Tere päevast päeva süda on täna külas Pakri poolsaarel, täpsemalt Paldiskis, veel täpsemalt Rahuoperatsioonide keskuses ühes Eesti Oasis Paldiskis seda võib kindlasti öelda. Ilm on olnud siin vahelduv, kord sajab vihma, aga meie oleme ilusiti paiga sisse võtnud siin varikatuse all ja meie vihma ei karda. Taamal Paldiski lõunasadam Alexela kütuseterminalide ka aeg-ajalt kolistavad mööda kütuserongid näha. On ka reisipraami. Vana Tallinn niiskurseerib Paldiski ja Kapers kääri vahel. Kaugemal Pakri saared poolsaare tipu poole veel kõrge kaldasein, mida kindlasti maksaks vaatama tulla. Son kant, millel on rikas ajalugu ja mis Ta oli Eesti inimesele kaua suletud nimelt kogu nõukogude okupatsiooni ajal. Nõnda tahakski selles saates anda väikese ülevaate ja visiooni ja rääkida Paldiski ja Pakri minevikust, olevikust ja tulevikust. Sellised plaanitena, aga muusika on valitud sellest kandist. Ja esimene lugu on õige vana, pärit väike Pakrilt. Selle loo autor on Magdaleena Stream. Ja see on välja otsitud rannas Rootsi juurtega Sophia joon plaadilt. Lugu on rootsikeelne. Loo nimi on 10 neitsit. Me mängime teile kõigepealt meeleolu loomiseks selle loo ja siis jätkame juba vestlust selle kandi ajaloost. Niisiis Sophia Johnsja 10 neitsit. Siin siin. No. Ma. Kuula hoogum. Olen. Ladu err toob ta ellu. Käeglata. Veeva Harre maadlavere, kui ma teel hääl v? Roobina. Toores Mobrimm. Hin. Lokk. See oli siis rannaYork, rootsi juurtega Sophia Joons kelle esivanemad on elanud Eesti territooriumil ja oleks paslik anda sellele laulule ka väike tõlge Maydelgi kogu laulu, aga mõned salmid on päris kõnekad. Taevariik võrdub 10 neitsiga Kell. Ühel oma meel viis, näitavad meile meie laiska meie uniste patust iseloomu olgu meie patuste vastu armuline. Ülejäänud viis õpetavad meid hoidma oma aega nõnda vagalt, et meid lubatakse Taali, meie peigmehe, Risto juurde rõõmuks ja igaveseks vagaduseks. Hoidku, et me küsiksime ärkvel. Las meid valvata ja uskuda, et meie usk ja armastus põleb ja et me jälgime oma peigmeest usinasti ja nõnda leiame igavese õndsuse teaveliku pulmaaamen. Niisugune oli siis esimene muusikalugu ja minu kõrval istub meie esimene saatekülaline, kelle kohta võib öelda mees nagu orkester. Vahemberg, Paldiski Eesti Gümnaasiumi ajaloo õpetaja, ühiskonnaõpetuse õpetaja, filosoof, giidinduse õpetaja, peale selle veel giid, kui Paldiski külalised on edasi mängib ta põletit ja klarnet on tal siin selles saates ka kaasas. Et selle usutluse lõpetuseks mängida, aga üks väike lugu, tere tulemast. Ma enne, kui me rääkisime omavahel, te ütlesite, et noh, ütleme, teie suguvõsa juured on seotud põhjasõjaga, et Šveitsis on teie nimeline mägi, rääkige natukese lahti, palun. Öeldi, et perekonnanimi, ahjenberg. Varem ma olin nõmme, aga siis muutsin perekonnanime. Ja mõnikord on küsitud, et miks sa nii tegid. Ma olen uurinud suguvõsa ajalugu ja isapoolne esivanem, oli siis Rootsi ja mees perekonnanimega Fredrik Sam, kes langes vangiarenduse purgikaitsel, tähendab tänapäevaseid Kuressaare oli siis elas seal aresburgi lähistele tori külas, hiljem hakati neid kutsuma tori Saklasteks. Ja sealt siis see suguvõsa edasi läks. Siis see Fredrikson muundus siis saksapärasemaks föderikson. Karl Fredrik son võttis siis omale abikaasa jule ahnbergi 1829 kellel olid ja siis vend asenberg, kes omakorda siis abiellus Tiina Petersoni ka, nii et siis selline saksa saksa rootsijoon siis isapoolsete esivanemate kaudu tuli sisse. Ja miks siis perekondadeni vahetus siin juba küsitud vahepeal? Lühivõi lihtselgitus oleks selline. Isegi kui vastasin komparteisse, siis avalduses kirjutasin, et tahan olla kommunismiehitajate esiridades aga ka munast ei tulnud midagi välja. Ja siis hakkasime kõrgem Euroopa Liitu. Taas tekkis tahtmine olla esiridades ja seda võimalikult euroopaliku perekonnanimega ja mõtlesingi selle Akenbergi siis oma vanavanavanaema mälestuseks, nii kena, kena siuke täitsa näeme lasta, siis kõlab uuesti ja seda enam, et siis selle minunimeline mägi on, kes Šveitsis olemas. Nii et te olete kogu aeg tahtnud olla, siis esiridades, vaatamata riigikorrale Ja ikesi sõdades riigikord on ilm meie ümber, mina jään nimeks ja meie jämejjeks. Kui me leppisime kokku selleks intervjuuks, siis te ütlesite, te tegelete