Tere taas kõikidele kuulajatele, Kärdla keskväljakult pühapäeva südame, teine saatetund on alanud. Nendele, kes esimest tundi kuulnud ei ole ja kes ei tea, mis nüüd juhtuma hakkab, siis väike informatsiooniline teadaanne juhtub see, et me räägime noh, eeloleva 55 minuti jooksul jutte Hiiumaast, sest pühapäeva süda on juba selline programm, kus minnakse stuudiost välja ja vaadatakse ringi, mis mujal ilmas toimub, sest muidu võivad raadiojutud jääda Tallinna-keskseks ja kes neid Tallinna keskseid jutte ikka lõpmatuseni kuulata jõuab. Ja tegelikult on ju Eestimaa peal niivõrd palju vahvaid paiku, kust saab teha kindlasti täpselt sama häid saateid, kui saab teha Tallinnast stuudiost ja sellest ametlikust elust, mida inimesed sageli ehk isegi liiga palju elavad. Niisiis pühapäeva süda on täna Kärdlas ja me räägime Hiiumaast. Selle tunni esimene külaline on meil vappa vahekirjaniku härg, trahvist võib sulle öelda tere igal juhul. Tere, Tarmo. Oled sa siis kirjanikuhärra Hiiumaalt? Zero pidigi tingimata sellepärast, et kui nüüd lausa formaalselt võtta, siis ma kedagi liidu liige üle 10 aasta ja ja kõik need asjad teisest küljest põhitegevus, mulju, kirjanduskann, sellepärast uurin test ja kirjutan ja mõned raamatud ilmunud ja praegu ühte teen ja, ja igasuguseid need lepingud, nii et kirjandus on ju tegelikult ikkagi minu leib ja ütleme ka niimoodi armastus. Ja, ja ülejäänud asjad on rohkem niimoodi armukese staatuses, ütleme noh, jalgpallihuvi ja see niuke salakirg, mida ma käin vaikselt Tallinnas rahuldamased, siis tulla jälle rahunenult tagasi, aga raamatute sekka, sest noh, suuremõisas, kus ma nüüd seal üksinda niimoodi elan omaette. Ega mul seal muud pole ju, kui kirjandus kuskil 11000 raamatut ja siis selle videokassetid, et ma olen nüüd natukene ka filmilooga tegelenud viimasel ajal ja mingid plaanid on selles osas ka nii, et mul on seal kuskil 1500 mängufilmi, nendest nendest 1000 spetsiifiliselt vene filmide, millesse ma siis üritan süüvida. Et ühest küljest kirjandus ja teisest küljest veel nagu elu on abielu ja armukesed ja kõrvalepõiked. Sa oled elanud Hiiumaal juba üsna kaua vaheaegadega, aga juurtega hiidlane sa vist ei ole? Tähendab narmasjuured on täitsa olemas ja Isamaa sündisin Tallinnas Pelgulinnas kas taime tänava keldris, isa oli võrukas ja ema oli hiinlanna, tähendab niimoodi, et segavereline tüüp. Aga samal ajal Hiiumaa ei ole mulle kunagi olnud eksootika, sellepärast et Hiiumaa on olnud ikkagi minu päriskeskkond. Aastaselt hakkasin olema kõik suved Hiiumaal vanaema juures kogu minu areng olnud seoses niukene emotsiooni emotsionaalne areng ja, ja, ja ütleme, hinge areng ja, või on pidevalt olnud seotud Hiiumaaga ja ma kogu aeg ka peale põhielemendiks näiteks vett, merd, mitte metsa, tähendab, kõik see Hiiumaa meri, mille ääres ma olen poisikesena hulkunud ja hiljem kurameerides tüdrukutega patseerinud ja ja see, see Hiiumaakeskkond on tegelikult minust inimese teinud, nii et ma, kui ma kujutan ette, no niisugune romantilisem pool ja ka tõsisem pool on ikkagi Hiiumaa arst ka oma vanaisast ja, ja nendest figuuridest, kes muss on andnud noh ütleme 80 protsenti võib olla geenides. Aga see huligaanse pool ja niisugune löömamehe pool ja ja see on tulnud dist, isast, maamehest, kes oli riukalik tüüp, aga, aga väga koloriitne ja ja ka niisugune kirjandushuviline kuskilt otsast, aga aga, aga seikleja, seikleja, loomusega inimene, nii et 80 protsenti pean ma ennast hiiglaseks ja see 80 protsenti minust olulisem pool Kas sinu arust tehakse sageli selliseid meelevaldseid järeldusi, et hiidlane on nüüd see ei midagi muud ja pandud ta sellistesse piiridesse eriti just nende inimeste poolt, kes võib-olla ei ole Hiiumaal käinudki, kes vaatavad kuskilt kõrgelt ja kaugelt Hiiumaa peale alla ja ütlema, et noh, need on need hiidlased seal. Teadlane olemine tähendab minu jaoks rahvust, see on saanud nii nagu eestlaseks olemine, et sul võib olla ju verd igat karva sees, me teame, et hiidlased on vere poolest sama jõukad kui eestlane, et Hiiumaal hiidlased geenidesse kuskil aja hämarat Kruusesse mahuvad ju alates rootslastest ja, ja tont teab kes ja merehädalistele on kõik jõudnute sigitama. Nii et, aga, aga siiski hiiglase, mina tunnen üsna kergesti muu rahva hulgast ära ja oskan näiteks selgeltvaheti haiglase saarlase vahet, et et hiidlane on siiski rahvusena ja täiesti olemas oma keele, oma ajaloo, oma mütoloogia, ka oma niisuguse emotsionaalne olemusega intellektuaalse pagasiga, ütleme niimoodi ja elu nimetusega näiteks tema tunnetab elu sootuks teistmoodi kui saarlane. Kes on tõsimeelne inimene ja kes jõuab sageli välja kõrgetele kohtadele, nagu meenutame Tallinna linnapea tooli praegu ja kelle ö kõlab üle Eesti pidevalt või meie ainukest admirali vist on härraga siia, kelle ööd reedavad üsna kirkalt, kes nad on, hiidlased niimoodi silma ei torka. Aga, aga ma tunnen nad siiski emotsionaalselt ära nende niisuguguse. Nende huumor on teine kui saarlased kogu elutunnetust. Et ma kujutan ette, et hiiglase hiidlane on küll üks isevärki