Ei ole üldse kullid meie, kes mulle meenub, vaid rõõmsad talvetrollid. Talvel särg Nore ja suvel näeme lilledega tarbijale, kui laoöö. Tere hommikust. Oi seda üllatust, kui esimesed lumehelbed maa poole liuglema hakkasid. Lumestan Lustja lumi teeb ka muret, kui teed on hangetesse libedad. Aga selle lumelinna trollikolli lauluga algas tänane saade sellepärast et täna tuleb tõepoolest juttu kollidest. Kui olete saate lõpuni kuulanud, siis saad otsustada, kas need kollid on head või halvad. Missuguseid kolledee teate tean nöögotte kollima mõtlemiste, mõnest kollist, te olete kuulnud läheduse kallist, mis asi võiks olla karvane pikkade hammastega, kas ta sööb pimedust või käib pimedas ringi? Pimedas käib ringi, olid näinud ka. Ja jooksen kahe valgete puhtalt sellepärast, et kolleeg, kui nad on pimeduse kollid, siis nad kardavad valgust. Missugune koll veel, mis maailmas olemas olla. Korstna kallid on ka püsivalt korsten ja aitavad korstnapühkijad. Väiksed hambad on, tal mõelgi pole ja mida ta võiks süüa, seda mustast tahma nõge. Ahju peal on ka olema. Ahju tank väänab ahju sees tema. Kes on lapsed, nende ta paneb ahju palju tahma. Ahju puhtaks. Kardinal, pall, seal Carti nälg, sööb kardinariidest asja. Aga teie kodus niisugust kolli? Ei, aga mu elaninulane ahjud andikades, mina panin paki neile siis hommikul vaatlustanali Käravete selg kammitsee tilka meeldis see pakk meile ja sa tahtsid nendega sõprust sobitada. Nad kardavad valgust. Nad ei taha üldse valges käia, nad tulevad öösel pime, siis tulevad tuppa. Päeval nad ainult ahjus, rühmad, kollide kandjaid meil käärib üks koll koga, eks sokke ikka on ka olemas. Mul oli kodus kolm sütikat, ühe andsin kadrile, disteine jäi mul koju ja kolmanda võtsin need sütika kollide ära endale. Missugune sitika koll on Tallinna farmaatsiakuusk selline hile nagu sitikas kohta oleme lugenud muinasjutukalli sinule suured. Soki kallis ju käinud meie koolis on meil sellised suured vanni ronima. Ja toki kalgestel haavel väide halvemad olla, liimi kvaliteetset liimi ajab igale poole maha saapakoll, kes närib. Vimma kollid, et oleks üks lapse elu ebahuvitav ja aga üldiselt meeldiks teile. Kollid oleks siiski lapsesõbralikud ja ahju thandidanguid lapsel teadenud linnad on hästi sõbralikud, sellepärast talle pakki panid kirja. Ma annan talle veel kirjuga pannud, sulle vastu ei kirjuta. Netopraegu pala kirjutan, nad joovad vett ja neil on toas seal küünlaseeneskaala võiks ta elab seeni sees. Päkapikk, päkapikk. Raamatu Kall nautinud meie raama väga hall ja päriselt oleks vähem sõnad küll, kardad. Täna olete te nukuteatris ja vaatate lugu sookollist, et kas te olete juturaamatut ka lugenud ja? Ta ei mängigi, ta vaatab, ema istub täna saalis ja naine mängud ka vee peal on ju kõik kenasti kirjas. Loeme selle ette. Sookoll ja sisalik. Nukunäidend on seatud Aino Perviku samanimelise raamatu järgi ja ahadesse kalja on siin hea ja rajama. Ja kunstnik on konta randla lavastaja Helle Laas, muusikana Are Uder seotud seto maakond, Mallebee dohc on kraana, Maie Toompere rästik köhi Piret kel rabakana Atarron aare, tern soo, kur. Uru Riho Riho Tammo pillroopill on ore õde Aare Uder sigalicon Kaire. Laiali. Kõigepealt, kui lava eesriided lahti läksid, siis oli ju näha niisugune nagu. Suur roheline nägi ja korraga hakkas kõik liikuma. Ja sa ei saa ja, ja ta nagu inimesed rabelevad, seal tehke, käidi, mis oli tõepoolest selline tunne, et need päris. Mulle meeldivad kõige rohkem, kui see taevas läks, niimoodi muutis värvega koer, mulle meeldis need pilved ja mulle meeldisid seal ees olid nagu kimbud ja mulle meeldisid need Kaaja Eltse kujundus meeldis. Nukud ja Under alla, nii ilus. Mis veel meiega rääkisid. See meeldis, kuidas nad rääkisid, Savoy. Inimesed, ma teadsin kelleltki, inimesed on, aga ma püüdsin mõtelda, et see nagu päris sooja nüüd nõukogude olid. See sookoll oli ka selline, selline emme on kole ja paks ja see, see oli hästi pehme, mäda Kralli mooda. Ja mina tormasin. Ma. Miks see so vanni niuke startigi? Sellepärast et see oli tema roopill, eks ole, aga see on igatsuse hääl, vaata igatseks, eks sisaliku järele ja siis tal tuli hingest koevad, nii nagu tuleks. Päriselt pill ei olnudki, aga see oli nagu tema hinge igatsus niisugune vaatlikese millegi järgi niiviisi igatses, siis tuleb kohe niiviisi. Nii väga tahaks, eks ole. Pill oli päriselt või tegi keegi inimene seda häält, seda häält tegi roopill meil üks näitleja, kes tegi seda rabakana arude tema ka seda pilli, see on ehtne, ruumi on sellisele väike roos tehtud. Mäluni ära vaata