Kirjastus Pegasus on välja andnud järjekordse tema pühaduse dalai-laama raamatukunst, olla tööl õnnelik raamatukonsultant on meie tunnustatud orientalist ja Tibetoloog Linnart Mäll. Öelge, kas see on nüüd niisugune moeasi, et tema pühaduse mõtteid, mis on täiesti kohased Tiibetis Buda usu juures hakatakse justkui pakkuma läänemaailma ja kuidas need põhimõtted läänemaailmas toimivad? Minu meelest ei ole vastuolu ida ja läänepoel, jah, õnn, ida inimesi, kes ei taha mõistvale häälton lääne inimesi, kes ida mõista idad aga minule on need ühe globaalse maailma eri osad, lihtsalt mille erinevused on väga väikesed, aga sarnasust on eri erakordselt palju. Mulle siiski tundub, et võtta omaks suure õpetlase põhitõdesid, peaks siiski olema kasvanud ja sündinud selles traditsioonis kultuuris perekonnas. Et seda niisama lihtsalt ühest traditsioonist teise ümber tõsta ei ole võimalik või ei anna head tulemust. Aga miks mitte, võtame niimoodi, et budism jõudis Tiibetisse alles kaheksandal sajandil, hakkas jõudma ja sai tiibeti kultuuri omaks alles 11-l 12-l sajandil. Ka see oli Tiibeti jaoks alguses täiesti võõras kultuur. Ometi võttis omaks ja tehti omaks ja samal ajal kui me võrdleme näiteks praegust Hiinat ja praegust Tiibeti diapraegust Tiibeti diapraegust, Indiat, nende vahel on ka väga suured kultuurilised erinevused. Aga ma ütleks siiski seda, et need erinevused võivad mõjutada harimatud inimesi ja ka haritud inimesed peaksid ikka alati kõigest aru saama. Selle uue raamatu tagakaanel on õeldud, et dalai-laama raamatut kunst olla õnnelik kunst olla tööl, õnnelik on, on Ameerikas näiteks bestsellerite ligi kaks aastat kõige populaarsemate raamatute edetabeli tipus. Kuidas niisugune õpetus lääne inimesele sobib? Kuidas ta selle vastu võtab ja kas ta suudab neid õpetusi oma igapäevaelus ka rakendada? Ja vot siin ongi nüüd see, et dalai-laama tunneb hästi lääne kultuuriga ja see raamat on spetsiaalselt kirjutatud lääne inimese jaoks. Ega tiibetlane tunneb oma tööst naguniirõõmu, aga lääne inimene teeb tööd üldiselt teatud vastikustundega ja siis pärast tööpäeva põgeneb kusagile Sid lõdvestuma ja, ja otsima midagi muud. Aga dalai-laama näitab väga ilusasse, kirjeldab, et töö tegemise eesmärgiks peab olema ka teistele kasu toomine ja kui sellise suhtumise enda sisse võtta, et teha oma tööga teistele inimestele head siis see annab ka võimaluse tunda. Õnnelik olla, olla õnnelik töö ajal. Lääne kultuuris pakub tööõnne kõige sagedamini selle raha kaudu, mida tööga teenitakse. Kui palju on Lääne kristlikus kultuuris olnud varem seda mõtet, et töö on eneseavaldumise vorm? No seda on palju olnud, ega suured kristlikud mõistlikud olla täpselt sama juttu juba rääkinud sajandeid ja eks Jeesus rääkis täpselt sama juttu, kui ta kõneles oma jüngritega ja teiste inimestega tol ajal, mida võib evangeeliumides lugeda. Nii et need on selles mõttes täiesti üldinimlikud seisukohad ja need on väga hea, et Layla maa suu järgilid jälle ilusasti välja tulevad. Aga põhiline nolgi tema sõnumi, see, et inimesel peab olema kaastunne niivõrd tugevasti arenenud, et kaastundest suudab ta teha ka näiteks seda tööd, mida ta muidu ei teeks. Kas te teate Eestis kedagi, kes teeb tööd kaastundest teeb niisugust tööd, mida ta muidu ei teeks ja ei tee seda raha pärast. No teatud raha on vajalik, teatud rahal vajalik, ilma rahata on raske teatavasti elada, aga ma olen näinud arstide seas ja meditsiinitöötajate seas, ütleme õdede seas tõesti niisuguseid inimesi, kes teevad väga rasket tööd ja väga väikese raha eest ja nad ise ütlevad ka, et neil tekib lihtsalt aastal, sellepärast teevad. Räägime nüüd sellest raamatust, mille juures te olete olnud konsultant. Kunst olla tööl õnnelik. See raamat on üles ehitatud ameeriklase Howard Katleri vestlustele, tema pühaduse dalai-laamaga. See on teine raamat, mida ta on juba vesteldes