olend, noh nii nagu iga iga rahvus ja annaks jumal, et ta selleks jääks. Kui sa peaksid kolleegile iseloomustama hiidlaste kirjandust, sest sult võidakse ju küsida, et sa elad Hiiumaal saare peal, et, et pea siis või räägi natukene Hiiukirjandusest, siis millest sa räägiksid? No ma räägiks kõigepealt ain kalmusest, kes on kahtlemata aegade Hiiumaa suurim kirjanikke kelle põhielu mõõduskul paguluses. Aga, aga tema on minu meelest ikkagi rahvusvahelise mastaabiga kirjanik ja kedagi teist ei ole Hiiumaal kõrvale panna, ütleme nõukoguga nõukogude aegset Sergod ja kellest me võime siin kõnelda. Kahjuks ei ole eriti tõsiseltvõetavad, pealegi Sergol mingisuguseid pate tuvastada ja see muudab tema kiirenduse vähem väärtuslikuks, kui teil on patud, tähendab mingis suhtes küll, kui need patud on seotud kirjandusega ja ja, ja seda ei saa ju kuidagi oma mälust ajust välja visata, et noh kui nüüd geenius kahtlemata, siis antakse tal palju patte andeks või geenius geniaalsus, sigibki pattude peal sagedasti ütleme ma kujutan ette kirjanduses, kunstis võib-olla ka mingis sfääris, muusikas, et aga, aga kui sa oled kirjanduses käsitööline ja kui sa üritad siis jõuda tsipa kõrgemale oksale noh, läbi läbi pattude, kellelegi kulule, siis need asjad on muidugi kehvemad värgid. Aga noh, tont temaga ei tahtnud sellest üldse pikalt kõneleda, aga et Hiiumaa kõrge Andrus algab algabain kalmusest, lahendus on Hiiumaal veel tunnetamata, kellel tuleb järgmisel mais minu mälu järgi 100 aastat. Ja me oleme siin mõelnud siga Kirjanike liidus, Toomas Haug iga ja peaks Hiiumaale eraldama ehk mingi seminari paaripäevase, kuhu kutsuks kokku siis noori kirjandust, ühtlasi ja vanemaid härrasid ja ka mõne usu autoriteedi, sest teatavasti kalmus oli sügavalt religioosne inimene. Nii et noh, kalmus tuleb hiidlastel kõigepealt ära tunnetada. Aga siis on Joy on aga seotud kirjanik Tõnu Õnnepalu kes siin ikkagi jätkuvalt elab, aga aga temasse kui suisa hiiglasesson jälle raskem raskem suhtuda. Noh, Ave on tuntud hiidlane nüüd juba ja no need on need nimed, kes ulatuvad kõrgkirjandusse ehk eesti omasse. Aga siis see alamniisugune luuletav mass hetkel mulle erilist muljet ei jäta, ehkki kohalik ajaleht neid avaldab. Tähendab natuke kunstlik on seal värskelt, hiidlane võiks laulda omas keeles ja täiel rinnal, et ei ole vaja noh, amatöör luuletajal hakata mingeid nippe kõrvaldada otsima, et siis ta kaotab oma võlu ja ta lõpuks ei ole mitte keegi, et enne ole naiis naivism, eks ole, aga seda siis täiel häälel sellel ja ja sa võid mõjuda väga huvitavalt, nii et sinu Hiiumaa kogemus on noh, ütleme laias laastus 50 aasta pikkune võib vist nii umbes öelda? Jah, ütleme see ilu ilusti, kõlab ka pool sajandit. Et kas sinu jaoks on Hiiumaas midagi selle poole sajandi jooksul muutunud, kui me nüüd jätame kõrvale selle, et enne oli siin pood ja nüüd on, nüüd on see pood hoopis seal ja et enne oli see tänav siin aga, aga. Tänavalt ei ole, on muutunud tingimata sellepärast üks asi kohe. Hiiumaa on avanenud. Et ainult sellepärast, et kadus ära see piiritsooni ja, ja Vene piirivalve niisugune tsensuur siin piiri peal, et keda lastakse sisse, keda ei lasta ja, ja kogu see asi, aga Hiiumaa on avanenud justkui ka hinge poolest. Ta on muutunud kuidagi madalamaks, ma mäletan lapsepõlvest Hiiumaa ja Kärdla oli ikkagi eks Käia piiratud koht kus elada ainult omaenda elu. Nüüd minu meelest maailma asjad tungivad siia sisse ka ja ja südames puine Kärdla on juba justkui niuke internatsionaalne pesake, kus on kuulda igasuguseid keeli ja, ja see ei mõju halvasti sellepärast et et kõik on orgaaniline. Kas sina loed ennast hiiglaseks? Mina ise loen ennast, hiidlased, kas hiiglased mind hiiglaseks loevad seal nende värk, et, aga no ma ei saanud kuidagi Deani oma vana ja isa, kes elas ligi 90 vanaema, kes elas 92 ja kes olid ju nii sajaprotsendilised, hiidlased ja nemad on minu jaoks sedavõrd olulised ja nii palju mind kujundanud, noh et vaat minust siis ka hiiglase kujundasid. Sina meie vahemikku mahud ära, jah, kui kaija Urman ütles, et tema teada saad hiilaseks siis, kui oled 10 aastat siin elanud ja saab passi ja Ave alavainu, ütles, et kui sa ikka siin sündinud ei ole, siis sinust hiidlast ei saagi. Sina võtsid sellise sulle mitteomase kuldse kesktee ja panid ennast sinna kenasti paika. Jah, no võtan, kui sul on ikkagi geenid ja kus sa ühte tiibapidi oled Hiiumaalt pärit, siis peaks olema eeldused ikkagi hiidlased saada, et et, siis võib-olla isegi 10 aastat ja, ja kõik need muud kriteeriumid polegi sedavõrd olulised, et jumal on sinusse juba lusika või kulbiga kuidas kellegile siis juba hiiglase verd sisse pannud. Sõltub sinust endast. Kas sa, kas sa siis tahad liitlasena olla või, või, või upsakaks mitte? Võid ju ka loobuda hiiglaseks olemisest, sa võid olla 100 protsenti hiidlane ja minna mandrile ja kaotada kiiresti ö-täht ära ja püüda olla ikka niimoodi, nii nagu vanasti sakslane olla taheti. Aga ütle, palun, lõpetuseks kas sina tunned ennast rohkem hiidlasena Hiiumaal või, või siis, kui sa oled siit ära