Sestpeale, kui otsustasin ennast umbes aasta pärast maha matta lasta tundub surm mulle paeluv. Surm on igal pool, kui vaatama hakata televiisoris, ajalehes ja päriselus. Lõuna-Korea on enesetappude edetabeli esikümne tipus. Aasia kõige õnnetumal maal tehakse keskmiselt 43 suitsiidipäevas. Nii palju inimesi, kes elule lõpu tahavad teha, on turulünk, mõtlesid ilmselt need korealased, kes lõid häppidaing programmi. Selle abiorganisatsiooni eesmärgiks on inimestele elutahe jälle tagasi tuua, lastes neil omaenda matustest osa võtta. Potentsiaalsed enesetapjad peavad oma elule tagasi vaatama, nimetades kõik plusspunktid ja saavutused ning koostades oma testamendi ja hüvastijätukirja. Seejärel saavad nad pool tundi matuseriietes kirstus lebada. Tundub, et inimeste reaktsioonid on äärmiselt erinevad. Näeb natuke minu enda plaani moodi välja. Viskasin huvitavat lugemist sisaldava ajalehe Kuldesse FC afro silme alla ei satuks. Leht võib teda hiljem tagantjärele teatud mõtetele juhtida. Olukord kontoris on viimastel nädalatel kuidagi sürr. Kolleegidel Herthochi WC ja puhastustarvikute firmas on ühest küljest minust kahju. Teisest küljest on nad rõõmsad, et neid ära ei koondatud. Nad ei tea, et ma sain terve hunniku raha, kuna Hertho soovis, et kirjutaksin alla konfidentsiaalsuslepingule, mis mulle suurepäraselt sobis. Nii on töökaaslastel minu vaimsest seisundist moonutatud pilt. Mina olen hoopis rõõmus, et varsti minema lendan ja tunnen kaasa mahajääjatele, kes peavad veel kuni pensionini vetsupaberit ja käterätiautomaate müüma. Ei ole lihtne löödud muljet jätta, kui ise samal ajal rõõmsalt vilet lastes päevi arvutad. Veel 39 tööpäeva. Suurim probleem on see, et vilet lasta saan ainult mõttes. Töökaaslaste arvates on minust nii kena, et suudan täie motiveeritusega edasi töötada. Mina sinu asemel võtaksin paar haiguspäeva, sosistas laotöötaja Dirk mulle vande Seltslaslikult. Ta ei kujuta ettegi, kui kehvasti ma ennast kodus tunneksin. Pealegi ei taha ma loobuda ummikus istudes oma itaalia keele kursusest. Teen kõvasti edusamme. Kuigi see on ainult minu arvamus. Kaks korda päevas umbes tund aega itaalia keelt ja mõnikord sõidan autoga veel ekstra ringi, et õppetund lõpuni kuulata. Avasin Aaessenn pangas uue konto. Sinna laekub minu koondamistasu. Afrale ütlesin, et sain 10000 eurot. See summa tundus talle natuke väike. Rääkisin siis, et olin kõvasti kaubelnud, sest Herthow olevat algul pakkunud ainult 5100 protsenti rohkem. Aav pole ju paha. Sellega pidi afra nõustuma. Nii et 10000 eurot läheb meie ühisele pangakontole IMG pangas ja 65000 mu uuele kontole. Lõppude lõpuks on see minu koondamishüvitis. Meie ühisel kogumisarvel on umbes 40000 eurot, pool sellest kulub mulle. Pärast pikka kaalutlemist otsustasin hakata nüüdsest peale korrapäraselt väiksemaid summasid välja võtma, nii umbes paarisaja euro kaupa. Siis on mul igaveseks Itaaliasse minnes 20000 eurot sularahas auto tagaistmel kilekotis. Afra ei märka ilmselt midagi. Meie peres on klassikaline jaotusmees, hoolitseb rahaasjade ja aia eest ning naine keskendub majapidamisele, kusjuures minul on ses suhtes kaks kindlat ülesannet. Nimelt triikimine ja nõude pesemine. Meil on ühine