Tere, kena pühapäeva kõikidele vikerraadiokuulajatele, kellaaeg on 12 ja viis minutit ja nagu vikerraadio suvekavale tavaks, siis kaks tundi 12 kahe vahel on vikerraadiostuudio mitte Tallinnas raadiomajas Gonsiori tänaval vaid kuskil Eestimaa punktis. A tänane on Kärdla ja me mõistagi räägime Hiiumaast asetsema oma stuudioga Kärdla keskväljakul, päris raamatukogu või siis kultuurikeskuse ees sillast natukene väljaku poole, tõsi küll, eile mulle öeldi, et see ei olegi sild, vaid on hoopis trumm. Nii et oled juba esimese päevaga palju Hiiumaa tarkust juurde saanud. Miks me oleme täna Hiiumaal? Raadiosaatejuhid, kes pühapäeva südant usutavad, said ise endale valida ühe koha, mis kuidagimoodi hinges on. Ja tänane saatejuht Tarmo Tiisler valis just nimelt Hiiumaa. Miks tahab kuulaja kindlasti teada? Ma ei ole ühtegi otsapidi sugulussidemetes Hiiumaa, aga seni olnud vanemad on mul mujalt Eestimaa paikadest, küll aga veetsin lapsepõlves järjest väga mitu mitu suve luid ja kandisse ja täpsemalt kõrgessaares ja veel täpsemalt öeldes visco osas, kus väga toredad perekaaslased ainu Tarvo meid kenasti võõrustaside ja seetõttu tekkis ühele poisinovskile sügava südamesse selline tunne, et Hiiumaa on ikka üks vahva koht, elevuse tunne siis nii palju saatejuhist edasi kandused, kui tuli võimalus teha pühapäeva südant, siis tundus Hiiumaa vaadet ainuvõimaliku kohana. Seega täna Hiiumaa, räägime jutte hiinlastest ja ma väga loodan, et see jutt saatejuhi poolt ei kujune selliseks, et tuli inimene pealinnast ja raporteerib siitpoolt üle Eesti, et näe jõudsingi tore peale ja leidsin siin, vot selliseid inimesi räägime ikka Hiiumaast lähtuvalt ja püüame rääkida mitte selliseid institutsionaalseid jutte ikka sellest, mida üks tavaline hiidlane teeb ja püüame ka selgusele jõuda, kes tavaline hiidlane on? Üks esimene tavaline hiidlane, vähemalt ma arvan, niimoodi on meil siin stuudiolaua taga nüüd istet võtnud ja tere luule Saar. Need ära, ütlesin, et olete tavaline hiidlane, olete siis või? Äimis tavali niiden mani tänavale maale üks üks pioneer ega need pole enam tavalised, need on oma aja ära elanud. Milline teie side Hiiumaaga on olnud, olete siin sündinud, olete kasvanud ja, ja kogu aeg siin olnud või? Jah, see on mu kodune koht küll ja maali siis sündisin ja kasvasin, aga nad köik, hiidlased, ma olen vahepeal ka koolides käin suuremas ja aga siis veetsin nõukesed, tulene kesi tagasi. Miks te siia tagasi tulite? Mu elusaatus kujunes seda, see, et ma ma tulli siia ühe hiiu mehe kätte naiseks. Ma ütlesin umbes viis minutit tagasi, et püüame ka välja nuputada, siis mitte hiidlaste jaoks, kes siis hiidlane on, teie korraldate, Hiiumaa peal ka külalistele rännakuid, ilmselt teilt ka küsitakse ja te ise peate vajalikuks seletada kestu hiidlane õieti on, seletage nüüd siis, kes on hiidlane? Naeritleseni koht, teda ikka inimene. Aga siiski ma ütleks natust vähe, isemoodi hiidlane, meie oleme siin mere taga, meil on siin oma voodi, on olmekultuurlõik sedasi ütelda, meie tahame vaikses rahus elada. Söömine on nende jaoks kõige tähtsam, mitte see suur trügimine, nagu neid tänapäeval modiks läinud. Leida vesi, elada Meigasvatelisi omad lapsed, neid tahame vaadata kui ilusat meri, mitu palet tal on päeva jooksul. Ja käik puu ei olegi tähtis. Ma arvan, et näiteks inimese jaoks Saksamaal on Eesti elanikeks eestlane puha. Ma arvan, et enamike eestlaste jaoks on Hiiumaa elanike hiidlane puha, kas siis on üks hiidlane kõikjal või, või teiega siin kuidagimoodi jaguneda? Oh, häi näikelane, isegi keele murded juba tükkiviis meitele pühalepas oma keel, Kärde keel kujunes siis, kui see oli seega kalevivabrik. Siis on põhiliselt veel Eigiga Epu murre, siis on meitel emasti ja Käina nii-öelda murded ja isegi Kassari saare peal natust omamoodi. Võib-olla see käik muudab inimest natuke teiseneks, sellepärast et aga aru me saame