väga tõsiselt ajalooga, aga et ei ole press, tüüpiline ajaloolane, teie, teie vaade ajaloosündmustele on natukene teistsugune, ma usun, et vikerraadiokuulajale oleks väga hea, kui ta selle lahti räägiks. See võib-olla natuke ohtlikuvõitu sellest meie telefonivestlustes, tema ütles, et ma ei ole tõsi ajaloolane. Aga mis see tähendab? See tähendab seda, et lai oskajat tõsise näoga rääkida seda, mis on meelepärane võimu juures olijad, aga ärge rääkige siis tõsise näoga ja, ja sellepärast ma mõnikord läbi muige ja kerge irooniaga. Ja siis zoofilistest nende põhimõtetest lähtudes ütleme Francis Peikoni iidoli teooria väga sobiv ajaloo sündmuste selgitamisele või siis filosoofilised teooriad, need on ka väga-väga-väga jälle vajalikud. Sellised asjad ajaloo sündmuste selgitamisel. Ma muidugi ei taha kedagi pilgata, loomulikult igaühel on oma arusaamise seisukohad ajaloo suhtes. Aga nagu juba vanasti öeldud omnibuss tublit andum kõiges kahtlev. Küsin teilt. Nagu küsin ka järgmistelt vestluskaaslastelt, mis tõmbab teid Paldiski juures, mis tõmbab teid siin Pakri juures, Pakri poolsaar, Pakri saared, et siin on väga kaunis loodus, nagu ma ütlesin sissejuhatuses tegelikult Eesti inimesed olid ju kogu nõukogude okupatsiooniaja sellest isoleeritud pääsenud siiakanti käima, võib-olla väga vähesed. Punase piletiomanikud pääsesid nõukogude ajal siia Paldiskisse sisse. Tulin Paldiskisse 1999, seega siis eelmise aastatuhande lõpul. Ja. No ei saa öelda, et midagi eriti oleks tõmmanud, oli lihtsalt Kuulutus. Õpetajate lehes on vaja aja lõpetajateiskale, vot sa pead. Enne seda olin töötanud turba gümnaasiumis. Aga siis tulin siia vaatama ja saarlane Saaremaalt pärit saarlast tõmbab ikkagi mere juurde. Ja pole välistatud, et tõmbas siia ka vanaema mälestus. Ja kuidas ta on seotud Paldiskiga. Minu vanaema olgu talle taevariik. Tatjana silla nägi kurde külast Saaremaal, Laimjalavallast. Küüditati 14. juunil 1941 70 Astane küla ana proua toodi siia. Noh, see laev tuli Saaremaalt siis Hiiumaal, tegi peatusi, tuli siis Paldiski sadamasse, kus siis ootas lobavagunite ešelon. Ja siis sõita, siis läks kaugele külmale maale. Otsisin seda kohta, kus ešelon on seisnud tookord või kas ta seisis tookord umbkaudu selle koha ma leidsin ja siis iga aasta 14 juuli 41. Ma panen sinna raudtee rööbaste kõrvale, siis sirelikimbu lilli. No ma ei jõua rääkida Paldiski ja Pakri ajaloost väga pikalt, sest siis me ilmselt peaksime täitma kogu saate, mis kestab kella kaheni ja jutt jääks ikkagi veel pooleli. Aga räägiksime mõningatest olulisematest episoodidest, noh, kas või näiteks see, millised plaanid olid Peeter esimesel Paldiskiga? Noh, siin on noh, ütleme, peaaegu jäävaba on see laht siin ja no tema plaanid olid väga suured, need üritas jätkata, Katariina teine, aga need asjad jäid pooleli. Ma olen kuulnud isegi sellist spekulatsiooni, see on selge spekulatsioon ja see ei ole tulnud ka tõsi, ajaloolaste suust. Et Peeter olevat kavandanud võib-olla isegi siia vene impeeriumi pealinna. Et võib-olla võib-olla natukene räägite selle perioodi lahti. Tõepoolest, Paldiski kant, Pakri poolsaar ja siis Pakri saared on seotud paljude huvitavate ajaloosündmustega. Ja sealhulgas anda siis seotud põhjasõjaga vahetult Põhjasõja lahingud siin ei toimunud, aga 1710, kui Eesti territoorium läks siis vene riigivõimu alla tekkis vajadus luua selline laevastiku baas, otsiti parajat kohta Tallinnast, siis siitkaudu ja kuni skeptiline välja siukseid jutud lugenud. Ja lõpuks jäeti või et see valik tehti selle Roger vigi lahe äärde siia. Sest ta on suhteliselt tuulevaikne ja suhteliselt jäävaba. Kuna mets oli suurelt Karl, suur torm oli Tallinnas. Ja siis paar laeva sattus karile ja purunesid. Nii et lõplik otsus siis kujunes välja. Et Me siia sadam ja nii, et siis seda asja uurisin, krahh, praksin seadur Mati viis. Ja 1700 Neist tuli siia Peeter esimene isiklikult. Ja ütles, saagu siia sõjasadam. Aga põhjasõda veel käis, lõplikke dokumente polnud veel koostatud, nii et on teil teada täpselt, kelle, kelle kätte, mis läheb. Aga juba siis võeti vastu otsus, et see sadam tuleb siia luua. Ja 1718 tuli siis Peeter esimene uuesti siia koos oma abikaasa tulevase, siis Katariina esimesega. Ja andes korralduse kindluste