Niisiis kuulsime esinemas isetegevuskurde raadiofestivali avakontserdil Teaduste Akadeemia niiskuri Arvo Ratassepa juhatusel. Stuudios on täna žürii koosseisus professor Artur Vahter kordnikuna areng ja Olev Oja Teaduste Akadeemia meeskoori dirigent Arvo Ratassepp on kava üles ehitanud temaatilisel põhimõttel. Mehed ja meri algab kohe peale Artur Kapi mehed, mis on üldiselt meil vähetuntud, siis kappide suguvõsa läheb edasi. Ja ja siin kuulame ka Heino Elleri merel merel oli tema üks esimesi ja ka õnnestunud maid koorilaule. Kõigile tuttavat, Gustav Ernesaksa Kalamees naerab, lääne tõuseb tuntud tsüklist, kuidas kalamehed elavad? Need minu arvates väga stiilselt on üles ehitatud ja selle temaatika piires küllalt ka mitmesugused heliloojate kui ka meeleolude poolest. Kui rääkida kaugumbessaazis, olen täitsa nõus sellega, see on täiesti terviklik. Vastab sellele pealkirjale, mida koorekorjejuht on taotlenud ja mitte ainult peakirjade järgi ei ole siin laulud ühedase järele lekitatud, vaid ka sisuliselt on see järjestus täiesti põhjendatud, mis pakub kontrasti, pakub kaani puht dünaamilist kontrasti kui ka Meerule kontrasti. Kas ei tundu, et viimase ajaluus, kes tuleks veel ka midagi siin olla? Tervikuna see kava siiski on minu arust väga hea? On täiesti vastuvõetav ja sellel just temaatika piires. Ja nii mitmekesisuse polster teaduskrimi mees, kui on mitmetel festivalidel ja konkurssidel saavutanud märkimisväärseid kohti. Kuidas võiksid samast tehnilist taset hinnata selle esinemisjärg, mida me kuulsime? Siin on väga toredaid momente. Näiteks mulle väga meeldivad bassid, tooni tekitamine ka ette kandelt väga meeldivalt näiteks kasvõi see väga raskelt lauldav laul. Elleri meri oli väga meeleolukalt ette kantud. Muidugi teisi asju kahjuks vedude reziimis kõik väga hästi teame noot, noodid jälle ja jälle, võib-olla rangemalt hindate, kui me kas või naiskoori või minul isiklikult segakoori asju selle tõttu siin üht-teist juba kõrvakab, mis noh, subjektiivsest mõttes oleks võinud natuke teistmoodi olla. Kuid üldmulje on siiski väga soodus, väga hea. Kas laule, mis nii üldisest tasemest allapoole langeb, võib-olla mõni viski, väike iste võiks olla? Nagu Olev Oja juba mainis, et passid on väga head, seda vastu vaielda ei saa. Telerite suhtes häirib mõnes kohas niisugune natuke lahtine toon, mis tuleb eriti esile võib-olla kõrges registris ja selles mõttes võib-olla kõige rohkem hakkas silma sellest helleri merel, kõrgemates registrites, samutiga esimeses laulus ja võib-olla ka Villem Kapi kalurilauas seal keskel, kus aga täna särav, päikeseline laulev vokaalne alguses peaks seal olema, seal lihtsalt oli tunda niisugust väljapressimist natuke forsseerimisekstakse kätte. No minul on tunne, et sellel kooril puudub üks strich ja see on, pelgan. Eks see ole muidugi seto selles ka, et kui meie kuuleme tenorid, ei, ei laula tenorit, Pole oma taseme kõrgusele, laulavad meie lamedad siis muidugi paistab nagu ei oleks ka, pelgalt siin on ka tegelikult niisugused laulud domineerivad, nii kiirelt laulsin Kalamees naerab, kahtlane jutt ja. Mehed on, vajavad niiskust, hiiglasuurt, jõudu. Hiigla jõugandaappel kantud on ka muidugi raske. Ma veel nimetatakse seda, et võib-olla Gustav Ernesaks Kalamees naerab, oli antud liiga kiires tempos. See see omapärane rütmika ja see on fiktsioon, läheb kaduma ja paranes komeetrum. Kiirustamist tundusid, vestlesime teistest lauliski kassorideks, kalluri laulu repriisis, kus ta hakkab uuesti algusest teema, see oli nagu liiga kergelt üle mindud või saba selle ja selle kontserdi viimases numbris laine tõuseb. See tundus nagu ei ole seal torni suurt üheksandat lainet, kus oli, läks kõik väga kergelt. Aga võib-olla see üheksanda laine saavutamise