konto ja kummalgi oma pangakaart. Afro on rahul, kuni raha seinast välja tuleb. Vast ainult kord aastas, küsib ta, palju meil hoiuarvel on? Võib-olla on ta pisut pettunud, kui pärast minu matuseid selgub, et ainult 20000. Aga võib-olla pole tal aimugi, kui palju alguses oli ja ta on sellega rahul. Ma ei pea ennast süüdlasena tundma. Afra saab kopsaka summa minu elukindlustuse pealt samuti kenakese lesepensioni ja võib elada majas, mille laen on kinni makstud. Meil on abielu ühisvara leping, aga kokkuvõttes jääb Afrale rohkem kui pool. Mul pole selle vastu midagi. Tema peab ju kandma kõik matustega kaasnevad mured ning lesena edasi elama. Loodan, et ta mind liiga kaua taga ei leina. Pole sugugi lihtne leida kuritegeliku matusekorraldajat, Artüür jõustil oli seda öeldes rõhutud ilme. Ehmusin, sest just see oli minu plaanides otsustav moment. Aga oma kontakte kasutades õnnestus siiski üks leida, jätkas jõust laia naeratuse saatel. Nimetagem teda esialgu mister M nagu matused. Mister T nagu tuvastamine, on kindlam varianti jõust pani vauter ette. Sellega olime kõik nõus. Tuhastamine tundus vastupidiselt minu algsele soovile maha maetud saada, lähemal vaatlusel siiski parem seedib jälje nuhkimise palju raskemaks. Afrale tunduks niisugune lõppotsuse muudatus ilmselt imelik, nii et pean selle teema temaga lähiajal ettevaatlikult jutuks võtma. Jõust on oma laialdast klientuuri küsitledes jõudnud välja ühe kunde kaasosanik, kuni kellel on matusebüroo. Ma aitasin teda kord ühe pisiasjaga ja tõenäoliselt on ta valmis surnukehade kohtlemise seadusega natuke vabamalt ümber käima. Eriti kui rahapatakas saadan. Natuke libe tüüp kyll, aga noh, valikut meil eriti pole, ütles jõust. Tal on kahe nädala pärast mister teiega kohtumine kokku lepitud, et natuke mõtteid vahetada. Kuidas me selle surmasaamisesse sõidate, korraldame? Küsis vahuta rõõmsalt. Hämmastav, kui innukalt sõbrad surma korraldamisel osalevad. See pakub neile tõelist lõbu. Reedestel golfimängudel tunnevad nad minust tulevikus küll puudust, kui nad lasevad mul lahkesti alustada uut imelist ja muretut elu. Neid aga ootavad ees suurepärased golfinädalat Oscanas, mida ma kompensatsiooniks organiseerida, lubasin vähemalt kaks korda aastas ja intelluusiv. Ma ei tohi valvsust kaotada. Eile hilisõhtul vaatasin keskendunult Itaalia televisiooni, kui Ahvra voodist tõusis, et teha endale klaasike sooja piima, sest tal ei tulnud und. Ma ei kuulnud, kuidas ta oma susside sahisedest tuli ega tea ka, kui kaua ta mu selja taga ukse avas, seisis samal ajal, kui mina suvalisi itaaliakeelseid sõnu kordasin, mis telerist kuuldavale tulid. Mida sa teed, Artüür? Pidin peaaegu diivanilt maha kukkuma. Ja endale häbi ka veel, jätkas ta. Läbi maantee. See oli ainus võimalus, mis mul pähe torkasid, tähelepanu kõrvale juhtida. Ei häbi ka veel. Pobisesin midagi huvitavast itaalia keelest, aga Ahvra oli juba ülakorrusele tagasi läinud. Viimasel ajal näeme üha vähem vaeva, et teineteist mõista. Afra läheb varakult voodisse, sest ta magab halvasti ja sellepärast õhtuti alati väsinud. Ma olen lihtsalt liiga väsinud, et magama jääda, teatab ta peaaegu iga päev. Mina olen just sellepärast hilja voodisse, et mul