keegi kütust ja ja minu meelest on Hiiumaa inimene väga külalislahke, aga kui külaline tuleb, siis ta tahab teadega, millal ta jälle läheb? Kants, kordagi külaline. Miski te praegu räägite? Ma räägisi Kärde Pühalepa murdesse segamist ei, sellepärast et ige rehe on, jään neid inimesi järele, kes riskivad. Reekida Ta jälgib, mis nad arvavad maale pidevalt katsun seda hiiu keele asja üleval hoida. Koolilapsi õpetan, sõnu kogunud ja teinud ja, aga maa ei ole palju toetust leidnud, mitte. Miks siis kas kõik tahavad eestlasteks saada või tahavad eurooplasteks saada? Arvata on, arvata on, aga võib-olla niisugune asi peres nagu vist eelmisele lisaks, et äigiti ja kas maa, las möni Teina joon, et ei ole seda suurt ette plikust? Hiiu nalja ka oskate? Leiunal järgnejad, esist, asjad meeste Rütuda, aga nii ta ta muidu naiste kääbiltsitud ma räägi siis mõned naljad ka kaks pihist, ühe vanaaegse ja teise siis. Nüüd tänapäevase ka tänapäev, kuidas sünnib ka nalju. Üks asi on, et üks Hiiumaa poiss läks üle merega äidjagas vähese paadiga või kuidas sattus taline sadamasse Läks alu laeva Kypri uurija tahtis Acadev ametis, et kas oleks noh, koga poiss. Ja ka ekski Hyper vaates ta üle ja ütles, et noh, sanan oligi voodit ja kassa ka meretöökorda saab, pole vist enne merd sõitnud. Aga hiiu poiss ajas jalad harki, lõi kõhu ette, ütles, et miks pole, oled sa nüüd Hituv, päris tolgus, kudamoodi ma siia muidu Rõngu vapraks Mertsaid, mitte. Üks selline nali. Aga teine nyyd uusrikastest, mõni uusrikas elab isegi Hiiumaal. Üks uusrikas pahane pani oma poja Tartusse. Ülikooli oli paar nädalat, saan mööda, poiss kirjutab kuju, et isa ja ema teate maa käi üksi autoga ülikoolis. Aga teised käivad bussiga. Isa ema ütlevad vastuseks, et ära muretse, poja, meie ostame hoolega bussi. Kas pole kaasaegne nali või mis? On on tark Tallinna inimene teab, et Hiiumaal Eda elavad odratolgused, kes need on veel? Mina ei tea, kas need neid enam päriselt on, sest mida odra põllud, kor, karge, kasvan, naan ära jahutatud, põldusid peaigu ole otra kasvatatakse niivõrd näed ja mismoodi saate alguseks saad, vanasti olid seal ja maad ja sellest tehti linnased ja odrajutt. Ja oldi siis purjus sedaviisi, kui õlu valmis, saan ikka kolm kuud järjest ja ja sedasi aasta ringis ikka kui ühes peres elu Lepist tehti teise peres ja sealne Tiiu naljad tulidki mehedki merelt tuldi, vaata, nemad rääkisid siis oma juttusid ja kiitsid Ennast hiiu nali seas. Nagu kahemehesaag peab iga teine mees vastes ka oled, siis läheb asjaks vandiraiuja elavatel ka kuskil siin saare peal, kus nad elavad. Nad elavad küll seal lääne pool kratis vedasel kõrge sääre ja käpu ja sealkandis, aga neid vist enam ei ole, sest pole nii taeva kid, mis näki madal upuks väisina Näckmans krundi pääle needa. Mõlemad mehed ei viitsigi enne kuskil merede ja vaatab ja suured laevad ei lähe, sime ikke rannas PÖFF-i ja mitte nii, et need olid Ungru ajad, kui neid vantisid, raiuti. Te olete Hiiumaal väga kaua elanud, öelge, kas Hiiumaainimene on muutunud ka? Miks pole, on ikka, on ikka lade maale proovinud, neid samu hiiu naljastki rääkida. Ega need noortele enam nagu öeldakse, peal tüppele, lehegid nende vete täide, saad aru, sest hiiu nali on niisugune nagus sõnade mängimine, et saaks aga teisel Cavese vähese kärna ära keerata ja saab näha, mis ta siis ütleb seda peened tabamist enam ei ole. Aga Hiiumaainimene, mis nooremad mehed lähevad Tallinnas leiba, teenime? Tööd ei ole mitte end. Kui te ekskursioone siin teete, siis mida teilt kõige rohkem küsitakse? Tavaliselt? Nahk küsitakse, et kas siin on ka elada. Minu meelest on kelmale keekidel rääkinud et jää ja elada ja meile oleme lepliku loomuga rahvas. Meie, meil ei ole suuri ambitsioone, me tahame siin mõnusasti olla. Kas teie loete ennast rohkem eestimaainimeseks või hiidlaseks või veel näiteks Kärdla laseks? Ma loesele pääle sule vähese