tegevuskoolid on ka üks suur ülesanne, sest minu arust laine tõuseb, seda võiks võtta kui meie Cznani raskemaks lauluks. Globaalses mõttes ja ja kui me rääkisime tenoritel, võib-olla võib ette midagi heita, siis ega me teame, et neid on suhteliselt vähe ju võrreldes bassid-baritonid, ega neid me ikka leiame. Ma tahaksin lõpuks positiivselt oma arvamuse lõpuks märkida seda, et et selles kavas oli väga geni momente just meeleolude otsimise ja tabamise mõttes ja siin ma tooks esile näiteks Vietnam Kapi kaluri laul Arvo Ratassepa enda sügispäeva, kus oli see Smuuli tekstis olev siukene, kurb melanhoolia ja see traagika, mis seal on kõik seal ilusti välja toodud ja samuti tooks siiski vaatamata sinu märkus, laine tõuseb, minu arust ta võiks tüsedaid asju terves kavas. Kava on üles ehitatud nii soliidselt, stiilselt ja ka ettekanne tervikuna rahuldas, sest tuleb ikka arvestada seal võetudki aeg professionaalsele koorile juba väga rasked laulud ära. Ega siin ei olegi ühtegi kergelt laule, et minu arvates on see kava siis käivitub täitsa professionaalselt. Suur tänu žüriiliikmetele, kohtume järgmisel pühapäeval. Täna kuuleme muljeid Segaguri nooruse kava kohta žürii, kuhu kuuluvad professor Artur Vahter, riikliku meeskoori dirigendid Kuno areng, Olev Oja ja Eesti televisiooni ja raadio segakoori peadirigent Ants Üleoja. Nii nagu siin selles tavas kuulda oli on dirigent augus lüüs ja Maie kivid täitunud kava üles vastavalt oma nimetusele ja kajale. Kavas domineerib noorus juba laulude pealkirjade järgi, ka teised laulud on vastavalt koori eale ja laagrite vanusele. Nii noorusliku iseloomuga võib olla mõned dramaatilisemalt ja isegi karaskemat lagunev Lembit Veevo kadakatel langevad sellest ehk välja. Kava on üles ehitatud küllaltki kontrastsed. Meenud vahelduselt võib olla Need lõpul laulud, need söe, rahvalane, mehhiko rahvalaul, lähevad sellest kava ülesehituse neerude stiilsusest kõrvale ja kuigi nad iseenesest on päris uued laulud, aga nad nagu sellesse kavasse hästi sobiks. Vaat seda viimast mõtet ma toetaks kaasnevast, et kui me räägime siin kava terviklikkusest ja ülesehituse kompaktsusest, siis peaaegu võiks jah, nõus olla kuni kaheksanda numbrini, sest need kaks laulu kuidagi kukuvad järsku ära, sest meil on tegemist siin mingisuguse ühtse joonega. Nimelt kõik on eesti heliloojate noorus, see on tingitud, tingib juba nisust särtsu, energiat? Jah, nii et põhiliselt nagu seda niisugust. Teistpidi teistpidi lugu nagu, nagu peaaegu ei olegi, võib-olla Veevo kadakatega on vast niuksed üksikud momendid. Ja Olev Sau esimene rannalaul oli ka nagu. Rahulikuma karakteriga nagu liiga palju on niisugust liialt ratsutavad agressiivset muusikat, see tundub võib-olla sellepärast, et see on nii 20 minuti jooksul kõike terve kontserdi ulatuses pooleteisttunnises kontserdist muidugi Vassi Need ei paistaks silma lüüsel siiski lihtsalt inspireeritud oma sellest koori nime koera nimest ja see ei ole halb, kui, kui dirigent on oma koori, Patriots on normaalne nähtus ja teiste kooride kavaliseks nii hästi sobiga nagu. Kas see žüriiliikmetele ei tundu, et meil siin on jälle hädaoht, et märkme nõudma mingisugust ühte Stampeekidelt kavadilt seal nüüd selle kava nagu oma näol selle? Ei, vaat just ma vaidlen sulle vastu, sellepärast et et hea küll, siis oleks võinud ju olla Knorus temaatika kavade üles, ETV suhtes on väga palju diskussioone, vaidlus on, on terve rida kolleege, kes arvavad, et ainult võib-olla õige kavanes temaatiline kavakindlalt piiliga. Mina kahjuks nende hulka ei kuulu ja olen nõus kaitsma khati neid seisukohti, kui kavas on väga mitmesuguseid materjale, mingisugused põhimõtted peavad siiski valitsemiskava koos hoiavad kas need on fantaasiaprintsiip või on siis noh, teatud