ei tule und. Ses suhtes pole midagi paranenud ka pärast minu otsust Toscanas täiesti uusi radu pidi käima hakata. Voodis valitseb mul peas plaanidest stsenaariumide ja ideede virvarr. Segaduse tipuks on afra käsi või jalg mõnikord mu ümber. Kui lõpuks magama jään, võin unes rääkima hakata, nagu Aafra ütles. Mul on kohutav hirm ennast reeta. Et ütlen näiteks ei Aav mul Telemist, ma pean oma matuseid korraldama või midagi sarnast. See ei lase rahulikult magada. Ma pean kogu aeg valvel olema, sest kui kord Afralt küsisin, kas ma viimasel ajal räägin unes rohkem kui varem vastaste kahtlustavalt, kuidas nii? Kas sa kardadentsisse rääkida? Ei, ei, kallis, pigem et su üles äratan. No eile öösel rääkisid sa tõesti unes, aga ühestki sõnast polnud aru saada, tundus nagu hispaania keel või midagi. Ilmselt tuleb mul oma itaalia keele häälduse kallal veel tööd teha. Kes ei tahaks teada, mismoodi omaenda matused kulgevad? Arvan, et igaüks tunneb vähemalt natukegi uudishimu, välja arvatud mõned üksikud pessimistid. Kas on palju rahvast? Kas peetakse ilusaid kõnesid, kellel tulevad pisarad silma? Kas lähedased on veidigi vaeva näinud, et leinakuulutus oleks stiilne ja lilled ilusad või tuli piirduda lihtsalt odava kirstuga? Kas pakutakse kohvi ja kooki või vahutab vokaalide šampanja? Lõpmata hulk küsimusi? Vähe vastuseid? Mõned inimesed on oma ärasaatmise pisiasjadeni paika pannud, aga enamik pistab oma pea liiva alla. Kuniks ka ülejäänud keha mulla alla läheb, siis tuleb omastel otsustada. Oma mõtteis olin kalmistul juba mitu korda eemalt pealt vaadanud, kuidas mu kirst hauda lastakse. On sedagi ette tulnud, et olen töölaua taga pead murdnud, kuidas alates sellest mälestusväärsest päevast maskeeruda. Kas sa vaevad südant, mis edasi saab? Küsis kolleeg Mariike kord, kui ma pikalt tühjusesse olingi õlitanud. Midagi sellist? Jah, vastasin mina. See pole kerge, eks ole, kui peab loobuma. Ah ehmatasin, ma. Ma mõtlesin, et siin töötamisest Asso ja, ja see, see pole kerge. Läheb üle kivide ja kändude. Viimasel ajal mõtlen ma mõne inimesega rääkides pidevalt. Kui sa vaid teaksid Pärast eelmise laupäeva õhtul toimunud pikka ja konstruktiivset kohvi koosolekut jõusti Mautori ja tohutus koguses õllega. Panime umbes sulgemise ajal klaasialustele kirja minu suure kadumisplaani kuid pühapäeva hommikul olid need mul kadunud. Sattusin paanikasse, sest mul oli surmahirm, et afrane leiab või mis veel hullem, on juba leidnud. Otsisin terve maja läbi ja tegin näo, nagu oleks mulle autovõtmed kadunud. Kas ma aitan otsida? Pakkus afra. Nii, nii tähtis see nüüd ka pole. No minu meelest on võtmed auto puhul üpriski põhjapaneva tähtsusega või tahad homme rattaga pröökeleni sõita? Sul on õigus, kallis, aga sul pole vaja sellepärast tõusta küll küll ma otsin ise edasi. Klaasialused jäid kadunuks pärast rohkem kui kaks tundi kestnud otsinguid. Helistasin jõustilile Lauterile, kuid kumbki ei teadnud midagi. Ja hääle järgi otsustades polnud nende pohmas peaga eriti vastuvõtlik. Jõudsin üsna kindlale selgusele, et kodus neid klaasialuseid pole. Tahtsin endale vastu kõrvu anda, et olin lõhkemis ohtliku pommiga nii hooletult ümber käinud. Tõotasin edaspidi 100 korda