veel pole mul nii ilus automaadi naine kontoris käinud. Seda te ütlete kindlasti kõikidele automaadi naistele vastase ester hingimatva sädelusega silmis. Järgnevatel kuudel tellisin ma iga paari nädala tagant ühe või kaks paberiautomaati, kuigi oli neid selleks ajaks juba 40 tükki sisse ostnud. Nii aga sain enam-vähem arvestatava põhjuse eestrile helistada. Tellimuste järgi näen, et olete oma ostustrateegiat natukene muutnud. Sestpeale, kui härra Schults haigeks jäi, tähendas ta. Paberiautomaatide kuningannad on veidi teistsuguse kohtlemise ära teeninud kui ületöötanud. Härra Schults. Rääkisime telefoniga veerand tundi. Märkasin, et mu töökaaslasel veerenud, kuulas huviga pealt. Sain aru, et asi kiskus flirdi poole. Mul on tootevalikus uus vetsupaberihoidja, Arthur, kas tulen, näitan seda lähiajal? Küsis Ester. Tegin ettepaneku paberihoidjaga restoranist tutvuda. See oli estri meelest hea mõte. Sosistas veerenud kobe mutt, mis käisime peaaegu aasta otsa koos söömas, kinos, rannas ja viimaks ka voodis. Paradiis maa peal. Ma olin justkui uimase aru kaotanud, ester samuti, aga tema tuli taas mõistusele. Korralik mees ja kolm last vanuses kaks, neli ja seitse aastat said tema kaalukausil otsustavaks. Ma ei saanud pahaks panna, et ta nende kasuks otsustas. Taoli andunud hullumeelsele kirehoole, kuid reaalsuse eest pääsu polnud. Pole ühtki inimest, kelle armastuse pärast võiksin oma kolm last hüljata. Jätsime hüvasti peaaegu 10 aastat tagasi. Ta ei tahtnud mingit kontakti. Vähemalt esialgu pikemat aega mitte. Kas ma 10 aasta pärast tohin sulle helistada? Küsisin ma. Ta noogutas ja libistas käega üle mu põse. Mõned sekundid seisime liikumatult teineteise vastas. Siis suudles ta mind huultele, pööras ümber ja läks. Saatsin teda pilguga ja lootsin, et ta korraks veel tagasi Ta ei vaadanud. Uskusin küll nägevateta, pühib silmist pisaraid. 21 päeva pärast on 10 aastat möödas. Kõrini on röökelenist ja püürmerendist, vetsupaberist ja oma liikluspiirangutega asumist. Unistan New Yorgist ja Toscanast, aga järgmisel kuul tuleb minna neli päeva kestvale rattaretkele Põhja-Hollandis. Aafra soovib, et me kannaksime ühesugust sportlikku rõivastust. Tal on lenksu küljes kaardi hoia. Taban end vahel sellelt, et püüan tema järel sõites võimalikult pikka vahemaad hoida. Nii et tunduks, nagu polegi koos. See pole tema süü. Kunagi pole liiast seda lauset ikka ja jälle korrata. Tema on selline, nagu ta on. Mina olen hädapätakas, kes ei ole see, kes ta tahab olla. Joost rääkis eile, et ostab Itaalias maja täpsemalt DOS Ghanas. Me võime seda lahkesti kasutada, kui aeg käes. Meie all mõtles ta autorit ja mind sain, oli siis juba lahkunud. Üks mu klientidest tahab sellest majast lahti saada, kuna ei saa seda järgnevatel aastatel ise kasutada. Ta mõisteti kaheksaks aastaks vangi. Mul on võimalus väike villa väga mõistliku hinna eest ära osta, nii et varsti võin uhkustada oma teise residents, iga mat, Sollas, mis asub Wolt Terra lähedal. Kurjategijalt maja üle võtta, kas see riskantne pole? Küsisin youst, selgitas, et ei ole, kõik on hästi läbi mõeldud. Maja olevat nüüdseks kirjutatud ühe itaallase nimele, kelle käest juustele ostabki. Seesama itaallane pidavat väikese tasu eest vajalikke töid tegema ja majal silma peal hoidma. Ükski pukki ei hakka kirema. Aga kellele sa veel rääkinud oled? Küsis vahuter. Mitte kellelegi, ainult