mõttes ülespoole või mingisuguses pingereas edasiminek. Nii et tingimata mingisugune kava kompatsiooniliselt sealselt pead siiski peab siiski arvestama. Aga siin näiteks no võtame kasvõi kaks rahval või miks nad peavad olema järsku teiselt teiselt poolt ookeani kas me siis tõesti oleks saanud panna ühtegi eesti rahvale või mõnest vennasrahvaste, pealegi praegu tundub niimoodi, et nagu tänule kahele rahwarauruse kontserdipinge nagu lõpuks kukub ära, Nad ei ole lõpulaul, nad on, ei anna lõppu muljet, on mingi suur ja selles mõttes ei ole rajada sobiva vaha peale praegu üldse pandud. Räägime teostuslikus küljest, ka niukene domineeriv joon võib olla jäämisega uljas esitus küünaldele voolu nooruslik jah, seal positiivne kahtlemata. Kuid teiselt poolt jällegi tekib niisugune ketserlik mõte, et kas alati on omal kohal võib-olla sellel toreda uljuse taga löövad välja ka niisugused negatiivsed nähtused nagu tooni kvaliteeti pole alati kontrollitud, võib olla, kipub minema natukene lahtiseks kirjeldaks eriti sopranite tool ja vahel ka niisugune koondakse veel kontrollimatus just. Tämbrite osas seal lihtsalt Forte tuleb natuke forsseeritult ja ohjeldamiseks üheplaanilise, nagu nagu ei oleks taotletud erinevaid ämbreid ja erinevaid meeleolusid, mis võib olla üks või teine laul oleks siiski võimaldanud. Ja siis veel võib olla suhteliselt kõige raskemaks ülesandeks selles kavas oli Veevo kadakad kus just eriti ansambel kippus minema võrdlemisi alaliseks paljudes kohtades. See lugu jäi neil üldiselt lahendamata, absin intonatsioonist probleemid ja, ja minu arust Ag2r ka vokaalselt ja ühesõnaga me oleme harjunud seda lugu võib-olla pisut pisut teistmoodi kuulma ja nagu teine ettekujutus on jäänud sellest muusikast, meil on orus elades lihtsalt liiga raske ja seal see oli nähtavasti liiga raske, pähkli meile. Aga üldiselt jah, kõrva hakkab tõepoolest see et koor kõlab kohati, nagu ma ütleksin, niukene kooli, noortekoori värvi läheb õige paljudes kohtades läbi nisukene pisut pisut lahtine ja katmata toon. Ja torkab võib-olla silma veel see, et, et meeshääled tunduvad olemaski naishäältest tunduvalt tagasihoidlikumad. Eriti kui, kui tegemist on mõningaste nihukeste harmooniliselt raskemate lauludega, siis siis meeshääled nagu jäävad, jäävad omadega hätta. Ma tahaksin võib-olla nii palju lisada veel, et näiteks need kaks rahvalaulu, kuigi me alguses rääkisime, et võib-olla nad ei hakanud nagu kavasse, kui kava kompas sellest rääkida. Aga mulle nende esitus ja teostus täitsa meeldis ja see seal just eriti tahaks selles Venezuela rahval alus tõsta esile solistide väga toredat esinemist seal, kus oli ilmselt tunded, on kuulatud plaatidelt ja oli päris hästi tabatud seda ladinaameerikalikku rahvalaululähedast maneeri väga hea rütmi ega saatis statistiliselt ostinaat rütmi seal minu arust need kaks laulu võib olla suhteliselt, olidki tugevamad terves selles kavas. Me oleme noorust ja ta teisi koore kuulanud väga tihti saalides nii kontsert õhkkonnas. Ja peab ütlema, et kui lindi pealt neid asju kuulad, siis palju selgemalt tulevad nagu välja, sest nii publikusaal ja see ruum kuidagimoodi sulatab ja silub konarused lindi peale. Kaunis kaunis. Teravalt väljas, meie muidugi võrdlemine noorust nii täiskasvanute kooridega, mis natukene. Me oleme harjunud kuulama, noorusel on oma tämberi oma hääle värvus juba selle tõttu, et et seal on noored ja see hääl andmine sellises eas kunagi ei saavuta niiskust, ümarust ja ühtlus, võib-olla koorijuht, saaksin hääleseadega korda saata midagi riiuli, Lauri lisa, vaid seal on juba Eaviga. See on juba ja see on tegelikult selle nooruse omaduseinele meie kooli muusikaviga ma valetan. Kui ta enne juubelilaulupidu oli kooride konkurss, õndiski