olnud näiteks juba nädal või kaks ja ja siis hakkab ta andma see, et, et ei ole enam Hiiumaal. Tähendab Hiiumaal olles, ega siis väga ju endale kogu aeg seda ei tunnista või ei mõtle selle peale. Ma olen nüüd hiidlane ja ma olen praegu Hiiumaal, siis sa kasvad nagu või lilleke, aga Tallinnas need viimased. Kummaline nädala aega nimodi sunnitult aas Tallinnas ja siis ma tunnen nädala viimased päevad on juba kuidagi rusuvalt ja ja, ja tulles siis, kui sa raamiga jõuad, Hiiumaa, tead siis tunnet, et süda hakkab põksuma, tuleb nii nagu välishiidlane kodusse, et tahaksid Heltermaa asfaldi suudelda. Et mujal mujal muidugi annab see rohkem tundele, mida, mida enam sära oled, seda rohkem sa tahad, siia tagasi tunned, et ei ole nagu keskkonnalt päris päris õiges kohas ja tahaks. Tahaks tunde, siis tunned tunnet küll vajadust Hiiumaa järja hiidluse kui nähtuse järele. Suurepärane aitäh sulle, vappa Vaher nende mõtete eest sulle nüüd kena pühapäev vees ja mine oma suuremõisa tagasi lähedale. Nii, ja nüüd on meil üles rivistunud siia üks muusikaline kollektiiv, kellede sees osaliselt voolab hiiule verd, aga kindlasti mitte kõigi sees laul, mida nad esitavad, ei ole hiiu laul, küll aga lihtsalt ilus laul, sest pealinlane ütleb, et ilusaid laule võib juga mujal olla, nii et rahvakunstiselts Leigri, selline loominguline vähendatud kollektiiv hakkab nüüd ilusat laulu laulma. Kooli kuulaiva geenegi kooli koolaiva. Kuule ka tuulega lääneesin saarde hele meesin äärde. Ta ja seal p, nii puhkpilli seal veeniilguks. Ka on. Mäng ka Twana lammasa hull, see vana laul. Kiiguuli kuulaiva geenegi kooli laeva. Kaastuule. Ka naka tuuleke. Aitäh leigaritele ja vikerraadio kuulajad saavad veel 40 minuti jooksul osa saada mõtetest, mis tulevad täna otse Hiiumaalt. Meie järgmine külaline ka helgib Põllo ja temaga me räägime Hiiumaa rahvarõivastest. Ütle palun helgi kõigepealt. Kuidas sina neid nii hästi tunned neid Hiiumaa rahvarõivaid? Ja mina olen Hiiumaa muuseumi peavarahoidja, aga tegelikult asi algas juba ülikooli päevilt. Hiiumaa rahvariided oli ka minu diplomitöö teema ja muidugi noorena ma ei osanud võib-olla neid asju mõista nii hästi, kui ma juba tänaseks päevaks olen õppinud seda rahvariiet tundma ja, ja võib-olla selles ongi see teadmine. Kõigepealt paar sõna ka terminoloogiast, mina olen harjunud, ütleme, rahvarõivad, sina, ütled rahvariided. Miks. Võib-olla, et see on midagi Hiiumaal pärast, meil oli ka arutlusel, et mis oleks parem ja eks me vahest ütleme ka rahvarõivad, aga kuidagi kohapeal on kasutusel enam rahvariided ja me ei näe selles midagi keelatut ja ma arvan, et murre ja kohapealne kasutus on selles osas ka väga tähtis. Kui sa peaksid andma nüüd raadiokuulajale sellise väikese ülevaate ja alghariduse sellest kuidas nad võiksid tunda näiteks laulupeo ajal ka Hiiumaa rahvariideid, ütleme siis, niisiis, mis on need kõige olulisemad ja tähelepanuväärsemad detailid, mis on ainult Hiiumaal ja mujal, mitte? No muidugi tuleb kohe öelda, et kahjuks kõik need rahvariided, mida Hiiumaa nime all kantakse, ei ole tervikkomplektid, aga kui nad oleksid tervikkomplektid, siis on mõned asjad, mille järgi kohe kindlalt võib Hiiumaa riideid ära tunda, see on ehk siis nahk Möövas, kaunistuste, kettide ja litritega ja sinna peale kantud tahavad nuga nõelakoda, et selliseid asju ei ole ühegi teise riide juures, kuigi tõepoolest Põhja-Eestis on mälus veel pisut ka seda ja, ja mõne rõiva juurde on ka rõhut taastatud, aga see on siis selline 18. sajandi rõivakomplekt. Aga üldiselt need on põhilised asjad, mille järgi kindlalt tunneb ära. Aga kes juba natuke rohkem teab, siis ta leiab need seelikutriibud ja põlle, pitsid, Pühalepapõlle, pitsid, mis on täiesti ainulaadset ja nii edasi ja nii edasi, selliseid väiksemaid või järgmisi detaile. Kas rõhkudel on mingisugune funktsionaalne ülesanne ka või on nad puhtiluks ja, ja selleks, et kaugele kuulda oleks, kuidas hiiu naine läheb? Üldiselt noh, see on muidugi ilus tähendus ja loomulikult iga naine püüab tähelepanu, aga olen lugenud mälestustest, et omal ajal targu hiiu naistel oli väga palju teha rasket tööd ja ja nad on kirjutanud, et või, või nendest on kirjutatud, et see vöö, mis hoidis vöökoha kindlana ja tugevana, et see ei lasknud ennast ära venitada, et ei lasknud katkestada ennast raske töö juures ja võib-olla tõesti seal on kaks funktsiooni, ilu ja, ja praktilisus ka. Aga nõelakoda ja nuga noa all vist on väikene praktiline väärtus kah. Mitte väikene, vaid väga suur, sellepärast et kui me tõesti mõtleme, et suur osa Hiiu naisi pidi palju aega saama kodus ilma meesteta hakkama, mehed olid merel, kalal, metsas, et see on olnud selline kombineeritud majandusega ala siis nuga on ju väga praktiline asi, sa pead tegema paar kusse suvekööki või siis pliidi alla tuld, sa pead lõikama oksa ja nii edasi ja nii edasi kala puhastama. Kogu aeg on hea omada nuga, see on päris selge. Aga nõelakoda see on nagu riidik, ülimoodi asi, et see ei ole mitte ainult mingisugune nõelapadi, vaid see on kotike, kus on siis kaetud vask