ehitamiseks jaga muuli ehitamiseks kindluse, oli plaanitud kaks üksest siia Pakri poolsaarele ja teine siis Väike-Pakri saarele ja vahelises ehitada muul umbes pikkusega seal umbes 3,9 kilomeetrit või kuskil selle ringis. Kindlused ise nende ehitamine, eks see oli omajagu põhjendatud, sest sõda käis veel polnud lõppenud. Ja noh, teame, et Rootsi kaotas selle sõja, mis sugugi ei tähendanud Rootsi oleks täielikult mängust välja läinud ja seda kinnitavad ka järgnevad Rootsi-Vene sõja 1741 teinud 388 90 ja hakati ehitama. Ja kes seda ehitas, vangid, sunnitöölised hakata siia tooma, siis kõigepealt siis vanausulisi kes esimesed, noh, see nüüd kindluse rajajad ja on selline legend, et siis legend tegemine, et nad on nii, et nad selle koha hiljem marketi toome see kurjategijaid ja mismoodi siis valiti otsustada nii, et kõik kuriteod, mis on sooritatud Moskvast ida poole, kõik need kurjategijad lähevad Siberisse kõik kurjategijat, kes midagi korda saatnud Moskvast lääne poole, kõik tulid siia Paldiskisse. Nii et ühesõnaga teine sõber. Ja hakati siis ehitama ja see kindlus on siis välja raiutud, tegelikult kivist, muldasin veetud ühesõnaga käsitsi kokku pandud. Aga see Väike-Pakri saare kindluse ehitamine jäi pooleli. Ja Muuli hakati ehitama seda muuli pulli heitmest, maja. Mitte tõsi, loolane, ma nimetan seda kaheksandaks maailmaimeks pärast seitsmendat mikspärast, sellepärast et täiesti absurdne otsus. Esiteks kõige sügavam koht 40 meetrit. Siis kujutage ette, selles üle kolme kilomeetri pikk, 40 meetrit sügav, mõnes kohas siis laius seal paarkümmend meetrit, siis mõtlesin, oli plaanitud ka väike värav. Et laevad saavad sealt muulist läbi nagu tormivarju, selle muuli tähendab materjali, selles jääd laevad, siis saaksid rahulikult siin baseeruda, kui neid pole vaja kuskil kasutada. Aga see asi jäi pooleli, nii et ühelt poolt umbes seal 300 millimeetrit ja teiselt poolt 100 millimeetrit jõuti valmis ehitada, aga hobused ja tuul ja vesi siis viis selle laiali, nii et saatus oli selle vastu. Ja kujutage ette, kui selline asi oleks valmis ehitatud, kuidas oleks tänapäeva elu mõjutanud? Aga ikkagi see pealinna spekulatsioon. Vaat seda ma ei ole kuulnud, ma olen kuulnud Narva kohta olen küll kuulnud. Seda ma olen lugenud ja aga vaata seda, Paldiski suhtes ei oska öelda, täpselt niipalju veel juurde, et 1940 kuivas hakati rajama Nõukogude sõjaväebaasi siis mõtte jätkata Peetri tegevust ja just selle muuli ehitamist. See mõte kerkis uuesti päevakorda. Ja mis tähendab seda, et kes seda üles ehitama hakanud, vaevalt, et need sõjaväelased, kes siia tulid, noh umbes 4000 mehe ringis tookord oleks hakanud tegema. Poleks olnud välistatud, et oleks tekkinud uus kullaks siia me või uus, mingisugune vangilaager. Täna tuli peale, see plaan jäi katki. No kui me nüüd ajas edasi hüppame saatemaht tegelikult lihtsalt ei võimalda kõiki neid huvitavaid episoode kirjeldada, näiteks kas või seda, kuidas üks väike Rootsi laev siin vene karnisonile hagu andis, tuldi väikese paadiga randa ja Vene garnison sattus siin väga sellisesse halba olukorda, aga räägiks nüüd sellest, kuidas Paldiski sattus noh, ühesõnaga selliseks kinniseks Nõukogude linnaks mul oma sugulane elas, selles andis ta on pärit Pakri poolsaare otsast ja ta mäletab veel lapsena, kuidas siis 1939 baaside ajal 1940 tuli lihtsalt sundkorras siit ära kolima, siin ikka juhtus ka selliseid õudusi, noh näiteks seesama kuulus hobuste lugu, kes aeti kõrgelt-kõrgelt kaldalt alla, mida tegid siis venelased. Sakslaste sissetulekut, võib-olla te hästi kokkuvõtlikult räägitakse sellest. Küsimus, mida saab tõlgendada mitme kandi pealt, esiteks, kus alguse sai algus, siis vahetamise Molotov-Ribbentropi pakt ja hiljem hiljem siis vastavad niinimetatud baaside leping. Samasugusele lepingud olid ka 1935 alla kirjutatud nõukogude liidu, ütleme Prantsusmaa ja Nõukogude liidu Tšehhoslovakkia vahel. Ja see on siis lihtsalt baaside leping, selle oli siiski all teatud konfidentsiaalne lisa juures ja kaubanduskoostööleping. Ilmselt see nägi ette ka sõjalise koostöölepingud pliiatsid täitsa üheselt väita, kategooriliselt jah, või ei, on raskevõitu. 