võistulaulmine, siis jättis see koor väga hea mulje nii saalis ja just nagu üllatas, sest keegi nagu ennem ei tundnudki seda kooria Marikuse värskusega ja selle raskust on tunda nihukest toredat rühti ja on ka praeguses tänases kontserdis tunde ja võib-olla siin seda nüüd ei maksa võtta neid kui noh, mingisuguse kooris Auduste alahindamise naga. Aga soovitus siiski oleks Nicole juhile kui ka tervele koorile, et kõige selle nooruse nooruslikkuse ja toreda särtsu kõrval võiks võib-olla rohkem tulevikus pöörata tähelepanu just vokaali kujundamisele seal. Usun, et siiski midagi ja enamasti on tulnud ikka siit nii-öelda üldjärelduslikust koolist ega kõrgema haridusega või vähemalt üliõpilasi Vistan kooris, aga vähe kui meie põhiline on töölisnoore, töölisnoored ja kutsekoolide õpilased ja need on harjunud kuulama tale enerbess, jaaguari, seal muidugi hääle andmine hoopis teistsugune, aga nad on ka paljud õppinud, palju laulnud. Aga sealt oleval ja no siin on ikka, tulevad nad lihtsalt tööpingi taga nii-öelda, selles mõttes tuleb selle koori saavutusi täiesti ikka hinnata tulevikus samas vaimus edasi ja neid väikseid soovitus võib-olla natuke lihtsalt arvesse võtta ja sest ikkagi oli terve kontsert oli antud küllaltki nii selliselt edasi et pakub naudingut ja muidugi kindlasti oleks hea, kui leiduks Tallinnas laulvarustavaid noormehi, kes läks näiteks kaasa. Ja ole vaja, kas sellest võiksime kõigepealt rääkida Teaduste Akadeemia naiskoorikavast selle ülesehitusest, tema nagu omanäolisest suunast, nagu siin juba kirja on pandud, on koorijuht valinud kavaks rahvalaulu viimase aja kooritöötluses ja on valitud just meie praeguse aja kõige silmapaistvamad koori kommunistid, kes on suurt tähelepanu pööranud rahvalaulule. Riho Päts, Tubin Karsnek ja torm, mis nii nagu te kuulsite, on kava ülesehitus võrdlemisi nii ühtlane selles mõttes, et et on valitud viimasest loomingust ja on ka võetud ühtse töötluse meetodiga laulud. Me oleme kõiki neid juba kuulnud ka kontsertidel. Ja nüüd siin helilindist kuulduna, võib-olla mõnes suhtes meie arvamused ja hinnangud kontsertettekandes saalis ja siin võivad nii lahku minna, korressorilikutele tundub, kas kuulaja seisukohalt, kas kavamatega üheplaanilised jää, vot ma tahtsingi seda momenti võib-olla natukene puudutada. Mul on siuke tunne, et kava koostamisel, võib-olla dirigent oleks pidanud leidma kas või mõne loo, mis oleks natukene üldisemas plaanis, sest praegune järjestus on enam-vähem domineerimise gene, agressiivne toonias, teksti privaleerimine. Minu arust kava ülesehitus oleks palju võitnud siis kui oleksin trükitud sisse ka üks laul, mis oleks hoopis niukses laulumas plaanis. Siis oli ju näiteks laula, laula, vats, lauleb kui võib-olla siin. Mina omalt poolt võib-olla oleks soovinud, et oleks see toonilt vokaalselt nagu naiselikumate pehmemalt ette kantud, see oleks andnud ka kavale teist värvingut juurde. Muidugi siin nii kontrassil laule siiski lüüristanis olid nagu Tubina kolmes lauas teine laul, siis noh, siis karju pätsu kolm laulu setu motiividel, nad ei ole kõik nii. Võib-olla nii agressiivsed, aga see, mis arengute see võib olla, kuluks ära küll, võib olla täiesti erinev laul, kui oleks olnud niisuguse löölises plaanis, väga toredasti tuli esilase Anatoli Kashmegi parmu matus seal oma niisugused toredad son vist kammipilli kasutada. Muidugi noh, laul ei ole ka palju viis, selle juures on muidugi kanisaskigani sellist kontrastsust nüüd üles ehitatud nagu terve. Suurema Pikema ja ulatuslikuma kontserdi juures laulab viis küla Nixon, kolm tsüklit. Aga kui nüüd rääkisite kava raskusest, siis tundub sekest olevat üsnagi nõudlik kava, minu meelest on ikka nõudlik iga e-tegevuskoor. Seda ei laula, neid on alati niisuguste suuremate