pisise salmi äis esust, maad, maailma veel teist pole kusagil. Hiiumaa, mu sünnisaar, vehegine maa. Kas pole siin nüüd juba vastus käes? On vastus on hea, kõige kõige selle juures veel. Ütlesin saate alguses, et omast arust asusime silla peal, siis selgus, et oleme trummi peal. Miks me siis järsku trummi peal oleme, kui see sild siin ütleb? Pealinlane? Meie oleme liivaoja trummi peal, jah. Ja mina ka ei tea seda, sest see sõnad, kus moodi kujunenud aga jään praegu vastuse võlgu, aga trumm on niisugune ilus sõna jälgides, tundub, et seda käik. Me asume täiesti Kärdla linna südames on see linnasüda olnud kogu aeg selline patsike ja siis üks kaks kolm, neli, viis tänavat siit väljumas. Äi pole, aga need Kärdla hakkas kujunema 1008 44. lastele kui vabriku parun arvased töölist võiks kraamalves oma aja ehitada, kui tema laenu annab. Aga see oli turuplats, kui mina niisugune Jämpsikes olin, siis olid siin asi puud ja peediturgu ja ühe korra oli isegi karu tantsinud ja siis ma mäletan küll laadapäeval Luulesaar, öelge palun, mille poolest on hiinlane saarlasest parem? Miks meitel paremad naad meitel nyyd ütleb sedaviisi ja mina mõtlen, et see teema saarlaste kohta ja hiiglaste kohta, see on suurema inimeste väljaütlemine. Meie oleme käigi ühesugust inimest ja sel ajal olid, pole me neid sugulasi vette olnud, aga meite sead olid küll sugulased, sest meie käisime seal seaseemet toomas. Ja mina mõtlen, et need kes puhub selle teema üles nagu oleks mingisugune heerumine äisi pole õige mitte. Elame ikka sõbralikult. Jah. Tahaks ise ka veel, mida tütelt, kas ma käin ikka? Asi on seesugune, mina olen ühtlasi ka Hiiumaavanemate inimeste eestkostja, kas nii võiks ütelda ja me ei tahaks eesti raadiot, et küsida, mis asi see nüüd on? Iga tundis päevauudised, iga tundis needsamad uudised ja sedasi terve tekk, päev me ei ole, me tahaks, et raadio oleks näitel rohkem seltsiks ka. Aga äike, mis teinud, boss ja, ja kuskohas on Saddam Hussein ja käik, sihusse ja jutud? Me ei tahagi neid iga tund, meie arvas, arvame sedasi, et see päevauudis. Kui ta on uus uudis, siis me kuulame aga 10 korda, meil pole Nidendina isegi mitte asjast aru ei saa. Palun see edasi ütelda, seal. Ütlen kindlasti edasi oma juhtumisi tunnen uudistetoimetuse juhatajat aitäh kaardeile nende juttude eest ja ma luban, ma ütlen selle pretensiooni õigustatud karmi pretensiooni edasi. Aita täitel ka nägemist. Nägemist. Nii. Ja nüüd on meil esimese muusikapala aeg, see on täiesti elus muusika, mis meil siit kostma hakkab, hakkab ja ka jõurman on see, kes on võtnud lõõtsa endale sülle, siinsamas trummi peal, kultuurimaja ees ja lõõtsalugu, nüüd siis kõlab. Aitäh Kaie Urmanile selle lõõtsaloo eest, mehka räägime ka nii umbes 10 minuti pärast ja päris saate alguses jäi ütlemata, mida üldse kuulaja täna Hiiumaa kohta teada saab või vähemalt milliseid inimesi ta kuuleb. Kaiega räägime juma muusikast. Siis me läheme külla selle tunni sees veel Ave alavainule, kes elab siit umbes kilomeetri kaugusel. Teises saatetunnis tuleb meil kõigepealt külla vappa Vaher. Seejärel räägime helgipõlluga Hiiumaal rahvariietest. Marek Rätsep on tüüp, kes organiseeris laevasõitu Hiiumaalt Vormsile sel nädalavahetusel. Eile jõudis ta eluga ühes tükis tagasi. Uurime, kuidas oli ja päris Kahetunnise päeva südame saate lõpuosas istutame siia kõrvaltooli peale Helle-Mare kõmmus. Ei, räägime Hiiumaa Kärdla kultuurielust ka lähemalt. Me jätkame härra Lembit Sauriga, tere. Tere. Lembit Sauer, ega me räägime sellest, kuidas hiidlane kala püüab ja kuidas sporti teeb ja, ja kõige huvitavam kummalisem on see, et, et ma pean härrazaure käest küsima, et mismoodi Te õpetate Hiiumaa poisse kala püüdma, kas siis tõesti peab veel õpetama ka, kas ei tulegi lihtsalt niisama verega ja piimaga kaasa? See on tõesti nii, et iitlasele on sisse kodeeritud kalapüük ja seda tahtmist, et ta