Moskvas toimus suurrohkearvuline rahvusvaheline konkurss balletitantsijatele koreograafidele, rahvusooperist Estonia võtsid osa Maria Klenskaja tantsijate kategoorias ja Marina Kesler koreograafide kategoorias. Marina Kesler on meil põhjust õnnitleda. Teie jõudsite eile koju Moskvast diplomiga. Palju õnne ja öelge mulle, palun, Marina, kui suur see konkurss oli, kui suurt osavõtjate arvu poolest, kui rohkearvuline ta oli? Aitäh õnnitluste eest. Konks osalesid 56 juuniori tantsijad ligi 80 umbes mingi 78 seeniori tantsijat ja 30 koreograafia ja see oli rahvusvaheline konkursi juubelikonkurss 10.. Ja kui me räägime koreograafidest, siis oli Jaapanist, Serbiast, Venemaalt, Leedust. Mina esindasin Eestit Venetsueelast et ja meie kui korraga pidime näitama kaks numbrit, et üks oli too ette, eks ole, nagu soolonumbrid ja soolonumbrit. Mulle esitaski Maria Klenskaja, sest see oli üks tingimused. Üks numbritest peaks olema tehtud just nendele, kes osalevad artistide balletiartisti. Konkursist. Teine number võis olla mitte balletiartistide konkursi esindaja. See oli siis mul dance number nimekkide paja muld tegid noored tantsijat üks vanemale tantsijaga Riina toomise ja üks meie trupi tantsija siis Viktor Kovalenko. Kas tööd esitati kohe otse žüriile, pidite te ennem saatma videokassetid, kuidas käis? Ma arvan, et selektsioon käis just vaadates balletiartistide taset. Et antud juhul Mariassiletsk taset vaadati. Videol see rahuldas, teda kutsuti ku tantsijaid sinna ja siis tegin talle nagu numbri. Niipidi käis selektsioon. Kas need olid spetsiaalselt konkursi jaoks tehtud või on meie publik juba kusagil kontsertidel neid näinud? Maria Zelenski oli tehtud spetsiaalselt number Maria siledale esitas siin rahvusooperi laval Tallinna balletikooli kalal seda numbrit ja teine number nimekite Paara hülga. Mind on ka olnud esitatud siin rahvusooperi laval eelmine aasta ja see aasta. Ega inimene, kes ei ole balletis kodus, ei kujutagi päris hästi ette, missugused nõuded siis rahvusvaheline balletikonkursi žürii esitab? Selleks, et üldse konkureerida seal, mida vaadatakse, kas on mingid ettekirjutused koreograafidele? See ongi vist kõige keerulisem küsimus nii žüriile kui üldse tähendab kaasaegse koreograafia suhtes, et mis on kaasa, see on kõik see, mis on loodud just hiljuti, aga stilistika peale paika pandud, et just eriti Moskva konkursil oli öeldud, et no et korra krahvid lavastada nii nagu ta tunnetab ja seda, mida ta tahab nagu väljendada. Et üleüldine, siis kriteerium oli nähtavasti iga žürii maitse, iga žürii pani oma punktid sellele, mida ta laval nägi, siis summeeritud punktide järgi siis tuligi, kes nagu jõudis finaali, kes ei jõudnud ja žürii oli rahvusvaheline, olid sellised näiteks suured tegijad nagu Natalja Makarova, ta esindas USAd, priimabaleriin Hans pöörli, Zürichi ooperi balletitrupijuht Jüri kliga, Rovitš oli siis žürii esimees. Šarlsüütuli Prantsusmaalt ja Saksamaalt tuli veel konstants Vernon ja siis veel paljudki teised väga. Suuresti teie töö tulemuse sõltus ka esitajatest, ega teie ju seal midagi rohkemat teha ei saa, te saite ainult istuda, kas lava taga või saalis ja vaadata siis, kuidas teie Loonergudele ehitatakse. Suur närvipinge ja absoluutselt õige. Ja ma olen väga tänulik oma tantsijatele muidugi ka korraga peaks olema vist nii intuitiivne, et valida need õiged tantsijad oma ideede teostamiseks. Te olete lõpetanud 1988. aastal Tallinna balletikoolis Tiiu Rand Viru klassi ja hiljem olete lõpetanud ka Kitise. Öelge, Marina Kesler, kas siin rahvusooperis Estonia või Vanemuise või ka mujal olete te juba koreograafina saanud tegutseda ja, ja esineda? Jah, rahvusooperis Arne Mikk, ma olen pakkunud huvitavaid projekte seal Estonia ball, seal ma tegin. Kaks Ungari tantsul lavastasin finaali Vanemuises mõjule midagi jõudnud lavastada ja Tallinna balletikooliga aladele, ma olen kaks aastat järjest teinud palju numbreid, et Enn Suve Tallinna balletikooli direktor on võimaldanud seda. No me teame, et baleriini tööiga ei ole lõputu, vähe on Galina Ulana vaid, või Maiablissetskajaid, kes veel väga kõrges vanuses laval esinevad. Marina, kas te läksite Kitisesse õppima just selle eesmärgiga, et kui peate lavalt tantsijana lahkuma, et siis jätkata koreograafina? Siis, kui ma alles tulin teatrisse, mul oli rohkem sellist nagu karaktertants, ampluaad. Mind kasutati teatris ja balletikoolis, juht juhtus niimoodi, et ei olnud parasjagu karaktertantsuõpetajate sisse. Direktsioon pakkus mulle ma siis aasta aega õpetasin Tallinna balletikoolis ja sain aru, et mul teadmisi ei jätku, et ma peaks minema piima ja kiitis ja siis ma läksin õppima just karaktertantsu ja klassikalise tantsu toodikad, et mitte otseselt koreograafiks, aga nii palju, kui mul jätkus seal aega, siis käisin lihtsalt vaatasin neid režissööri tund ja ballettmeistrite tunded lihtsalt huviga. Sest niikuinii hiljem karaktertantsu tundides oli vaja teha etüüdi, lavastada numbreid. Ja kuidagi läbi pedagoogika kujunes ka minu eest. Lavastuse joon. Tuleme nüüd tagasi selle rahvusvahelise konkursi juurde, kus te just Moskvast saabusite te saite diplomi esimesed kolm kohta koreograafidele jäid välja andmata. Kas zürii kuidagi põhjendas seda? Meile žürii põhjendas, et no nii, silmapaistvaid numbreid nad ikkagi ei leidnud, ei näinud. Aga siiski kolm korraga jäid silma, nendest 30-st olid iki huvitavat tööd ja siis neid kolm korragrose Väliti diplomiga rahalise preemiaga nende 300. siis sattusin ka mina üks oli Anton vald power, esindas Venemaad ja üks oli võskupnikov ka nagu Venemaalt ja vaatamata sellele, et medalit ei saanud, aga ikkagi minu arust see on väga suur au üldse. Sind märgati.