kontsert koordikavad. No tegelikult Teaduste Akadeemia naiskoor on. Me teame, ta on võimekas koor ja ja olekski võib-olla ebaõige nõuda temalt niuks lihtsustatud varianti, võib-olla. Nii et nad on juba pidevalt oma kontserditel pakkunud kõrgetasemelist koorilaulu just ka oma raskuse astmeni maksimumi püüdnud, alati esitada ja selles mõttes võib-olla siin tuleks kõigepealt esile tõsta. Tormis ja kõik on siin igas igas loos omasugune. Partituurid on väga huvitavad ja see näitab, et trahvalo töötusid üha muutuvad nii huvitavaks, kui me räägime veel sellest tänasest kuuldud kontserdist, mis me võiksime siis öelda eksituse tehnilise külje ja võib-olla tämbriline küljekohtades Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratassepa juhatusel on alati hiilanud oma väga suure rütmiliselt täpsuse selge diktsiooniga ja suuremas osas lauldes on need niisugused komponendid, mis on lausa nõuetavad. Kui tuua siin näiteks Veljo Tormise Need põlve kadrilaulud siis samuti ka Karznegi parmu matus ja teised siis minu arust see külg on väga hea, võib-olla üksikuid nihukesi jällegi subjektiivseid etteheiteid või soov oleks tooni osas tundus, et natuke prevaleeriv või natukene võib-olla liigselt on rõhutatud nendest agressiivset joon, et võib-olla siin oleks mõneski osas võinud natukene taotleda teistsugust tämbrit. Näiteks minu arust hästi mõjus esimeses laulus Riho Päts kolmest setu laulus just niisugune taotlus rahva setu laulikutele omast maneeri natuke jäljendada ja see oli kõik omal kohal vat tugines näiteks esimeses loos mind isiklikult Veli failis forsseeritud toon sest Tubin võib-olla lähtub siiski natuke teistel printsiipidel rahvale töötluses ja võib-olla seal alati selline lähenemine, nagu võib-olla Riho Päts puhul selles võib-olla pole alati omal kohal siin ja niisugune mulje, et võib-olla liiga forsseeritud toon oli natuke häiriv, tõbine. No algul kordades kalašnikovi jällegi väga tore sinust eriti parmu matus ja samuti Veljo Tormise põlv kadrilaulud üldiselt jätab vokaalselt asjaliku mulje ja nagu puudub aju, mis puudub, on see poeetiline külg kõik on nagu väga asjalikult ette katud täpselt ja korralikult. Aga nagu poeesiat on vahel mõnes eritis lüüriliselt loodust, nagu võiks rohkem olla. No see sõltub ikkagi sellest, et miskis poeedeesi, lüürilisi laule vähem lüürise seal siis ühesõnaga kava juba üks kava koosneb väike seoses ja kas neid kava koostamises või on siis meie heliloojate rahvalaulule lähenemises? No vot, kahjuks me ei ole keegi siin naiskoori mees, nagu öeldakse ja võib-olla need lood peale üksiku ei ole nii noot, noodid, meil tuttavad ja selles mõttes on raske nüüd öelda, mis on õige, mis vale on. Aga võib-olla ole vaja, see märkus on teatud samas kohas, et võib-olla siin oleks siiski leidnud niukseid momente, kus võinud näidata nii siukest, toonikvaliteedi, tämbrilisi, ka muid asju just lausete värvimise jälises, et nagu alltekst nagu oleks vajalik rohkem ja siin selles samas liinis edasi minna, siis võib-olla seenike mõnel määral ka koori nii, no kas me nimetame puuduseks niisuguse toreda koori puhul? Aga võib-olla mõni puudujääk on näiteks mall märkinud üles, et pianos jätab niisugune isegi rütmiline täpsus ja, ja diktsioon soovide kiiretes kohtades piano laulmine ja üldse lüüriline esitamine võib-olla koorile ei ole nii omane, paistab, et meie niisugune põhiline probleem on siin just kava ülesehitus nähtavasti tekib meil ka järgmiste kuuride juures seesama küsimus, ühest küljest on huvitav, kui koorsem näidata oma repertuaari võimalikult mitme valgeliselt. Jätsikava ülesehitus pakkus kuulajale ka võimalikult erinevaid muusikalisi. Terviklik kava ülesehitus on teil ometi väärtusega ja vast kõige parem ongi, kui koorid esinevad võimalikult