peaks kala püüdma, seda ei ole vaja neile sisendada, aga on vaja, kuidas püüda kala ja teine, mis on selle kalapüügi juures väga oluline. See toimub üldreeglina veel ja merel. Liikumine paatidega ja see ei ole niisama kui maa peal või ei jää sääres. Vette visati Pöide, sest merel on see võrdlemisi tihti ohtlik ja seda peab. Ohutusnõudeid peab noortele väga nii järjekindlalt õpetama. Kui palju hiidlased üldse tänapäeval kala veel püüavad? Oi, hiidlased püüavad väga palju kala, niimoodi kalal käimise kordi on palju, aga kalakogused on suhteliselt väikesed, sest. Kala kooslusega on meie rannameres toimunud suured muutused ja nüüd meil on jäänud niisusest põhilist kala, mida püütakse, on tuulehaug ja lest. Lest on läbi aegade olnud hiidlaste lemmikala, nii et see on nagu kalapüügitraditsioonide jätkaja. See lesta saame püüda. Aga noored poisid ikka tahavad kala püüda, mitte ei taha internetti istuda ja kala püüda seal näiteks mõnes mängus. No vot seda ma ei teagi, kui palju nad seda kala püüavad internetis, kuid kui on Kalapüügivõimalused eriti kui kevadel veed avanevad, siis ikka üsna üsna suurtes. Arvudes on need. Nende poiste arv on üsna suur. Kas noored poisid või noored tüdrukud, võrk kasvavad parandada? Seda ma kõigi kohta ei oska ütelda, aga kalameeste ringis oli meil niimoodi, et meil üks. Osa kogu tegevusest oli selle endises Hiiu kalur, nüüd tagumari püüniste tsehhis ja lõikude nii-ütelda tõsiseldajate võrku parandada, võrku valmistada. Nad teevad isegi sellised keerulised püünised, nagu Risad valmistavad ise valmis ja ühte pisikest asja peab ütlema, et noorte poiste sõrmed on natukene osavamad kui täiskasvanute oma, nii et see võrgu tegemisel päris peene töö ja nii, et sellega nad saavad päris hästi. Hakkama, aga kas Hiiumaa keskel elav poiss oskab ka kala püüda või on see ikkagi rannikuäärsete poiste selline au ja uhkus? Ma arvan, et ikka kõik hiidlased oskavad kala püüda see viimasel ajal eriti, kus need liiklustingimused on muutunud nagu kiiremaks, eks selle autoga kodust mereäärde sõitmine Jääle sõitmine võtab vähem aega kui varamat varasematel aegadel. Siis praegu ma julgen küll ütelda, et kõik Hiiumaapoisid tahavad kalapüüdja, püüavad ka, kui on võimalus Seda on küll kena kuulata, aga Hiiumaapoisid tahavad ju sporti ka teha, tahavad. Jah, tahavad ja, ja väga aktiivselt tegelevad ja kui ma julgeksin niisugust võrdlust, uued hiiumaa sport on praegu laineharjal ja laine see harisi on võrdlemisi niisugune kõrgel ja terav. Kui me enne saate algust teiega kakelda rääkisime, siis ütlesite mu meelest väga ilusti, et hiidlane kunagi ei virise ja otsib lahendusi, et kui on koos näiteks 11 inimest, kes tahavad võrkpalli mängida, siis mängitakse kuus, viie vastu, mitte ei minda laiali rumala põhjendusega, et aga meil ju ei ole inimesi koos, et mängida saab alati spordis teha Hiiumaal alati, kui vaid tahtmist on ja tundub, et hiidlastel tahtmist on. Jah, ma võib-olla ütleksin ühe pisikese spordi juurde kõigepealt selles, et kui toimusid iseseisvumine meil ja siis toimusid muudatused ja see muudatused spordi valdkonnas on hiidlastel väga hästi mõjunud, sellepärast et see spordiklubide süsteem, see on meil päris hästi käivitunud ja minul oli väga meeldivaks üllatuseks see. Meil on näiteks väikeses Kärdlas on siin 12 15 spordiklubi, kelle tegevus on aktiivne nii rahvasporditasandil kui ka siis selle tipptasandil, nii et nad on kõik võimelised ka vabariigil oma süsteemi või oma vanuserühmade võistlustel saada, saavutama kõrgeid kohti, isegi medalit ja nii edasi. Kes on Hiiumaa kolm kõigi aegade kuulsamat sportlast? No küsimusteni natuke äkitsi, seda peaks mõtlema, Ma kunagi mõtlesin kümnendite omad, aga aga, ja noh, kõige kuulsamate kõige suuremat muljet praegusel hetkel jätab muidugi Taavi Peetrile, kelle, kellel me peame praegu pöialt hoidma, sellepärast et ta võistleb noor Euroopa torsomängudel