ettevaatlikum olla. Veel paar sellist apsakat ja paradiis Toscanast jääb igavesti kättesaamatuks. Üldjoontes sai joomise käigus koostatud strateegiaplaan nüüd niimoodi kirjapunktiks. Mai algul, kui on koolivaheaeg, lähme golfireisile Itaaliasse, ametlikult ütleme aga, et sihtpunkt on Lõuna-Prantsusmaa pumppkaks. Värskendame Lauteri autoremondimehe väikebussi ja paigutame sinna sisse kõik, mida Toskaana majas vaja võiks minna. Punkt kolm. Sõidame Lõuna-Prantsusmaa kaudu, ööbime Avignoni lähedal kodumajutuses ja saadame oma naistele tõendusmaterjaliks endast silla juures tehtud foto. Punkt neli. Ümbruskonnas otsime valmis sobiva puhap, kus mul järgmise reisi ajal õnnetus võiks juhtuda. Punkt viis. Järgmisel päeval sõidame Toskaana majja. Punkt kuus. Mängime seal paar päeva golfi. Punkt seitse. Tagasi pürmerendi. Punkt kaheksa. Suvevaheaja algul lähme teise kohta Lõuna-Prantsusmaal, pärast paari päeva golfi saan ma surmapunkt. Üheksa. Meie matusekorraldaja toob laiba ära. Ta organiseerib ka võltsitud surmatunnistuse ja 85 kilo kirstutäidet. Punkt 10. Ma omandan uue välimuse. Punkt 11. Sõidan üksinda oma ajutisse, peatuspaika vauterit, teise elukohta haagis. Punkt 12. Osalen incognito omaenda tuvastamisel. Punkt 13. Sõidan uue kasutatud autoga omaenda nime all ja oma passiga Itaaliasse. Plaanis on siin-seal küll veel nõrku kohti, peame näiteks kuidagimoodi tagama, et Stein ei saaks kaasa tulla ja et mind hiljem kinni ei peeta, kui tolliametnikule surnud inimese passi ette näitan. Ehk oleks uus nimi ja võltspass ses suhtes kindlam? Aga kust neid saada. Ja muidugi ei tohi keegi mind matusetalitusel ära tunda. Kindlasti on veel mitu asja, mis on meil erutuses kahe silma vahele jäänud. Kael hakkab kurgus nöörima, kui mõtlen sellele, mida teha kavatsen. Sa võid veel loobuda, sosistab minu ettevaatlik mina. See asi on keerukam, kui sa arvad. Ning sama hääl lõpetab küsimusega. Mis siis saab, kui kõik välja tuleb? Igal endast lugu pidaval haigusel on oma päev. Alzheimeri päev AIDSi päev, leeprapäev vähipäev südamehaigustele on isegi terve nädal. Siis on veel isadepäev, emadepäev, loomade päev, sekretäride päev ja mis kõik veel lõppu polegi. Täna 24. jaanuaril on samuti eriline päev riiklik maapähklivõi päev. Maapähklivõi meeldib meile mõlemale väga, ainult et afra helistab seda pähklitükkidega ja mina ilma. Nii tähistame me seda päeva kumbki oma purgiga. Vaikides. Aastaid oli meil hommikusöögilauas ühine purk, aga ka selles osas oleme aja jooksul lahku kasvanud. Viimase paari kuu jooksul oleme teineteisega uuesti mõnevõrra lähedasemaks saanud kuid see tuleb sellest, et ma käitun näiliselt osa võtlikumalt, kui tegelikult olen. Tänu mõttele, et poole aasta pärast olen ma tema elust enam-vähem tähelepandamatult lahkunud suudan ilma suuremate raskusteta heatahtlik näida. Arvatavasti mõtleb afro, et ma tahan meie abielu päästa või et mul on armuke. Ta ei oska aimatagi. Ma tahaksin, et viimane mälestus minust oleks positiivne. Varsti tuleb mul Herthochi firmas viimane tööpäev ning et pärast seda mitte päevad läbi kodus istuda ütlesin Afrale, et saan Joosti käest tulevatel kuudel paar tööotsa. Sest kuni suveni ninapidi koosistumine teeks meie