Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Oleme harjunud uue mälustandardiga vähemalt mõtetes, kust see ei taha kustuda. Selleks on uskumus nagu pisikesi internetti jäädvustatud andmed seal igavesti. Digitaalses formaadis andmed on surematud või midagi muud sama ähmast ja ühtlasi muretult absoluutselt. Aga tegelikkus on tublisti teistsugune. Mõelda võiks nii. Kõvakettale talletatava gigabaidi hind on umbes viis dollari isendit hoidmaks keset tehnoloogial triumfi kontakti nüüd inimliku mõõduga on ju igaüks saanud DNA näol emalt 750 megabaiti ja teist sama palju siis isalt. Seega maksaks inimesel tegemiseks vajaliku info pooleteise gigabaidi hoidmine kõvakettal umbes seitse ja pool senti kordades, seda umbes 100 triljoni rakuga oleks aga vaja talletada ligikaudu 150 Zeta baiti. Vähesed teavad, kui suure arvuga tegemist. Aga ülejäänutele olgu veel üks inimlik meelespidamise haak sest sedda baiti tuntakse ka seks, Tiljunina. See kõik mahub umbes 50 kilogrammise täiskasvanu sisse. Interneti info mahtu hinnatakse 10 korda väiksemaks ja selle toimimiseks. Vajaliku raudvara võib mõõta gigatonnides. Sellest hoolimata info talletamisel elava rakuga palju ühist keha tegeleb pidevalt rakkude uuendamisega ja peab info ümber kirjutama. Põhjuseks on termodünaamika teine seadus, mis kirjeldab, kuidas korrapärasus kipub iseenesest kaduma eriti kui tööd teha ehk siis rakke kasutada. Kuna ilma rakkude tööta poleks elu, siis peabki toimuma kehas katkematu uuendamise protsess. Kuni viimase hingetõmbeni ja hingetõmbed saavad otsa. Kuna info ümberkirjutamisel sünnib paratamatult vigu, mis siis päädib lõpuks mõne elutähtsa organitalitluse seiskumisena. Elujõuliste rakkude korrastatuses juhtub viperusi muudeski struktuurides peale DNAga seotud protsesside. Ta on raske öelda, millal keegi paratamatusega kohtub. Pääsemisel ei tasu loota, kuid pakkuda olla kooriliste kõvaketaste infopinnale mehhaaniliste osade healu väärib vähemalt hoolivat mõtet. Aja räsib defekt, ei tee kõvaketastele erandeid, nagu ei säästetud spontaanset lagunemisest ühtegi seadetega infokandjad. See tähendab, et korrastatus muutub korra päratuks kõikjal. Isegi paberi peale kirjutatud sõnum muutub umbes 500 aastaga loetamatuks tolmuks. Kivisse raiutud sõnum võib kauem vastu pidada. Aga sellises vormis oleks infotihedus madal ja piirduks nappide sõnumitega. Mäluseadme magnetilise pinnale talletatud info korrastatud hajub oluliselt kiiremini ja kui seda pidevalt ümber ei kirjutata. Hakkavad vead ilmuma juba mõne aastaga mis toobki alguse kustumatu mäluteema juurde tagasi. Chriside conversation väljendas probleemi dramaatilisemalt, käsitles teemat pealkirja all. Sinu internet mädaneb. Sissejuhatuseks meenutatakse hiljutist skandaali, milles sotsiaalmeedia, algusaegade maailma liider mais päis sooritas digitaalse enesetapu ja kustutas kasutajad kuraditosina aasta jooksul üles laetud 50 miljonit peamiselt muusikafaili kokku 14-lt miljonilt muusikult. Kelledest paljude jaoks oligi see ainuke keskkond, mille kaudu nad oma kordumatut loomingut avalikkusele tutvustasid. Mais pessib pidaja põhjenduseks oli andmed. Et elushoidmise kallidus protsessi väljakutse suurusest saab aimu just toodud inimese näitel kellest olnud pidev rakkude uuendamise ja omavahelist Seoste taastamise protsess, midagi sarnast leiab aset ka internetis, täpsemalt seda moodustavate ettevõtete mäluseadmete ümber. Kõvaketta või seda asendava SSD seadme mälu tehnilise osa hind moodustab tegelikest kuludest kõige väiksem osa. Info hoidmiseks tehtav töö nõuab aga 10 aasta jooksul ühe gigabaidi kohta umbes kaks ja pool USA dollarit. CDd terabaidi hoidmise hinnaks 2500 dollarit 10 aasta jooksul ja mais passi varade säilitamise hinnaks oli umbes 625000, et USA dollarit ühes sekundis lisandub internetti umbes 70 terabaiti uusi andmeid. Ja tänaseks hinnatakse internetti infomahuga kas umbes 15 sedda balti. Järelikult kasvavad nii info säilitamise kulud kui pingutused ning aja jooksul tõstatub päevakorda valik, mis on siis oluline säilitada? Janismi Internetiarhiivile ei tasu loota sest sinna on talletatud 0,0003 protsenti internetis leiduvast infost. Järelikult peamegist lootma ikkagi inimese mälule. See tähendab, et ei olegi enam meeles, millest see jutt alguse sai. Kuula varasemaid portaale. L2.