1939 siis hakkas vene, mitte venelasi, on ka valesti öeldud, Nõukogude vägede saabumine siia Paldiskisse ja saartele ja Haapsalu kanti kokku, siis on nimetatud 25000 meest aga on ka 21000 millegi üle 20000, ütleme jah. Alustati siis, ütleme, allveelaevabaasi loomist, piirivalve ühesõnaga sõjal objekt kujunes välja. Sõda tuli peale 1009 40, augusti teisel poole siis Nõukogude väed siit lahkuvad. Mis saab ära visata, visatakse ära, et ei saaks, ei langeks sakslaste kätte, esid, visati sealt kõrgelt paepaekaldalt alla kõrgus on seal kuni 25 meetrit, mõne koha peal elavaid hobuseid, no miks seda tehti ja see on mulle isiklikult ei saa arusaamatu padruneid, hobuseid võis olla, et ma ei ole leidnud numbreid täpselt seal, noh ikka mitukümmend võis olla mitukümmend või saada neid ja naat ja siis on veel üks selline juhtum 41 siis ka leidus mehi, kes alustasid vastupanu Nõukogude vägedele, vennad, siis arreteeriti ja lasti maha Nikolai kiriku seina ääres. Enne kui ma nüüd jutuga edasi läheme, et võib-olla ta hästi lühidalt iseloomustate veel Paldiskite Pakrit sellel kahe maailmasõja vahelisel perioodil tähendab Eesti esimesel esimesel iseseisvusajal Lembit Kodres. Kunagise linnapea poeg on sellest palju kirjutanud, aga kahjuks härra adrest ei õnnestunud mul kätte saada, sest ta hetkel ei viibi Tallinnas, vaid kusagil kusagil. Mujal Eestis. Ja tõepoolest härra Lembit Andresen palju kirjutanud, et mul on siin kaasas ka kaks raamatut, 100 pilti vana Paldiskist ja vana armast Paldiski. Need, keda huvitab tingimatu, ostke nad on müügil. Ja niipalju, et 1870 avati siin raudteejaam ühesõnaga raudteeliin Paldiski Peterburi. Ja siis Paldiski oli küllaltki suur tähendus kaubanduses üldse majanduselus. Ka Eesti vabariigi ajal ikkagi Tallinn oli nagu esikohal, ta ei omanud sellist erilist erilist majanduslikku tähtsust. Aga siis nii palju, et see nimetust Paldiski ise on tulnud just aastast 1933 hakati nimetama Paldiski enne sõdalasi Baltiiski siis püüti teda laheks kutsuda ja esimene nimi Järvik Roger pikeks siis rukkilahti. Siis 1862 pandi talle nimeks balti sportlaselt Baltiiski port Balti sadam. Ja siis 1900 33 lõplikult Paldiski nagu suupärasem eestipärasem ei anda siiamaani nimetatust. Öelge, kui palju need uuel iseseisvusajal inimesed huvituvad sellest kandist, kant on ju iseenesest looduslikult väga ilus, kuigi väga palju reostatud ja on siiani Nõukogude armee kasarmuid jäänud ja väga palju on veel renoveerimata. Linnas on väga palju maju, mis tegelikult vajaksid õhkulaskmist sõna sõna otseses mõttes ja kui palju ütleme, Eesti inimesed tunnevad, tunnevad huvi selle kandi vastu. Ma olen kuulnud, et isegi Väike-Pakri on käidud juba suvitamas ja nõnda edasi, nõnda edasi. Huvi on küllaltki suur, ma ei oska praegu öelda, palju aastas praegu käia või noh, ikkagi tuhandeid inimesi ja tegeleda päev võime näha turistide bussi. Kas nad on siis Eestist turistid või on ta välismaalt kuskilt, noh, ma olen ise juhendanud, ütleme, saksagruppe ja Leedust ja Soomest ja inglaste gruppi. Niiet kui on suur huvi, on suur, aga võib-olla et kuskil Eestis on siiamaani säilinud veel selline arvamus, et ikkagi ei tea, mis koht see on ja mingisugune mahajäetud ja tõepoolest, nagu te ütlesite, et igasugused varemeid siin veel tarvis õhku lasta ja nii edasi, nii et kelle, kelle siin kahtlus on, ärge kartke, tulge kindlasti vaatama. No ilmselt läänest pärit turistidele kuulub Paldiski ja Pakri külastamine seni ikkagi selliste eks treemsete vaatemängude hulka, ma kardan seda, et noh, nendele on, nendel on üsna palju võõras siin vaadata, kõik need lagunevad veneaegset sõjaväekasarmud. Ma pean nõnda edasi, nõnda edasi. Küsimus tõepoolest jah, selline kerkib üles käändeekskursioonide käigus. Aga ma olen seda alati toonitanud juurde, lisan et kui väed siit lahkusid neli hakkasid minema 95, siis viimane, viimane üleandmise protseduur on kallis, kes siis kõik objektid anti üles üle korralikus, sest eranditult kõik, näiteks ma nägin isiklikult, kuidas anti üle keila garnisoni kunagi valinud N kella garnisonis mis oli ka augusti kuskil keskpaigas just enne vägede äraminekut, ma läksin sinna. Mul oli vaja ühte tõendit, et ma olen seal olnud ja vene vene sõdurid, vene venelased, positsioon. Sa oled seal kõrvi värvi, värvipütid käes, jooksevad seal värvivad, puhastavad kõik, teevad korda. Ma küsin, et miks te nii