või mittemängudel võistlustel. Lõppvõistlusel. Taavi-Peeter kindlasti on üks nendest siis. Võib-olla kapete arvu rist, kes on mitukümmend aastat oma mänguga olnud vabariigi tipus ja siis ma paneksin võib-olla ka Toivo Saue orienteeruja. Arvo ristinime, mäletan jah, mina sellest ajast, kui olin kümneaastane, Hiiumaal oli juba siis ta minu meelest tõstis nuppe ja ma üldse ei. Ei, ei, et teda ei olnud ka enne minu mingiks mingisse ikka jõudmist juba juba kabetamas. Aga aitäh teile, Lembit Sauer. Öelge lõpetuseks, kas teie olete eestimaalane või, või olete tyhi? Mina hingelt ma olen hiidlane, aga kui on Eestimaa probleemid, siis ma olen ka eestlane. Selge, kuidas vaja on? Aitäh, Lembit Laurile ja nüüd meil on Kaie jällegi mikrofoni juurde jõudnud see kordoni instrument, teine ei ole enam, lõõts on torupill ja ka ei ole hea, kui on torud läbi puhutud, siis puhu nüüd eetrisse ka üks lugu. Kaia Ulman oma vahvad lood lõpetanud ja istub nüüd siia meie teist värvi mikrofoni juurde maha ka. Tere, Kaie, sulle tereist. Mis lood need olid, mis sa mängisid? Oh, need olid täitsa siuksed, et torupillilugu oli oma Hiiumaa lugu, mille autoriks oli Avo Tamme. Aga see teine oli üks hiljuti õpitud labajalg, mille täpset päritolu ma küll ei tea, aga selles mulle endale see lugu väga meeldib. See ei ole nüüd selline pealinlase tarkus, aga minu meelest räägivad ka seda hiidlased ise, et noored inimesed kui lähevad siit saarelt mujale õppima, ei taha tagasi tulla. Sina läksid õppima ja tahtsid tagasi tulla. Miks sa tulid tagasi, kui nii rumalalt saab üldse küsida? Noh, eks mul on ikka niimoodi, et kui pere on Hiiumaal, siis ikka tõmbab siia tagasi ja eks ma ära käin ka ikka endiselt, et on käidud siin Hiiumaal koolis ja käisin vahepeal ka Viljandis koolis ja nüüd on ees Tallinna koolitee, aga eks ma pärast ikka tahaks jälle tagasi. Tulla kui sa peaksid kellelegi seletama, et miks on Hiiumaal Peo elada siis, miks? Hiiumaal on ikka väga hea elada, sest siin on lihtsalt selline mõnus rahvas elab ja siin on niivõrd palju rahulikum ja selline teistsugune aja rütm et see on kohe selline hingelähedane, vähemalt mulle. Äkki see on siis hoopis kõrvalt peale surutud, arvamus, et inimesed tahavad või eriti noored tahavad ära minna, ei taha tagasi tulla, sest siin ei ole midagi teha. Eks see on ka muidugi õige, et töökohti siin kõigile ei jagu ja mõnel inimesel lihtsalt tuleb selline suurusehullustus peale suurele maale ära minna, aga kunagi nad tulevad ikkagi tagasi. Kui sina oled hiidlane, siis kes sa täpsemalt oled, kust kandist sa pärit oled ja kas, kui sult küsitakse, kes sa oled, siis kas sa ütled, et sa oled hiidlane või sa ütled, et ma olen hoopis see? Minul on üldse selline naljakas lugu, et mu juured ei olegi päriselt Hiiumaalt, aga Ma olen suurema siis, ma ütlen ikka, et ma olen hiidlane, aga kui ma Hiiumaal olen, siis ma ütlen, et päris kohalik ka ei ole. Et aga üldiselt sealt minu kodukandi ümbruse inimesi nimetati kunagi toobri hiidlasteks, sest seal tehti igasugupuu, puidust nõusid ja selle järgi siis ka nimi. Sa ütlesid, et sa arvasid Päris hiidlane ei ole. Aga kuidas hiidlaseks saadakse või saadakse üldse kuidagi? Noh, sihuke jutt on, et kui oled 10 aastat juba Hiiumaal ära elanud, et siis saad ka hiidlaste passi kätte ja see 10 aastat on mul elatud, nii et järgi ma võiksin ennast süüdlaseks pidada, aga ka need päris kohalikud ei vaata ikka niimoodi, et noh, kui ka päris juuri ei ole, et siis ikka päris hiidlane pole. Sina tahad oma tulevaste põlvede juured siit kasvatada? Ma arvan, kyl. Tahad, et lapsed oleksid vahvad hiidlased ikka. Kas sina oma lastele näiteks õpetaksid kalapüüdmist? Noh, ma ei tea, ma ise väga suur kalamees ei ole, aga samas see on niisugune mõnus tegevus, et kindlasti õpetaks, kus sinu muusikat hakkasid. Mina jõudsin rahvamuusika nii väga ebatavalist teed pidi ehk siis muusikakooli