rikkalike, erinevate kavadega. Kokkuvõttes võib muidugi öelda, et Aru Ratase juhatusel Teaduste Akadeemia naiskoor nihuke Mei kooridest kindlasti üks esimesi ja nii professionaalsel tasemel. Juba see lühikene kontsert siin näitas nii oma vokaalsete võimete nii oma tehnilistelt võimetelt ja kui ka ansamblit ja ka ettekanded. Täna kuulsime niisiis kuuri kisast, esmakordselt esineb eetris viisakusega kuur. Kuuri kontserdi kohta avaldab oma arvamust žürii koosseisus professor Artur Vahter, korvid Olev Oja, Kuno areng, Ants Üleoja ja muusikateadlane Helju Tauk. Kõigepealt peaks tervitama Iisaku koore otsust võtta osa sellisest võrdlemisi vastutusrikast ülesandest koorifestivalist enne kui minna kava ülesehituse ja ka valikuga. Peaks rõhutama, et et sellistel väikestel maakooridel on kava leidmine üsna raske. Kogu aeg räägitakse sellest, et meil on vähe laule, mida võiksid laulda väiksemad koorid. Kui nüüd vaadata Iisaku segakoorikava siis on ta oma valiku teinud väga mitmest vallast tammutnud rahvaviise tshehhi Vene Inglise peale selle püüdnud haarata ka Eesti kaasaegseid heliloojaid. Ühesõnaga ta on sellest repertuaarivalikus, mis üldse on püüdnud leida neid, mis sobivad temale. Kava on siiski üsnagi mitmekesine ning erineva liikumise, erineva meeleoluga laule ja näib, et ka küllaltki jõukohane sellele koorile. Minule meeldis väga see andunud või niisugune püüdlik ja hoogne tekstile kaasaelamine, seda eriti. Selle kava lõpupoole oleks tasunud natuke rohkem otsida välja, mis neid laule üksteisest eraldab, tähendab, messiga laulule tema näo annab. Praegu kippusid aga kava esimese poole laulud nagu ühetaolisteks jääma, ilma et nad võib-olla muusikaliselt nii sarnased oleksidki. Seda võib-olla sellepärast, et esituslaad kippus raskepäraseks jääma, nii nagu meetri kaupa, nii üksikuid veerandik mõõdeti välja ja nii laulust laulu, niipea kui hakkasid tulema kergema liikumisega laulud. Kava teises pooles läks nagu laulutuju paremaks ja koori kõlagi kergemaks ja kaasakiskuva maks. Üldiselt aga näikse olevat nagu niukse toreda vana juba esimestest laulupidudest rajatud traditsiooni järgimine, see ühislaulmise rõõm, nii nagu siingi teises laulus teksti sõnad ütlevad. Laul aitab muret kanda, saab laulust rõõmsaks meel. Ma lisaksin veel nii palju, et et üldiselt oli see kava vastuvõetav ja nii raskuse mõttes ainult võib-olla välja langes Villem Kapi, kui lõpeb suvepäeva Lynneline, see on suhteliselt raske laul sellisele väikesele koorile, eriti sellisele koorile, kus Tenurite Armon väikene kahtlemata mitte keegi meist ei hakka võib-olla tõmbama niukseid paralleele või hinnanguid võib olla Meie juhtivate kooridega. Sest me peame arvestama olukordaja. Seda venelastelt inimesi ühendab selleski ühine laulmisrõõm. Ja tundub, et oleks väga tervitatav, kui Iisaku koolist võtaksid paljud maarajoonid eeskuju rääkida, kava teostuda, siis tuleb ka mainida seda, et just rütmiliselt laulud jäid nagu rohkem kõlama ja kahtlemata väga raskeks momendiks. Raskeks ülesandeks on sellel koorile lood, kus sul on tarvis niux tooni ilu ja võib-olla noh, kvaliteeti. Nii et selles mõttes näiteks minule meeldis sessi rahvalaul sõit laadale, kus koorijuhi poolt väga täpselt jälgitud, seda võrdlemisi keerulist rütmisel, samuti viimane Podolski, kommunistide parteilasi on võrdlemisi sihukene. Kaalukas lugu, ta ei ole mitte kergete killast ja minu arust selle esimene tehes on teil päris kenasti välja, sest kõige rohkem probleeme selle kuuri juures on ikka häälematerjali ja selle häälematerjali koolitamise kujundamise osas. Muidugi üldiselt väikeste koolide probleem, aga eriti maakoolide probleem, kus hääleseadet vastu üldse ei ole või, või on seda raske läbi viia just niškantileeni, saavutada sellega seoses