püüate hirmsasti, teie olete paari nädala pärast ära minemas. Ja siis üks poiss sellise erilise väärikusega ütles. Me ju anname kõik üle Eesti valitsusele. See oli väga tõsiselt öeldud. Ja aasta hiljem ma läksin siis vaatama, mis seal üle antud, kõik puruks pekstud viimse kui aknali laiali, täpselt sama on ka siin olnud, miks ta nii toimus, maias küll. Vene armees oli isegi nii, et kui vaja, siis värviti muru roheliseks. Muru muru ei ole värvinud, ma olen ise teeninud sõjaväes 30 taastat aga kadakaid küll ükskord sai värvitud leedus, teenisin siis tankadroomithankatulemis, kindral pidi tulema suvel ja istutati ümber kadakatega. Neid ei hakanud kasvama hästi. Kui ära siis neid värviti. Seda ma olen näinud oma silmad, olite siis lausa ohvitseri auastme ja mis avastadel Oliver armeest. No kõigepealt lõpetasin Kaug-Ida-tankikooli Saaremaalt Kaug-Itta Amuuri oblastisse Plaza Vestsenski linna, see oli ka omaette ettevõtmine. Ja tasapisi siis sammusin, sammusin, jää, kindralist jäi üks samm puudu, nii et siis eesti mõiste järge. Kolonel. Nüüd täiesti mäes eesti mees, kogu aegunud. Teil on veel üks harrastus, te mängite klarnetit ja ma otsisin lugusid ausalt öeldes Paldiskist, aga ega ma eriti ei leidnud, ma leidsin küll lugusid lohusalust, siis ma leidsin Sophia joon siblaadi, kus on vähemalt kaks Väike-Pakri päritoluga lugu. Ja neid me jõudumööda sind mängime, aga on olemas ka Paldiski laul, millest vokaalversiooni meil kahjuks ei ole. Nii et minu palve on, et vast võtaksite nüüd klarneti huulile vaataksite oma oma noodid järele ja siia otsa sobib see Paldiski laul ja Mart Siimann on selle autor, Villu Kangur on sõnade autor, aga vokaalversioon on siis Leo instrumentaalversioon, siis Leo vahenbergist, nii etet pangemal pill valmis jah. Lahti igaks juhuks hoiatan ette, et kes teab, kuidas õnnestub 1959 ma olin Eesti noortemeister klarnetimängus, aga, aga kas nüüd praegu välja tuleb? Ma ei tea. Naabrile küll ta õnnestus, niipalju veel ütlen vahepeal, et kui me rääkisime, siis oli võimalik järjekordse kütuserongikolinat kuulata ja siin on juttu olnud ka Paldiski inimestega. Et need terminalid ja need kütusetsisternid, mõningatel päevadel, kui tuule suund on linna poole tekitavad ikka võrdlemisi vängeid vängeid. Aga ma loodan, et nüüd on Leo õige pea valmis ja olge hea, see on Paldiski laul. Nõndaviisi ma arvan, et meie väike seltskond, kes me siin Levad kuulasime, võiks teha kahe väikese aplausi, mina igal juhul paar korda plaksu. Aitäh Leo, veel kord ja nüüd on meil juba uus tavaline nimelt Paldiski linnapea Kaupo Kallas, tere tulemast. Tere. Öelge, mis teile on Paldiskisse toonud, ma ikkagi ikkagi vaatamata sellele, et siin on hästi palju eestikeelsust ja eestimeelsust juba tahaksin-tahaksin seda küsida, sellepärast et noh, ikkagi kaua aega oli, nagu juba öeldud, täiesti isoleeritud kant. Jah, mina sattusin Paldiskisse 94. aastal, siis kui ta eesti linnaks sai. Ja nimelt oli, otsiti Hoiupangal Me siin kontori juhatajat. Ja siis sellega ma sattusingi siia Paldiskisse, hiljem siis hoiupank muutus hansapangaks ja kuus aastat töötasin siis panganduses, Paldiskis ja, ja sellega ma õppisin inimesi tundma. Ütleme, praktiliselt ei olnud inimest, kes mind ei tundnud, sellepärast et pangast käisid peaaegu kõik läbisest. Roht oli ainukene pangakontor siin Paldiskis paljudesse Paldis. Ja ütleme, Pakri poolsaare elanike arv praegu kokku võib-olla noh, kõigepealt Paldiski linn. Paldiski linn ongi Pakri poolsaar, pluss saaretsem, valiski linna territoorium, tan territooriumi suuruselt teine linn peale Tallinnat Eestis. Nii et, aga mitte elanike arvule like arvult jah, on neli pool 1000, ütleme on elanike siin registri järgi muidugi 4300, aga arvestame, et 200 tuleb siit operatsioonikeskuse juurest juurde, kes ei ole meie registris. Aga kuidas nüüd see elanike dünaamika on olnud alates 1994.