kaudu. Et kui meie lähedal avati muusikakool ja oli ka selline eriala nagu lõõtspill, siis mõtlesin, et no miks mitte et ometi midagi huvitavat ja teistmoodi ja sealt see lahti läks. Sealt tulid siis riburadapidi veel torupill ja kõik muud ka. Milliseid pille üldse Hiiumaal õppida saab? Noh, poeg saab? Oled vist ei saa, aga siin on klaverist ja akordionist kuni viiuli välja, et ikka väga lai valik. Nüüd saab ka parmupilli õppida. Tulles veel selle pealinna targa teema juurde, et sinu heakaaslased tahavad Hiiumaale tagasi tulla, kui nad on läinud siit ära. Vot, see on jälle nii ja naa, et kes tahab ja kes ei taha ja mõni ei taha üldse väljagi minna siit, et nii kinni on saares, aga teine jälle läheks hea meelega ja läheks kohe kauaks. Et see on täiesti erinev. Kas iirlase tunne lööb suus rohkem välja siis kui sa oled Hiiumaal või siis kui sa oled kuskil eemal? Noh, see hiiglase uhkus on ikka kogu aeg olemas, et et tõesti on endal ka hea tunne öelda, et vot olen hiidlane, aia Hiiumaa asja. Ja kui näiteks kohtad Viljandis või kuskil mujal mõnda, kelle puhul pärast selgub, et on ka Hiiumaalt, siis on kohe teine tunne talle otsa panna ikka sisend omad jutud, millest mandriinimesed aru ei saa. Aitäh sulle, Kaie. Täna need kaks lugu pilli mängisid ja tänane tänane ette jutu rääkisite. Lähed nüüd kodu poole tagasi ja meie käivitame plaadimasinast. Ühe Hiiumaaga seotud loos on Artur Rinne lugu ja siis juba rändame siit kärbse keskväljakult natukene eemale. Ka vilguvad. Ja ka. Ma ma. Ma nata kooreke. Võrkuuseid osavalt puuluubi appingutab. Oi. Aga? Löövad. Athaadi apani hetke ta küll tembutada. Rajasid kütta? Laurudjal alale. Ma. Pooleks. Pühapäeva süda on tulnud nüüd Kärdla keskväljakult nii umbes 800 meetri jagu kõrvale Tiigi tänavale Tiigi tänav 21 ja siin on selline maja, mille nimi on AV, viitab Ave alavainu, sina elad siin majas ja toimetad siin majas. Ütle, mille poolest see maja tore ja hea. See maja on sellepärast põnev, et ta on ilmselt terve Eesti üks vanemaid kohtumaju. Nimelt oli siin 73 aastat riigikohus. Kuigi ehitatud elumajaks. 1904. Nagu arhiividest selgus tundub tuntud mäele majana. Aga Mäeli kasvatas oma lapsed Ühes ja suureks ja, ja. Ei jõudnud enam maksta neid laenusid parunile. Ja 1923 tuli siia majja. Riigikohus jäi siia. 1996. aastani. Siis tulid siia, sina, mida sina siin teed? Praegu? Aga ikkagi, mida sina siin majas teed, kui sul tuleb külalisi? Lähen juttu. Teen süüa, mis ma väldin, kui tuleb külalisi, näitan maja erilise mõnuga. Muidugi näitan ma seda endiselt selleks, et kohtusaali. Kus on säilinud siis 73 aasta tagune kohtuniku poodium? Ja seal on kolme uksega, mis on väga hea teha kammerteatrit. Nii et see poodium on iseendast juba muutunud lavaks. Ja siis ma üritan sind ka noortega neid teatritükke teha. Sul on seal hulgaliselt pilte, kust ta need kõik saanud oled ja miks nad sulle meeldivad. See on mingi haigus. Mõni korjab münte. Igori ja Mark, mine korjepilt. Küsi miili, käästsin parem. Kui sul tulevad noored külla, siis mis teatrit sa nendega teed, mis teatrit sulle endale meeldib kõige rohkem teha? Hiiumaal, kus võttis nüüd ohkama terve eeter on täis. Tegelikult olen mina üks sotsiaalne tüüp. Ja näiteks sügaval vene ajal, kui oli dissidentide tagakiusamine, siis ma loomulikult lavastasin afe Mülleri saaremi nõiad. Ja nii ma ütlesin ka täna näidendit, mis meie sotsiaalses kontekstis oleks noortele mõistetav ja liiga otse näkku, nagu ei pritsiks ta tõtt. Ja see kooliteater on üks viis, kuidas anda lisaharidust lihtsalt. Aga millised teatrid tahavad noored teha? Mida sina oled aastakümnete jooksul enda jaoks selgeks saanud? Nemad ei, nemad, nemad. Hetkeseisuga siin on retsinima targem, tema on kauem teinud. Aga minu meelest nad tahavad olla nagu panen ja teha palagani ja ja ega neid vaimsus eriti ei huvita, et see tuleb nagu vägisi kaela suruta vä. Nii et sa arvad, et noor inimene on nagu kassipoeg, kellel tuleb nina piima sisse toppida, et, et siis Saab maigu suhu, tark inimene niimoodi sinna sihtis, hingega, Maidab nii otse. Kaua sa oled juba teinud kooliteatreid kokku aastates? 