teile? Naisele ka mitte-i esialgu veel mitte. Muidu peaksin kogu aeg koos temaga seal käima. Las jääb hilisemaks. Vägev. Ma kasutaksin seda hea meelega samuti pigem ilma naiseta, ilma et keegi teada saaks. See lause lipsas mul suust enne kui märgatagi jõudsin. Viimane käest, kulla sõber, vastasjõust. Minu juubelipeo kulg oli üsna ettearvatav. Varsti pärast torti ja kohvi jagunes seltskond klassikalisel kombel kaheks. Elutoas istusid ringis naised, eakad ja vaimuvaesed ning enamik mehi koos ühe ainsa saatke daamiga seisis köögis. Mis mehhanism sellist traditsioonilist lahknemist põhjustab, seda ma ei tea, aga suurt osa mängib kindlasti külmkappe ligidusse. Elutoas vesteldakse viisakalt, juuakse mõõdukalt, kuid köögist tarbitakse tugevas tempos ning mida enam õhtu edeneb, seda valjemaks muutub jutt ja naer. Kedagi ei häiri, et taas kasutusele tulevad enamasti vanad anekdoodid ja naljad. Mind võib tavaliselt köögist leida, aga nüüd omaenda peol eeldati, et ilmutaksin regulaarselt seltskondlikust ka elutoas naabrite afra sõbrannade juures. Üksikud põgenemiskatsed nurjas mu naine osavalt surudes mulle köögis kätejuustu ja maksavorsti vaagna ning paludes sellega elutoas ringi käia. Oma joogakaaslastele oli Aafra valmistanud kausitäie toortoitu. Kokkuvõttes olid esindatud kõik klassikaliste sünnipäevapidude klišeed. Lõpuks oksendas Mauter aias veel peiulillekasti. Oo, milline kergendus. Ma ei tea kedagi peale vautori, kes nii süüdimatult võib oksendada ja siis veel edasi juua. Jõust arvas, et see lillekast tuleks kohe minema visata. Afra otsis järgmisel päeval oma peiulilli terves ümbruskonnas taga, aga jõust oli nii kaval olnud, et pani lillekasti oma auto pagasiruumi ja viskas selle koduteel prügikasti. Afra oli mitu päeva endast väljas helgele taevas. Kuidas saab terve kast peiulilledega kaduma minna? Mina vastasin, küllap viskas keegi selle minema, sest talle tundus, et peiulilled haisevad. See oli afra meelest naeruväärt. Oletus. Istusin pingile ja võtsin telefoni välja. Ester kuuleb. Siin Arthur Hartser. Tere. Tere, ester. Kuidas läheb? Hästi? Antud hetkel mitte nii väga, aga tavapärase vastasena. Hästi. Ma kunagi kord küsisin, kas võin 10 aasta pärast helistada. Mul on meeles. Vastasin, et jah. Kas nüüd kahetsed, et jah, ütlesid? Hetkeline vaikus? Jah, kahetsen. Vabandust, Artöör. Midagi pole teha. Tahtsin küsida, et kas me võiksime veel kord kohtuda. Ei, me ei saa. Mispärast mitte? Ma hakkan võibolla kõiges kahtlema. Sellest ei tuleks midagi peale südamevalu. Vahest on sul õigus? Ma tahaksin küll, aga ei saa. Näen sind alles su matustel. Aja juhul, kui mina varem ära suren. Jah, sest vastasel korral saad matose kutsesina. Ma tulen kohale. Hoolin sinust ikka veel. Ma olen juba aastaid mõelnud, et autoga ummikus istumise aega võiks kasutada mõne keele õppimiseks mõne raskema ja mitte nii tavalise keele, vaid näiteks vene, hiina või jaapani keele, millega võib esile tõusta. Nagu enamiku oma plaanidest pole ma ka seda teostanud. Tükk aega polnud sellest hullu midagi, aga tulevik jääb iga päevaga lühemaks ja ma hakkan järjest rohkem iseendale närvidele käima. Lõtu otsustamatus ja alatine hoiak, ah, las olla, hakkavad hinge sööma. Ah, las olla läbib mu elu punase niidina. Kui ma kavatsen veel midagi teha, mis oleks natukenegi suurejooneline ja meeliköitev, siis on varsti viimane aeg sellega algust teha.