kapslikesega need naelad, et nad ei torkaks ja ei teeks paha. Aga sinna koti sisse saab panna. Olgu mingit tarvilik arstirohtu Ki-saiaraha, kui mindi kodust välja või siis muud tarvilised raha ikka kui seda oli käepärast. Et see on väga praktiline asi, et ei pea eraldi kotti kandma kõige hädapärasema jaoks. Ütleme, et on selline riiklik küll jah, tänapäeva mõisteks ütles, et ta on redid küll või rahakott või, või ikkagi väga tarviline asi. Sa oled, ma arvan, Hiiumaa rõivaste või siis Hiiumaa riiete kõrval proovinud selga ka teiste Eesti paikade rahvariideid. Palun, kas on need Hiiumaa omad kuidagi praktilisemat või teistmoodi ka ja, ja kuidas üldse noh, ütleme 100 aastat tagasi Hiiu naine neid kandis kasta. Ta kandis tavapäeval vaid seelikut ja siis valgema poole pani, pani peale, minu päeval. Ma pean muidugi ütlema, et 100 aastat tagasi peaaegu enam ükski hiiu naine ei kandnudki rahvariiet, et see lõpeb 20. sajandi algusega ära mõni vanem naine veel kütu või triibulist seelikut küll kandis, aga tervikkomplekti oli näha ainult pidupäevadel laulupäevadel tantsupidudel. Aga loomulikult, ega see argiriie nüüd iga, aga töö juures nii särav ja kaunis ei olnud, et kõige ilusamad rõivakomplektid need pandi selga ikkagi kirikuminekuks ja pulmadeks ja tähtsateks sündmusteks. Ja loomulikult seal on ka palju variante ja see on kaunis. Ma ei taha küll. Ma võin öelda, et Hiiumaariie on nüüd praktilisem ja kaunim, mõnikord tundub, et ta on isegi natuke võib-olla ebapraktilisem kui mõni selline lihtsasärgiga riied, meie käised on suhteliselt erilised. No neid on muidugi Eestis mitmerõivakomplekti juures. Aga minul on nad kõige armsamad ja ma selles mõttes olen proovinud selga küll ja just ülikoolipäeval päevil lauldes siis sai kantud mitmeid muidki riideid, aga loomulikult igariie on omakandi inimesele kõige armsam, kõige tuntum ja kõige kõige praktilisem ka ilmselt. Kui sa loetlesid alguses üles neid komponente, mis on omased vaid hiiu riietele, siis ma arvan, ühes unustasid, see on see, mis peas käib, ehk siis palmik. Ta seotakse kuidagi eriliselt juustesse. Oskad sa öelda, või oled sa kuskilt suutnud välja uurida, et miks just siin just selline asi? Ega seda keegi täpselt ei ole kirja pandud pannud, aga muidugi igasugused paelad ja lindid, mis juukseid hoiavad, on olnud mitmete rahvaste riietuse osana tuntud. Loomulikult, kui tänast päeva vaadata, siis Hiiumaal ju suhteliselt tuuline paik ja kui need pikad juuksed, mis siis olid saarlastel kombeks kanda oleksid nüüd lehvinud igasse külge ja just abielu naistel, kes pidid tublisti tegema tööd põllul või kodus üleüldse siis ma arvan, et siin on tegemist väga praktilise lähenemisega ja, ja see on jäänud kasutus, mis on praktiline ja mis on, on tõhus. Targu jah, praegusel hetkel suhteliselt vähesed teavad seda palmiku algupära ja sellest on kujundatud mingi lintidega müts ja mõnikord näeb ta üsna inetu välja ja ei meenuta enam sugugi seda kaunist ja praktilist Palmikut, nagu ta alguses oli mõeldud. Ma arvan ka tänapäeval perekondades aeg-ajalt, kui minnakse välja, siis mees ootab närviliselt uksepealsest naine sätib ja seab ennast valmis. Kui sa hakkad ennast hiiuriietesse panema algusest lõpuni, kaua sul aega läheb? Minul käib see küll väga ruttu, ma ma ei tea, kas mul viite minutitki läheb. No muidugi, kui ma natukene endale kusagile ka värvikest lisan ja tahan kaunim olla, siis, siis loomulikult läheb lisaaega. Aga, ja selge see, et inimesed, kes hakkavad esimest korda rõhtusid ümber panema, nemad võivad pool tundi seal pusida seal kallal ja mitmed on tulnud küsima, et ma kuidagi ei saa sellega toime. Aga kui see on juba selge, siis ei ole seal mingisugustki kunsti, et et neid rõivatükke, mis me suvel kanname, ei ole ju nii hirmus palju ja kui nad on valmis pandud, siis, siis riietumine käib ruttu. Aga palmik? Ühe läheb, kujutub ja targu, minul on nüüd see palmiku sidumine ja panemine, punumine, Palmitsemine võtab aega, aga, aga mina pean ütlema, et kuna ma olen lühikese juuksekandja, siis mul on selline natuke improviseeritud palmik, mis väliselt küll jätab suhteliselt vanaaegse mulje, aga mul ei ole endal nii pikki juukseid, et ma neid saaksin pähe palmid. Pärast läheb minu palmiku pähepanek ka ruttu. Kui palju on Hiiumaa rahvariietes Rootsi mõjutusi? Ma arvan, et mitmedki elemendid on Rootsi ajast ulatuvad vähemalt Rootsi ajast ehk siis kusagil seitsmeteistkümnendast sajandist ulatuvad tänapäevani ja, ja üht-teist me võime sealt leida, aga see on väga kombineeritud riie, kus ei ole väga selget tunnusteta, on rootsi mõjutustega, et mõnikord mulle tundub, et isegi Saaremaa vetes ja kusagil mujal võib seda konkreetset majutust rohkem näha. Realis riietes on, mida me küll palju vähem kanna, meie tunneme, hetkel on ehk rohkem ära tunda seda Rootsi aega ja Rootsi mõju. Olen teistelt ka küsinud, küsin sinult ka, kas sina elad Eestis? Ta oli jumala, mina elan ennekõike Hiiumaal, aga noh, ega ma nüüd Eestit ei ole ära unustanud ja. Ma arvan, et Hiiumaa ikka on Eestis aga sageli meie jaoks Hiiumaa