-st aastast, mil teie olete siin olla, et kas see on vähenemise suunas või, või on see suurenemise suunas? Ütleme niimoodi, et 94. aastal oli siin 7000 kuskil, siis kui Vene väed siit välja läksid, lõplikult, siis oli siin ainult kaks, pool 1000. Jaa, jaa, praegu on siis tasapisi tõusnud umbes 4000 340500-ni. Ja eks ta nii püsib ka vastavalt sellele tendentsile nagu Eesti elanike arvu. Täpselt nii sellepärast, et ütleme niimoodi, et elamiskõlblikke kortereid praegu Paldiskis vabu ei ole, nii et ütleme vanadele pindadele ei ole lihtsalt võimalik juurde tulla, neid lihtsalt ei ole, aga samas linna üldplaneering ja arengukava näevad ette uusi elamupiirkondi. Nii et loodame, et sinna tulevad uued elanikud. Palju veel neid maju, mis õhku tuleb lasta, neid maju on palju, aga ega seal õhkulaskmisega ka noh, nii kergelt ega ta kerge ei ole, sellepärast et ütlemiseks suure maja õhkulaskmine ärakoristamine maksab pool miljonit krooni ja ütleme, et kui Paldiski linna aasta eelarve on kuskil noh, 30 40 miljonit krooni sõltuvalt aastast, siis see summa on ikka päris suur. Et. Me oleme eesmärgiks võtnud kõigepealt ikkagi lasteasutused, lasteaiad, koolid, teed kõik korda teha ja siis tasapisi ka lammutamisega tegeleda. No me oleme ühes Eesti Oasis on Rahuoperatsioonide keskus, üks Eesti oaas on kindlasti Eestiga naasium, noh linnavalitsus domineerivalt eesti keelega. Kas, kas selliseid väikesi eestikeskusi on veel? Eesti keskuses või on need kolm nagu põhiliselt? No need on põhiliselt ütleme niimoodi, et Eesti eestlased ja venelased on siin suhteliselt hästi põimunud, et et ei ole nagu rahvustevahelist sihukest naginad, nagu siin mõni aasta tagasi arvati ja kunstlikult esile kutsuti. Et selles mõttes ei saa öelda, et oh, Eesti keskus kuskil või ütleb, et venelased, eestlased on omavahel integreerunud päris hästi ja, ja see protsess jätkub. Ma olen kuulnud, et Paldiski on üllatavalt vaikne linn, no ma olen käinud siin iseseisvusaja jooksul umbes neli-viis korda ja seal Pakri poolsaare otsas ringi vaadanud nõnda edasi, nõnda edasi. Noh, võiks nagu arvata, et domineerivalt vene elanikkond, et võiks kase kriminoveeenne olukord olla halb, aga samas olen ma kuulnud, et see pole sugugi nii Ei ole jah, sellepärast, et. Paldiskis ei ole nii palju rikkaid inimesi, kui ütleme näiteks Tallinnas ja, ja eks see kriminogeensus element koguneb ikkagi sinna, kust on, mida võtta, mida rohkem ja mida mida, mida rohkem võtta. Aga siin siin, seda noh, nii palju ei ole ja ja tänuga muidugi meie tublile konstaablile Madis Melsarile kes, kes on siin täiesti linnas, kes korra majja pannud. Selles mõttes noh kordan majas selles mõttes Kus Paldiski inimesed tööd leiavad, ma ei mõtle just neid inimesi, neid Eesti inimesi, kes on tööle tulnud väga väga mitmesugustele kohtadele, ka need samast Paldiski vene inimesed ja palju siin töötada. Töötuid on registreeritud, on 200 töötut. Kuigi osa nendes kindlasti ei ole töötavad kuskil mustalt töötavad, eks ole. Aga, aga, aga muidugi Paldiskis käivad väga paljud ka Tallinna poole tööle ja Keilasse tööle ja, ja selles mõttes paralleelsed tööpuudusega on meil ka tööjõupuudus Paldiskis olemas. Toon ühe näite, näiteks kaks aastat tagasi alustav väikefirma otsis omale eesti keelt kõnelevat raamatupidajat ja kes oleks ka sekretäri eest ja nad ei leidnud isegi meie abiga seda mitte. Ja, ja lõpuks ta siis leidis selle Tallinnas, nii et paralleelselt tööpuudusega on ka tööjõupuudus meil Paldiskis, nii et aga kes vähegi tööd soovib teha, see alati leiab tööstused. Paldiski hiilgus ja viletsus on sadamad ühelt poolt hiilgus, teiselt poolt viletsus, põhjasadam, lõunasadam, needsamad kolisevad kütuserongid, kõik need kõik need jamad ja protsessid rahastamise ümber, nõnda edasi, nõnda edasi, noh, me ei jõua siin väga pikalt väga pikalt seda rääkida, aga noh, on räägitud sellest tõesti ebasoodsa tuule korral, need Alexela tsisternid siin lõunasadamas ja needsamad kütusetsisternid rongidel haisevad ja inimesed, inimesed ei ole sellega rahul. Noh kui te need panete need plussid ja miinused kõrvuti, et mida tegelikult Paldiskile Paldiski inimestele annavad need sadamad. Et kas siis teie arvates nagu plussid või miinused kaaluvad üle. Noh, eks need plusse-miinuseid mõlemaid, aga tõsi ta on, et suurtööstuse arengut Paldiskis väga kiire tihti meie meelest isegi liiga kiire ja nendele pidureid peale panna. Oleme kohanud sellist asja, et kõigepealt tahetakse nagu ehitada ja pärast siis hiljem nagu paberimajandust korda ajada, et selleks, et ikkagi ehitusluba ja ta peab ikka teatud protseduurid läbi tegema ja, ja ka aru on see on selge, et et nii põhja kui