24. Kas nõukogude ajal oli seda raskem teha või huvitavam või vähem? Põnevam oli, tuli muidugi oli üks eelis oli, üks suur eelis riigiteatrite ees oli see, et meil ei olnud tsensuuri. Õpilastega sa võisid lavastada Millerit näiteks. Või, või seda evalisa Mannerit põletatud transsi ei olnud, ei pidanud käima läbi sealt ühest kõrgest kabinetist ja registreerima, et meie teeme nüüd seda näidendit, mis proffidele oli nagu keelatud või noh, pandud nagu pöidla alla, siis kooliteaduse võisid teha, mida tahtsid seal. Ja sealt tuli see vaba põlv kontekstis. Need 80.-te kuni laulva revolutsiooni noored, need on minu reetsinima. Jajaja no ütle veel nimesid. Leanne Maretoomer, Leanne, Haage, Laanemets ja, ja tegi esimesena loomade farmi. Tänab ja siis oli veel see tootvarein tootva Rein tegi kärbeste jumala, mis oli no täielik tabu. Kas tänapäeval on siis natuke vähem huvitav, sest kõike saab ju otse öelda ja ja midagi ei peagi tegema nii-öelda nurgalt. Mitte vähem huvitav, huvitav? Palju raske? Sest nad on kõik ju selle Pildi kära ja mürakastide küljes kinni. Anname, arvutites kinni on ja siis on nad. Oota, mida, mida ma ei, mina ei tea noortest enam suurt midagi, ausalt öeldes. Mõtlen, nende noorus on hukas, siis ma olen väga labane. Ei ole hukas, vaid see on omamoodi jah, aga, aga ilmselt ma olen east väljas, ma ei oska enam tabada seda. Aga kas sulle tundub, et tänapäeva inimesed on, on ise nagu rohkem? Suhtlevad teineteisega mitte kui inimeselt inimesele, vaid kui ma ei tea objektilt objektile või läbi masina ilmtingimata, et lihtsalt sellist kokkusaamist ja koos tegemist on vähemaks jäänud. Hetk tagasi oli see just kuidas, aga kui inimesed suhtlevad, helistas poeg, kes tuleb Timakalt. Minu meelest minu juurde ütleb, aga ma pean nagunii olla täna hommikul minema Tallinna ma panen juba otseselt siis rohukülla, mis ma teen seda ööbima, tulen siia jumalaid. Elutempod on tõusnud ja elu on kiirem ja. Ütle, miks on Hiiumaal hea elada? Kuis lõhnab kani vängelt heliotroop? Under jasmiin õitseb praegu näiteks akna all. See on mujal ka noh siis on suhteliselt vaikne. Kui, kui kiirbussijuht, kes elab seal taga, lõpus tähendab, iga hommiku viis, 15 läheb liinile, siis maja rappub, siis ma tean, et nüüd on viis, viis on Kell hommikut. Aga sina oled Hiiumaal elanud, kui kaua tuleva aasta saab kolm nimel. Kas sina tunned, et sa oled juba hiidlane? Vabandust, ma olen seda 1000 korda öelnud, et iitlases iidlaseks ei saada kunagi hiitlaseks, sünnitakse nagu sündakse mulgi iks nagu sünnitakse varjukaseks nagu saarlaseks, no ei saa. Aga kes sina siis oled? Kosmopoliit olla kosmopoliit. Maailmakodanik on alati hea olla. Aga kui sa suhtled nendega, kes on hiidlaseks sündinud, kas nemad võtavad sind hiidlasena või inimesena, kes elab Hiiumaal? Vot selle kohta on mul väga hea lugu, muidugi. Eks mul sõbranna sai 50 aastaseks ehtiitlane ja terve öö ma. Üritasin on noh, kõik olid hiidlased ja kõik rääkisid hiiu keelt. Ja mina ikka ikka ka tasemel ju enda meelest ja juba keel, keel selge ja juba 10 aastat elatud ka Hiiumaal ja. Ja mitte keegi ei naernud ja mitte keegi nagu ei tunnustanud. Hiiumaal on niisugune tore ütlemine, nagu annepäev tähendab niisugune päev, mida mandril ei ole. On annepäev? Kalendris on küll, aga seal on pühendatud sellele pühale Annale. Aga no meil on, annepäev, on alati pärast juubeleid peiesid ristjat, seid pulmi on järgmine päev, kus antidele anti, no söögid. Ja siis oli annepäev ja ma läksin hilja juurde gaasi ja hilja hilja hiis muide on surematu, sellepärast et tema on see, kes lennukiga alla kukkus, ellu jäi. Ja noh, see on sulgudes. Ja lähen hilja, järgmine