on nii tore ja terviklik, kaunis maailm, et ei ole põhjust häbeneda öelda, et ma elan Hiiumaal ja tahaks loota, et et inimesed teavad, kus Hiiumaa asub, sageli tuleb tõdeda, et ei, tead. Kui nüüd korraks veel rahvariiete juurde tulla, kas muuseumis, kus sa töötad, on piisavalt, ja rahvariiete näidiste ja jooniste kollektsioone huviline saaks endale sealt sobivat vaadata. Me tegeleme selle asjaga iga päev, loomulikult seda autentset rahvariiete leida ei ole lihtne, aga me oleme nende aastakümnete jooksul, mis meie muuseum on üldse eksisteerinud ikka igal aastal saanud lisa ja ilmselt ka inimestele on tekkinud usaldusväärsus muuseumi vastu, nad näevad, et me selle teemaga aktiivselt tegeleme ja nad pakuvad neid vanu rõivatükke meile muuseumisse. Aga Me kogume seda infot ka ka Eesti Rahva muuseumist, Tallinna muuseumidest, joonistena fotodena, et me tasapisi liigume selles suunas, et hiidlane ja, ja Hiiumaa riiete kandja kaks head informatsiooni meie muuseumist ja ma arvan siiani, et see on üks kõige parem koht, kuhu pöörduda, kui te tahate Hiiumaa riideid tegema hakata. Aitäh, helgib. Ma ei peta luid saare kaldal ootab kallim. Ja ja merega tab. Seal Nortal on siin ei. Vaata need. Ära päri. Nüüd ootate huga paati ja lainega on. Mul. Nii kummaline kui see ka ei ole, siis Hiiumaast Eesti raadio arhiivist ei leidnud me väga palju laule. Üks nendest, Ervin Lillepea lauldu äsjaga, kõlas see selleks. Pühapäeva suda Hiiumaast ja üldse igasugune saade Hiiumaast oleks näoliselt poolike, kui me ei räägiks meresõidust. Seepärast ma meresõidust ka räägime. Marek Rätsep, tere, tere päevast kõigile. Sina olid inimene ja sina oled inimene, kes unistab paar aastat korraldanud suviti sellist paadisõitu, mis saab alguse Hiiumaalt ja käib siis kuskile raja jõutakse. Eile jõudsite rekordselt sõidult tagasi, kas seekordne moli kuidagi vaevaliselt? See vaevaline pole sa kunagi olnud, sest meri on karm siia seal, kui ta üldse tahab meid merele lasta, siis ta seda ka teeb, aga paadimatk ümber Hiiumaas on kuuendat aastat juba seda korraldab Hiiu purjelaeva selts. Siis ei ole mõelnud, et see võiks olla selline. Vaat kus me külastame palju Hiiumaa väikesadamaid ja kutsume kõiki merehuvilisi, et tegu ei ole mitte mingisuguse võistluse ega asjaga, vaid just korralik, niisugune rahvamatk, mis on kõigile jõukohane, saab saab, saite mere peal vaadata, mis toimub väikesadamates ja, ja vaadata, mis toimub sadama ümber. Kas teie laevade ehitate ise? Ei. Ma arvan, et kõigil pole mõtet tegema hakata, võib õnnestuda, aga võib ka mitte õnnestuda. Et paadid on ikka siit kas Hiiumaalt või enamus neist, kuid külalised on tõesti igalt poolt, ka Saaremaalt, Tallinnast, Haapsalust, kust kust iganes, nii et oodatud on absoluutselt kõik. Kas see sinu meelest praegune hiidlane oskab purjetada piisavalt eest? Ma arvan küll, et oskab vist üks Hiiumaal ja mees või noormees on. Kui nüüd võistlusest rääkida on siiski Euroopa Euroopa tipus praegu, kes on siis kruus meiega, et praegu peaks, sest just teenime omale lisapunkte kus nad seal Horvaatias ei noh, kuskil sealkandis. Aga kas see sinu purjetamist teised tulid juba päris lapsepõlvest või sina avastasid selle enda jaoks siis, kui õlid juba suur mees? Erinevalt vendadest, kes on mul ikega tegelenud sellega juba tõesti poisikesed, siis mina hakkasin sellega tegelema natuke hiljem. Ja purjetamine või meresõit või see on samasugune asi. Mulle tundub, nagu pillimängijatest, mitte kunagi ei ole hilja. Kuigi sind see asi huvitab väga siis siis siis natukene otsida, kus saab, koolitab koolitust ja, ja see on asi, mis väärib nagu igal igas igas vanuses proovimist. Kas Hiiumaa sadamad on head ja soosivad purjetamist? Mina võin öelda, et nüüd aastatega on ikka tunduvalt paremaks läinud ja, ja lähevad veel paremaks, et siin nii oma eelkõige lõunasadama toreku järgmine aasta Sõru sadam kindlasti, mis saab väga kenaks ja neid kohti, kus olla ja siin ümberringi sõita on, on, on ikka saamadega saada vähemalt, mis on meie naabrid, et et sa ei pea kuskile mere peale sõitma jääma ega kaugele. Mitu sadamat üldse Hiiumaal on või? Noh kui rääkida nüüd paatidest, siis sadama mõiste hakkab nagu jõudiski Lauteri kohastat, väiksemad paadid saavad ka Lauteri kohta sisse. Ma oleks pidanud tegema statistikat natuke, aga need on piisavalt nii lääne- ja lõuna-põhja kui, kui ida pool, et kus saab väiksema või suurema alusega sisse kümnetega. Kui palju on sinu tutvusringkonnas inimesi, kes ei ole meresõiduga kokku puutunud ja siis järsku kuulevad, et sina selliseid korraldad ja tulevad sinuga, lase siis armuvadki ära ja, ja ei saa neid sealt mere pealt kuidagi kättena. Minu õnneks on niuksed inimesed ikka olen ma leidnud siukseid inimesi. Ja mul on väga hea meel pärast saame rääkida sellest ja siis kisub ikka su suu muigele, küll inimesed on silmist, paistab niisugune entusiasmi. Nad on saanud meeldiva üllatuse osaliseks, mis on neile siis ikkagi nagu edasised plaanid nagu sättinud niiviisi, et nad proovida proovida oma padi, padi asju edasi, aed, räägime nüüd sinust