abielu harmoonilise lõpetamise ilmselt võimatuks. Vastuolud ulatuvad sügavamale kui küsimus, kas maapähklivõi peaks olema pähklitükkidega või ilma? Lauter saatis mind tooni ühe oma tuttava juurde. Toun on pensionile läinud endine grimeerija, kes on aastaid ringhäälingus töötanud. Praegu on ta igavuse kätte suremas ning rõõmustab iga tööotsa üle, olgu see nii tavatu kui tahes. Nii et kui ma vautorist õigesti aru sain, on asja mõte sulle mõneks ajaks teine välimus anda. Selline, mida saab igapäevaselt kasutada. Toonil oli seda öeldes nägu, nagu rõõmustaks ta tulemuse üle juba ette. Kinnitasin, et täpselt see asja mõte ongi. Autor ütles mulle veel, et ma liiga palju küsimusi ei esitaks, aga ühele küsimusele tahaksin küll vastust saada, enne kui töö vastu võtan. Ja mis on selle eesmärk? Viivitasin vastusega. No ja just seda ma ei saagi öelda. Sõnastan natuke ümber, ütles tool. Ega siin mingeid kuritegelikke eesmärke pole? Toun, võin sulle vanduda, et kuritegelikke eesmärke pole käsi südamel? Ta jätkas. Teiseks tahan ma kindel olla, et minu nime mitte kunagi ei nimetata ükskõik mis puhul, välja arvatud siis, kui selleks isiklikult nõusoleku annan. Ma võin jagada küll kuulsust, kuid mitte probleeme. Neil tingimustel oli ta nõus kaasa lööma projektis, mille tulemusel saaks Arthur OFF tundmatuseni muutunud elada paar kuud, kui mister X. Olen juba natuke mõelnud oma uue nime reale sest vana nime all ikkagi ei saa. Raske küsimus. Nimi peab inimesele sobima ja enesestmõistetavalt kõlama mitte tähelepanu äratama ega liiga raske olema. Kui ma pean iga kord ennast kellelegi tutvustades järele mõtlema, mis mu nimi on, siis äratab see kindlasti kahtlust. Leidsin ka, et uus nimi peaks olema itaallastele kergesti hääldatavad. Millist muutust sa silmas pead, Artüür? Küsis Toun, kui oli näidanud mulle oma töötuba, kus olid kapid täis parukaid, vuntse, prillkübaraid ja paljusid muid aksessuaare põse täidetest, kuni värviliste kontaktläätsede, nii mõned needid ja tätoveeringud, hakkas ta ise oma nalja peale naerma. Protesteerisid tätoveeringud, oleks liiga radikaalne lahendus, pealegi olnud ülimalt näotad. Ma ei saaks kunagi enam rahumeeles peeglisse vaadata. Niisiis jäid tätoveeringud kõrvale ja me vaatasime edasi prill soenguid, vuntse ja habemeid. Toun küsis, kas mindagi huvitaksid armid või koeranael, aga selleks olima liiga edev. Kõige paremini otstarbekam on muuta su juukseid ja habet. Et sa igapäevaseks maskeerumiseks võimalikult vähe aega kulutaksid. Teistsuguse, soengu ja juuksevärviga parukas, habe ja vuntsid, teist värvi läätsed ja suured prilliraamid. Natuke suurema ja lamedama nina saaks ka lihtsal moel ja püsivalt tekitada. Ühesõnaga saame hakkama. Down oli endas kindel. Ta proovis mulle eri värvi, parukaid, mõõtis peaümbermõõtu, samuti nina, suud, silmi ja kõrvu lõbuks tellida seeria portreefotosid. Ma ei usu, et mul oleks täpset ettekujutust, kuidas ma välja hakkan nägema. Küsisin, kas Tonyle leidub midagi Casanova stiilis. Siis oleksid sa pidanud 15 aastat varem tulema, Arteer. Minu võimalustel on piirid. Nali. Toun. Tegime projekti õnnestumise nimel ühe õlle. Auter oli juba ette ennustanud, et down jagab asja ning tal oli õigus.