sellepärast, et oli vangis, seal metsas. Mäletad, oksad võtsid ta kinni ja ta läks vihaseks, oli vangis, läks vangis olemise peale vihaseks ja kui inimene läheb vihaseks, siis teda just ja ja nii ongi, vaata kui on niiviisi teinekord, et sa kellelegi peale vihastad, eks ju. Muidu sa oled hästi läbi, aga äkki vihastad, siis hakkad igasuguseid mõttetusi rääkimata, oledki ära unustanud, et sa teda armastad. Ja ongi nagu mälu kadunud kese lind oli see suurorg laba, kurnisse, konna ise. Sellepärast nad andsid vanded nad niikaua kui sooja vaim sookoll ei ole oma mälu taastanud. Nii kaua nad 11 ei söö. Niisuguse vande andsid, et ennem näljas, aga soo tuleb ära päästa. Kas sookoll läks päriselt selliseid? Läksime segamini vahepeal, eks ole, kui ta mälu ära kaotada ei tundnud ära segamini? Sellepärast ma lihtsalt ütlesin, et ta oli vangis vangis, ta läks vihaseks selle vangis olemise peale pikaks ajaks klassi ette, siis lähete khati, tihedakse, kaotate oma naelu ära vahel, eks ole? Ja metsas räägid sisalikke sellepärast, et temale tihti tegelikult Ülekohut tema ei ole harjunud soos elama ja kuskil märtsis või augus ehitatud augus, tema ju igatsenud symbol sookoll ainult oma igatsuse maksma. Kaks inimest saavad kokku nii nagu kaks loomagi või vaimu, siis kui nad teineteise järele mõlemad igatsevad, ei saagi kedagi vägisi sundida. Järele. Minul Elel see kōik, need late tulid seal niimoodi ylesse, need raud või need olid maad, maad tõusid niimoodi ülesse, kui need plaadid yles tõusid, siis mulle meeldisid nad käeks. Ja kui meeldis see kõige sool koll, mõõtkanninud iluti Luija riidesse pani. Mulle meeldis plaadil läksi laadijat ja nad tulid nii kihvtilt välja ja nii nagu metall pugesid välja, süle hullem, mulle meeldib see, et need pilvepassid läbi ja see kuus oli nii kihvt tagant välja. Aga ma ei saa aru, mis asi see pisikene jää, paistis, see kollane nagu. Kas see, kas see oli päike, jää või? See oli ilmselt väike, aga päike oli nii kaugel, et sellepärast tuli pisike. Aga see oli ilus. Muidu. Muidugi see ilus oli ka, see oli minu närvid. Närvid olid õde kui talilõburida aida, kui ta algas, siis oli tal nii mõnus ööd, käin nõududes neid lilli ja kellele tahate soovitada? Nojah see on võimas ja et kas igasse Eestimaa nurka kostma? Ma olen päris veendunud, et ega see sookoll ei ole esimene koll, kellega on vaja olnud nüüd sõbraks saada. Kui nukuteatris, siis küll esimene koll selles mõttes, et kui nukuna koll koll oli igasuguseid, elus on neid kolle nii palju ette tulnud, et igasuguseid kahejalgseid kolle. Aga nendele sellele on ka kaks jalga ja selg karvane ja nii edasi, aga see on hea kull. Selle kolliga olen mina nõus alati kohtuma, aga nende kahejalgsete kollidega, mis siin tänaval on ju niiviisi, neid ma küll näha ei taha. Nukuteatris on nüüd sookoll küll esimene sookoll, aga neid teisi kolle on siin enne ka laval olnud. On küll, ainult et mina ei ole nendega kokku puutunud. Meile Koll Kalli oli üks tükk ja nad on väga erinevad, väga erinevad tükid, aga seal oli, minu meelest olid kahejalgsed kollid. Meil on küll kael, kuna meil on soov, oli seal soo, vaimsel vaimu tähenduses see koll, see ei ole niisugune koll, kolli tähendus, kellega hirmutada. See koll on vai suu hea vaim, kes kaotab ainult mälu, sellepärast et ta kippus välja sellest keskkonnast, kuhu ta loodud on. Mina arvan, et tulge ikka vaatama, te saate natuke rahulikult jälgida, see on rahulik tükk. Saad oma närvidele rahu, mida te võite rahulikult ilusat eesti keelt, ilusat lavapilti, ilusaid rolle, ilusaid nukke. Minu meelest on kõik ilusasti tehtud ja näitlejad mängivad ilusasti ja samal ajal on kõik nagu pinevustükis või niisugune pingetükis olemas. Aga te võite olla rahulikud ja teie leiate ise oma armsad naerukohad, mitte niuksed. Märatsevad naerukohad. Aga niisugused armsad naerukohad ka üles ise. Ja mina arvan küll, et see tükk on närvide rahustamiseks selles kiires ja metsikus elus, mis meie ümber kogu aeg on seesama mõte, et viha põletab mälu. See on ju minu meelest kõigile meile vajalik. Me unustame ennast kohe vihaseks, lähme me unustame inimeste poolt, teinekord ju armastame kogu aeg, aga millegipärast madiaalseks läheme siis me unustame selle armastuse ära. Eilegi lasteaialapsed võivad siia tulla Selver ja isegi kõige väiksemad lapsed lasteaias. Esimese rühma lapsed löövad käsi ja tulla, sest see oli nii lõbus. Niiviisi, et kui laps kuuleb ja tema sõber ei kuule, siis kiida võiksid talle edasi rääkida. Siia teatrisse võib tulla. Soovid kohtumisi rullide krooneksid? Mitte soovin teile head tuju.