kui hiinlasest, sina oled ju juurtega ja põlishiidlane olen. Ma elasin nüüd 14 aastat Viljandis, ma läksin sinna kooli Viljandi kultuurikolledžisse tol ajal ja siis oli mul seal töö jaabe pre siiamaani ja töö võiks olla siiamaani. Aga, aga. Aga ma ikka mõtlesime aastaid ja aastaid, mis, millal see minek ükskord on ja siis eelmine suvi, kui mina, Ma olin kolm päeva tööle rännanud, siis jõudsin koju, olid kohvrid pakitud, et nüüd on, nüüd on minek. Nii et tegelikult minu naine otsustas asjad nüüd nüüd on see naine, on sul ka hiidlane? Ei ole, naine on pärit Ida-Virumaalt ja otsustas, et tuleme Hiiumaale. Meil oli seal nagu kõneaineks täitsa, aga nagu nagu tihtipeale ikka, et kes on see, kelle jalas püksid, kes tegelikult nagu otsustav asjadelt. Ah võib, võiks mõelda ka niimoodi, aga arvestades nüüd aitab küll, aga minema, kui sina peaksid mõnele mitte hiidlasest inimesele seletama, kes on hiidlane, siis kuidas see võiks kõlada? Noh, hiidlased on siiski suhteliselt sihuksed, rahumeelsed rahumeelsed inimesed kes võib-olla see paistab välja tegelikult niimoodi, ma arvasin ka, et jube rahulik asjaga. Ma arvan, niisugune Välinemi välimine külg on tõesti niisugune, teeme ikka rahulikult, aega on ja. Aga aga. Mulle tundub, et seda nagu väljastpoolt paistab paremini, siis oskab nagu öelda, kes on, kes on hiidlane, kes mitut ise siin keskel alates noh ei saa, ei saa õieti arugi, mida mina olen siin nüüd pooleteist tunni jooksul tähele pannud, on see, et Kärdla keskväljakul aktiivne liikumine toimus umbes kella 11 ja ütleme ühe vahel nüüdseks ehk siis, kui kell on 13 ja 40 minutit, on see väljaku osa täiesti välja surnud, tuleneb see ühe üha kõrgemale tõusvast, päikesest või, või millestki muust tuletisi Estale läinud see seast aeg vist võib-olla tõesti. Et mis ajal see tegelikult peaks olema, aga see võib olla mõnetiga kootiline, et kuskil valgusvoor, kus on praegu lihtsalt punane tuli. Sinu jaoks on Hiiumaa üks tervik või on need, kes Käinas elavad, ühed needki simmastes elavad teised? Ma arvan ikka piisavalt väike, et siin niimoodi olulist vahet mina küll ei tõmbaks kuskil kriipsu vahel. Aga sina oled rahvuselt eestlane või hiidlane, rahvuselt hiidlane. Aga, aga eks me kuulume ikka Eestimaa Eestimaa külge. Kas sina ka hiiu keelt oskad? Noh, võib-olla võib-olla tõesti siukseid mõned sõnad asjad, aga, aga mul ei lase kuidagi kuidagi külge. Börsi on mul küll nii, et, et aga ma ei tea, millest see on, et ma ei, ei ööd on kogu aeg niimoodi. Räägime veel kaks sõna sinu laevasõitudest, kui tihti sa neid korraldad ja korraldatud ainult ümber Hiiumaa sõita või, või sõidad sa näiteks Gotlandile ka? Ja ma ei ole tõesti saanud, aga võiks, võiks minna, aga, aga Soome, Rootsi? No samamoodi, Eesti, Eesti, teised, siin saared ja sadamad, et siin saab seilata küll. Kas tuultele on lõhn, sina oskad tuuli nuusutada? Ei oska kaua selleks läheb aega, et õppida ei oska? No peab lihtsalt natuke kannatust ja huvi selle asja vastu olema, et et eks, eks, eks see tuleb, jäävad inimestel veel vähe lihtsamalt, see nagu kontides juba sees, aga aga nooremad mehed peab ikka natuke jälgima seda asja. Ütle, miks on tore meelel purjetada? Purjetamisega on nüüd selline asi, et seal nagu Nonii aja mõiste vähe pikem on tund ja minut. Purjetamisega on tõesti nii, et seal ei saa küsida, et. Me jõuame kohale. Et selline küsimus on tõesti vale küsimus. Aga kui sa juba niimoodi oled lihtsalt seal mere peal, see on juba iseenesest nii tore puhkusid. Sul ei ole kiiret kuskile. Et niisugune kiiruse osalesime, mise mõiste kaob, kaob täielikult. Ja minu arust on see üks niisugune nägu, vabadus või ei midagi taolist. Teiseks muidugi meri ise ja sõbrad ümberringi ja see on, see on see asi, mis, mis, mis võlub. Ma olen kogu aeg tahtnud hiilastelt küsida, aga, aga olen unustanud nüüd võimaluse küsimus tuli meelde ka, et mandriinimese jaoks Hiiumaale sõit tähendab praamisõitu ja, ja kui oled laps, siis on praamid ilmatuma vahva sõita. Kui sa oleks hiidlane, siis kas on ka praamiga tore sõita või on see üks tüütu nuhtlus, mis lihtsalt tuleb ära kannatada? Minu arust selt mandrilt Hiiumaal poole on alati toredamaid. Aga mis ma olen tähele pannud, et minu arust nagu mandri poolt vaadata poole või saarte poole, kus on meil sellised samased, praamid on tunduvalt keerulisem kui siit seestpoolt nagu väljapoole vaadata, et siin siinpool tundub see probleem hoopis väiksem vanematelt. Või kindlasti ongi inimesed lihtsalt harjunud, see on paratamatus. Sellepärast olemegi Hiiumaa, ütlesin, et see lihtsalt on nii vaatade sellise muigel suuga neid inimesi, kes sadamas närvitseda just täpselt aitäh sulle, Marek ja Me nüüd kuulame ühte pillilugu ka, kus Marek mängib nimelt Marek Rätsep mängib meiega Untsakate instrumentaal-vokaalansamblisse nende plaadi pealt üht lugu kuulamegi ja siis veel kümnekonna minuti jagu päeva südame pühapäeva südamejutte Kärdla keskväljakult. Ja Tallinna valima PayPal Liimeetrimine konsulaadi galeriide mulgilaari jäigi veidi. Ei, mina tea, liin kobar. Lätil, meremees telli