teinud ja selles mõttes on ta huvitav. Ta viib nagu oma küsimustega ka dalai-laama teatud ootamatutes situatsioonides ja tal ei oma väga huvitavalt. Huvitavalt lahendab need küsimused saab varuda välja oma täiesti lääne inimese olukorrast. Ja autor ameeriklane püüab üha uusi, üha uusi küsimusi ehitades teda panna ütlema. Mulle tundub küll seda, mida ta ise ootab. Mida ta peaks saama, mis vastust, aga vastuseid aiadele tasub raamatut lugeda. Ja ometi ei maksa sellest raamatust otsida väga konkreetseid nõuandeid, sel puhul, kui töö tundub mulle Bastik või ma ei saa oma kolleegidega läbi või ülemusega, on, on arusaamatused, et see on pigem ikkagi niisugune filosoofiline tasand, mis tuleb endale selgeks teha ja selle kaudu tajuda, et töö võib pakkuda õnnelikke hetki. Täpselt niimoodi filosoofiline tasand ja siin muidugi mingisugust budismi põhitõdesid ei maksa ka otsida, see ei ole budismi õpetamise raamat. Siin ikka arutatakse lihtsate lääne inimeste elukäiku tööle. Aga siiski ma tahaksin ütelda, et selle raamatu kõrvale tasuks võtta teesi dalai-laama raamatuid, kus on rohkem räägitud budistlike põhimõtetest. Ja vaieldamatult selle kõrval tuleks lugeda ka. Baasteksti nagu näiteks lammopaada, see eesti keeles mitu korda juba ilmunud ning leida sealt selliseid mõtteid, nagu näiteks, et vihkamine kunagi ei kao vihkamise läbi, vaid kaob vihkamise puudumise läbi. Ja kui neid asju lugeda, siis Peaks olema selge arusaam, et ei olegi suurt erinevust tegelikult ida ja läänevaheliselt põhiliselt õlid on igal pool öeldes omada. Kas tahaksid öelda paar sõna ka Awardsi Katleri kohta, kes tema pühaduse ka selle raamatu jaoks on vestelnud? No ta on arstiharidusega inimene ja paistab, et küllalt sügava mõtlemisega. Mina teda kahjuks isiklikult ei tunne ja seepärast on raske täpsemalt midagi rääkida, küll ma räägiksin seda raamatu tõlkest on romoton, tõlkinud Kai Vassiljeva, noor filoloog, kes on Tartu Ülikooli lõpetas umbes seitse kaheksa aastat tagasi. Ja tema on praegu dalai-laama peamisi tõlkijaid. Dalai-laamat on eesti keeles ilmunud juba kaheksaraamatud ja tema on tõlkinud, minul teada nendest viis ja seda tööta jätkab ta on endale terminoloogia ilusasti hästi kätte saanud juba. Ja muidugi keel oli tal hele, sedagi korralik eesti keel. Tõlkimisel on oluline eelkõige emakeeleoskus, mitte mitte selle keele oskus, kust tõlgitakse, vaid see, kuhu tõlgitakse. Eesti keel on tal ennegi hästi käes juba ja nüüd on ta ka budistliku terminoloogia väga ilusasti kätte õppinud, niiet et ta peaks seda tööd jätkama ka tulevikus ja ma arvan, et Dalai Lama raamat on üldse ilmunud kas siis otse tema sulest või mõne teise kaasautori kaudu juba mitukümmend raamatut, nii et siin tööd jätkub ja peale selle on ka teisi tiibeti autoreid, kes praegu inglise keeles põhiliselt kirjutavad, neil on ka palju juba ja ka neid tasub eesti keelde rohkem tõlkida. Sama Vassiljeva sulest on ilmunud ka ka raamat elust ja surmast, muide, mis ka üks aastapäevad tagasi ilmus eesti keeles hästi paks raamat, mida tauska lugeda. Ja ometi vajas tekst teie kui konsultandi, Remarke ja ääremärkusi, mis puhul teie olete oma märkused siia teksti lisanud? Kõigepealt, ma ütlen, et ma hakkasin Kai Vassiljeva tõlkeid vaatama, kui ta esimese tegi, see oli dalai-laama vabadus paguluses, mis ilmus 1999. aastal. Ja siis oli üsna palju parandada, aga siin parandused olid minimaalsed. Aga noh, paratamatult on mingisuguseid kommentaare vaja teha, arvestades esiteks eestlase olukorda ja meie ei tea ju maailmast veel niipalju kui võib-olla läänerahvad, kellel on kirjandust aastakümneid juba ilmunud. Ja seepärast on üht-teist teinekord vaja kommenteerida, aga neid on ka vähesin, kommentaar on väga vähe. Kas te olite õnnelik seda tööd tehes? Aga loomulikult olin õnnelik ja ma pean ütlema, et ma olen üldse õnnelik justiitsministeerium, modell.