kerkibki üles üldse tooni probleemi küsimus ka kõikide kooride poolsesse on minu arust hääle tekitamine ja nii-öelda hääleseade küsimusi, mida ma tean, et seni konservatooriumis koorijuhtimiskateedri sellele kuidagimoodi täit eluõigust nagu ei olnud antud võib-olla tulevikus asi paraneb ja isiklikult tunnen ise ka, et nagu selles osas nagu ei oska alati juhendada ja ega me koordilini hääleseadet nii väga valida suurt ei ole, nii et küsimus juba selles, et hääles hääldada ja väga raske saada just just seal üldine probleem, mitte ainult selle koori puhul bassirütm tundub päris meeldiv olema, jäi nagu niisugune mulje, et laulad suhteliselt väga kindla intonatsiooniga ja kõlavalt ja väga madalalt ja üllatas just see, et isegi isegi okta vist tundus hulgas olema passidki elasini jumala, et see oli niisugune meeldiv meeldiv rühmaga teiste rühmadega on muidugi rohkem tegemist. Tundub, et tenoreid on suhteliselt väga tagasihoidlikud ja vast nii nagu orkestri esimene viiul. Sopranite rühm tundub olevat Khani aastate poolest juba võrdlemisi eakad inimesed pisut, need ei ole tasemel. Muidugi sellel koolil oleks niisugune soovitused kasutada liikuvaid laule seal rõõmu, mida neil niigi on küll. Kuid nistlikus laulan ka hea kuulata. Selle tõttu nagu esimene laul, Türku tervitus mis nii noodipildilt tundub küllaltki kerge, oleme hea laulda ja sisuliselt väga tugev laul kuid hävitada, laulma hakata, siis. Ta ei ole enam üldse kõige kergemate laulude killast, vaid just kulutasin raskemate laulu kõigil ja selle tõttu see laul jäi kõige rohkem Eestis kõige rohkem vaja ka väga palju nagu üksikute silpide rõhutamist ei olnud nagu silbist Silvisse laulmist. Vokaalselt võib-olla rämedalt ja selle tõttu koorile sobiksid väga liikuvad tantsuliselt laulud. Ja kui ikkagi seal laulda tantsulise laule, siis selliseid rahuliku iseloomuga laule nagu väga armastatud, seesama esimene Türnpu, siis tasub teda lihtsalt laulda, üks veidikene liikuva marti kunise tempo kiskus olemagi üldiselt liiga aeglane. Siis kujuneb fraas ja, ja siis ühinevad silbid ja, ja siis ulatub tekst kuulajateni ja lausa laulu mõnuga kätte, kergemini. Kokkuvõttes võime öelda, et isiku segakoor väärib kiitust oma julge osavõtmisega. Need tehnilised märkused, mis siin on öeldud, on kõik asjakohased ja küllap me ka testikooride juures leiame nii mõndagi, mida jääb nagu vajaka. Täna on meil stuudios žürii koosseisus professor Artur Vahter, riikliku meeskoori dirigendid, Kuno areng ei ole vaja. Raadio segakoori dirigent Ants Üleoja, muusikateadlane, konservatooriumi õppejõud Helju Tauk. Kuulasime Põlva naiskoori May esitatud omalaadset kava, Põlva naiskoor Maire kino saab, kui juhatusel on võtnud kavva ainult eesti heliloojate laule. Kontsert algas motoga. Ma arvan, et see on päris ja nähe, et igal kooril oleks ka oma motokoori tava. Üldiselt on ehitatud ülesse lüürilises plaanis välja arvatud Eduard Tubina hellad saad räha luulest. See andiski kaval, päris ja nüansi niisugusi, rütmelisi laule peaks kavas rohkem polema. Selles mõttes jäi kava natukene nii ühekülgseks oma iseloomu, emotsionaalse külje poolest. Mai on nimekas, koor on esinenud, on mitu korda kuulnud. Ja viimati just enne juubelilaulupidu, kui nad võtsid osa võistulaulmisest. Tänane esinemine jättis võib olla suhteliselt parema mulje ja tänase kontserdi üheks positiivseks jooneks tuleks lugeda seda, et see on nagu tervikuna lindistatud koha peal vahetu esinemine. Ja kui me paljude kooride puhul oleme kuulnud siin juba varem lindistatud laule, siis selle kontserdi või esinemise puhul jäi domineerima mihukene, värskurtaan sellega just toime seda, et niisugune aktiivne fraseerimine, emotsionaalne esinemine, see lõi, nagu kõlama, selles kontserdis tõstaksin esile