tubale. BF3. Rommi konjakit vaibale vidioopivad ooperid ja jalga lasksid looderi. Õmbel pelgus päeva Tibar hoora punkaripersonal all. Kõik meloolgad, Villemi pale. Maanteel maha jäi. Oli reisijal tõesti Tibar Voolaid pinud Alariti varrale. Tahtsin vaata mind. Voolmil. Paavel. Mina tirisin rulli Parle. Elmad tagurpidi jonn ribal. Varvad molu annan võlga. Edgar Lille'i valged ribal ERMi Tibar, näitlik ywoodile. Temal ilmad, soovid, kadu, karjud, mine loiu kodu. Sellega ükskõik mitme meelitada või emal ei loo vead parajalt regulakme emailile. Talle viimistlemine konsule taadi pabereid Moldova. Konsulaadi paberile Clarissa arvele. Vikerraadio tänane pühapäevasid on veel kümnekonna minuti jooksul siin Kärdla keskväljakul, kus nii kummaline kui see ka ei ole. Minu meelest iga minutiga jääb inimesi järjest vähemaks, praegu on näha umbes kolme inimeste. Selline pilt on siin olnud ka viimase kümnekonna minuti jooksul, aga üks inimene ei liigu, üks inimene õieti kaks inimest koos saatejuhiga istuvad siin Kärdla kultuurimaja ees ja see teine inimene on Helle-Mare kõmmus. Tere. Tere. Sina oled Kärdla või ka Hiiumaa selline rahvakultuurieluvedaja, mis su täpne töökoha nimetus on? Ma olen Hiiu maakonna rahvakultuuri spetsialist, nii peen nimi. Ja millele sa oled spetsialiseerunud Hiiumaalt? Minu põhitegevus on ikkagi rahvatants, aga ma olen kursis või vähemalt püüan olla kõigega kursis, mis puudutab rahvakultuuri, see on käsitöö, see on rahvamuusika, see on, ja rahvakunst need kunstnikud, kes ei ole nüüd professionaalid, et natuke ka neid niimoodi oma silmal hoida, mitte otse nende tegevusse sekkuda, aga noh, olla teadlik nende olemasolust. Kui sa peaksid kirjeldama Hiiumaa tantse, siis kirjelda seda nüüd. Hiiumaa tantsud nendega on lugu selline, et päris siit üles leitud tants eelmise sajandi alguskümnenditel enam ei ela inimeste seas. Pean silmas Hiiu polkat, Hiiu valtsi patsiustid, keegi ei oska neid enam tantsida, keegi ei oska neid enam ette näidata. Ometi nad on siit just üles tähendatud. Ullo Toomi on olnud see mees, kes nad siit on üles korjanud. Küll on inimeste seas elamas nõndanimetatud seltskonnatants. Alles hiljuti mõned aastad tagasi hakkasime tantsima siin isekeskis Pühalepa Badespaani mis siis jõudis tänu vanematele naistele ka meie rahvatantsijate jalgadesse. Siis rääkimata liblika valsist, rääkimata. Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse Hiiumaa variandist. Siin on meremeeste valss. Eile oli minul õnnelik päev. Ma sain Kihnu naiste käest meremeeste valsi. Sõnad meil Hiiumaal sõnu ei ole, küll on omamoodi tantsuseade. Nüüd on mul siis õnnelik hetk, kus ma saan hakata tantsijatele laulma ilusaid kihnu sõnu. Aga mis iseloomustab seda Hiiumaa tantsu, seda, mis siit on üles tähendatud, vahepeal kaduma läinud, nüüd tantsijatele jälle tagasi antud? See on humoorikas tantsuvõte, see on omapärane tantsu alustamine. Kui muidu alustatakse ikka Tantsukeeli välisjalgades, siis hiidlane, näed, hakkab sisejalast. Olen mina mõelnud seda asja, et miks ta nii teeb, välja, pole mõelnud, ehk kunagi tuleb see teadmine ka. Ja oli tore lugu, mõned aastad tagasi Salme Valgemäe ka Hiiumaa Hiiumaa päritolu tantsuõpetaja Aia looja. Tema ütles, et miks see hiidlane nii omapärases tantsuvõttes tantsib, hiinlase tantsu võtta nii et nagu nõjatuks teineteise õla najale ja siis taguotsad on hästi kaugele eemale aetud ja põlved vähel õndsuse ning oleks väga väsinud ja toetaks teineteist, et miks see hiidlane nii tantsis. Tema pakkus välja ühe huvitava versiooni, mida nüüd on hea pruukida. Kui ette näitame seda tantsu vaatajale. Et usuliste veendumuste kohaselt ei tohtinudgi teatud kehased väga lähestikku olla ja need tuligi teineteisest natuke kaugemale aeda jäid hiidlane ikka kuidagi tantsida, saaks siis siis tema selle väikese nipi välja, mõtles, et see hiiuvalsi võtte niisugune, mis meile nüüd näib väga humoorikat, kas puht praktilise tähendusega. Kas see ka nii oli, seda ma ei oska öelda. Kui palju on nendest teadaolevates hiiutantsudes või hiiu tantsuvõtetes Rootsi halb mõju? Ma arvan, et, et seda siin ikka on, seda siin ikka on. Sest et rootslased on meile siin sees olnud täiesti pikka aega, aga täpselt ma ei oskagi öelda, sest ma olen ise praegu sellise tee alguses, et leida ikkagi ka need originaal kirjutada, kirjutasid ülesse, mis siit üles tähendatud on ja mõtiskleda natuke selle hiietantsu kallal ja kuidas teda nüüd Hiiumaale nagu tagasi anda, et see on praegu minu töö läbi rahvatantsijate vähemalt kõik hiiu tantsud läbi tantsida ja et nad teaksid neid kohe ka, kui, kui me oleme koos ja tuleb ootamatult võtta tants süles, et siis me ikkagi oskame neid kohe tantsida. Kui sa tantsid hiiu tantsu, siis on sul selline tunne ka, et see on sinu tants. Ja nüüd seleta, see tunne. Ma arvan seda, et, et me ei tee ka päris nii, nagu Ullo Toomi on kirja pannud suurde tantsu, piiblisse need hiiu tantse, vaid me teeme neid ikkagi oma nipiga ja kui 2000. aastas Eesti-Soome ühispeoks majja oravale pakkusin välja, et võiksime kasutada sellist tantsu nagu