Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Väikeste laste maailma avastamine sünnitab koomilisi olukordi. Pisikesed inimesehakatised sõnastavad asju üllataval ja avameelsel moel, mis on ekslikud, aga sunnivad vanemaid maailma vaatama uuest rakursist ning tihti avastama enda jaoks tõeseid asju. Lapsed võivad küsida, kas Ottooge tehakse koertest. Võivad väita, et nad ei saa tuba koristada, kuna käed magavad. Mahl võib maitsta karvasena ning pidada mõnd koeratõugu ahviks ja nii edasi. Ühesõnaga seni veel rumalad, aga suurem arengupotentsiaaliga isevärki olukordadel õigemasse sängi juhtija roll peab olema kellegi kogenuma kelleks on enamasti lapsevanem, sest tema peaks teadma. Sarnane olukord kordub tehisintellekti puhul. Sest kust kohast peaks masin teadma, kas pildi peal on koera-up? Võit lüpsis? Mitte millestki alustades ei loo algoritmidest liigutatavad infobolat masinale selgust, isegi kui need korrastuvad mingitesse gruppidesse ja ilmutavad teatavaid seoseid sama pilti või. Avastada kas või rannaliiva pikalt jälgides, kui tajumehhanismid märkavad siin-seal mingit korrapärasust kusjuures inimese puhul lisandub märkamatu automaatsusega, et see siin meenutab puud ja seal on liivaterad nagu inimese nägu ja nii edasi. Aga kust peaks masinale tulema info, et antud info palakest tähendab midagi või sarnaneb millelegi kes õpetab last eristama koeraahvist. Kus saab laps üleüldse teada, et maailmas on koerad, kassid, telefonid ja kastrullid. Selleks on lapsevanemõed-vennad ja ülejäänud inimesed. Elektronrumal nagu kivi. Kindlasti rumalam päike lapsest, sest masina algoritmidega on üllatavalt raske eristada piire, mis tähistavad ühe asja lõppu ja teise algust. Kust masin peaks teadma, millal näiteks liiklusmärgil olevate tähiste värvide kontuuride muutus enam ei kuulu. Liiklusmärgi juurde. Sarnast probleemi on demonstreeritud katsetes, milles liiklusmärgile lisatakse mõned inimesed taju mitte kuidagi segavad värvilaigud kuid isejuhtivate autode mõistuse jaoks muutub märk nähtamatuks, kuna sulandub loodusesse bemmutab sellelt loetava info tähendus. Väike laps suudaks eristada asju taustsüsteemist, isegi kui neid asju deformeerida ja muuta. Näiteks kui palmipuu peale joonistada tiiger peab laps seda endiselt puuks, mitte puu kujuliseks tiigriks. See näide on omaette huvitav tähendab, kuna võimaldab demonstreerida üleminekute kaudu. Kui ühel hetkel jääb ka inimese mõistus hätta, otsustamaks, millega tegemist on inimese tajuprobleemid, pole kellelegi saladus. Eriti hästi. Neid mustkunstnik Rivo Masinaga jätkates poleks sellest kasu, kui inimene ei õpetaks talle, milliseid maailmanähtuseid mingid signaalide mustrid tähistavad. Kui lapsevanem õpetab oma last instinktiivsetest vajadustest ja sama instinkt paistab olema üldisem. Kuna inimesed jagavad teineteisele pidevalt õpetusi, siis masinaid ütlemiseks vastav instinkt meil puudub. Samas on tehisintellekti areng kuum teema ja keegi peab masinatel ütlema, kas pildi peal on koer, kass või tahvelarvuti. Inimestel on olemas raha teenimise instinkt ja nii võibki märgata uut tööd, mida tehisintellekti ajastul. Inimestele pakub selleks on piltidele omadussõnade lisamine. Otsingumootorites kuvatud pildid on. Naiste sildistatud ja samad otsingumootorid õpivad nende põhjal ise pilte lugema ja silte ummistama. Enam-vähem imiku tasemel. Lähiajast on teada mitmeid kurioosseid juhtumeid, milles tuntud otsingumootor on omistanud mustanahalise näole hoopiski looma omadusi sest masina koolitunnis oli näidatud rohkem valgenahaliste nägusid. Järelikult ei saa see inimestetööni ja veel otsa. Iseküsimuseks on loodava kasu suurus ehk kui palju raha saaks, kui öelda, et pildi peal on koer. Erinevalt masinast Ta on see tööjõuinimesele lihtne ja lihtsa töö eest makstakse väga vähepäevase toidukoguse ostmiseks tuleks sildistada tuhandeid pilte. Seda tööd nõustuvad tegema madalapalgalised ja majanduslik tõhusus, otsib võimalikult madala palgasooviga töötajaid ning sündimas on uus koloniseerimise ilming. Milles kasu koguneb rikkaimate riikide rikkamates ettevõtetesse, mille nimel töötavad miinimumpalga murdosa eest arengumaade info põllutöölised. Seda tööd tehes ei muutu inimene targemaks ega arenda karjääri ei kasvata sissetulekut ega loo uusi töökohti. Otse vastupidi, muutes masinad targemaks, pidurdada tööjõu edenemist ka arenenud riikides. Fenomeni võiks olla korraliselt võrrelda olukorraga, milles iga kord, kui lapsevanem annab lapsele õpetust peab ta ise sellest teadmisest loobuma. See tähendab muutuma rumalamaks. Huvitav, kuivõrd suures osas nõustuks Dacis oma tarkust lapsele loovutama. Öeldakse ju, et ka tehisintellekt on inimese sünnitatud. Kuula varasemaid portaale. Punkt L2.