kõigepealt Tubina laulu tooni kvaliteet, nagu sobis selle laulu karakterid kõige rohkem näiteks Lemmiku nõmmeliivakell. Minul isiklikult mõjus natuke robustselt selleks palju peenemat nüansseerimist tarvis olnud. Võib-olla kontrollida tooni kvaliteeti ja, ja siin tulemegi jälle ma vana niukseid küsimuse juurde, et ei rahulda alati tooni värv võib olla. Ja eriti kipub minema kiledaks just kõrge register alati ansambel tasakaalus ja muud sellised asjad. Näiteks kust ta väljendatakse lauas Valgan suve, kus oleks tahtnud tõesti juba pea töötama, niisugune üldises plaanis siin ole võib-olla seda forsseeritud toone kõige rohkem. Uno Veenre laul minu kodu oli selles suhtes natukene meeldivama. Ja sellega ma ühinen professor Vahteriga, et võib-olla tervikuna kava oli natuke liiga lüüriline. Siiski on kirjutatud eriti rahvaloo seadetes on hästi palju niukseid viimase aja seadetes niukesi, Kraktiivse rütmiga laule, kava kui kuulama hakata, siis tundub väga huvitavana juba selle tõttu, et siin on vahelduseks kasutatud vahet tekste, mis tutvustavad koori koorielu, lauljaid, kuid lõpupoole Need tekstid tunduvad natuke pikavõitu ja selle tõttu tava hiljem hakkab venima. See mõte kuuri kava tekstiga vahetekstidega tervikuks siduda meeldis mulle ka väga, ainult et kui tekstide osas on leitud lõigust lõiku nagu üha uusi rakursse koori tööle ja peale selle on seda serveeritud nii mees- kui naishääle poolt väga, nii innukalt kaasakiskuvalt. Ja siis oleks oodanud, et repertuaar võib-olla natuke rohkem kohaneb, tähendab, ka on rohkem kontrastis, kuigi Muringuga nii mõelda, et tekstid on erinevaid kontrastsed, olgu siis laulud ühendavad, on teine. Küsimus on veel sellest, kuidas iga laulu eripära rõhutada. Kuigi see kava on üldjoontes lüüriline ja parati tõepoolest üksikute laulude kaupa lõpupoole ka muusikalised kipub nagu natukene nii igavamaks jääma. Siiski on siin väga erineva liikumisega laule. Kontrast näiteks Uno Veenre minu kodu ja Ernesaksa Valcon suve vahel on muusikaliselt palju suurem, kui me seda täna siin kuulsime. Sest valge on suve on ju tegelikult üsnagi innukas ja sellise hõljuma ja küllaltki sisemiselt vähemasti hoogsa liikumisega laul sellest tööst vaimustatud laul. Natuke jäi ebaselgeks teksti häälerühmade niisugune teineteist jätkav ja toetav dialoog lätte laulus veepiiril, mis selle tõttu minu jaoks nii kontuuridelt ähmaseks kippus jääma. Sellest aeglane. Need pole siin kõikumis oli lihtsalt liiga palju ja võib-olla selles mõttes ta nagu ei pääsenud üldse mõjule. Aga päris huvitavaks lõpuks kavale oli Marguste laul koduküla kodumaa oma fooni ja nihukeste sooloütlemiste vaheldumisega. Kuigi selle korduva rahuliku koduküla rahu ja maaga seotuse fooni kohal võinuksid ehk need ütlemised ise olla siis erksamad või veel nii krapsakamad, siis oleks kontrast jälle mõjukam olnud. Koor ettekanne, tehniliselt oli suhteliselt hea. Ansambel puudus olevat tasakaalus nii häälte poolest. Käitunatsioonile ei saa ette heita, välja arvatud kadentsikus kippus intonatsioon alati minema. Musta. Oli püütud fraseerida. Nii küllaltki õieti. Nii et selles mõttes võib koorile täiesti nii hea hinnangu anda. Põlva Mai näib olevat väga aktiivne, tema koorijuht on tuntud oma niisuguse kaasakiskuva ja hoogsa muusikalise tegevuse poolest ja näib, et ka tegevaid liiteid, selliseid aktiviste on ohtrasti. Küsimusi tekitas ainult see, kui siin Anti andmedit kooris laulab esindajaid 20-st kolmest asutusest. Et just keskkoolist, kus töötabki arvatavasti hulgaliselt naisõpetajaid. On esindajaid ainult kolm. Nii et võib-olla maksaks maa soolal kooli õpetajatele, eriti nooremal perel selle peale mõelda, et mitte üksi muidugi põlva May kooris vaid teisteski koorides hoogsamalt kaasa lüüa. Lauljatena.