lõunasadamas nad on mõlemad äriettevõtted selles mõttes, et põhjasadam on eraettevõte 100 protsenti ja lõunasadam siis riigiasutus riigiettevõtte ja midagi ei ole teha. Areng on tõesti väga, väga, väga suur, väga kiire ja tormiline ja. Me oleme pidanud neid pidurdama, eriti just, mis puudutab põhjasadamat, sellepärast et põhjasadam plaanib teha Pakri poolsaare tipu poole uut kaubaterminal ehk siis täpsemini kütuseterminali, millega, nagu linnavõimud nõus ei ole. Aga kas linnavõimu hammas hakkab nende peale sellepärast et nad seal on taga ikkagi väga-väga võimsad jõud ja seal taga ikkagi noh, nagu öeldakse, manitšooks. Ei, seda küll on küll, aga omavalitsusel on ikkagi ka teatud õigused ja selles mõttes, mis on, mis on meie poolel, on, on see, et üldplaneering on meil kehtestatud ja selles üldplaneeringus ei ole rahastatud seda kütuseterminali sinna kuigi lõppfaasis vilplaneeringule baasis lõunasadam tahtis, et me paneksime selle kindlasti sisse. Aga seda ei teinud, et et praegu on ja nüüd me nõuame Nende käest osa üldplaneeringu tegemist, et nad alustaksid osa üldplaneeringu tegemist, et kas üldse on sinna mõeldav kütuseterminali rajamine, sellepärast et see seab ohtu ka Paldiski linnaelanikud. No linnavõimude seisukoht, ma saan aru, et sinna ei ole võimalik kütused rajamine, noh sellest on ajakirjanduses nüüd üsna palju juttu olnud, kaasa arvatud see rahvaküsitlus, kus tõestati ka seda, et selle rahvaküsitlusel on võimalik väga hästi mängureegleid mängureegleid rikkuda, näiteks ühel inimesel võib olla tuhandeid küsitlus küsitluslehti täita ka selle selle asjaga, nüüd te saate sellest sellest suurest ärisiiust võitu või, või, või on ka selline, ütleme psühhoterrorile lähedane surve, ütleme Paldiski linnaametnikke. Ei, ma ei usu, et meist nii kerge jagu on võimalik saada ja ütled nii palju veel, et. Põhjas daam küll soovib seda teha sinna kütuseterminali ja on lubanud isegi 800 töökohta tänu sellele rajada, kuigi mina arvan, et see läheb utoopia rubriiki. Mina ei usu elu sees, et ühel kütuseterminali rajamisega tuleb 800 uute kohta sellega nagu püüavad näidata, et nad on väga head tööandjad, aga tegelikult noh, praktika on näidanud, et tänapäeva terminalid nii väga seda inimtööjõudu ei vaja, vaid seal on tehnika ja automaatika, mis teevad töö ära. Nii et otseste ähvarduste nagu läinud ei ole, sellepärast et noh, Eestis Eestis on paraku veel siiamaani selline, nimetagem seda kauboikapitalismiks. Tähendab ei, ähvardamiseni pole läinud ja, ja usun, et ei lähe ka sellepärast, et ma usun, et nad saavad sellest aru, et ega tegelikult siis lobiseda. Ma küsin veel ühe küsimuse, mida kujutab endast praegu Paldiski linnavalitsus ja volikogu, räägiti, et kahe maailmasõja vahel oli, oli ühesõnaga linnapea aadress, kes oli ka linnasekretär ja tema raamatupidamine oli tema pükste tagalasse. Ja kui tänapäeva muidugi Paldiski linnavalitsuses töötab 20 inimest. See meeskond ei ole eriti suur, kuid suuremaks teda teha ei saa, sellepärast et eks iga omavalitsusjuht vaatab ka rahakoti ja kulude kokkuhoidu, sest see on inimene, on selles mõttes kallis lõbu ülal pidada. Selge inimene on väga kallis lõbu üleval pidada ja ma arva, et sedasama olen jumala jumala nõus, aitäh teile, Kaupo Kallas, Paldiski linnapea ja ühesõnaga järgmine lugu on samuti Sophia joonzi plaadil on eestikeelne Maria treiberg Noarootsist. Ameerika Hainsalu laulab ja Sophia Johns viiulil ja lugu on tegelikult, kui nüüd tagasi mõtleme sellele jutule, mis me Kaupo Kallasega rääkisime, küllalt sümboolne, kes jumalat nii laseb teha? D ja kui ma toon üle Ei. Niisiis on sul suuuure seda? Tihti nii. Ka suu on kuur, aastu uus. On küll. Köikaal kooli, kui ta Kees köige ja S ja T-Kijakuist. Nii. Siis piim, see C-d. On laul, et tal Ka siis, kui kuur Nõnda läheme oma juttudega siit Paldiskis Rahuoperatsioonide keskusest edasi ja kui vahetada tal ladistas meie varikatusele päris tugevat vihma, päris tihedat vihma, siis nüüd on ilm jälle ilusaks läinud ja ka seda tüüpilist kütuse lõhna, mida pallisklased kurdavad, ei ole praegu tunda. Ja minu järgmine külaline on Paldiski linnavalitsuse sise- ja välisprogrammide nõunik Regina rass, tere tulemast tullagi. Tere. Ma tean sind seetõttu väga hästi, et sa oled, no ütleme nii, pedaaegse