patsiosti, mida ei ole tantsitud yldse eriti palju siis maie luges läbi need teadaolevad kirjeldused ja näitas oma versiooni. Mina lugesin läbi ja oma tantsijatega tegime oma versiooni ja Maie Orav kinnitas igal juhul, et Me tantsime natukene seda teistmoodi, kui tantsitakse mandril ja ma arvangi, et see ongi see meie, see väike oma asi sealjuures et, et sinna tuleb see oma nipp juurde. Ja kui sa tantsid oma tantsu, siis sa oled selles väga kindel, väga veendunud. Ja seda tantsides oled sa uhke. Nüüd on Kärdla keskväljakul mingi kummaline lugu juhtunud, siiani inimesi tekkinud veel viis minutit tagasi oli siin kolm inimest, nüüd on, võib juba 30 kokku lugeda. Kuna meil on viis minutit aega, siis pean ka sind piinama selle küsimusega, et kas sina oled eestlane või hiidlane? Ma arvan, et ma ikka olen hiidlane, kuigi pean tunnistama, et ma ühte oma juurikat tegelikult ei tea. Ja selle otsingul ma olen, ma püüan ennast sobitada sinna ja tänna, et kus mul on hea ja mugav olla, aga ema järgi olen ma küll ikka täiesti täiesti hiidlane, nii et ütleme, emaliin on, on hiiumaine ja, ja hiidlane olen ja hiidlaseks jään. Nagu siin eelpool Lembit Sauer ütles, et kui on vaja Eesti asja ajada, eks me siis ajame seda Eesti asja ka. Aga ma püüan sinna ikka panna seda Hiiumaa nipi juurde. Ja siis viimase kahe tunni teine stampküsimus, et kas hiidlane on üks tervik, ehk siis kui sa oled hiidlane, siis sa oled hiidlane või oled sa veel käin alane või Emmaste lane või kõrges saarlane. Noh, ma ütlen niimoodi, et, et minu otsad lähevad merre Emmaste pool tärkma külas. Ja eks natukene soojem olen mul seal ikka küll ma mäletan lapsepõlvetunnet, kui tulisid bussiga sõita kärglaste Emmastesse vanaema juurde siis Käina kant jäi sinna vahele ootamatult tühjana minu jaoks ja kui ma olen nüüd hilisemal ajal Käina kandis ega sattunud, siis ma ei tunne seal ennast küll väga koduselt. Nii et võiks selle järgi küll arvata, et, et emaste ots on minu jaoks niisugune soe koht ja soe paik ja eks ma siis sealt Emmaste otsast ikka olen. Nii et, et seal on siis need märahiidlased ja, ja emaste val. Emmaste valla mehed ehk ehk emased Ega sina ei ole pahane nende loendamatute inimeste peale, kes käivad Hiiumaal puhkamas, sest Hiiumaale ju on viimase 10 aasta jooksul tulnud hoopis rohkem inimesi nõukogude ajal siia ju lihtsalt ei saanudki tulla. Jah, ma ei ole pahane nende peale, miks ma peaksin olema, nad võivad ju jagada seda, mis meil siin on, meie saame sellest osa siin iga päev ja õnn on see, et, et meile väga palju puhkajaid koju koduuksest sisse ei satu. Siis kas nad hajuvad siin saare peal ära, käivad küünal taas on korraks, lähevad omal kindlal ajal ikka ära või oleme meie siis ise nii palju aktiivsemalt saarelt, väljaskäijad oma perega, et et läheme neile külla ja rõõmustame neid oma kohalviibimisega. Meid nad küll ei sega, ma arvan. Ja, ja tõesõna, see oli nii, et, et nõukogude rajal siia ei saanud väga palju. Aga suvel kahekordistus saare elanike arv ikkagi ka nõukogude ajal ja ma mäletan, kui läksin sisse astuma Tallinna kooli. Elasin marja poe kõrval ja läksin poodi ja ma sain tohutu jahmatus osaliseks, sest just olin ma tulnud Hiiumaalt, kus suvel on letid tühjad, üksiksupipurk vahib riiulil vastu leiba, pead ootama kellaajal vorsti, juustu samamoodi, ja marja poes, mida ma näen, milline lihale, milline isegi hakklihaletis olevas. Ma mäletan nii selgelt seda, seda tunnet, kuidas nad siin küll elavad ja mis meile suveti Hiiumaal, kui on rahvast kaks korda rohkem kui kolm korda rohkem sees. Et, et see väike, niisugune nõukogude aegne nüanss mulle aeg-ajalt tuleb meelde. Aitäh sulle, Helle-Mare nende nende mõtete eest ja minu poolt isiklikult ka aitäh selle eest, et sa aitasid mul siin vahetunni jooksul rahvast kantseldada ja, ja häid telefoninumbreid soovitasid. Aitäh sullegi, et sain rääkida natuke. Nõndaks ja nüüd ka suured aitäh, sõnad kõikidele nendele, kes tänast pühapäeva südant aitasid läbi viia, sest meil on vaid minut jäänud ja siis juba Hiiumaalt, Kärdlast lõpetame, järgmine pühapäeva süda tuksub. Paldiskis ja Tiit Karuks on see, kes südant seal soojendab ja tuksutab, aga aga siitpoolt, Gerlast tahaksin tänada kõigepealt meie helitehnikut Rein Palo, kes on terve suve meiega kaasa sõitnud ja sõidab augusti lõpuni välja sõja pilvikul, aitäh, kes on siin kultuurimaja juhataja, meile lahkelt uksi avas, inventari välja laenutas ning isiklikult tahaks öelda aitäh, kain ja virve hein Bergile Jausast, kelle juures pühapäeva südamekollektiivi üks osa sai, mitu mõnusat ööd veeta. Tänaseks lõpetame aitäh kõikidele kuulajatele, kes natukene ehk Hiiumaaelust aimu said, targemaks said, tulge siia külla, tulge lihtsalt ärge mõelgegi, kui te siia tulete, enne mida te siin teha või, või mida te siit ootate, tulge lihtsalt ja laske see Hiiumaa endast läbi voolata, siis on kõige mõnusam ja siis ehk saabki selle kõige õigema tunde kätte. Tarmo Tiisler härra kuulamise eest soovib kõike kaunist ja nautige päeva ja pühapäeva südant juba järgmisel pühapäeval uuesti kuulmiseni.