gaasinoh, nagu ka oma andja saama, siis ütlen, et te olete ikka jõledad, patsid hiidlased, et mitte keegi ei naerama terve öö, räägin usinasti hiiu keelt ja ja keegi tee väljagi ja selle peale ütleb hilja siis kuule. Kui sa oled venelane, näiteks satub vene seltskonda ja räägid aktsendivabalt vene keelt. Ja keegi seal ei imesta, no mida sa siis imestad? Kas sina loed ennast eestlaseks või Hiiumaa elanikuks kummaksa ennast rohkem pead? Mina ei pea midagi, mina pean ühte küla kassi ja. Ja sõpru ja, ja. Enda kohta ma olen ikka öelnud, ma olen Hiiumaal elav eesti kirjanik. Kas sumerest hiidlased on kõik sellised ühesugused, et, et tema on hiidlane ja punkt või on see inimene, kes Käinas elab, teistsugune kui see, kes elab näiteks kõrgessaares? Vaata mina piiri tülidesse ei sekku. Diplomaat ka veel lisaks kõigele ka üks tahab naabrist parem olla nakkas see ega me ei saa Tammsaare aegadest üle ega ümber kuskile. Aga mis ühte elanikku teisest eristab sinu meelest? Riietus vanus, kingad, jalgratas kellel on kallim, mis? Ma ikka tulen selle kõrgessaare ja Käina inimese juurde. Hüva, lõpetame siis selle teema. Ütle palun, Ave. Mis teatrit sa järgmisena teed silmas? No üldiselt ma tahaksin oma matuselavastada endaga peaosas ja ikka ma ühe korra proovisin, kas. Ei tulnud väljasureva kuninga kuninganna, loodan, tegin jah, aga. Aga ma tahaks kuidagi teises seal värviline mustvalge teha. Kas sinul tavaliselt lapsed tulevad ise siia või sa otsid neid küla pealt? No meil oli, meil oli niimoodi, et. Et kui ma olin nagu kooliteatri seal ainuvalitseja, siis nad käisid lausa sabas. Et millal me hakkame ja mida me teeme ja, ja, ja kas sa võtad mind ja kas sa võtad mind. Aga nüüd on meil Lea Sibul-Poola, meil on Koit randus, kes teeb väga tasemel muusikale. Noh, ja mina lasen, kolmas sort juba mitte sortvaid. Kolma kolmandajärguline, aga, aga jah, ei, aga mul ikka käivad siin mõned, kellega lihtsalt läheb jutuks ja siis kui oma kolm või neli on olemas, need toovad sõbrad kaasa ja siis läheb. Sina oled rahul siin Hiiumaal oma Haaveevita majas. Millal sul see veendumus tuli, et inimene ei tohi kunagi rahul olla? Ma ei oska nüüd küll kellaaega kuupäeva öelda, aga aga väga ammu oled leppinud sellega kuusikut. Aitäh sulle, rahutus, viibi. Pühapäeva süda jõudis nüüd siia Kärdla keskväljakule kähku kähku tagasi ja oleme jõudnud esimese saatetunni lõpulugu, mida äsja kuulsite, on ka ju Hiiumaa lugu, son Cyrillus Kreegi tsüklist kuus laulu Hiiumaalt ja laulu pealkiri, hindu kotipoisid, riiklik akadeemiline meeskoor, selle linti laulis juba päris ammu, 1961. aastal natukene sissejuhatust ka teise tundi, mida kuulajale Kärdla keskväljakult pakume, me räägime vappa, Vaheriga veidi tema Hiiumaa jutte, kuidas tema Hiiumaad näeb ja mida tema sellest elust arvab, mida siin elatakse siis on meil siin oodata, Helgi Põllotkest tutvustab meid natukene Hiiu rahvariietega. Mis nendes erilist on ja kuidas mitte. Hiiu inimene võiks Hiiumaa rahvariideid ära tunda siis nendes tähelepanuväärsed on seejärel natukene meresõidust ka, sest kuidas sa teed saadet Hiiumaast, kui meresõidust ei räägi. Ja kuna eile just jõudis siia Hiiumaale tagasi üks vahva mereretk, siis selle mereretke korraldaja Marek Rätsep, aga ka natukene sellest 24 tunnisest sõidust juttu teeme. Ja päris järgmise tunni lõpus istub siia stuudio tooli peale meil Helle-Mare kõmmus, kellega räägime Hiiumaa kultuurielust, kuidas tantsitakse, kuidas lauldakse, miks just nii nagu siin Hiiumaal. Nii et pühapäeva süda on jõudnud ekvaatorini. Tarmo Tiisler tänab esimese tunni kuulamise eest ja ütleb, et ka saatetunni viimane laul on Hiiumaast jampoleeg. Sõlg on kunagi sellise viisikese ja laulukese valmis meisterdanud, nii et kuulmiseni pärast uudiseid. Kes neid seal hüüdis, mu läheb ja, ja. Kuigi oma viimased kopikad põlvi ja ütleb Ma kõikjal ringi käinud ja, ja puit naati sellist.