grupikaaslase Andres rassi abikaasa ja otsustanud tulla samuti siia Paldiskisse, olete oma elu elusid väga ilusasti sisse seadnud ja mis, mis tõi teid Paldiskisse, sest noh, Andres on ju ka Andres on ju ka põline Tallinna poiss, sündinud Tallinnas, koolid, käinud Tallinnas nõnda edasi, nõnda lasi kuigi elu 500 vahepeal ka lausa Lõuna-Eestisse, aga aga siiski, et mis, mis on need Paldiski võlutsest, Ma küsin seda kõigilt kõigilt saatekülalistelt. No meil on küll Paldiskisse täiesti juhus toonud, et ma käisin esimest korda Paldiskis 94. aastal ja siis ei oleks küll ette kujutanud, et ma tulen siia elama. Ja ja kui elu oli teinud sellised korrektiivid, otsustada, kas jääda Tallinnasse või Paldiskisse, siis ühel hetkel tundus, et Paldiski on palju parem lahendus, sest mina olen jälle selline täiesti Lääne-Virumaa sisema rott. Ja suures linnas suht raske oleks ilmselt toime tulla olnud, et harjumatu. Ja nii saigi otsustatud 99. aastal, et võtame vastu selle võimaluse, tuleme Paldiskisse elama ja tänase päevani võin öelda, et me oleme väga rahul selle otsusega. Olen mina olen eriline Paldiski patrioot, minule tõsiselt meeldib Paldiskis elada ja Paldiski. Ja on Paldiski võib-olla veel mitte see, mida inimesed ootavad või tahaksime näha. 99. aastal ei olnud Paldiski ta see, mis ta on. Täna aga näen juba täna vaimusilmas tulevikku Paldiskit mis on kindlasti ääretult ilus, puhas, armas väikesadamate linn. No kuule, see on lausa võluv kirjeldus, mille sa praegu esitasid, aga noh, millised, millised rahalise tasu alused selleks, et kui kaua see tegelikult aega võib võtta, sest noh, ütleme kui me siin praegu ringi käisime, kui käisime, kas või teil külas üks kord ja siis tegid meile ekskursiooni siinpoolsaarel ja Paldiski linnas, noh siis praegu on ikka asi sellest veel kaugel. Ütleme nii. Ja loomulikult, sest areng võtab esiteks aega ja teiseks, kõik maksab. Ja ei saa võtta, et omavalitsus, mis alustas 94. aastal, kus oli ääretult suured ülesanded täita alustades igasuguste kommunikatsioonide uuendamistega, kuni selleni, et elu majatel välistas laadid peaks saama korda siis ma usun, et palju on tehtud ja kindlasti oleks patt rääkida, et aasta-kahe pärast on pilt teine. Kindlasti mitte. See pilt muutub iga aastaga paremaks ja võib-olla 10 aasta pärast võime me juba rääkida, et et enam-vähem on asjad korras. Aga mis on muutunud, kui hästi lühidalt me jõuame selle saatetunni lõpus seda teha. Mis on muutunud võrreldes selle ajaga, kui teie Andresega sinu abikaasaga tulite siia elama? No peamiselt on ikkagi muutunud see välisilme, see läheb kogu aeg paremaks. Minu meelest isegi inimesed on muutunud. Et kui 99. aastal ikkagi hästi palju oli Paldiski linnas selliseid noh, ma ei oska öelda mitte niivõrd turvapadjanägudega, aga siiski suhteliselt selliseid kinniseid ja ja selliseid, võib-olla mitte osaldavaid nägusid, siis tänane see pilt on hoopis teine, inimesed julgevad naeratada, inimesed julgevad, ma loodan, et tulevikku vaadata. Aga räägi, Regina nüüd, kui palju on olnud selliseid eestlasi, kes seal siin katsetanud Paldiskis ja leidnud siiski, et ei, see pole koht elamiseks. Noh, erinevalt teist, kes te olete otsustanud ikkagi siduda, siduda oma elu Paldiskiga Palju neid inimesi on palju, sellepärast et kindlasti tuldi Paldiskisse sellepärast et siin oli võimalik elamispinda saada teatud põhjustel, noh, Paldiski oli selles mõttes niivõrd avatud ja siin olid need võimalused. Paljude jaoks jäi Paldiski ainult hüppelauaks, uuesti kuskile minna. Ja kui siin mõned aastad tagasi veel oli Eesti eesti rahvusest elanikkond 1200, siis tänaseks on see number jälle väiksemaks läinud. Paraku me lõpetame esimese saate tunnisid Paldiskis Rahuoperatsioonide keskusest ja Paldiski kohta käivaid laule ei leidunud, siis me valisime välja ühe laulu lohusalu tsüklist lohusalu asub siinsamas üle lahe, samuti mere ääres nagu Paldiski. Ja ma usun, et seda seda laulu ei ole küll Eesti raadios aegu mängitud. Laulu nimi on kuu mere kohal, see kuulub, nagu juba öeldud, lohusalu tsüklisse helilooja Harri Otsa laulab RAM kolm. Brigadir tõstis hirmsat kära. Mees oli karanud paadist ära. Läks. Brigadir karjus hääle ära. Brigadir karjus hääle ära. Siis mul oled mees. Tead, mees, kui sa tahad pumpa.